Kell on kuus õhtul, Eesti raadiouudiste toimetus võtab kokku 26. aprilli. Olulisemad päevasündmused stuudios on Uku Toom. Eesti raudtee üldkoosolek ei kinnitanud ettevõtte eelmise aasta majandusaruannet. Riik soovib sõltumatut hinnangut Eesti raudtee vara ümberhindamise läbi. Selle aasta esimese kolme kuuga on raudtee ülesõidukohtadel toimunud juba kaheksa kokkupõrget. Eksperdid peavad peamiseks põhjuseks juhtide hoolimatust raudtee ohutuse. Nädala nädal juhib sellele teemale tähelepanu. Slovakkia suursaadik andis president Arnold Rüütlile üle oma volikirja. Saatkonna alaline asupaik on Riiaselt tänav 19 aastat Tšernobõli katastroofist. Ukraina võimude kinnitusel on kannatada saanud rajoonide põllumajandustooted endiselt radioaktiivsed. Läti võib nõustuda piirilepingu sõlmimisega Moskvas 10. mail, nii teatas Läti välisminister. Tulevast aastast rakendub uus autoritasu, liikus, hakatakse tasu maksma ka teose fotokopeerimise eest. Samas ei tunne ja autorid ettevõtjatega, juristid oma õigusi ja kohustusi veel piisavalt hästi. Eestis olemasolev teave ei lase teha ajalisi prognoose koolivõrgu arengu kohta on Identity Tartus tutvustatud uuringul. Eesti Kunstimuuseum sai Stockholmist kingiks Eduard Wiiralti pärandi. Üritus lõppes noorte pianistide konkurss, võitsid Ruslan stroogi, Brežnev ja Joosep Teppo. Ilm püsib sademeteta, öösel on meil temperatuur kahe külm ja kolme soojakraadi vahel. Homme on kaheksa kuni 15 kraadi sooja. Eesti raudtee üldkoosolekul oli majandusminister Edgar Savisaar vastu ettevõtte eelmise aasta majandusaruande kinnitamisele. Riiki esindava majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul ei ole raudtee vara ümberhindamist kahe koma neljalt miljardilt kroonilt kuue koma ühele miljardile tehtud usaldusväärselt lähemalt nüüd Hanno Tamberg. Eesti raudtee eelmise aasta majandusaruandes kasvas ettevõtte vara ühtäkki kolme koma seitsmelt miljardilt kroonilt 6,1 miljardi kroonini. Vara ümberhindlus auditeeris vähetuntud Eesti firma, kelle omakapital ei vasta nii suure vastutuse võtmiseks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi raudtee osakonna juhataja Ain Tatter. Majandusaasta aruanne, et üldkoosolek ei kinnitanud, kuna riigile kuuluvate aktsiate esindaja hääletus majandusaasta aruande heakskiitmise vastu eelkõige seadsime kahtluse alla 2004. aastal Eesti raud veel läbi viidud põhivarade ümberhindamise põhimõtted sellises ulatuses. Ümberhindlus nagu 3,7 miljardi võrra eeldab ikkagi sellise sõltumatu rahvusvahelise audiitorfirma hinnanguid, et oleksid minimaliseeritud võimalikud riskid sellest otsusest. Vara ümberhindamine oli segamini ka raudteeinspektsiooni arvutused raudteeinfrastruktuuri kehtestamiseks ja võimaldas Eesti raudteel uued hinnad vaidlustada. Eesti raudtee enamusosaniku firma BRS nõukogu liikme Jüri Käo sõnul soovitas varade ümberhindlust Eesti raudteeaudiitor Deloitte tus. See oli teil loited, ushi poolt valitud valitud firma, nii et see käis ikkagi kõik koostöös Eesti raudteeaudiitoriga, nii et selles mõttes ei olnud see nagu otse Eesti raudtee poolt isegi valitsus mitte. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile audiitorfirmale etteheiteid Ain Tatter. Meil on selles osas on nagu etteheide küll, et kui vaadata 2003. aasta majandusaasta aruanne Te olite Loidide dušihinnanguid, siis seal viidatakse, et aruanne kajastub olulises osas õiglaselt ettevõtte finantsseisundit siin. Kuigi nüüd ka ettevõtte väidab, et selline ümberhindluse soov oli neil enne uut raudteeseadus, siis majandusaasta aruandes seda kuskil ei kajastu. Eelmises, et sellisel juhul oleks pidanud juba olemas viide 2003. aasta majandusaasta aruandes, et selline plaan on ja et ettevõtte varad ei pruugi olla õiglaselt kajastatud. Tatari sõnul raudteeinfrastruktuuritasude ümbervaatamiseks põhjust ei ole ja uued hinnad hakkavad kehtima alates 29.-st maist. Küll aga näete põhjust kahelda Eesti raudtee aastaaruande kinnitamises. Et juhul, kui nüüd tähtaegselt seda majandusaasta aruannet ja naudid it ei ole võimalik teha, siis on meie ettepaneku, et et eelmise aasta majandusaasta aruanne kiidetakse heaks ilma ümber hinduseta ja siis sellel aastal oleks võimalik ikkagi audit läbi viia ja tulla uuesti tagasi siis selle ümberhindluse juurde. 2005. aasta majandusaasta aruande läbivaatamisel üldkoosolekuid. Raudteeteemadel ka jätkame, kestab raudtee ohutuse nädal, eesmärgiks teadvustada liiklejaid raudteega seotud ohtudest ja vähendada õnnetuste arvu. Meelis Kompus jätkab. Ainuüksi selle aasta esimese kvartali jooksul juhtus Eesti raudteeülesõitudel kaheksa kokkupõrget, milles sai vigastada viis inimest. Eelmise aasta sama perioodi kohta käiv statistika on kurvem, hukkus kuus inimest ja sai vigastada kaheksa. Seepärast on alanud teavituskampaania kõigiti põhjendatud, nentis julgestuspolitsei liiklusjärelevalve osakonna juhataja Tõnis Sulu. Tagajärjed on traagilised, väga traagiliselt. Selle jaoks on kõik kampaaniad teretulnud. Kuidas sulle tundub, et mis selliste õnnetuste peamine põhjus on see juhtida selline hoolimatus või võib-olla näiteks see, et raudtee ülesõidukohad ei ole nii hästi nähtavad? Kindlasti tuleb eraldi lahata, aga näha on, et ikkagi juhtide hoolimatus pluss ka mõnel kohal siis nähtavus, raudtee tähistamine ja muud ohutusmeetmed raudteel. See auto ja rongi kokkupõrge oli betooni tänava ülesõidul õnneks lavastatud, aga kuulsite ise, kuidas purunesid Reltsidele jäänud auto küljeklaasid ja kuidas võimas vedur autod piltlikult öeldes nagu põhukotti enda ees edasi lükkas. Kündis üles kogu rööpmealuse. Killustiku auto jäi kõige selle järel siiski üllatavalt terveks. Tõnis Sulu. See, et auto on praegu suht-koht terve, ei tähenda seda, et inimene ei oleks seal kõrvalistmel surma saanud. See näitab küll seda, et see tõenäosus ellu jääda seal kõrvalistmel oli, alla on praegusel juhul suhteliselt väike, nii et ma kardan, et seda inimest enam ei ole. Teavituskampaania eest kannab hoolt mittetulundusühing, operatsioon, lipseiver Estonia, selle tegevjuht Urve Miidla. Tegelikult autojuht peab tundma liikluseeskirja õige põhjalikult ja autojuhi esmane ülesanne on siis kiiresti kõik reisijad autost välja saata ja vedurijuhile anda märku sellest, et ta teaks aeglaselt hakata pidurdama. Urve Miidla kui Tõnis Sulu on üht meelt selles, et karistuste karmistamine või stoppmärgi eiramisest teooriaeksamile saatmine paadunud autojuhti väga ei distsiplineeri. Massiline seaduste karmistamine ei aita, juhid, liiklejad peavad aru saama, mis neid tegelikult hoiab, siis ongi tulemus olemas. President Arnold Rüütel võttis täna Kadriorus vastu Slovakkia suursaadik Ivan Bilda, kes esitas oma volikirja. Vabariigi presidendi sõnul iseloomustab Eesti Nokia vahelisi suhteid korrapärane ja sisukas poliitiline dialoog, mille aluseks on maailmavaateline lähedus. Suursaadik Spilda ütles, et Riias asuv saatkond ja tema suursaadikuna teevad oma parima, et luua kahe riigi vastastikku kasuliku koostöö arendamiseks. Head tingimused. Nüüd tänased olulisemad välisuudised ja Indrek Kiisler. Läti võib nõustuda Venemaa ettepanekuga sõlmida piirilepe 10. mail Moskvas Venemaa ja Euroopa Liidu tippkohtumisel, teatas Läti välisminister disPabriks. Minister ütles ajakirjanikele, et ta võiks lepingule ise alla kirjutada. Me saime Venemaalt kutse allkirjastada piirileppe 10. mail ning ma julgen ennustada, et see pakutud päeval ka toimub, ütles Pabriks. Läti valitsus arutab kinnisel istungil piirilepingu teksti ning selle lisade avalikustamist. Leedu parlament võttis täna vastu avalduse, milles kutsub Venemaad tunnistama balti riikide okupeerimist Nõukogude ajal avalduse hinnangutes. Teise maailmasõja Euroopas olemise tagajärgedele vastuvõtmist toetas 73 seimi liiget, vastu oli üks, erapooletuks jäi kaks 141-st seimi liikmest ei saa nimetada võiduks seda, mis pikendas teistes riikides okupatsiooni, tõi kaasa loendamatuid, kaotused ja tallas demokraatlikud ootused jalge alla, leidis Seim. Konservatiiv Sauli Uspetsiliunas ütles seimi istungil, et Leedu jaoks lõppes sõda Euroopas 1993. aastal, mil Venemaa lõpuks oma väed Leedust välja viis. Tšernobõli tuumakatastroofi tagajärjel enim kannatada saanud Ukraina piirkondade põllukultuurides sisaldub radioaktiivseid aineid rohkem, kui norm lubab, teatas Ukraina tervishoiuministeerium. Radioaktiivsuse normist kõrgemad taset on avastatud ka puidus seintes, marjades, ravimtaimedes ja metsloomade lihas. Täna möödus Tšernobõli katastroofist 19 aastat. Uudisteagentuur News. Com kirjutab aga, et Tšernobõli tuumaelektrijaama sarkofaagi tehniline seisukord on viimasel ajal kiiresti halvenenud, selle seinu katavad praod, ehitis on tervikuna viltu vajunud ning katus on sisse kukkumas. Asjatundjate sõnul võib betoonehitise vajumine põhjustada koguni raskemate tagajärgedega ökoloogilise katastroofi kui 19 aastat tagasi aset leidnud plahvatus. Süüria võimud kinnitasid täna ÜRO-le vägede väljaviimine Liibanonis. Tan lõpule viidud, nagu seda nägi ette ÜRO Julgeolekunõukogu vastav resolutsioon. Hommikul andis umbes 200 Süüria sõdurit Bekaa orus hüvastijätuparaadi viimaste Süüria sõjaväelaste luureametnike lahkumisega Liibanoni territooriumilt lõppes 29 aastat kestnud Süüria sõjaline kohalolek naaberriigis. Süüria väed saadeti Liibanoni 1976. aastal puhkenud kodusõja ajal pärast seda, kui seda aastal 1990 lõpes jäi ta ka Süüria väed Liibanoni, mis andis Damaskusele otsustava kontrolli Liibanoni sisepoliitika üle. Täna on intellektuaalse omandi kaitsepäev, sel puhul korraldas Tartu Ülikooliõiguse instituut autoriõiguste alase seminari. Karjatse käis kohal seminaril selgus, et seni on puudunud kohtuväline arutelu vorm, milles saaksid kokku ettevõtjad, autorid ja juristid. Selline jututuba aitaks ära hoida mitmeid vääritimõistmisi ja edasisi kohtuasju. Õigusinstituudi professori Erkki pisukese kinnitusel ei tunne autoriseadusest tulenevaid õigusi ja kohustusi piisavalt, aga ei autorid ettevõtjatega juristid, seda nii Eestis kui ka Euroopa Liidu tasemel. Erki pisuke. Seda tõendab nii eesti üha suurenev kohtupraktika autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste valdkonnas kui ka Euroopa Liidu kohtupraktika. Ja tõepoolest, sellel seminaril käsitleti mitut viimase aja huvitavat juhtumit, näit eks Eesti Autorite ühing versus Eesti Päevaleht kujutava kunstiteoste kasutamise osas ilma autorile viitamata, ilma tasu maksmist sedda ja praegu käimasoleva riigikohtu täiskogu lahend, mida me võime öelda iga kell ootame ühes kriminaalasjas, mis siis peaks suunama meie praktikat küsimuses kui tõsine saab olema karistusõiguslik vastutusteoste ebaseadusliku kasutamise eest. Tuleva aasta algusest rakendub Eestis uus autoritasusüsteem niinimetatud koopiamasin emaks. Samas pole see termin sisuliselt õige. Kultuuriministeeriumi autoriõiguse osakonna juhataja Toomas Seppel. Nimetatult tasu makstakse riigieelarvest ehk siis võrreldes teiste riikidega, kus tantsu kogutakse siis kas seadmete operaatorit, et kes siis panime masinad vaid omavad või pakuvad vastavat teenust näiteks koolid, raamatukogud, ülikoolid või siis maale tootjatelt, kes istuvad Marvaid toodavad paljundusmasinaid. Siis Eesti on valinud täiesti uue lähenemise Eestis, riik hüvitab selle tasu oma eelarvest, makstes selle siis Eesti autoritele ja kirjastajatele lahtina. Hetkel see tasu jagamise täpne skeem, et kuidas tasu täpselt ära jagada. Ja, ja kuna vasu saateks on kirjastajad ja autorid sealhulgas ka autorite pärijat, siis ta peaks paika panna see skeem, et millisel moel liigub see raha siis otsa autorini, kast läbiühingute stipendiumite vormis või otse autoretile vastavalt sellele, kui palju tema loomingut siis paljundatakse, et siin hetkel lahtine. Ma arvan, et siin 2005. aasta jooksul selgub lõplik mudel. Lõplik mudeli juures oodatakse erinevatelt loomeliitudelt ja autot esindajate ettepanekuid. Millisel moel nende nägemuses raha peaks auto jõudma. Aasta aega käinud laenutustasusüsteem on Seppeli kinnitusel õigustanud, praegu on kaalumisel ülempiiri kehtestamine laenutustasule, mille kohaselt jagataks populaarselt tõlkekirjanduselt saadavad tasud selle varju jäävatele algu päranditele. Sel aastal jaga Kultuuriministeeriumi laenutustasudeks kaks miljonit krooni. Haridusministeeriumis tutvustati täna üldhariduskoolide võrku käsitlevat uuringut ja Toomas Kelt käis kohal. Eestis olemasolev teave ei lase teha pikaajalisi ennustusi ja planeeringuid koolivõrgu arengu kohta, tõdeti poliitikauuringute keskuse Praxis uuringus. Täna tutvustati uuringu üldhariduskoolide võrgu korraldamine, tulemusi, haridus- ja teadusministeeriumis. Praxise hariduspoliitika programmidirektor Tiina Annus ütles, et uuringuid hariduskorralduse tuleviku kohta saab küll teha, kuid need ei ole täpsed. Lihtsalt olemasolevad andmebaasid ei lase pikaajalisi järeldusi teha. Meie käes olevad andmed või andmebaasid on praegu aluseks ainult sellele, et me saame vaadata, kus lapsed on, kus koolid on, kuidas nad omavahel kui saavad, aga kus nüüd siis koolid peaksid olema ja kas lapsed peaksid käima nendes koolides, kuidas nad käivad või et kas kodukool ikka on nii hea, et iga laps sinna minna tahab see nüüd kõik omavalitsuste maavalitsuste töö, mis, mis tuleb teha? Eelkõige on vaja korda saada lähteandmed. Kõigepealt tuleb teha andmebaasid korda ja siis tuleb selgeks teha meil ikkagi lõppude lõpuks üle Eesti, mida me tahame. Mis on need väärtused, mida me koolis hindame, mida me oma lastest tahame kasvatada ja mida nad peaksid õppima ja siis kõik need asjad omavahel kokku viima. Haridusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Maie Kitsing lisas, et tutvustatud uuring oli esimene koolivõrgu pikaajalise planeerimise kohta tehtud. Selle põhjal saavad teha järeldusi nii ministeerium, poliitikud kui ka omavalitsused. Ka töötati koostöös aktsiaselts regioga välja kaardil koolivõrgu planeerimist lubav tööriist. Üks sihtgrupp on vaieldamatult kohalik omavalitsus ja eriti see niinimetatud Regio instrument on see materjal, mis peaks nagu saama iga kohaliku omavalitsuse abivahendiks ja sellega siis proovima ja katsetama, et millised on tegelikkuses ühe või teise kooli sulgemise mõju. See on väga suur asi võib-olla mitte ainult, isegi mitte Eestis, vaid kui me seda siin ka välja tutvustame, et see on üks, üks suur asi tegelikult olemas. Praxise uuringus anti ka järelduste vormis mitmeid soovitusi, nii näiteks peetakse otstarbekaks koolide teeninduspiirkondade kehtestamist. Need võiksid kujuneda omavalitsuste koostöös. Toomas Kelt Eesti Raadio, Tartu stuudio. Stockholmi Eesti komitee kinkis Eesti kunstimuuseumile Eduard Wiiralti pärandi, kuhu kuulub 323 krabüüri, 919 joonistust ning 84 graafika. Samuti anti kunsti muuseumile üle eraldi arhiiv, mis sisaldab kunstniku kirjavahetust, päevikuid, dokumente ja fotosid ning tema loomingut käsitlevaid väljaandeid, näituste katalooge, kutsega, plakateid ja ajalehe väljalõikeid. Kunstimuuseum kavatseb Wiiralti loomingut võimalikult ulatuslikult eksponeerida oma sügisel valmivas uues peahoones. Tartus aga lõppes noorte pianistide konkurss sellest nüüd, Hedvig Lätt. Konkurss on läbi aastate olnud heaks hüppelauaks suurde muusikamaailma paljudele noortele klaverimängijatele nagu Hando Nahkur, Hanna Heinmaa, Mihkel Poll ja mitmed teised. Konkursi žürii esimehe, Sibeliuse akadeemia õppejõu või inliud Tšerna sõnul meeldis talle see, et noored väga innustunult osalevad konkursil ehk EMO ei saanud küll, et ei saaks öelda, et mind midagi väga üllatas, aga meeldis see kolida väga innustunult, tegema seda, mida nad olid tulnud siia tegema, osalema konkursil hirvi, keenusti. Noorte pianistide konkursil osales 75 noort mängijat üle Eesti, kaks esikohta anti välja nooremas ja üks esikoht keskmises vanuses piss. Esikoha saavutasid Ruslan stroogi ja Daniil Gratshev Narvast Joosep pageilast. Miks just nemad? Žürii liige, Eesti Muusikaakadeemia õppejõud Lembit Orgse. Nende noormeeste juures olid ühendatud väga särav lava, isiksus, kunstnikunatuur ja küllaltki kaugele arenenud mänguoskused. Need olid kõikide nende kolme noormehe puhul väljapaistvalt heas seoses. Noorte pianistide konkursi laureaatidele jääb mälestuseks mälestuskujud, mille on vorminud skulptor Airice Danilo. Togatkin. Ilm on meil eeloleval ööl vähese pilvisusega ja sademeteta, kohati võib udu olla. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit koondis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kolm kraadi. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, õhtul võib Kagu-Eestis vihma sadada. Puhub kirde ja põhjatuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Sooja on homme kaheksa kuni 15 kraadi. See oli tänaõhtune Päevakaja kuulmiseni.