Ärgaks piknikul. Tere päevast kõik inimesed ilusad, nagu te kuulsite. Nagu saatepea hetk tagasi kuulutas, salanud on järjekordne istumisja vestlemist, maraton, raadio kahes saade pealkirjaga ärgaks piknikul. Ja mul on erakordselt. Mul on hea meel, et selle alati ilusa Eesti suve südames on täna hommikul võimalik ka vestelda. Reet ausiga, televeed. Tere. Ma hetkeks jäin natuke kohmetuks, et et Ta ütles enda kohta moekunstnik moedisainer, kumba pidi pigem? Ega ma ise ei ütlegi eriti midagi. Aga mu poole on pöördutud kui moedisaineri poole, kui moekunstniku poolegi kostüümikunstniku poole, kui teatrikunstniku poole, kui õppejõu. Ma ei tea, vahet pole, isarand man, disainer, kui ma pean ennast kuidagi määratlema, nagu selles maailmapildis No kui sa lubad, siis me kõik need asjad, millest sinu poole pöördunud, don käima täna ju läbi ka korraks ja jõuame ühes või teises punktis peatuda, aga aga alustagem. Niisiis disainer, disainer, ausiga? Sul, kalender, on olemas, enda asjade kalender, paberkujul, paberkujul ei ole telefoni sees arvutis arvutis olemas. Sa ei ole nii-öelda kogenud veel seda, mismoodi kõik, mis on kirja pandud, kaob ühel hetkel ja tagasi jõudnud nagu tõe juurde, et asjad tuleb üles kirjutada. Märkmiku peale. Mul on, mul on nende, ütleme nii kindlustatud süsteem, et on, kõik on enda arvutis ja siis on ka online On ka kusagil serveris. Kui tihedalt täis kirjutatud see kalendermärkmik, elektrooniline, mis asub kusagil ka sinu jaoks on. No kõrvalpilgule, ma arvan, võiks tunduda, et väga väga täis on kirjutatud, aga aga ma arvan, et see on ka niisugune niukene teema, et et lihtsalt neid tegevusi on palju, et mida, mida ma nagu paralleelselt teen. Mis need kaugemad punktid on, mis sul meeles on, oled sa kirjutanud aasta kohta 2011 on järgmine aasta kohe kindlasti oled, eks ju? No ikka 2011 kevad kevadeni on on, on juba märkmik sisuliselt tihedalt täis, kirjuta. Et 2012 aasta siis sa oled kirjutanud asja. 2012 veel ei ole. On mingid asjad, mis on planeeritud, aga märkmikusse konkreetselt. Need asjad, mida sa tead, mis juhtuvad aastal 2012, mõned asjad, need on kirjas sinu peas, neid sa veel neid ei ole nii palju. Suudad need meeles pidada? Ja ja nüüd ma suudan meeles pidada ja see hirmutab sind või rõõmustab sind? Ei, pigem tõsi jah, ei kumbagi email. Seal pigem nii, et see ei tekita liti peale, küll mu käest on küsitud või käib nagu. Et oioi, kuidas sul on ju nii kohutavalt kiire, et tegelikkuses? Ma arvan, et küsimus ei ole üldse selles, et oleks kiire, vaid lihtsalt neid erinevaid tegevusi on lihtsalt mitmeid, et et mul on seal sees aega piisavalt, et seetõttu vintsiga üldsegi mitte hirmutav. Ja enamus asju on sellised, mida ma tean, et et kui midagi tuleb vahele, siis ma saan ära lükata eest või ära organiseerida, õieti ma nii Ja teie kohustused, et pigem on nagu võimalused Mõni lolli järjekindlusega hoian omanikest sõltumatust. Et ma tean, et mul on alati võimalus, tegelikult tähendab niukse nagu hea tunde, aga samas ma tean, et kui ma olen nagu lubanud ja kohustused võtnud, siis ma alati teen need asjad ka ära. Ühesõnaga, ma ei tekita stressi niukestest asjadest endale. No võtame järgmise kahe tunni osas täpselt samasuguse suhtumise, ma teen ettepaneku mitte võtta väga suuri kohustusi ja jätta kõik see, mis siin piknikuteki peal toimuma saab. Suureks vabaduseks. Pean tunnistama, et tänase pikniku külaline sattus minu enda tähelepanematus halba olukorda ehk ehk tavaliselt siin võttes või sellel kohtumisel kõlav muusika, mis varasemalt võib enamasti on hoolega läbi kaalutud ja põhjalikult läbi mõeldud, sai kokku pandud siin lühikeste minutite jooksul ma lihtsalt ei öelnud sulle, et sa pead seda tegema, palun vabandust. Aga mulle tundus, et vähemalt mingid kohtumised plaadiriiuli ees, erinevate plaatide, erinevate nende heli konservidega tekitasid sinus sedavõrd palju rõõmu mõtsa. Mõned neist oled välja valinud ka ehk järgmise kahe tunni jooksul me siiski muusikat kuulama. Milline sinu muusikaline maitse, see on nii-öelda sissejuhatavaks küsimuseks kohe ära enne muusika kuulamist, sellepärast et pärast on sellest palju põhjust rääkida, ei ole. No kuna me hakkasime seda muusikat otsima eesti muusika plaadiriiuli Eestis, meie valik enamalt ei olnudki, ongi keskendunud eesti artistidele mis, mis tegelikult ei ole sugugi mitte vale, et ma olen oma elus väga palju eesti muusikat kuulanud ja on olnud mingi periood, kus ma kus ma ainult eesti muusikat kuulangi, see jääb küll sinna kaugemasse minevikku. Aga minu muusikamaitsega, nii et. Ma olen suhtkoht muutunud puhtalt kesiseks muusikakuulajaks ja mul on jäänud mingisugused mõned lemmikud, mida me ikka alati kuulan ja, ja kellede kuulmisel mul nagu tuju läheb heaks või kes nagu kuidagi korda lähevad või midagi tähendavad. Et küll seal on natukene džässi ja seal on natukene punki ja seal on natukene kraadi ja ja ja noh, see on niisugune üsna ma arvan, et üsna lai ampluaa ja täiesti selline nagu minu vanuse või noh, minu põlvkonna inimesi, niisugune keskmine muusikamaitse Aga kuidagi mida aeg edasi, seda enam ma armastan improvisatsiooni ja ja vaikust ja, ja võib-olla hoopistükkis selliste nagu põlisrahvaste muusikat, kus on selline just nimelt improvisatsiooniline moment tunduvalt kõrgem kui sellises popmuusikas. Milliseid MP3 mängijat järelikult sul olemas ei ole, nööbid sinu kõrvas ei käi nende peenikeste udu juhetega, mida saab aeg-ajalt kellelegi veel laenata, siis kui tuleb, tuleb nagu eriline suur, nagu jagamise jagamise tunne see sinu tehnilise arsenali kuuluda. Tegelikult kuulub ikka mul loomulikult on, mul on alfa 16 gigabaiti. Kus mul on kõik kõik, mis ja mis seal salata, minu arust ei ole tegelikult nagu. Kuna ma oma töö tõttu üsna palju reisinud, siis ei ole ikkagi mõnusamat tunnet, vahest hommikul mingisugusele töökohtumisele sõita kuskil suures linnas kus on kohutavalt suur müra võrreldes nagu Eestiga, panna endale korrastada väiksed valged jubinad, kõrve, kuulata mingit Eesti muusikat või nagu midagi, mis on nagu hoopis hoopis vastandub sellele, mis seal on, need ikka ma kuulan muidugi, vahest. Aga järelikult me saame sellest veel rääkida, kui sel ajal nii hästi sellega kõigega või noh, ikkagi ütleme, muusikamaailm on, on, on sulle tuttav, siis esimese loob. Vist nimetame seda valikut juhuslikuks praegu ja ärme lase sellest segada või see ei ole juhuslik. Pool jahu, nii, palun. Et tegelikult see, see laul, mis hakkab kõlama tähemõrsja, on, on väga vana vana lugu ja mina puutusin selle loo esimest korda kokku eesti ballaade tehes. Ja mis oli minu jaoks võib-olla üks selline viimaste aastate jooksul kõige suurem muusikaline nagu vabanemine kohtudes siis tegelikult meie rahvapärandi ja, ja, ja, ja Veljo Tormise loominguga, et et see siin on teistsuguses kastmes veidikene, aga, aga ta selles mõttes ei ole juhuslik valik. Ja see on ansambel kollaaži kaste. Nende esitatud tähemõrsja Saada, mida te kuulate R2 piknikul ja tänase piknikukülaline on Reet Aus, äkki meile tundus, et siin oleks võinud ka laulu tulla, siis, siis ilmselt on aegade ja muusikaliste nägemuste nihked ka üllatavad ja, ja meeldivad reet. Mis. Kuulame veel laulu või ootama laulu kui palju sa mõtled, et kui sa, kui sa rääkisid nendest eesti eesti lugude asjadest ja, ja, ja asjadest, mis on tegelikult hästi ajaloo ja hästi kuidagi juurtega seotud, et kui palju, kui palju sinu mõtetes on ruumi või, või sellistes seiklustes ruumi, nendel inimestel, kes, kes olid enne sind ja, ja kes kes, kes elasid aastakümneid või, või veel rohkem, et aastasadu tagasi. Kindlasti on seal ruumi ja. Ja pigem, isegi nagu võib-olla mitte nii nagu mõttemaailmas ja ettekujutus maailmas, pigem sellises tunnetuslikus maailmas, ma arvan kuulub neile väga suur koht. Ma arvan, et kuna minu emapoolne vanaema on, oli kummi rahvuselt. Ja ja see on ka üks põhjus, võib olla, miks mulle selliste väikerahvaste väike rahvas nagu me isegi oleme nagu olemine ja saatus on ikka alati väga palju korda läinud. Ja see, et need väiksed väiksed kultuurid püsiksid ja, ja säiliksid, et et ma arvan, et see on nagu üks osa minu maailmapildist, mis tegelikult on üsnagi palju mõjutanud ka minul sellist suuremat suuremat pilt, pilti või pilku. Ja kui palju sa iseennast konkreetselt nendes inimestes otsid, vabandad sa enda juures või noh, mitte noh, vabanda selles mõttes, et oleks vaja välja vabandada või selgitad sa mingeid enese juures tuttavaid asju sellega, et vot noh, kasvõi seesama emapoolne vanaemalik Komina Juum, minul on siis sellepärast midagi nii või, või et ma teen mingit teisi või kolmandaid asju moel või teisel. Ei, seda ma ei tee üldse kohe päris kindlasti mitte ma kuidagi. Ma arvan, et maa elan oma elu ja, ja ma olen võimeline neid mustreid muutma, kui ma seda ise soovin, et loomulikult see taust, mis tuleb sulle kaasa sinu perega või sinu juurtega või selle keskkonnaga sirguda, on väga suur osa sinu kujunemisloost, aga aga igal inimesel ma arvan, et on vabavabadus ja võimalus seda jällegi muuta ja ümber struktureerida, et et seetõttu sellised vabandused, et ka minu emal valutas osakesi, seepärast valutab kui minul tasakesi ma kuidagi pole seda rada läinud. Et selline asjade muutmise võime, algab igast inimesest jälle uuesti ja sellist nii-öelda kasti maailmareeglitesse sa ei usu. Ma mitte ei usu, vaid ma pigem ma arvan, et et ma oma elus olen aru saanud, et see nii ei ole. Kuidas sa neid asju mäletad, millised need need nii-öelda meelespidamise viisid sul varasemate põlvkondade ka seoses on, oled sa pannud kirja, oled sa küsinud või on sul olemas endal mingi kasutada sugupuus, sa saad näpuga rida ajada. No mul on olnud väga õnnelikult pikka aega veeta koos oma emapoolse vanaisaga, kes oli äärmiselt hea jutuvestja ja läbi tema on ja samamoodi ka ka ka vanaema, kes rääkis oma taustast ja, ja tema nagu olek oligi väga, aga teistsugune mingis mõttes nagu siin Eesti, Eesti ühiskonnas. Aga ma arvan, et see on niisugune asi, mis, mis selline nagu ajalooline ajaloomälus ikkagi läbi taju, see käib meiega kaasas ja kui sa natuke lõdvestad ja suunad pilgu nagu iseendasse või tahapoole, siis see kõik käib üles ja ja, ja, ja väga hea kogemus on ka just nimelt läbi muusika ka läbi ja läbi sellesama improvisatsiooni, mis korraga jutuks tuli tegelikult avastada, et mis, mis seal, mis seal kõik nagu peidus on ja mis sealt tulla võib, et see on üks põhjus, miks mulle nagu väga tegelikult meeldib ka folkmuusika selline ehe polku muusika on see, et et ta toob tänasesse päeva midagi sellist, mis on äärmiselt iidne, aga mis ei tähenda seda, et ta peakski siis olema kuidagi niisugust nagu noh, pehmelt öeldes nagu siis nagu folki ta nagu täiesti ehe, see sõltub ikkagi 100 protsenti esitajastel, kes, kes seda teeb, et ta võib olla väga võimas kogemus ja võib äratada väga palju selliseid, selliseid maailmu meis, mida me, mis me lihtsalt oleme ära unustanud tänaseks päevaks. Ise sa seda edasirääkimise või edasiandmise kohustust oled tundnud oma nii-öelda järgmisele põlvele või oma oma võsudele. Kohustust mitte aga, aga ikka. Ja ma arvan, et ühel hetkel ju On selline igavuse küsimusi on nii palju. Enda lapsepõlvest mäletan, et ühel hetkel nagu neid küsimusi tekib, nii palju ja, ja siis on ikkagi ma arvan, et praegu on võib-olla natuke niimoodi, et, et minu ema on nagu see inimene, kes, kes neid jutte edasi räägib. Et see käib üle põlve rohkem kui, kui otse. Noh, mulle tundub, et niukestest asjadest vanavanematega nagu Kistin rääkida. Et loomulikult need, ma arvan, et selline järjepidevus on äärmiselt huvitav. Oled sa ise hea rääkijad, tunned, sa tunned sa ennast hea jutustajana? Kui ma viitsin, siis ma olen väga hea jutustaja, aga ma. Ma olen pidanud oma elus nii palju rääkivad, igat võimalust, kus ma saan mitte rääkida. Kasutan nagu väga suure heameelega, ära ei ole, lihtsalt lihtsalt tasa, mulle meeldib väga tasa olla. Mis sind sõidutama hakkab, mis on see hea tunne või, või see õige situatsioon, kus kus, kus Reet avaneb ja, ja räägib ära mingid sellised lood, mida, mida seltskond oodatagi ei oska, või siis vastupidi, oskab oodata ja teab väga hästi, et vot kui seda lugu jutustatakse, et siis on, siis on tuba valgus täis. No eks kui on ikkagi inspireeriv seltskond või inspireerivad küsimused ja teemad, ma loomulikult ma lähen käima ja siis ma võin jutustada väga pikalt On selles oskuses või, või naudingust jutustada, kui palju sa suudad seda rakendada just nendel samadel hetkedel, kus sa pead, ehk ehk ehk koolis näiteks mingeid loenguid pidades. Või on see hoopis teine maailm? Ei ole teine maailm, et see maailm on ikka ju üks, et eks see ongi nagu seesama küsimus, et kui kui lihtsalt neile see improvisatsioon või, või nagu selline avanemine, kas me oskame seda ise teha või see tuleb siis, kui ta ise tahab, et et ega teistmoodi vist ma arvan. Loengut pidada või õpetada või midagi rääkida vist ei saagi. Muidu muutub endal lihtsalt jube tüütuks, kui sa nagu seda mingi kohustusena teed, aga kui sa teed seda sellisena, et justkui iga kord esimest korda siis on see ka täiesti väljakannatatav. No see on muidugi väga suur, väga suur selline enese sundimise kunst ikkagi teha, nii et oleks nagu esimest korda selle jaoks on vaja valmistada ennast ikka sellega ära ei peta. Ma nüüd räägin seda jälle esimest korda. See on niisugune, see on, see on niisugune väikese nupu küsimus väikse niukse krükk lõksu küsimused. Räägin välja nüüd suure saladuse, aga ma ütlen ausalt, et ma ei valmista absoluutselt. Kui ma lähen mingit loengut pidamas, väga harva, kui ma ette valmistan ennast loomulikult mul on materjal, mis ma olen valmis aga ma ei tegele selle teemaga mitte kunagi enne, kui, siis mõned sekundid enne seda, kui seepeale. Et siis ma nagu keskendun ja, ja. Ja proovin leida selle koha üles, kus ta tuleb niimoodi. Ma ei, sa hakkad nagu mõtlema kangesti mingite asjade peale siis minu arust. Kõige lihtsam on jääda kinni selliste mõttekonstruktsioonide võrku ja sealt enam välja teed ei leia nii lihtsalt, et selline nagu vabavoog peaks. Kogemus räägib, ma saan aru, kogemus, räägid, oled sattunud sellisesse olukorda, kus sa tõesti tunned, et mida ma jahun praegu muidugi õpilaste ees. Võib-olla isegi nagu mingisuguses tobedas situatsioonis on ta intervjuud andes näiteks või, või tantsijad jääb ikka, ega ma ei mäleta, muidugi olen kõik, me oleme ju. Et. Mis tegid siis on sul mingeid nii-öelda välja tulemise nagu reegel ka, mismoodi sellisest olukorrast ausalt, puhaste paberitega? Ainult naer ja aus ülestunnistus, ega seal muu ei aita. Kui ikka juhe täitsa kokku läheb, siis no mis siis ikka? Tuleb ausalt üles tunnistada, et nüüd juhtus nii. Kellega sa neist just nendest samadest eelmiste aegade inimestega inimestest, kellega kokku tahaksid saada? Ja ma vist ei taha või kelle iganes kokku saada või see nagu tundub, niukene, niuke. Noh, minevikku minevik ta ju jääb sinna, kus ta on, et et ei näe mingit vajadust teda tänasesse päeva vedada ja. Ja üha rohkem ja rohkem, aga. Või õigemini on vist mind õnnistatud sellise lühikese mäluga, et et mul on ikkagi nagu siin silmade ees aktuaalsed asjad, ainult et ma ei, eriti ei, võib olla. Üks põhjus on ka see, et neid tegevusi on elus üsna palju, et ei jäägi aega nagu vaadelda ja mudida neid asju, mis seal minevikus on olnud või mis seal on, et et ma arvan, et kuidagi nii on elu läinud, et oluline on see hetk, mis on, mis on praegu käsil. Selge läheme järgmise järgmise fraasi juurde meie tänasest muusikalisest Oxfordist. Ja see on on nii. See on üks, ma arvan, et see vist või ma võin öelda, et see on nagu olnud mingi, võib isegi öelda, et aga praegu on vaieldamatult üks mu lemmik eesti lugusid Tõnis Mägi ja et noh, minu arust lihtsalt tõesti geniaalne lugu. Päike paistis ja tuli haljas. Nüüd on murtud kõigi metsik ja muus. Nüüd on kõle kõik juurde nii paljaks. Paljas, valuvaini ja riistu. Oli kõik, siis tulin maru, murdis taimed ja tühjaks jäi ja. Kallis naine, saage must aru, ei ole käes meie mure ja. Naere ooda, ooda veini. Kõigepealt. Teie nii kaua tuli kiige kleidi välja valik krossi ja keeldunud naine. Oi lood, seal siis nägin ja ei pea. Käibetõed. Aga ei, sa. Päike soojendas maailma eile. Täna maru on rüüstanud. Seda ei ole mul süda. Raeuude armastusse Mul. Naine olen minu Tammeraan. On selles rida. Luure. Päike paistis ja nii. Tulvil. Taime. Nojaa, palu. Viirudamisi hullu. Kui külaline on Reet Aus sellesama aia retoorikaga jätkates oled sa selle peale mõelnud, et, et oma anded oled, oled sa saanud. Või, või siin on ka inimene puhas leht ja, ja alustab nullist. Kas sa küsid nii keeruline? Ma ei tea, no loomulikult on ju võimalik vaadelda. Kunstiinimesi on sinu sinu perekonnas olnud inimesi, kes kes, kes on loojad või kes, kes tegelevad loominguga. Ja mitu-mitu põlve loomulikult, et selles mõttes kahtlemata see väga suures osas mõjutab, millises keskkonnas sirgunud ja täiskasvanuks saada, et mina olen sirgunud äärmiselt äärmiselt toetavas loomingulises keskkonnas tegelikult ja väga nii-öelda siis mitmenda põlve nagu intelligentide hulgas ja näinud väga palju loovinimesi kogu oma nagu lapse- ja noorpõlve, et muidugi see mõjutab. Aga kellelegi käekirja sa suudad tuvastada, et sinu mõtlemise noh, et need võiksid olla sarnased ühe või teise teisega. Noh, sellest, ma arvan, võib-olla isegi iseendast on üldse tobe rääkida. Tunnistan ausalt, et ega teised ilmselt väljastpoolt oskaks paremini rääkinud, ma võin ainult öelda. Võin meenutada, mida teised on öelnud, et et küll on mulle nagu ema mitu korda öelnud, et ma meenutan oma Energilise äkilise olekuga, kohati vanaema, kes oli äärmiselt impulsiivne persoon. Külma tunnistan ausalt, et olen oma elus palju vaeva näinud ja tööd teinud, impulsiivsus taltsutada. Noh, muidugi, eks ma loomulikult ma näen ju mingeid jooni, mis, mis on sarnased minus ja minu isas või minus ja minu emased. Et ma arvan, et need on sellised nagu väiksed head asjad, mida, mida sa, mida on tore näha, et kust need tulevad ja, ja, ja mida sa saad edasi arendada ja, ja mis on nagu sinuga algusest peale olnud, et lihtsalt kuidas sa neid kasutad. Ja edasi arendatud. Et ma arvan, et mul on lihtsalt olnud äärmiselt hea ja soodne võimalus sellises keskkonnas areneda, mis lubab nagu lapsel areneda Seda sa oled kunagi pidanud tegema selgitama, et miks moekunstnik hoitame, disaineriks olemine ongi nagu päris töö või või et see ongi nagu päris asi, et, et sa istud ja mõtled välja mingeid asju. Nagu oma Noh, õigustama, et, et jah, et ma teen ka tööd, et see ongi nii. Ei loomulikult mitte, et ei ma ei, absoluutselt ei ole pidanud nihukest asja tõestama, et. Ma olen olnud väga varasest noorusest iseseisev inimene. Ja ei ole nagu tegelikult pidanud kunagi kellelegi aru andma ja mul on olnud niivõrd toetav noh, ema, mul väga-väga hea sõber ja äärmiselt toetama, et ükskõik, milliseid valikuid ma ei tee elus külma tihti on olnud hetki, kus ma näen, et ta päris täpselt ei saa aru, miks ma nii teen. Aga ta alati toetab mind ja see on nagu ma arvan, et see on enam paremat, ka lapsevanemad ei saagi selles mõttes olla, et ikkagi oma valikud tuleb ise teha, et kas toetud või mõista tukka ja kui sa mõistad hukka, siis järelikult sa ei mõista 15 inimest ja teil kaob ka nagu selline siis nagu sõbralik läbisaamine, on oht sära kaotada. Et ei, ma ei ole pidanud. Võib-olla lihtsalt mu suhtumine on selline, et mulle tundub, et ma ei pea nagu enda olemasolu õigustama või kellelegi tõestama, et ma ei pea seda ka iseendale. Aga mõnikord selliseid olukordi on ikkagi olnud, kus sa näed, et sinu tegevusest ei saada aru, et sa oled pidanud selgitama, et miks sa niimoodi teed? Noh, seda loomulikult ma näen seda pidevalt, et minu tegevusest ei saada võib-olla aru, aga ma siis, kui on selleks sobiv hetk või vajadus või keegi küsib maalist rahulikult, selgitan. Mis oli see hetk, kus sa oled, oled nii-öelda või noh, suudad sa seda kuidagi fikseerida või suudad sa seda hetke kuidagi või selle hetke panna sõnadesse, millal sa tajusid, et sa oled vaba? Ma arvan, et ma olen seda tajunud kogu oma elu. Ma küll ei mäleta nagu selliste spetsiaalset hetke, et ma olen nagu kogu oma elu tajunud ennast. Selles mõttes vabana, et et ma elan iseenda elu, mitte mitteelu ei ela mind või ükskõik kuidas sa seda ka ei nimetata. See on see nagu domineeriv prevaleeriv, kui sa vaatad nagu ümberringi inimesi võib-olla mitte ainult nagu kõige lähemas ringis, aga, aga vaatad natukene kaugemale ka näedsa igal poolvabadust. Ma ei arva, et ma ei ole üldse õige inimene seda kommenteerima. Aga ma küsin sinu käest, kas sa lihtsalt näed seda või sa ei näe? No väga palju ei näe. Üsna vähe isegi võiks öelda, et näen. Aga jumala eest, ma ei, ma ei ole üldse see, kes võiks siin selle koha peal nagu suu vett täis võtta, et igaüks elab oma elu nii, nagu ta tahab ja oskab. No kui me koos praegu püüaksime otsida või leida või näha siin 21. sajandi esimese 10. aasta lõpus, kus meile tundub, eks ju, et, et noh, võib-olla nüüd pärast paar viimast aastat enam mitte nii väga, aga, aga põhimõtteliselt, et me elame ikkagi üle mõistuse õnnelikul ajastul ja inimene inimene taipab iseenda olemisest maamuna peal hirmus palju mis asjad need on, kus kohas me oma seda vabadust kõige rohkem kipume või kus ta on kõige lihtsam ära minema meie, meie meie enda käest. Igal hetkel, kui sa, kui sa juba samastud mingisuguse teise protsessiga välja arvatud iseendaks olemine, oled sa tegelikult ju kadunud mees nii-öelda, et et noh, lihtsalt näiteks meie praegune ühiskond on nii infoküllane ja, ja ja see on nii lihtne kaduda. Et ma arvan, et see iseenda säilitamine ongi niisugune põhieesmärk või ülesanne paljudele inimestele Mulle tundub, et siin on kõige kõige kõige nõrgemad, kes kes ühest küljest nagu küll tajuvad nagu seda vabadust, aga kelle käest on seda vabadust ka kõige lihtsam ära võtta, ehk siis ehk siis kuidagi ütleme, et lapsed ja noored vanuses, kus nad suudavad juba asju kokku lugeda. Et see, et see lugemise lugemise oskus on, on üks, üks värav nagu vabadused vabadusest ilmajäämise maailma. Kuidas sa oled enda enda majapidamises asjad reguleerinud nii, et, et et see sõltumatu mõtlemine oleks Jääks kui me räägime järeltuleva põlve kasvamisest, siis ma arvan, et lapsevanemaks olemine on üldse üks suuremaid vastutuse, mis üldse oma elus võtad. Kui ma oleks teadnud, et see on seotud sellise vastutusega elu eest, siis ma oleks väga oleks valmistunud nagu natukene rohkem. Ma arvan. See on üks, üks üks keerukamaid ülesandeid, ma arvan, mis siis, mis meil kõigil, kui lapsevanemal tulem on, et kuidas oma kuidas kasvatada siis neid noori inimesi, normaalseteks vabadeks, indiviidid, eks? Mina lihtsalt üritan sekkuda võimalikult vähe ja lasta võimalikult palju ise ise sirguda ja anda võimalikult palju selgitusi ja vastata võimalikult palju küsimusi ja ja, ja seda kõike teha võimalikult vägivallatult. Et, et oleks selline võimalikult soodne kasvupinnas natult noh, loomulik, loomulik kasvupinnas. Et ma arvan, et igasugune vägivald on nagu kõige-kõige, nagu ohtlikum asi yldse nagu elus ja vanemate poolt lastele suunatud vägivald on see, mida me üldjuhul vägivallaks ei pea, aga mida ometigi on väga palju alates sellest, et ära näpi olevaid. Mis sa sellega mõtlesid, kuni siis füüsilise vägivalla nii välja? Las lapse kasvatamine tähendab lihtsalt väga tugevat, iseenda jälgimist ja iseenda nagu tegevuse, nagu teadvustamist, et see on. See on väga kõva töö, see on ikka tunduvalt tõsisem töö kui pluusi disainimine. Aga põhimõtteliselt mingid reeglid on ju ikkagi olemas või õigemini. Loomulikult ikka. Loomulikult. Mis, mis, mis on reegel aa, ema reegel, kõikide kõikide teiste reeglite kuningas. Et kõigiga tuleb arvestada, kes, kes üheskoos on? Ja kuni siis selleni välja, et anne, minnakse voodisse 10 voodisse ja arvutis ei olda üle 10 minuti või 20 minuti või poole tunni. No ma ei ole nii kõva reeglite tegija tegelikult, et ma arvan, et kõik kõik on nagu pehmelt läbiräägitav arutatav, et kõik ikkagi sõltub sellisest nagu nagu suhtumisest. Ma olen õige mitme meie ealisega seda rääkinud, et, et kuidas need ja noh, seda on päris huvitav vaadata, et kus, kus kohas nagu see piir jookseb või mismoodi inimesed mõtlevad, et kas, kas sulle tundub, et praeguse aja noored on raskem kasvada kui, kui, kui noortel, kes, kes avastasid maailma kuskil 80.-te eelmise sajandi kõlab väga ilusasti eelmise sajandi eelmise aastatuhande eks ju 80.-te keskpaigas, 90.-te alguses. No meie oleme 80.-te lapsed, on ju? No kui ma neid kahte nagu praegu on ikkagi ju väga hästi kõik, minu arust. Mina arvan, et praegu on kasvamiseks väga huvitav aeg muidugi, mis jälle omakorda, mis juhtub 30 aasta pärast või see, millisesse maailma meie lapsed on tulnud ja mis toob tulevik, noh, see on omaette küsimus. Ja millise, millise maailma me tegelikult oma lastele jätame, kui nad täiskasvanuks saavad. Et see on omaette teema ja pikk teema, aga, aga ma arvan, et, et praegune kasvupinnas on äärmiselt soodne. Teadmatus hirmutootjana, eks ju. Pigem sa muretsed selle pärast, mis, millise, millise maailma meie neile jätame või, või, või, või näed sa ikka sellise selges toonis kõike seda? Väga lihtne on mõelda, pagan, milliseks asi kõik muutub, eks ju tsivilisatsioonide konfliktide ja nii edasi. Millisena, millisena sina seda tajud, 30 aasta tagust eespool olevat aega. Ei, ma, mis, ma ei, ma ei tunne mingit rõõmu, ega, ega ma ka ei, ma lihtsalt tänu oma tööl olen olnud pidanud silmitsi seisma ja lugema niivõrd palju faktilist materjali. Et, et mul on lihtsalt kujunenud mingisugune selline nii-öelda nagu taktipõhine pilt, et mis, millised on need tulevikustsenaariumide stsenaariumi nagu reaalselt, et mis mis näiteks keskkonnas meie keskkonnaga võib, võib juhtuda 30 aasta pärast ja nii edasi. Rein oma selles mõttes, et ega ma nüüd sa saad muretseda millegipärast seda ei ole, on ju küll, aga ma arvan, et seda kõike tuleb arvesse võtta. Ja selle kõigega tuleb arvestada meie tänase tänaste päevaotsuseid tehes, et ja see ei puuduta mitte ainult nagu indiviid indiviidi otsustati. Ennekõike puudutab see ikkagi noh, suurte organisatsioonide, valitsuste ja, ja jaa poliitikute otsuseid, et. Ütleme siis niimoodi, et see on hetki, kus see teeb mõtlikuks. Aga aga ma ei ole ka nagu selles mõttes selline nagu nagu optimist, et ma nagu ei arva, et, et kuskilt tuleb nagu valge laev ja lahendab kõik probleemid, et et ikka seesama sitt, mis me ise oleme kokku keeranud, selle ise peame ka ära lahendama, et et nii on, et lihtsalt mulle tundub, et näiteks praegu on selline aeg, kus tegelikult ei taha taheta nendele kõikidele probleemidele otsa vaadata, sest seal natuke liiga valus, et seda kõike nagu proovitakse, ära peita ja edasi lükata ja sellest võimalikult vähe rääkida. Kõige hämmastavam selle juures on, on võib-olla see, et selle näilise sellise edenemise või näilise arenemise juures on, on väga paljudes asjades tegelikult arengut null, kui võtta seesama, mis Mehhiko lahest, kuidas, kuidas sinna tehtud august voolab välja noh, keskkonda. Oluliselt muud reostavad on minu arust nagu kummaline nii-öelda sellepärast, et see on sellesama maakera enda asi, eks, et sa ei saa nagu selles mõttes reostada. Video on loomulik, eks ju ka, aga noh, selles mõttes ta rikub inimese elukeskkonda, eks. Ja selles mõttes ei ole loomulik, et ei peaks olema, ei peaks olema, aga pole absoluutselt ja mis on lihtsalt huvitav selle juures, ma tahtsin rääkida hoopis teisest asjast, et et 40 aastat tagasi juhtusid täpselt samasugused õnnetused ja siis püüti lahendada täpselt samasuguste meetodit. Levib üle ei õpi nagu noh see kõlab nii lollilt rumalalt, aga midagi ei saa nagu teistmoodi öeldajatega Vahnusele selles mõttes ikka ei ole piire. Et nagu sellist nagu taiplikust on ikka nii vähe või nagu mõistmist või teistega arvestamist või siis kas või kas või keskkonnaarvestamist, et mulle tundub nagu see inimese lootus jabur, et ta, et tema jõud käib loodusest üle, et noh, kui ikkagi ühel hetkel läheb inimene üle piiri, siis maakera teeb korra, raputab ennast ja oleme me kõik siit pühitud, et selles mõttes ma nagu planeedi maa pärast ei muretse üldse. Ta on iseteadev organismi, küll ta reguleerib ennast ütleme pigem nagu mis teeb nagu mõtlikuks ja murelikuks on mis seesama nagu lauslollus, kuidas nagu käitutakse või milliseid otsuseid vastu võetakse arvestamata absoluutselt teiste elusorganismidega, et lihtsalt minu arust on see lihtsalt tobe. Tobeda situatsiooni lõpetuseks kuulakem ära järgmine muusikapala, mis on meil välja valitud ka oleme jõudnud jutuga täpselt sinna, millest, millest järgmine lugu, räägib JMKE, ma saan aru, et need kontserdid sulle keelatud ei olnud, sa võisid rahulikult seal käia ja, ja, ja, ja tagi näitasid sa ise ära või tegi keegi seda sinu eest. Tagi ei needile ka minu 80.-te selline nagu ütleme siis nii et kasvuperiood oli küll väga tugevalt seotud ja, ja kindlasti miskitpidi ka minu arust nagu tolleaegsete ma nimetan minu jaoks nagu selleaegne punkmuusika, poeesiat. Loomulikult oli väga suur osa mu elust kaheksakümnendail aastatel ja see on käinud muga kaasa siiamaani. Mul alati on väga hea kuulata JMKE-d ja suvel süveneda nagu nende lüürikasse, et ma arvan, et üks äärmiselt hea laulusõnade kirjutaja Villu Tamme Ja. Ajaloos hääle. Loonud. Erahääletusega. VTA. Ja ärgaks piknikul on saada Reet Aus, on tänase saate külaline ja ökosüsteemide hukk ansamblilt või ühenduselt JMKE oli siis see, mis meie et tagasi räägitud jutu toetas. Kui sageli sa, kui sageli sa näed seda, et, et muidu üsna võib-olla selge silmavaatega inimene järsku, kui asi jõuab selle nii-öelda ökojutu peale ja ma julgen oletada, et sinuga ta üsna sageli jõuab, sellepärast et inimesele ju meeldib sellest ometi rääkida. Et järsku siis kuuled sa naturaalselt joga lihtsalt ja, ja need seisukohad, mida, mida sulle siis püüad, püütakse serveerida. Noh, on on kõike muud kui ratsionaalselt läbiräägitavad. Ka oli, oli noh ega siis skeptikuid elab meie ümber väga palju, ega minagi ei ole sellest patust prii. Sel juhul on üldjuhul väga lihtne, et kas ma ikka näen, et ei ole mõtet, siis ma ei hakka üldse nagu inimesega väga pikalt sel teemal vestlema, aga kui ma näen, et inimene on valmis meeldivaks aruteluks, siis me lihtsalt vestleme sellest, tema siis lihtsalt esitan nagu omalt poolt võib-olla mõningaid nüansse, millega ma siis olen nagu kokku puutunud või vesteldes lihtsalt ütleme siis nii, et sellel alal natuke kompetentsemaks inimestega kui mina või keegi teine, et siis mul lihtsalt see võimalus teatud fakte võib-olla välja tuua, mis panevad inimesed ehk natukene siis mõtlema või oma arvamust muutma või vähemalt nagu kaaluma selle üle, et on ka teine võimalus. No kui oled sa selles mõttes tuline enda asjade seis ja me ei ole kunagi kõikidel nendel teemadel vestelnud ja ilmselt ma oleksin ka suhteliselt nadi debatti partner, et vaielda, võib-olla ei leiaks ainest, aga kui, kui, kui tuliseks lähed nende asjade seletamisel või kirjeldamisel või noh, ikka kui lille ei lähe õide, siis ei lähe ja noh, mis seal Nojah, nii et ma nagu Ma arvan, et ma ei tea, siin võib muidugi kahtlustada ealisi iseärasusi, aga aga ma olen muutumas tasakaalukamaks. Et ma väga tõsiselt ei viitsi nagu, nagu võitlusesse küll astuda, et et ma arvan, et kuigi, kui on vaja ikka vahest sõltub jube palju ka tegelikult sellest, kellega sa seda vestlust pead ja kas sa näed, kas kas seal tulisusel on nagu mõtet, et kas see viib mingisuguse huvitava tulemini, et siis ma siis võiks nagu vahest natuke tulisemaks muutuda. Oma jüngritega, kuidas sa kokku saad, need, need, kelle, kelle sa oled nagu ümber pööranud, eks ju ja kes siis aeg-ajalt niimoodi tahavad uut uut energiat saamas käia, kuidas sa nendega kohtud? Kuule, ma küll ei ole kohane teistegi. Ma ei oska seda kommenteerida, et et Ma isegi ei oska, ma isegi ei oska selle peale suurt midagi öelda. Mul ei ole mingeid jüngreid. Aga selliseid inimesi, kes, kes sõna otseses mõttes tulevad ja ja aeg-ajalt annavad märku, et sinu mõtted on, on, on kuidagi saanud ka nende mõteteks või nad on leidnud iseendas needsamad hoovused ja tunded maailma vastu ümbritseva elu vastu üles, millest, millest sina oled neile aimu andnud, on sellised inimesed olemas, julgevad nad tulla nagu ütlema, seda tulevad nad sellest rääkima. Ka selles mõttes selliseid inimesi, kes mulle kas saadavad emaili või, või tulevad, ütlevad või, või kellega kohtudes, nagu nad ütlevad, et oi, et see, mis sa teed, et see on nagu lahe, et ma olen hakanud ka oma töös arvestama mingeid aspekte, no siis ma nagu lihtsalt mul on selle üle ainult hea meel, sest ma näen, et et kellelgi on võib-olla ka üks nagu sektor avanenud, mis varem ei ole olnud tema elus avanenud olnud ja see on lihtsalt suurepärane lihtsalt kasvõi sellesama inimese seisukohalt, et ta on hakanud natuke laiemalt vaatama, et et ikka muidugi neid inimesi on. Et ma, ma olen täiesti kindel, et sa oled sattunud ka selle peale, kes ja nende mõtete peale või nende ideede peale või võhma tühja need ideed on, või seisukohtade peale kes ütlevad, et, et see, mida, et kostüümid väga ilusad, aga noh, see ökojutt sinna juurde, et see on küll puhas turundus ja, ja, ja, ja reklaamimaailm Muidugi no mis ma oskan öelda? Kõike saab ju mitut moodi võtta, eks igaüks vaatab oma mätta otsast, et et aga sellisel juhul, kui nagu kellelgi on see jutustunud, siis ma lihtsalt olen hästi rahulikult selgitanud, et mis, miks need, mis need on nagu reaalselt need põhjused, miks ma olen hakanud ja sellega tegelema või miks ma teen oma asju nii nagu ma teen siis üldjuhul inimesed mõistavad seda väga lihtsalt ja kõik need inimesed, kellel natukenegi süvenemis võimet enne seda, kui nad seda ütlevad, ei viitsinud süveneda, siis nad seda enam ei ütle, sest nad saavad aru, et et see, et see ei ole niipidi, et. Et see ei ole turundus, ei ole reklaam, see, see on nii. Jah loomulikult ma võin pikalt rääkida sellest, kuidas ma olen aastaid olnud ikkagi ma arvan, meie ühiskonnas totaalseks riigi staatuses sellega, mis ma teen ja siis ühest hetkest lihtsalt on, ma ei tea, kas lihtsalt teemad said otsa või jõudis ühiskond sellisesse punkti või noh, kes seda teab, mis see põhjus? Ja põhjus on London, Pariis, Berliin, eks nemad seal inimesed ei saa ju eksideks õiges, et järelikult järelikult no midagi peab vaatama. Jaja no võib ka nii mõelda, jah. Londonist Pariisist ja Berliinist ei ole me selle tunni jooksul jõudnud rääkida, aga aga selge on, et et märgmises tunnis seda teeme, me kuulaks ühe j siin JMKE on sees, ma võiks võtta siit veel ühe loo lõpetuseks lihtsalt praegu, mis seevastu uudiseid mängima. Aga äkki me korra kuulame hoopis ühe soo ühe soome loo ja siis pärast seda veel ühe. Ei, aga meil on veel järgmine tund, tund aega on meil veel, mis on sama lugu nagu raha ja. Ei jäta aga ma korra sõduri naine, jätame inimkonna saavutused mul lihtsalt järjest lood tulevad. Ja Eesti-Soome toru kuulamist. Sa pead ütlema numbri, kolmas kolmas lugu. Aga siit ta tuleb mõne hetke pärast R2 piknikul. Tagala. Ärgaks piknikul. Kaunist nädalavahetuse jätku kõigile raadiokuulajatele R2 sagedustel üle kogu Eesti, aga ka internetis ja interneti kaudu. Kogu laias maailmas on praegu eetris saade pealkirjaga äragaks piknikul. Minu nimi on Urmas Vaino. Tänase tekliga külaline on Reet. Aus, me saime eelmise tunni vist kuidagi niimoodi täiesti mööda, et meil kõik moejutud on, rääkimata. Ütleme, et anna mulle nüüd andeks, kui sa tulid moejuttu rääkima, oma moesõnum oli selgelt kanda ja ma ei andnud sulle selleks võimalust. Ma luban, et mulle südametunnistus piinama. Nii, võib-olla mitte väga pikaks, aga, aga sest me saame kohe selle selle vea likvideerida. Ühte asja ometi, kui me eelmises tunnis rääkisime palju sellest ökoloogilisest maailmast ja sellest, kuidas me inimestena oleme osanud elada selle ökoloogilise asja üsna kimpu iseenese jaoks. Kui sageli sa oled kohanud oma kollektsioonidega mujal maailmas käies ühest küljest küll mõistmist, aga teisest küljest ikkagi ka nagu sellist noh, jäisemat suhtumist, sest kogu su tegevus suures osas on ju sellesama moemaailma, mille uksest sa oled üsna selgelt ennast sisse murdnud, selle kriitika ja mitte mitte mitte selline sõbralik kriitika, et et küll saaks ilusama naiseliku joonega neid asju lahendatud või et batšokid võiksid olla ju küll suuremad, eks ju, vaid vaid see on, see on sõda selle süsteemi vastu. Kui, kui sageli see põhjustub sellist nurka jäämist üksinda. Kuidagi olen leidunud pigem sellise nagu toetava kogukonna, kui ma vaatan nagu Eestist väljapoole, sest ega neid selliseid keskkonnasäästlikke kaubamärke väga palju. No ei ole ja ei olegi arusaadaval põhjusel, sellepärast et et, et noh, ei ole loogiline, eks ju, raha tahab teenimist. Just ja seetõttu, nagu need inimesed, kes nagu selle teemaga tegelevad ja kuna, kuna tegelikult, kui me oleme täitsa ausalt teema on suhteliselt uus siis enamus aktiivseid inimesi on väga palju nendest aktiivsetest inimestest on akadeemilises sfääris. Ja väga palju on ikkagi hetkel veel sellist nagu. Sellist inimest, kes tegeleb nagu selle teoreetilise poolega, et samas on väljaspoole vaadates väga selge see, et et need teemad on otsapidi integreerunud juba ka suurte korporatsioonide tegevusse. Lihtsalt meil ei ole muud võimalust. Ja ega ei mina ega ka paljud teised, kes teevad siis nii-öelda seda keskkonnasäästlikku või siis jätkusuutlikud moodi nende eesmärk ei ole tegitada sõda, vaid ikkagi leida alternatiive. Ja seda ei tekita teie, te olete lihtsalt need, kes oma lipu püsti heisata. Saad aru, et te olete ühel hetkel sattunud sõtta sellepärast et sõdima tahab hakata teine pool. Ma ei ole seda niimoodi kogenud, sellepärast et iga nagu mõistlik inimene, kes sellesse teemasse süveneb, ta saab aru, et, et see ei ole nagu see koht, et tegelikult see, et et disainer, kes tuleb välja uue lahendusega, noh ta on tegelikult sõber ja kasulik, et las ta, noh, mina olen praegu olukorras, kus ma olen teinud nagu kuus aastat tootearendust ilma nii-öelda erilise ärilise eduka, lihtsalt sellepärast, et see asi mulle pakkunud väga palju huvi ja ma olen tahtnud aru saada, kas on võimalik teistmoodi teha, et ühel hetkel Peavad kõik ettevõtted, hakkame seda tegema ja sellel hetkel on need disainerid, kes on selle töö juba ära teinud, noh, neile väga suureks abiks. Just nimelt oma koguma praktilise teab ja informatsiooniga, et. Et kui, kui hästi nagu lihtsalt kokku võtta, siis hetkel on moetööstus nagu sellises seisus, kus kõik suurettevõtted tegelevad Inimõiguste teemadega, ehk siis et kogu selle tootmisahela nii-öelda eetiliseks muutmine ja Ferrari ei tea ja orgaanilised kangad, et see, see kõik on, ei ole homne päev, vaid see tänane päev, et Need, kes seda ideed need on juba praeguseks maha jäänud, noh nii maailma mastaabis kui vaadata, et see on väga selge Aga see on asja üks pool, ainult teine pool on ju see, see on see loogika pool, eks ju, et me elame maailmas, kus kus heaolu ja hea tulemus, hea tulemus, premeeritakse jälle uue heaolu, eks ju. Konkreetsete inimeste puhul, kus on üles ehitatud ainult sellele, et läheks kogu aeg nagu paremini, läheks kogu aeg nagu asi nagu ülesmäge, mistõttu ongi vaja lihtsalt seda, et, et need paganama linased püksid, mille ma tagasi poest ostsin pärast kolmenädalast nii-öelda mõistlikku kasutamist. Jumal hoia. Nad ongi juba kasutamiskõlbmatud. Ehk see ongi selle, see ongi selle majandussüsteemi mootor. Niimoodi see majandussüsteem töötab. No lihtsalt kahtlustan, et ma, vot see hakkab nüüd otsa saama, ega ma ei tea, kas on nii või ei ole, eks seda näitab järgmised kaks aastatega. Aga just sellepärast, et mulle tundub, et praegu just on nagu see murdepunkt, et see ei olnud tegelikult siin aasta tagasi poolteist aastat tagasi, vaid noh, Ma lihtsalt vaatan nagu moetööstus, siis siis see aasta ilmselgelt nüüd see poolaasta on väga otsustav ja väga paljud on läinud pankrotti, väga paljud tõmbavad kokku väga paljud nagu otsivad uusi lahendusi. Et mis suunas tegelikult ma arvan, et kahe aasta pärast on see selge. Et noh, ma ei tea, võib-olla ma pean täiesti puusse, võib-olla kogu see ilusti keerab tagasi samale joonele ja hakkab kogu trall otsast peale, aga ma millegipärast ei usu, mulle tundub, et see kriitiline mass on tegelikult juba juba nii suur ja teine asi on ka see, et et kui nüüd ikkagi korra maha istuda ja süveneda nagu Faktidesse, mida, mida te meile nagu ütlevad ja räägivad keskkonnateadlased, siis lihtsalt ei olegi võimalik niimoodi jätkata enam ühel hetkel kui me räägime, kas või kas või kui me räägime, kas saastast ulme, räägime prügist. Ühesõnaga, ühel hetkel lihtsalt ka keskkonnamaksud tõusevad nii kõrgele, et ettevõtted juba puhtalt sellepärast peavad hakkama nagu oma tegude tegutsemise peale mõtlema, et kulusid kokku hoida, et ühel hetkel sellest nii-öelda, mis, millest praegu räägitakse kui luksuslikust elitaarses Snowistlikust nagu nagu rohelisest majandusest või ökodisainist, et ühel hetkel saab, kui sellest tegelikult noh, väljapääs. No nii, tundub lihtsalt, et see nii nagu sellises suunas läheb. Mulle väga meeldib, et sa ütledki konkreetselt kaks aastat, sellepärast et, et see, et ainult lootust, et sa tõesti ühel hetkel nii-öelda tajutavalt juhtubki ja sa ei pea muretsema enam sellepärast, et no kuule lihtsa inimesena sa ju saad väga hästi aru, milline muidugi ma tahan osta asju, mis pisikeseks ju 12 aastat, aga keegi ei ole ju seda ei tahtnud keegi ei räägi sellest, et kuule, Urmas, et saad aru, et siin peab vastu kaks nädalat, mitte mitte kaks aastat ja rääkimata 12.-st aastast. Vot see ongi nagu see on muidugi nii nii õudselt palju räägitud sellest õigesti. Mulle lihtsalt tundub, et ma olen ise sellest kohutavalt palju rääkinud, on ju, et et tegelikult ju kui sa korra mõtled selle peale, kui odavad on poes asjad, natuke naerma, inimene jälle näed, kedagi hakkab rääkima, oi kurrat, vabandust küll ma sain odavalt selle asja kätte küsinud. No mis ta siis maksis, ta räägib, et ta ostis 400 krooniga jaki endale Stockmannis näiteks. Ja ma küsisin ta käest korrata, kas oled kunagi mõelnud, kuidas saab üks asi maksta nagunii vähe siis mina nagu saab maksta üks jakk, mis olles ise õmmelnud, teades mida tähendab üks õmblemine, mida tähendab materjal, kui sa mõtled selle peale, et milline see nagu tootmisahel on. Need hinnad on tõesti absurdsed ja selge on see, et keegi peab selle vahe kinni maksma. Noh, see on see nii pikk jutt ja, ja sellest on nii palju räägitud, aga, aga mul on, mul on juba piisavalt pikka aega, olen elanud nagu selle järgi, et kui ma ostan, siis ma ostan nagu ainult neid asju, mis maksavad palju, ma väga täpselt tean, kus kohast tulevad kestendama. Mis annab õiguse vähemalt minna ja piltlikult öeldes anda vastu hambaid, kui see asi ka vastu ei pea, mis maksab palju? Aga ma lihtsalt ei lähegi selle peale, ma ostan ka ainult selle asja, mis ma tean, et ta kestab. Et las ta on nagu Rootsis valmistatud puidust tallaga saapad nad maksavad palju, ma tean, et et see inimene, kes seal Rootsis on valmistanud, on saanud nagu õiglast palka, nad on rootsi disaineri tehtud. Ma tean, kust kohast tuleb see puitva teadvus, tuleb selline nahk ja ma tean, et käin nendega ja ma käin jumala õilsalt nendega oma järgmised neli aastat. Et Ma kannan sinikingi, mis on nagu 55. aastal valmistatud. Ja tõesti kannan palju. Mul on üks kingapaar, mis üks sõber kinkis mulle kunagi tema ema kooli lõpukingad 50 ma ei tea, mitmendast aastast on ju. Kui sa paned kõrvuti, kui sa ostad nagu tänasel päeval kingad poest, siis noh, see iluviga, kui sa nendega nagu iga päev käia maksimum, eks ole, aasta mitte rohkem. Kingi on meil kõigil siiamaani käin natuke, viskad ära, aga on võimalik, noh, see näitab lihtsalt seda, et küsimus ei ole selles, et inimesed ei oskaks teha vastupidavaid asju. Inimesed oskavad küll, kui nad tahavad. Et L 30 aastat tagasi osati teha väga vastupidavaid asju ja seda enam nagu tulekski, nagu toetada just nimelt nagu neid disainerid ja neid ettevõtteid, kes nagu on hakanud jälle väärtustama sellist nagu väärtuslikku toodet ja kes nagu on võimelised tegelikult pakkuma kvaliteeti ja noh, eks midagi pole teha seal tihtipeale ikkagi see hind on määrav, et mida kallim toode on, seda staabist seda püsivam taga on, sest et isegi kallim kaubamärk veab nagu tagama teatud kvaliteedile. Et see on tõepoolest tõsi, sa oled rääkinud seda viimast pikkade aastate ja inimesed on hea meelega tulevad, küsivad uuesti, nad, ma loodan ka kuulavad. Vastasel juhul ajakirjanikud ei küsiks, eks ju neid asju, kui palju seda juttu oodatakse või kuulatakse. Sealsamas. London, London, Pariis, Berliin liinil kass. Kui, kui palju seal neid rääkijaid on sarnaseid, nii nagu sa taus Eestis. No ikka loomulikult on, ega ma ei tee ju mitte midagi sellist, mida nagu, mis oleks nagu mida keegi teine ei, mida ei teataks, mida küll võib seda öelda, et ma olen nagu, et et et taaskasutuskaubamärk on vähe ja see, mida mina teen, ehk siis proovin nagu inte tagasi tuua nagu tööstus jääd, et ehk siis selle kohta öeldakse inglise keeles on väljend apsaigling ehk siis täiesti uus materjal, mis jääb õmblustööstuses ülemis, muidu läheb prügimäele tagasitoomine ehk siis materjal, millel ei ole mitte mingisugust eluiga. Et selle nagu tagasitoomine, et vähendada jällegi seda jäätmehulka. Et ega need selliseid kaubamärke tegelikult maailma mastaabis ongi väga vähe, kes oleks, kes on võimelised tegema taaskasutusmoodi siis nii-öelda nagu massi loena, sest et selline unikaal toodete tegemine on väga tore selleks, et rääkida ja teavitada, aga ta tegelikkuses ei ole nagu lahendus probleemile jäätmeprobleemile. Jäätmeprobleem on väga suur probleem tekstiilitööstuses. Et. Kui ma lihtsalt nagu vaata, kuhu suunas Euroopasse liigub, siis keskkonnateadlikkuse loomulikult on, on seal väga palju kõrgem ja, ja eriti eriti palju kõrgem on ta Skandinaavias. Ja ja seetõttu ka. Kutsutakse mind üsna palju rääkima ja ma käin ka päris palju nagu ülikoolides ja niisugused nagu nii-öelda nagu akadeemilist, nagu rada pidi tudengitega vestlemas, loenguid pidamas ja ja natuke õpetamas, et ma sain aru, et minu nagu see pisike väärtus, mis mul on, ongi see, et mul on nagu praktiline ja teoreetiline pool koos, et et üldjuhul on siis kas disainerid, kes tegelevad ainult siis sellise nagu disainilahenduste otsimisega või siis tõesti nagu teoreetikuid, kes tegelevad teoreetilise poolega. Et sul on nagu õmblusmasinal lõginad sellel jutul juures. Ütleme siis nii, et mul on nagu jah, iseenda läbikatsetused on need, mis väärtustavad minu sellist nagu sellist nagu teoreetilist poolt, et ma tõesti ei tea, millest ma räägin, kui ma midagi rääkida, sest ma olen selle ise läbi katsetanud ja erinevad, kõik mul on lihtsalt olnud ideaalne võimalus teatrimaastikul katsetada asju, mida niisama ise oma raha eest kuskil pusida oleks olnud, nagu võib olla väga keeruline ja lihtsalt väga-väga kulukas. Et ma olen saanud lihtsalt pikki aastaid kõiki oma oma katseid teha väga-väga meeldivas loomingulises keskkonnas. Et ma arvan, et noh, eks ma nüüd Tutangi varsti, Berliin, eks siis on jälle näha, kuhu suunas nagu vahepeal pool aastat on mööda läinud, et et kuhu suunas on, on liigutud ja, ja mis, mis, mis Euroopas toimub, et see on äärmiselt huvitav jälle näha. No näed sa seda ise auditooriumi ees seistes näed sa seda revolutsiooni meelt, mis saalis peaks valitsema Nende nendes haljastus pea Koludes, kes seal istuvad noortes inimestes, kelle, kelle kaudu see maailm lähiajal muutuma peaks, näed sa seda revolutsiooni seal või, või, või, või, või on seda ikkagi põhjusel tset vähe? Loomulikult näen ja mis mind paneb alati kõige rohkem üllatab, on see, et tegelikult sellest teemast innustuvad pigem küpsed inimesed kellel on juba selline nagu esimene hurraa, ring on elus tehtud, kellel on teatud valikud tehtud ja kes on nagu natukene juba kuhugi nagu sättunud ja kellel on nagu pilt, nagu laiem Need inimesed võtavad tegelikult selle teema väga-väga-väga kiiresti vastu ja on kohe valmis nagu muutuma ja tegema muudatusi ja, ja ka tarbimismuudatusi ja nii edasi, et et noortega on natuke isegi mingis mõttes keerulisem. Sellepärast et ma arvan, et päris noortega on juba lihtne. Tegelikult, mis peaks, peaks see teema olema ikkagi. Ma arvan, et gümnaasiumiastmes väga aktuaalne. Aga just see, selline 20.-te kahekümnendates olev noor inimene, kellel on oma ambitsioon äärmiselt suur. Puri on olemas väike tuuliva selles purjes sees. Ja, ja et mis on täitsa mõistetav ja ma arvan, et kui see no ma arvan, et lihtsalt meie nagu õppesüsteem on ka selline, et kui me ikkagi ülikooli tasandil suudaksime, et noh, väga nagu jõulisest sisendi teha, siis siis nagu kogu see kogu see mõte mall muutuks. Aga vaikselt see kõik ju toimubki ja, ja vaikselt nagu enam enam tulevad need teemad sisse ka kunstiakadeemiasse ja vähene enam ka nagu keskkooliastmesse, ma arvan No aga näedsa mingit sellist, noh, ma tea, süsteemipoolset mõistmist, arusaamist just süsteemipoolselt sellest, mida, mida sa räägid ja, ja kas, kas see, kas see mingil moel või teisel on, on kuidagi mingi toetusena formuleerinud või, või, või võiabina sinu tegevuse suhtes? Mida te selle süsteemi all silmas pead riikliku meie riikliku süsteemi või no kasvõi näiteks Või mingit tööstuse süsteemi? Tööstus on üsna kaugel olev. Küll. Nendele tundub endiselt odavam tuua Hiinast sisse panna, siin ma tean voo külge ja läheb edasi. Seal ei väära muud käinud number on ja et selles mõttes, et selliseid innovaatilisi ettevõtjaid, kes hakkaksid investeerima sel tehnoloogia muutmise või, või kogu süsteemi nagu noh, nad isegi ei viitsi selle peale mõelda ja see ei ole üldse teema. Mulle tundub noh, on üksikud üksikud fanaatikud, keda siis huvitab natuke rohkem kui number. Kas seesama ettevõte eco print on äärmiselt hea näide sellest, kuidas nende rakendatud tehnoloogiad on viinud tänaseks päevaks nad sellisesse olukorda, kus nad ongi võimelised pakkuma täiesti konkurentsivõimeliste paremat hindagi tänu oma nendele tehnoloogilistele uuendustele, mis nad on teinud. Aga selliseid mõtlevaid ettevõtjaid on äärmiselt vähe. Kahjuks. Aga noh, ma arvan, et see ongi seesama, millest me enne rääkisime, et ühel hetkel on lihtsalt selline, et et neil ei jää muud üle lihtsalt. Aga mis puudutab nagu riikliku süsteemi, siis ma küll olen loomulikult kogenud äärmiselt. Palju vastutulekut või abi või kasvõi ka Eesti saatkondade poolt linn suurlinnades, kus ma olen käinud, et kus mind on aidatud isegi rahaliselt toetatud? Ma arvan, et, et et see on tegelikult meiesuguse väikese riigi puhul äärmiselt meeldiv, et selline nagu tugistruktuur eksisteerib ja ka see teadmine, et sul on alati võimalus küsida abi, et kas see ja see on selline, seda abi ka ei tule, siis on väga köied, ei tule aga lihtsalt, et see võimalus seda küsida, nagu ikkagi on olemas. Taotluse kirjutamise kunst on absoluutselt käpas. Tänapäeval muud moodi enam vähemalt nii kui sarnaselt või hetkel sarnaselt ei ole muud moodi võimalik hakkama saada. No vot, ma lihtsalt enamus ajast tegelen tegelen nii-öelda nagu väga kalli hobiga, on ju, et. Et jah, ega ilma abirahad ette või toetust ütlema ei tegeleks sellega, millega ma tegelen ilmselt või ma ei saaks vähemalt seni suures mahus teha. Kultuurkapital on minu põhiline toetaja. Ütles, et vasak rusikas hetkeks püsti, absoluutselt, see oli visuaalselt oluline lisand. Nii, aga meie tänane kohtumine ja vestlused mitte teps ei ole ainult sõnalised, nad saavad toetatud ka kauni muusikalise keelega. Ja ma saan aru, et sinu suur osa sinu lemmikutest ja kuhugi siit mere taha või, või paarikümne kilomeetri kaugusele siit 80 kilomeetri kaugusel. Jajah, kuidagi soome muusika on millegipärast olnud üsna suur osa sellest muusikast, mida ma kuulan kogu elu jooksul, ega ma ei tea, miks see nii lihtsalt on juhtunud ja ja seal on lihtsalt ka väga palju bände, mis on mulle kuidagi korda läinud, et aga see lugu, mis seal praegu hakkame kuulama, ma arvan, et üks üheksakümnendatel naljakamaid naljakamaid, soome bände, ultra Bra lihtsalt väga naljakas bänd. Ärgaks piknikul. Soome ansambli Ultra praa esinemine on ära kuulatud ja märgaks piknikul saade jätkub. Tänase piknikukülaline on, on Reet Aus, Reet, sa oled viimaste aastate jooksul. Emotsionaalses plaanis on olnud ilmselt üsna selliseid üsna selliseid suuri või vägevaid hetki julgeme uskuda. On sul on sul endal nagu meeles ka või oled sa tähele pannud või, ja jäänud seetõttu meelde sulle mingid sellised mingid sellised situatsioonid, kus, kus su karjääris toimuvad sündmused on nagu lihtsalt löönud nagu hinge kinni või kus kus ülevus. Hetkeks kohale jõudnud ülemus peidab kogu selle hetk tagasi olnud argise enda alla, nii et hingata on raske ja, ja, ja hetkeks tundub niimoodi, et ma vist ei puudutama. No ei noh, tore oleks ju iga päev, iga hetk oleks selline. Ei tea, kuule, kas siis oskaks tähele panna, kas siis oskaks aru saada lõpuks, et kõik on nagu samamoodi. See esitasite siin nüüd täiesti vapustava monoloogi. Ma mõtlen, mis ma nüüd mõistlik oskan selle peale kosta. Kõige toredam, kui sa ütleksid, et jah, on olnud ja siis jääksid vait lihtsalt, aga siis ma saaksin esitada uue monoloogi, mul on neid veel. Ei, aga siiski tõsiselt. Noh, kui ma nüüd proovin nii Vaadatud nagu paari aasta tahapoole, siis. Siis näeme seal lihtsalt väga palju tegutsemist. Ja võib-olla nägusi võib-olla siin nagu see võti peitub ka selles, et ma olen. Kui ma nüüd proovin lihtsalt iseennast analüüsida, et mis on alati nihuke kahe otsaga tegevus, on ju, et ma paistan rohkem protsessikeskne inimene, ma pakun. Mis tähendab seda, et kui ma saan ühe asja tehtud siis mul on siis benud sellel hetkel ja ma juba juba tegelen järgmise asjaga. No kuule, ma räägin ju auhindadest, ma räägin nagu tunnustusest nendest hetkedest, kus kassal seisab püsti või või, või sulle antakse võimalus nagu lavale minna ja, ja, ja siis ma olen nagu midagi on ikka tulnud nagu. Ma teadsin, milline minu nagu elu nagu saatus on alati selline, et et kui ma saan mõne auhinna ja minna seda vastu võtma, siis ma pean olema mingis teises kohas, kui on esietendus selleks, et lavale minna, siis ma pean olema juba järgmises riigis ja tegema mingit muud asja. Nii et sina oled see, kelle puhul siis alati öeldakse, et ja teeme talle sooja aplausi, ta on praegu Stockholmis ja mõtetes meiega just. Nali naljaks, aga täpselt nii on olnud kogu aeg, et vahest tundub see nagu endale täiesti jabur, et vahest tõesti tahaks, ei ole midagi mõnusamat, kui on esietendus ja siis sa lähed ja kummardad korraks ja siis ka saad nautida nagu seda, mida näitlejad iga õhtul seda aplausi. Aga kuidagi ütleme siis nii, et tegevuste tihedusega, kus on selline, et alati selleks kummarduse hetkeks olema juba järgmises kohas järgmist asja. Ja ma absoluutselt mulle see sobib. Ma hoolimata sellest, et ma olen siin ja räägin juttu, tunnistan ausalt, et ma ei ei ole väga väga tähelepanumaias personal, et ma hea meelega vaikselt tegutsen omaette. Ja lähen järgmise kohta. Ei jää mul midagi kripeldama, kui mul seal pluus, saamatu saapad. Aga kuidas sa iseenda jaoks selle? Ma julgen arvata, et kõikide inimeste kõikide tegutsejate kõikide loojate jaoks selle tunnustuse koha kätte saad, kuidas sa saad aru, et nüüd on läinud hästi või? Tassi tassi espresso kõrval paned kirja, nüüd tõmbad nagu niimoodi virtuaalselt ja, või siis sõna otseses mõttes joone alla. Ja tunned, panin 10-sse. Vot see oli hea või, või mis, mismoodi see kohale mingi selline fikseerima, seda ilmselt, millest ma räägin, siis ma näen, sa mõtled nii. Ma punkti panemine on äärmiselt oluline, aga see punkt tavaliselt tuleb enne ära, kui tuleb aplaus ja seetõttu ma selle aplausi peale enam ei mõtle, sest et kui tegevusi paralleelseid tegevusi on hästi palju, siis on hästi oluline, et sa kindlas kohas lõpetad selle ühe tegevuse ära. Muidu need asjad lähevad sassi omavahel, noh, ja siis võib minna hulluks, noh, mis siis siis siis tekib see paanika, et mul on kiire ja ma ei jõua valmis jätkata daamist selle, see ratas, mis, mis meile kõigile tegelikult ju tuttava nalja. Et jah, mul on üks selline punkt, millega panen nagu enda sisemuses kuskil ja kui see punkt on pandud, siis me selle teemaga rohkem tegelasi lõpetatud ja ja, ja kui sa nagu kysid sellest, et kui me räägime nagu tunnustusest või siis seda ma näen lihtsalt oma elus või sellest, kuidas nagu mu asjad nagu laabuvad, et kui ma näen, et üks asi on nagu lõppenud ja tagasi enam ei tule või seal ei ole nagu jäänud selliseid mingisuguseid sorkivaid hetki, siis ma arvan, et see ongi üks õnnestunud asi ja ma noh Ja kui tulevad uued pakkumised, uued võimalused, uued rajati, uued teed, et siis see on ka omakorda signaal kõige selle kohta, et on läinud. Nagu eestlane ütleb, on läinud enam-vähem, ei ole olnud paha, eks ju, peale olümpiavõitja, olümpiavõitja, treener ei ole olnud paha. No see ongi eestlase optimistlik. Et sa näed läbi läbi selle, mis, mis, mis su poole jälle nagu pöörde või mis, nagu järgmisena tuleb, et kuidas, kui sujuvalt see elamine läheb nii-öelda, et kui see läheb sujuvamalt, see läheb seda, seda õigemaid, otsuseid ja valikuid on nagu tehtud. No sa saad aru, eks ju, sina oled olnud Stockholmis, aga meie nendel hetkedel oleme istunud ikkagi saalis ja seda aplausi teinud ja sellest johtub see küsimus, et kas sa tead ka või, või, ja mida tähendab nagu sinu jaoks ebaõnnestumine läbikukkumine või, või, või, või? No kes siis seda ei teaks, loomulikult ikka ju lähevad mingid asjad nagu eriti nagu sellises valdkonnas, kus ma nagu tegutsen, mis, mis on disain siis tegelikult õnnestunud asi, võib-olla 25-st üks vot see on, see on nagu meie igapäevane elu osa, et küsimus on lihtsalt, kuidas sa seda võtad, et kas sa teed sellest draama või sa vaatad, ah see läks nüüd. Selge, järgmine kord ma teen veitsa teistmoodi. 25. tükk seda sa paksud praegu. Huupi pakkusin täiesti. Kuigi ma olen nagu ka vaata, kui aega on vähe, on ju selles mõttes, et aeg on kokku surutud ühe asjaga tegelemiseks siis tuleb kasutada selliseid vahendeid, et sa saad oma asjad, pole aega nagu raisata, nagu mingi mökitamise nihukeste asjade peale eriti. Kõva keskmise skeem on sul kogu aeg taskus olemas ja, ja seda sa võtad seda, sa kasutad. Ei, see ei ole kõva keskse skeem, see on, ma pigem nimetaksin seda selliseks, et seda selleks pigem, et et kõike tuleb teha lihtsalt, nii hästi, kui sa vähegi suudad, et ei peaks teist korda uuesti tegema. Et see aitab jube palju, et kõik kõikidel inimestel, kellel on aega vähe, siis soovitan, et see on nagu parim parim lahend kasutada lihtsalt käivitada nii-öelda improvisatsioon. Jaa, jaa, jaa. Ja proovida teha nagu ilma igasuguste kõrvalmõjudeta kõige parem asi kohe esimese korraga valmis. See töötab jumala hästi. Aga ikkagi, ma tulen sellesama asja juurde tagasi, mis sinu jaoks mis silus, maa-alad, mis on olnud need asjad, mille üle sa oled kõige uhkem sinu, sinu töö ja tegemise ja, ja tegevuse maailmas. Või noh, mille üle mul on hea, mille üle sul on hea meel, noh, võib-olla on tobe lihtsalt öelda, et mida rohkem on sul või mille üle sul on kõige rohkem hea meel, eks ju. Et aga. Noh, mul on lihtsalt hea meel selle üle, et mul ma üldse nagu elan ja tegutsen, nii tobe, kui see ka ei tundu, on ju noh, ega ma vaata, see on nagu ka kellel tekib ikkagi küsimus meil, eks meil kõigil on olnud mingisuguseid hetki, kus nagu tundub, et see, mis sa teed, on tobe või see ei paku sulle piisavalt palju. Vähestel inimestel ei ole kunagi neid hetki mõndadel inimestel. Neid hetki, nagu vahest enamustel on suurema osa ajast ja küsimus on ju. Et aga kui sul ikka korraks tuleb nagu tõsiselt see küsimus peale, et mis see on, mis ma teen ja miks ma seda teen. Ja kui sa lõpuks saad aru, miks sa seda teed, siis peale seda nagu ei ole selliseid nagu paremaid ja halvemaid päevi vaid on nagu väga selge on see, miks sa seda teed ja, ja mis on need sammud, mis on vaja teha ja mis on need järgmised sammud ja kui ma ei oskagi öelda, see on nagu siis kaob nagu selline nagu isiklik suhe, nagu sellesse tegevusse kaob, ära. Saan absoluutselt aru sinu jaoks on olnud see konkreetne hetk. On all mingi eluperiood, kus, kus sa pidid otsima vastust sellele küsimusele. Aga jah, ma arvan, et seal kuskil 20.-te lõpus tulebki meil kõigil peale ei tule või võib-olla sul ei ole, võib-olla ma räägin millegist, mida mitte ainult minul, ma ei tea. Mulle tundub, et ikka meil kõigil tuleb korra selline hetk peale, kus on vaja nagu hästi hoolega läbi mõelda, et et et kaua veel ja kuidas edasi, onju. Aga ma ei tea, kas meil on muusikat välja valitud praegu. Kuulates rism alanga lugu, ma ei mäleta, mitmenda. No aga sa pead ikkagi aitama mind, ma ei oska seda ka muidu välja valida, muidu olin vale, 12. Väga tore ja iso alanguse kuulub jälle samasse ooperisse kui Soome. Ja kun Racauson rikki. Siis ma olen ka, on, ma arvan, üks Soome huvitavamaid artiste. Ma julgen nii arvata. Märgaks piknikul on saade, tänase vestluse peategelane on Reet Aus, Reet. Sinu nii-öelda edenemine, karjääril, viimaste aastate esinemised mingitel moenädalatel ja, ja osalemine. Kuidas need kõige kõigemad Tõsi, ka ei nimetata, paneb mõtlema selle peale, et, et see on nagu koht või, või see on nagu situatsioon. Just nagu, nagu noh, ütleme, et maailmamudelite järgi sellel hetkel, kus tuleks kogu aeg lakkamatult mööda maailma ringi käia, jagada intervjuusid, osaleda mingitel paganama pildistamistele asjadel ja kõigel nii edasi ja nii edasi on see, on need reeglid enam-vähem sarnased. Ah, moemaailm on nii imelik maailm, ma ütlen ausalt ei no muidugi võiks seda teha, jah. Ja peaks seda tegema. Kui eesmärk oleks, kui eesmärk. Sellesse masinasse nüüd asetada, kui see oleks mu eesmärk, jah, siis ma peaksin, siis ma teeksin seda. Sellesse masinasse, mitte asetumise, oled sa ilmselt enda jaoks mingil hetkel tõsiselt läbi mõelnud? No kuna ma nagu ütleme nii, et astusin selle rongi peale eesmärgiga mõista seda maailma ja aru saada, kuidas see toimib ja eesmärgiga mõista, kas seda on võimalik muuta ja selleks, et midagi muuta, peab kõigepealt õppima tellijat, kuidas ta toimib. Et ma olen nüüd enam-vähem aru saanud, kuidas ta toimib ja väga selge on see, et, et mul ei ole mitte mingisugust isu olla nagu, nagu selles klassikalises moemaailmas väike osakene sellest selliselt nagu noh, nagu ta on, et et. Küll aga on see olnud äärmiselt ja nii edasi, kui ma väga loodan, äärmiselt arendav ja, ja väga aga, aga õpetlik ja, ja ma loodan, et sinna on võimalik. Väljastpoolt teatud sisendeid tekitada sellesse maailma, et natukene muutuks, et et seda olekski huvitav näha, et kas. Ehk nagu Eesti NSV-s tuli kommunistlikusse parteisse kuuluda sellepärast et seda Jah noh, nii või naa, sa selleks, et midagi muuta, sa pead nagu nende reegel nende reeglitega tuttavaks saama ja, ja arvestama nende reegleid, et ega sest et aga noh, alati sa pead või tuleb ikkagi säilitada oma nägu, sõltumatuse see ongi nagu küsimus, et kas nagu selline sõltumatu, kas üldse sõltumatutel disaineritele on, on nii palju või kas neil üldse on nagu seda sõna jõudu või, või tegutsemisjõudu, et on võimelised oma mingite uute ideede või uued uute tehnoloogiat ega seda kogu masinavärki muutma? Ega ma ei tea seda ja ma mul ei ole ka mingisugust nagu tohutud naiivsed lootust, et ja see on nii või arusaamist, et küll ma lihtsalt see, mida ma näen, on see, et, et selline väikeettevõtlus ja, ja, ja selline innovaatiline ettevõtlus on lihtsalt paisunud viimase, umbes kolme-nelja aastaga nii palju suuremaks, et, et ma arvan, et ühel hetkel ikkagi see see oli nagu, nagu kaalukeel muutub veidikene. Aga kõige selle tegevuse jooksul sügaval kusagil südamesopis mõne kurja noh, või ütleme, ässitaja mõjul. On sul olnud nagu mingi hetk selline ka, kus sa oled näinud, et tegelikult oleks ju ütleme sellise paganama suure raha teenimise võimalusi ja tühja, see helesinine pall ei lähe ta ilma minuta paremaks. Aga mina saaksin võibolla endale, oma oma lastele ja ka nendele veel tagada muretu elu talvel kusagil Hispaania lõunarannikul, suvel siinsamas Eestis mõnes paarisaja ruutmeetrises tagasihoidlikkus elamispinnal, eks ju, mere lähedal ja, ja nii edasi. See võimalus ole aus, see võimalus oleks olnud ja ei ole, on ju praegu. Ja võib-olla ka tuleb, on ju, ei, ei ole, selles mõttes pole teema, et et loomulikult, mis võiks olla nagu nagu järgmise sammuna disainerile disainerina äärmiselt huvitav just nimelt nagu sedasama kogemust rakendada ühes suures ettevõttes, aga loomulikult mitte kompromisse tehes, vaid nii nagu sest, et ega ega Mul nagu selles mõttes ei ole, kõlab võib-olla imelikult ja enamus inimesi muidugi kahtlustavad, et see üldsegi nii ilmselt pole, aga ma ütlen ausalt, mul ei ole tegelikult isiklikku ambitsiooni saada saada kuulsaks moekunstnikuks vaid ma reaalselt mõtlen selle peale, et tavaliselt vajalik olekski nagu seda teavet, mis mul on rakendada nagu suurettevõttes, selleks et et aru saada, kas seda nagu võimalik ka, nagu siis järgmisel tasandil ehk suuremal tasandil reaalselt toimima ja tööle panna. Aga. Seda seda vastust mul veel ei ole. Kas on võimalik, ei ole, ma ei tea. Aga müügipakkumisi või, või nii-öelda ostupakkumisi ehk selles mõttes, et müüd oma Reet Ausi bränd meile ja me hakkame tegema ökoloogiliselt kasulikke, ma tea ja puhtaid ja, ja naturaalmajandus ja kõik ja nii edasi kaubamärke neid ikkagi tuleb aeg-ajalt. Mis see praegune nii öelda reit on tasand, mille pealt see pakkumine tekib? Noh, igasuguseid nagu nõges ei saa kõike väga tõsiselt võtta, igasuguseid ettepanekuid tehakse, igasuguseid vestluseid on ja igasuguseid mõtteid on ja mõtteid maailmas on ju väga palju ja nii edasi, aga aga. Raske vastata sellele küsimusele. Ei no lihtsalt 10 miljonit EUR i 50 miljonit eurot niimodi rahadeni. Ei, me pole jõudnud jah, sest ma olen teatud mõttes äärmiselt kompromissitu, mis puudutab nagu moedisaini, siis küll. Kompromissitu, selles mõttes, et seda, see, see on, see, mida sa teed, seda, sinu nime ja, ja seda ei müüda maha. No minu nimi, ma arvan, maailmas staabis maailma mastaabis ei maksa suurt midagi mis, mida võiks minu nimi maailma mastaabis maksta mingis väikses ringkonnas, jah, seal loomulikult midagi, aga aga kui me nagu räägime nagu ikkagi suurettevõtetest, siis ma arvan, et minu nimi ei ole mingi väärtus. Kuidas sulle meeldib tööd teha, kuidas, kuidas sa teed tööd. On sul vaja selle jaoks inimesi ümber, on sul vaja inimestega rääkida, on sul vaja näha, mismoodi nad koostööd tehes innustust võtavad või tuled sa tuled sa kohale, asjad pakitud suurema mahulisse seljakotti ja ütlevad, näete, ma tegin need asjad valmis nüüd nii, edaspidi läheb. No kuna ma ei pea kellelegi näitama, mis ma teinud olen, üldjuhul siis ma No lavastajale kui, eks ju siis see on teine pool. Ja mulle meeldib nii ja naa, disainerina ma töötan üksinda ja mulle meeldib üksi tööd teha ja ma ei igatse nagu eriti dialoogi. Kui me räägime teatritööst, siis seal ma just nimelt naudingi seda koostööd, mis teatris on ja väga naudin seda mõtete vahetamist, diskussiooni arendust, analüüsi- ja sellest kõigest sünnib asilisse kostüüm, kostüümi, looming, vaest, kui ma teen ka lava, siis mis tõesti asetub nagu sellesse konteksti ja, ja ütleme niiviisi, nii et nagu toetab nagu lavastust. Et see on hoopis teistsugune töötamise meetod, et disainerina mulle meeldib vaikselt istuda oma laua taganurgas ja nokitseda ja. Kõik need asjad, aga ikkagi ometi on nii, eks ju, et kõik need asjad, mida Reet Ausi märgiga müüakse putikat uuesti vanalinnas lahti, eks. Nii, ja naa, enam-vähem kui ma seal need õmbled ei õmble ise valmis, eks ju. Et seal on ikkagi ju inimesed, kes aitavad sind. Ja no neile ma loomulikult viin nagu valmis pildi ja ja ütleme siis tuleb kuidas, kuidas ma sooviks, et see asi oleks ja siis nad valmistavad selle. Ja kui palju neid inimesi üldse on, kes lähedalt sinuga koos töötavad, ma ei pea nüüd jälle silmas teatrit, vaid nüüd konkreetselt seda moemaailmajuttu, kui, kui palju on neid inimesi, kes on väga hästi kursis sellega, mida Reet praegusel hetkel teeb, millest ta mõtleb ja mis on tema plaanid? Võib-olla üks-kaks inimest rohkem. See on kuidagi meelega hoitud number või ei olegi lihtsalt mingit põhjust rohkem? See on lihtsalt on nii läinud ja ja noh, selge on see, et, et kui kui oleks soov ja vajadus ja millegipärast tuleks mõte, et nüüd peaks ja võiks kasvada, siis loomulikult peaksid inimesi rohkem olema, aga aga, aga kuna ma olen võimeline väga suure osa asjadest ise ära tegema ja ja tehes seda nii, nagu ma teen, on tihtipeale isegi nagu ülesannete delegeerimine, keerulisem kui selle asja ise ära tegema, siis. No praegu nii, ma ei tea, võib-olla kahe kuu pärast on hoopis teistmoodi, aga, aga noh, hetkel on niimoodi ja, ja mulle see väga meeldib, sest see annab mulle ka väga vabaduse teha oma asju nendel hetkedel, mis, mis mulle sobib ja, ja nendes kohtades, mis mulle sobib, et ma ei ole nagu aheldatud Arusaadav, aga kõik see, mis puudutab selle maailma, noh, ütleme, mingi asjaajamise, sellist organiseeritud ja kohustusliku poolt saad sa sellega ise hakkama või selle jaoks need üks-kaks inimest ongi, kes siis kes aitavad sul. Sa pead silmas a'la raamatupidamistarvete, no ma teen seda ise. Ei no ikka tööle võtmist, inimeste lahtilaskmist, inimeste koolitamist, nende noomimist, kõik see asi. No kui vaja, siis ma saan hakkama, muidugi. Ma olen. Sulle meeldib hoida asju oma nii-öelda kontrolli all. Lihtsalt nii on läinud elu, see ei ole nagu see, et ma ausalt olen kontrollifriik vaid kuidagi nii on läinud. Et ja kui vaja, siis ma saan hakkama, need on seda, seda tüüpi asjad, millest kui ma näen, et ma pean ise tegema, sest ma teen lihtsalt ära nagu pikemalt, mõtlemata selle peale aegumis. Tüütama viisi. Selle ajaga mul oleks juba tehtud. Ja mul on natuke sedamoodi suhtumine, et ebameeldivad asjad olla kõige esimesena ära teha. Kui on mingi asi, mis sa näed, et võid tekitada sulle mingisugust nagu ebamugav, kas tunned, siis tuleb see kohe kõigepealt ära teha, sest muidu kuskil sügab sul seal taga kuklas ja ei lase ka muid asju mõnusalt teha, et ma olen. Ma arvan, et see on õnneliku elu, üks esimesi võtmeid. Väga ilus, Me oleme nende võtmete ja nende salalaegast juurde jõudnud, meie selle nädalavahetus, Kütuse vestlus, selline kreemine ja koorene ja mõnusalt usutavasti päikeseline hakkab vaikselt lõpule jõudma, reetmist, tööd need on, mille, mille juures sa tegemised, mille juures kõige rohkem rõõmu tunned või mis, mida, mida sa ootad, need hetked, mille, mille, mille saabumist sa nii-öelda pikisilmi jälgida ja, ja, ja siis, kui nad käes on. No ikka vist, kui kui sa näed, et üks protsess, kuhu sa oled nagu aega ja oma nagu jõudu panustanud hakkab jõudma sellisesse faasi, et aimad et see ei ole nagu mõttetult ja kasutult raisatud aeg ja jõud, et see on nagu hea äratundmishetk, see on nii diaatriski seal disainis kui siin igal pool, aga teatris on kõige mõnusamad hetked, on just sellised, nagu esietenduse-eelsed hetkeks hakkad nägema, kuidas mingid asjad kokku kõlavad. Ja, ja see on ikka küll väga-väga huvitav hetk, kus ikka tulevad külmavärinad selja peale või, või disainis, kui sa näed, et mingi asi, mida, millega mingi teema, millega sa oled töötanud pikalt ja pikalt ja pikalt ja, ja proovinud leida seda lahendust, see tuleb niimoodi, vahest tulevad need lahendused enamalt jaolt nad tulevadki niimoodi nagu murdosa sekundist ja taipad, et need taipamis hetked ongi, ongi nagu kõige-kõige nagu armsamad hetked ja, ja noh, tegelikult neid on igas päevas iseenesest, onju, aga noh, eks loomulikult suuremate pikemate protsessidega seotud. Mis hetked on nagu natuke suuremad lihtsalt? On neid võimalusi taipamise hetki püüda lähiajal tulemas. Muidugi järjest kogu aeg, nüüd mul on siin tulemas kohe Pärnus üks, üks workshop noortega koos ühe ühe briti professoriga, teeme üheskoos linna jätkusuutliku linna workshop ja siis kohe sellele järgneb esietendus Pärnu Endlas. Sellele järgneb kohe. Õigemini samal ajal jälle taaskord esietendusel ei saa, sest pole Berliini moenädalal kus mul on väga jällegi huvitav tagasisidet saada ja on väga huvitav aeg, kindlasti sealt ma lähen edasi Kopenhaagenisse, kus mul on sealsete tudengite ega workshop kus ma eeldatavasti koht on väga huvitavaid inimesi. Seal on koos Euroopa siis keskkonnasäästlikku disaini õppejõud inimesed, kes sellega nagu akadeemilises sfääris tegelevad. Ma arvan, et see saab olema väga inspireeriv. Inspireerivad hetked. Muidugi, neid hetki leiab nagu igas päevas. Seda ma soovin, et neid leiaks igas päevas ja et need oleks lõputult. Reet Aus, meie tänase piknikukülaline on suur aitäh sulle ja sul on nüüd võimalus ainult sisse juhatada, meie viimane laul, selles sõnani laule. Vaatasime, et võiks olla ka üks Tõnis Tõnis Mägi loomingust üks lugu, et no ma arvan, et ta on üks Ma võin öelda julgelt taaskord, et on üks lemmikartiste mulje. Selline oli tänane R2 piknikul, mille külaline oli siis nii nagu nimetajat saithere taus Usbeklik juba nädala pärast. Nautige kohtumiseni. Minul. Laulan. On täna. Etagi. Ei kui ei ole. Zbrändaks. Oimu jõule, pära tale viitavad laulud, mida laulsime iirleva arvu see ees.