Tarvest kanalis vektor, kagem kergemal kõvemaks ja tulge autost välja. Huvi raadio kahe. Ärgaks piknikul. Kena nädalavahetust kõigile raadiokuulajatele on nii, nagu hetk tagasi kuulutas saate avasignatuur, alanud on taas saade ärgaks piknikul. Me olime Urmas Vaino ja mul on väga hea meel tervitada täna raadiote ees kõiki neid, kes armastavad muusikat, mis ei kõla mitte nii nagu linnulaul küll aga linnulaulude kõrvadele. Ehk siis me räägime täna rohkem ja kuulame rohkem kui tavaliselt selles saates muusikat, mis mahub ilmselt sellise vaga sellise trafaretselt lihtsa määratluse metal-muusika Allasest tänase piknikukülaline on Marko Atso. Kuidas sa iseenesest nagu mugavamini tunned? Tervist, kutsume sind nüüd edaspidi lihtsalt Açox, nii nagu ma saan aru, et kogu aeg seda tehakse jah, või kui ma ütlen mark, siis sa saad kaaru, kellega räägitakse. Parasjagu ütle parem otsas, öeldakse, on imelik olla sellel hetkel, kui ametlik isik ütleb, eks ju. Tegelikult mõned sõbrad, kui nad näevad nalja teha, siis nad ütlevad mulle Marko. Ja naine ütles, kui ta tahab noomida, siis läheb. Marko Atso. Ma tahan teiega vestelda. Ei, ma olen kõikidele otsa nii kodus kui ka pojale, isegi on ütlebki, poeg ütleb, või siis sissi. Ahah, noh, väga hea poeg on muidugi ka tänase saate üks teemadest, sellepärast et pojas oled ka ju meelitanud. Mingi parankaga sinna samamoodi trummide taha, see on olnud jõhker vanemlik, peksja surve avaldamine, et, et laps nii-öelda näiteks välja, kuidas ta austab isa valitsuse ametit. Jah, paljud arvavad, et, et see on nii ja tegelikult on see pigem vastupidi sellest, et parankat ei ole kunagi olnud ja, ja kõik see asi, mis ta oskab, seda on ta ise teinud, et ma ei ole teda kunagi õpetanud, kuna ta ei ole ennast lasknud õpetada ühtegi minut. Ma olen näinud teda mängimas ma olen teda näinud mängimas, ilmselt oli see seal Järvakandi, selle festivali ajal kusagil telgis mingi ürituse raames ja, ja, ja noh, niimoodi eemaltvaatajale inimesele, kes trummimängust selles mõttes aru midagi ei saa, on muidugi tore vaadata, kuidas väike poiss mängib, aga reaalselt ma loodan, et ta ei kuula praegu, et sa saad nagu rääkida avatud kaartidega. Et kui hea ta tegelikult on. Ta on hea, tal on selline Dixon peas ja ta põhimõtteliselt oleksite võimeline täiesti tavalist ansamblit praegu juba tegema, tal ei ole omavanuseid teisi lapsi, lihtsalt see on tema probleem, aga aga tegelikult oleks ju jube hea küll, kui ta, kui keegi kuuleb ja on selliseid kümneaastaseid, kidramehi ja passimehi lauljaid, et ma paneks hea meelega ühe bändi kokku, et kui vaja, siis võtke ühendust. Aga mis muusikaline eelistus on või sellel ajal? Ka ikka roopa märk, rikka rock, et seal ei ole mõtet, noh, tähendab ma tean ise, mis ta on, mida ta arvab muust muusikast nii et seal ei ole mõtet nekatega tagi on tal olemas juba Elettidega tagi ei ole, et et tal on seal lobituaaria, taipponeelatiivi T-särgid, on sellised lemmikud. Arusaadav arusaadav, no selge ja ühesõnaga me räägime, nagu te aru saate head kuulajatele, lastest me räägime täna muusik kast ja, ja, ja loomulikult kuulame ka muusikat, et kõik saaks kuidagi sisse juhatatud ja need, kes võib-olla ei, ei näe kaugemale metsa Tõllu repertuaarist, mis on võib-olla natukene ikkagi ütleme selles mõttes ta on ju selge, et selline omanäoline, eks ju, et seda kuulab ka võib-olla inimene, kes kes metal-muusikaga väga hästi sina peal ei ole või isegi pelgab seda. Sest selline kõva eesti sõnum teie lugudes neutraliseerib selle väikese metall see hirmu, et, et see kõik maha võtta ja näidata, et me täna raiuma ikkagi tulist rauda, siis lähme kohe esimese loo juurde. Jah, selles mõttes, et meil on, kui nüüd metsatöllu juurde tulime, et, et meil on tõesti igas vanuses on kuulajaid siin 80.-st 80 eluaastasest ja alustades siis siin särkide ostmise näol. Ma vaatan, et siin kolmeaastasest peale Väga hea, no nad kõik täna on kõrvupidi meie pikniku vestluse küljes, mis ansambel, esimene. Esimene ansambel on meil ühed head sõbrad Soomest, kellega meil 2006 aasta olid siin kontserdid ja nad on jätkuvalt nüüd, kui me oleme Soomes käinud, nad on meil kontserditel käinud ja nendega on alati hea lõbus lõbus kokku saada, sest nad on hästi lahedad. Sellised tavalised soome. Väga tore oli tegelikult ansambel Kadideolid. See oli siis esimene lugu tänase järgaks pikniku külalise repertuaarist, valikust ja Atso on meil täna siis küla siin nagu kokku leppisime, Marko Mäe nüüd. Nii nagu teised, nii nagu paljudki, unustame ära, miks sa üldse hakkasid mängima trummi? Selles mõttes ma saan aru, et sul ju mingit muusikalist haridust spetsiaalselt on või ei ole, on jah. Jah, no ütleme, niimoodi trummimängu alalist ei ole, aga kunagi sai RAMi poistekooris lauldud Venno laulu lahul rahula käe all ja tegelikult ka 20 esimeses keskkoolis käisin ja natukene Kaiu muusikakoolis. Ei noh, see kooris lauldakse, lobisen plokkflööt, plokkflööti ja klaverit natuke, kui mul oleks Praation plokkflööt laualt välja võtta, siis. Ja lihtsamad asjad mängiks säramon, aga see on katel, see näeb nii peenpill, et seda tegelikult harjutame iga päev paar aastat, siis tuleb selle põhiline võlu alles väljale. No aga kuule ikkagi see kõik on see, mida noh, mitte küll iga teist inimest on, on noore elutee peale saatnud, aga aga väga palju selles mõttes, et me ikka oleme käinud kooris laulmas ja ja emade-isade sunnil me oleme ikka käinud kusagil pool sesooni käinud kaheksa muusikakoolis. See ei tähenda midagi, seda, mis, millega sa praegu tegeled, sa oled muusik, Aastooni professionaalne, päevast päeva hommikust õhtuni. Jah, põhimõtteliselt küll, noh, ütleme, et muusika mängimine kogu sellest mu elust on see nagu see, ütleme, see lõbuosa see, kõik see kogu selle asja kõikide asjade organiseerimine on nagu selline keerulisem osalisi. Me räägime sellest ikkagi jälle jälle hiljem, aga ikkagi, miks trummidest? Trummid, selles mõttes trumbid, sellepärast et ma ei kitarri oska mängida, aga kunagi siis 80 Ma arvan, et see oli 84. aastaid ma nägin. Nägin Kissi videot, nägin telekast ja siis oli selge, et, et mul on mul ma tahan teha bändi, aga noh, siis veel ei osanud, et siis läks veel viis aastat mööda ja siis sain endale oma esimese trummi pedaali kunagi siis oma arust juba mängisin trumme, valetasin kõikidele, et ma oskan trumme mängida, aga lihtsalt trumme on kuskilt poest saada, tal oli olemas. Kilekotis käisid kõigile kotis kaasas mööda linna. Ma sain Gunnar Grapsi kontserdile. Valetasin sisse ennast, selle pedaaliga kunagi linna. Ei, ma pean, ma pean Gunnari pedaali viima. Mul oleks vaja sisse saada, linnahallis oli see kontsert siis panin koos jopega nagisse kilekoti pärast. Ei, aga ei noh, selles mõttes olid lahedad ja lõbusad ajad, sellepärast ühtegi instrumenti, isegi trummipulgaga kitarrikeelt polnud poest saada ja siis see, kes sellel ajal nagu et see pidi ikka väga kõva tahe olema, et üldse mingit ansamblit teha, sellepärast et rokkmuusika ei läinud Nõukogude Liidu põhimõtetega väga kokku ja sellepärast olid müügil ainult akordionid ja igasugune selline muu muu selline värk. Kuule, aga mingil määral ju ikkagi läks, kuidas need ma olen alati mõelnud, muideks seda, mismoodi said olla need punkansamblid ja need, kes Eestis ikkagi ju ka põrandal nagu toimetasid ja, ja mingi selline skisofreeniline paranoik minu sees räägib alati seda keelt, et tõenäoliselt olid nad nii-öelda järelvalve all mehed, kellel oli juhe taga. Et on, on selliseid sõnu küll eetrisse paisata, aga, aga, aga noh, ma räägin kõige kõige mustadamates hingesoppides, julgen ma kahelda sellistes asjades. No ütleme, et ma olen täitsa kindel, et tegelikult selline selline bändi tegemine ühe jalaga enam-vähem olin otsas sees, siis hakkas jubedalt paremaks minema, sest ma hakkasin 89 aasta nagu niimoodi oma arust siis mõtlesin, et tahan bändimees aina. Ja tegelikult Villu Tamme ja kõik, kõik muud ma saingi. JMKE trummari ajast sain vanu trumminahku, vahetasin kassettide vastu ja siis noh. Aga ma arvan, et see tahe just teha sellist muusikat, et vaata, vaata see asi, mis on nagu keelatud, et see on nagu siis on jumala kindel, et just seda tulebki teha, mis on, mis on keelatud ja ei ole heana. Ja ma arvan, et kõik need, kõik need muud bändid just sellepärast nagu bändi tegid No mis esimene tantsul tegelikult oligi. Agressor Hololei agress, agressor. Esimene vända 89 aasta hakkasime pihta. Kas agressor oli nüüd bänd, mida sa panid nagu ise kokku või oli seal juba mingi mingi nagu Campees olemas? See tegelikult oli kamp vees ja, ja kaks meest, Villem Tarvas tegelikult oli üks mees, kes on praegu siis siin, režissöör lõikab sind saateid kokku, kõiki, näid kurnoogunno saateid ja kõiki asju. Et nägin, et kaks meest läksid kidradega, natukene tundsin ka, siis läksin juurde, ütlesin, et kuule, seal trummarit ei ole vaja, et ma nagu oskan trumme mängida. Täiesti lamp, no natuke tundsime kuskil liivakasti serva peal jäime seal õlut seisuses avalikult nagu õlut juua igal poole. Ja siis ütles, et jah, et ta ei ole mingit probleemi, et trummimäng on käpas ja ma teadsin, trummikomplekti ei ole enam kellelgi. Põhimõtteliselt ma siis valetasin, et ma oskan trumme mängida niimoodi. Siis me tegime kohe bändi pildid juba ära, ühtegi proovi polnud teinud veel ja siis juba logod ja kõik olid valmis ja siis pärast pärast ma siis salaja kodus niimodi harjutasin patjade ja prügikasti peal natuke ja aga kuna keegi teine väga hästi midagi mängida ei osanud, siis kokku hakkas ütleme, kuuenda proovi, seal hakkas kolin nagu mingit ilmet võtma ja siis tegelikult mu trummimäng tuli kolme kuuga enam-vähem, et kuna ütleme siis poolteist aastat hiljem salvestasime selle siis tegelikult Eesti esimese metal-albumi, mis on vist CD-i peal, on see välja antud, et laseringis vist kuskil on veel paar tükki alles neid plaate võib-olla kunagi laseme päris plaadiga välja. Aga see oli ikkagi, ühesõnaga selles mõttes puhas bluff osanud trummimängija, ütlesid, et oskad, peaasi, et saaks kuskil meestega nii-öelda. Bänd bändimees olla oli kõige mõnusam asi tegelikult on siiamaani, ma arvan, see on see asi, mida, mida ma olen eluaeg teha tahtnud ja ma ei taha midagi muud teha. Aga mis hetkel sa sellest aru said? Sa oled seitsme kolmandal aastal sündinud mees, kes koolis ilusti siis teist ja mis hetkel sa said aru, et pagan minust saab bändimees. No eks ma selle muusika sees nagu ühe jalaga olin juba 12 aastasest peale, ma hakkasin kuulama delt aero Meidenit ja kõiki asju ja siis, kui ma seda videot nägin sealt hiti Mitarist kunagi, siis oli kindel, et tuleb ikka bänd teha, et, et kui ma midagi mõnusamat ei ole olemas, siis tegime, siis läks nagu seda rada. Kogu see asi. Ja õnneks ma kohe alguses nagu kõikidele kiuste ikkagi tegelesin selle asjaga edasi, nii ütleme siis perekonnapoolte mujalt ega seda selles mõttes hevimees olla. Oli isegi veel viis aastat tagasi paha ja rokkida oli viis aastat tagasi täitsa nagu nõme ja kole asina nüüd kõik rokivad, kaasa arvatud hamburgerieine, on jah. Et, aga noh, ma olen eluaeg selline olnud, selles mõttes. Et jään arvatavasti ka mitte arvatavasti päris kindlasti kavatsen teha pandi siis ka, kui ma olen 70 aastane, kui käed-jalad liigub. Ma saan aru, et see on sulle tuttav olukord, kus vanemad võtavad kokku ja siis nemad rääkisid marka, eks nad rääkisid Markoga sellest, mismoodi nüüd tuleb ikkagi tööle tuleb neil mees, tuleb endale tõsine töö leida, eks ju. Mis seal seal neid trumme kolistada? Otsige normaalne töö, et kas sa tööl ei käigi vä? Aga sa läksid ju õppima ka ikkagi mingit tööasja. Ei, ma oskan, mul vanaisa on, tegelikult andis mulle haamri juba nelja aastasest peale kättepanija andis mulle kaks ämbritäit naelu ja siis ütles, et siis kui toksid naelad sirgeks, siis adrata endale. Ahah. Ma viie aastaselt tagusin seal ikka kümneid kordi pea, tagusin need kaks ämbritäit naelu, endal sinna sirgeks sinna teistesse ämbrites, siis sain rota endale. Aga sealt ongi kaseehitamise oskused, seda sa ei käinud. Ma arvan, et kutsekeskkoolis 19. Ei käinud ja et seda ma vot, ma ei tea, ma ei ole kutsekeskkoolis ise käinud, aga ma julgen öelda, et paberite peale ehitamist ei õppinud, et paberid ja reaalsus on kaks täitsa erinevat asja, et ma olen sellega nüüd siin maju ehitades ja kortereid renoveerida, kokku puutunud ja seal on see, see asi nagu noh, ja need on kaks erinevat asja. No ma saan aru, et kui peaks välk kusagilt sisse lööma ja sinust saab normaalne inimene, kes otsustab, et ta ei ole, lõikab ilusti juuksed maha ja ja, ja, ja ostab endale mustade riiete asemel ilusad helesinised Versotsi teksased. Et siis sa saaksid ikkagi majade ehitamise ja remonditöödega saaksid hakkama endale leiva lauale. Ja kindlasti betoon ei viitsi valada, aga kõik, mis on puust ja ja nii edasi, et nendega saaks kindlasti noh, ütleme vundamendist peal oleks vaja valmistada. On rasketel aegadel on seda ette tulnud, et sa oled pidanud seda tööna tööna ette võtma ja tegema. Ja ma olen ikka teinud, hambad ristis, 20 kraadise külmaga väljas katuseid pannud ja vihmaga noh, selles mõttes on tehtud küll, aga tegelikult mulle meeldib ehitada, ega ma muidu ei ehitaks, kui mulle ei meeldiks, ei ütle minut, ma raha pärast ei ole ehitanud kunagi okei, raha ka, aga kui ehitamisega on nii, kui sulle ikka ei meeldi, siis ära ikka tee midagi nagu iga asjaga. Absoluutselt, ja tegelikult ei ole midagi paremat vaatepildist, kui sa näed inimest tegemas midagi, mis talle meeldib, b mis tal mida, mida ta oskab ja c lõpetuseks veel, mis väga hästi välja tuleb ja mis teistele, nagu mingi sellise lusti ja rõõmu pakub. Ja ei noh, seal nagu võib-olla see on selline asi, et mulle meeldib näha või kuulata seda, mida ma ise olen loonla. Et eks võib-olla ongi selline minu jaoks korterite ehitamine on ka pigem selline looming või pildi maalimine, et hakkad otsast pihta, siis vaatad, kuhu jõuad, otsaga nad tavaliselt lõpeb kõik jumala hästi nagu ka kõikide plaatide puhul. Kuulmisaastatesse need kõige keerulisemad ajad sinu bändimeheks olemise karjääris jäi. No eks ikka need vanad head joodiku vajad, ma arvan, selline 95 95 kuni 2000 sai ikka kõvasti joodud, ütleme vist 200 päeva aastas. Olin purjus enam-vähem, aga kuidagi sai kontserdid ära antud ja sai tööl ka käidud ja tööd ka tehtud, nii et et ma samas tähele pannud, et inimene ei sure ära, kui tal kaks kuud raha ei ole, nagu mul sellel ajal oli, nii et kuidagi sai hakkama. Kuula muusikat vahepeal, ehkki seda on raske katkestada. Huvitav nii, aga Kiši valitsuse järgmiseks noh, arusaadav nii-öelda respekt sellest esimesest nähtud videost on säilinud tänase päevani. Ja, aga see on nüüd eelmise aasta plaat ja üks vingemaid vingema Tadžiga, siis ütleme selliseid rokkalbumeid, mis üle hulga aja on ilmunud minu arust siin kantsel Rousesid ja kõik muud lähedal on siin üritanud, aga minu arust on see failimine olnud, et aga see kesi uus plaat Kas tahad rääkida sellest suurest maailmatasemel sellisest laia levikuga roki failimisest tahad rääkida ennem seda lugu pärast? Tead ega ma ei. Tähendab ma sellest säilimist väga, ei oskagi rääkida, üks asi on punnitatud ja üks asi ei ole, see plaat ei ole punnitatud ja kõla mõnusalt. Tai. Kaks piknikul tänase pikliku külaline on Marko Atso ehk siis Atso ja, ja me räägime muusikast, loomulikult. Tuleme hetkeks veel tagasi selle juurde. Millised ajad olid alguses mäletad ka, mis hetkel oma päris esimese sellise trummikomplekti said, mille puhul sa mõtled, okei, et nüüd juba hakkab tulema vaikselt. Ja üks ütleme, tellimus andsin sisse ja siis 88. aastal ühte komisjonipoodi ja 89. aasta siis oligi seal vist lõpus sain selle kätte või see oli isegi 90.-te alguses, siis ilmus üks komplekt nagu müüki lõpuks kuskilt. Ja siis sai seal ära ostetud jah, et see oli ainukene trummikomplekt, mis oli siis, tuli Eestis müüki võib-olla, noh, ja neid tuli müüki üks aastas, võib-olla. Et sa bänditegemise tahe. Komisjonikaupluses komisjoni kaup juba teisele. Sellise mingi jauram või mis selle poe nimi on, seal seal tehnikapeatuses oli üks pood oli keldris, et siis sealt sain. Et poepidaja on veel tead, ma olen taga pärast ka kokku puutunud, et on üks toolikas, mängib väga hästi away kitarri ja selliseid asju. Ei ole, ta on, ma saan aru, oled, ei ole koonerdanud oma tänu edasiandmiseks. Jaa, ei, muidugi, ei, selles mõttes loomulikult ei, kusjuures see tüüp, kes selle trummikomplekti maha müüs, hakkas nüüd ka bändidega, ma alles viiekümneaastane on, eks, Tarmo. Väga lahe, kas tolleaegne bändi elu lub arvata. Kuuldes kõiki neid nüansse, aspekte, mismoodi Pille ja, ja muud padajänni, mida sinna juurde vaja oli, tuli tuli sõna otseses mõttes tikutulega otsida, siis see elu oli ikkagi bändi elu oli ikkagi hoopis midagi mingi teistsugune mõõde kui, kui tänapäeval. No esiteks olid sa, kui sa olid pikkade juustega, tegid bändi, siis olid nagu selles mõttes nagu imelik inimene vähemalt Eestis või, ja võib-olla isegi selline, kui pikad juuksed olid, siis olid kindlasti paha ja jõid ja suitsetasid ka kindlasti veel, et selle eest veel hoiaksega. Et. Jah, aga see on ühiskonna ühiskond oli lihtsalt teistsugune sellel ajal et muusika tegemine oli nagu arvatavasti vähemalt metal'i tegemine Eestis oli küll üks selline kole asi ja see oli veel isegi 90.-te alguses siin niimoodi. Kuule, aga mis hetkel, mis hetkel sa juuksed pikaks kasvatasid? No, ma mõtlen, ma hakkasin kasvatama juba koolis, aga mind ei lastud välisuksest sisse, sellepärast siis ikkagi jah, et, et me ei tohtinud krae serva peale juuksed minna, et siis muidu kui krae serva peal üle kaks näpule krae serva, et siis saadeti koju tagasi ja siis ma nagu siis ma ikka mingi aeg lõikasin ära, aga siis pärast pärast nagu ei lõiganud, igavene jama oli igal juhul kogu aeg, aga see andis nagu valas veel õli tulle minu jaoks juurde, nii et hästi lahe. Ma ei ole kunagi näinud pealt, aga kuulnud selles mõttes, et sellest räägiti ikka, ma ei tea, kas sinu vanus lubas olla nii-öelda kohal sellel hetkel, aga mingeid ütleme selline hevimeeste ja diskomeeste omavahelised, mingid kokkupõrked, mingid kaklused Aga ei ole, mina ei ole näinud. Aga see on puhas müstika, sellest räiaga olid kogu aeg. Tähendab pigem oli siin ikka, vanasti tähendab, ütleme niimoodi, et mina ei ole näinud sellist asja, et keegi oleks nüüd konkreetselt ikka, aga siin on teile selles mõttes hevi ega hevimees jah, ongi vaata, tegelikult on see niimoodi, et mis mulle tegelikult käib ilgelt pinda, on see, et ta näiteks Soomes on hevimees on selline mees, et kui ta tuleb, siis teda nagu kardetakse, meil käivad siin paljud hevimehed mööda seina näärionju. Tegelikult julgen väita, et ma tean väga palju evi mehi, kes siin jah, kellaga ei ole mõtet nagu jamada isegi kolmekesi, onju. Et siin Eestis ka. Et tegelikult on, kõik on lahedad, lahedad näed, diskomehed on käinud. Ma tunnen lahedaid disco mehi, ka. Diskomehi on jah, okei. Et ma toon, on igasuguseid mehi, vaata igas igasuguste muusika, kuulajate seas on idioote ja neid jagub hevimeeste sekka ja neid jagub, jagub Cisco meeste sekka. Ja lihtsalt see, võib-olla see ongi see asina. Jõuda tahan selles mõttes, et idioote on igas rahvuses ja igasugused muusikastiili kuulajad ringkonnas. Ja ma lihtsalt olen praegu võib-olla sellest kõigest nii palju eemale, et ma ma ka ei tea seda, aga, aga kas praegu ikkagi on mingi selline nagin? Ma mõtlen muidugi sina juba selles mõõdukas eas mees, eks ju, aga aga noh, nooremate tulisemateni moodi nishi samas nišis tegutsejate käest kuuled, kavad on mingid nagu sarnased asjad olemas. Tead, ma ei ole, ausalt öeldes, kuulan, ma olen kuulnud, et kuskil mingil hetkel tead, seal kuskil vist Rakveres olid mingisugused probleemid, aga seal pandi need paika ka kõvemate hevimeeste poolt siis ja siis noh ühesõnaga, eks, eks kindlasti on, ma arvan, et seal ega seal ei ole muud muud mängus, tegelikult kui lihtsalt inimestel ei ole võib-olla midagi teha, noh siis käivad käivad selja tagant jalaga selga löömast teistele inimestele, aga siin Ma tean ise omast käest. Käisin Jüri Arraku juures kunagi rääkimas, et mina usun seda, et, et kõik asjad, mis on teed kunagi teistele, sa saad ise teistmoodi need tagasi. Ma olen selles täiesti kindel, et kui sa ikkagi kellelegi jalaga selga lööd, siis võib-olla kukub su naisele Telliskivi näiteks pähe järgmine päev ja mitte sellepärast keegi on sulle visanud vaid et sellised asjad tulevad kõik tagasi ja see on täiesti kindel, nii et võite kõik kindlad olla, et kui te midagi teete, siis te saate selle võib-olla 10 aasta pärast saate lihtsalt bumerangina tagasi endale mingit vahet ei ole veel sellepärast ja nagu isegi ei mõtle sellestki, et mul ei ole ühtegi vihavaenlaste, ma ei mõtle kellestki isegi halvasti, mitte sellepärast, et ma lihtsalt noh, ma väga ei ela teiste elu ka, et mind huvitavad ainult mu enda asjad. Atso esimene kontsert kus sõjali See oli Tarifitseerimine märtsis 1990 Linnahalli jää halli, seal on see helikopteri maandumisplats, on, oli nüüd või on praegu madin, mäletan. Ja Gunnar Graps oli veel žüriis ja ta lasi meid läbi agressor ja agressor ja tahtsime noorte muusale saada, aga nii hea veel ei olnud, et, et oleks noote muusale saanud, siis terminaator vist seal sai seal. Kuule samasugune süsteem, nagu siis toimus, kas praegu võiks olla midagi sarnast, midagi sarnast, mis kuidagi sellekteeriksi annaks mingi nagu väikese tead hinnangu ja, ja, ja niimoodi aitaks bände nende raske eneseotsimise teel. No tegelikult on need noortebändide üritusi siin Ja ma olen noh, et sa lähed võistlusele. Aga ütleme nii, et siis oli bänd, näen ka, sest mõtle ise vaata kui vähe trummikomplekt juba meie ajal ei mõtle selle järgi siis oligi 20 noortebändi ja 20 tegijat bändi, kes siis juba olid need, kes siis olid noh, Kolumbus Krisi ja kõik oli olemas sellel ajaline. Aga jah, võib-olla seda võiks Eestis kuidagi korrigeerida sellest üks suur asi teha, aga noh, siis kaoks kindlasti kindlasti mõndadel inimestel julgen väita, on nende noortebändid nii-öelda igasuguste žüriile ja noh, võib-olla mitte züriil, vaid noortebändide üritamisega on võib-olla siis puhtalt huvi ainult mitte noortebändide muusika nagu edendamisel, vaid lihtsalt endale klubisse saal täis saada, raha teenida, et, et ma arvan, et sellised asjad võiks ära lõpetada, et võiks teha korraliku sellise päris noorte noortega mändide. Võib-olla siis sellise asja, mida saaks saakski tõsiselt võtta, peabki tõsiselt võtma ja, ja sealt siis oleks mingisugused teed lahti ja riik doteeriks seda asja võib-olla kuidagi äkki ja ja lindistaks mõne plaadi näiteks kellelegi ja ilma omakasupüüdlik püüdmispüüdmist siis saamata ja neid fonogrammi endale pärast soovimata ja nii edasi, nii et siin on noh oleks korrigeerimist küll, ütleme niimoodi, aga kuna tead, keegi ei taha, et kõik teavad, kõik on ju nagunii targad ja keegi ei taha, et keda õpetatakse, siis ma parem parem las kõik teevad seda nii, nagu heaks arvad, aga noortebändide üritusel on väits, paha maik on juures viimasel ajal, neid on liiga palju ja need võiksid kuidagi ühe mütsi alla saada. Müts mütsis, võiks olla inimese peas, keda keda ei huvita raha, vaid muusika edendada. Me läksime praegu süsteemi juurde jätkame süsteemist, mis, millal sa viimati kusagil, noh, ma julgen oletada siis kultuuriministeeriumis inimestele nõu andsid, mismoodi Eesti sellist ja noh, nii-öelda potentsiaalset ekspordiartiklit, mida vist kusagil dokumentides on lausa ju niinimetatud muusikatööstus ja kogu see loomemajandus, millal see viimati nõu andsid, et kuidas asju nagu paremaks tõugata, millal ministriga viimati kohtusite ja ja asjadele vastasite. Ministriga, ma kohtusin Saksamaal. Kui meil oli Romney'ga koos live, siis ta küsis meilt, et miks me eurovisioonil ei osale ja siis ma tegin talle selgeks, mis, miks me seal ei osaleja, siis ta sai sellest aru. Natukene teine liin ja me tahame teist teed mööda jõuda sinna, kuhu me tahame jõuda. Aga ütleme, et, Et keegi, keegi noh, ma ise, mul on nii palju tegemist, et ega mul ei ole siis siin siin on nii palju igasuguseid inimesi, et kui mul keegi kunagi küsivad, siis ma ei julgeks, võiks, võiks. Ei ole lihtsalt küsitledes oledki pidanud vastama küsimusele, miks teie osa eurovisioonile. Jah, sellepärast, et lähme teist teed. Ja no sellest, mida mina saan aru, sa ei pea mulle väga räägime, aga, aga, aga muud küsimusi sa ei ole saanud Eesti praegu ühe noh, ma julgen nii-öelda võib-olla enam saavutanud mänedžeride ja ma loodan, et sa ei vihka seda sõna või et sa, et sa aktsepteerinud, kui ma seda sinu kontekstis kasutan. See mänedžer, see sõna tähendab, ma ei tunne ennast mänedžeri, ma võiksin olla nagu selles mõttes asjade jonksu aja ja ütleme See on kunagi, kui ma tulin, kui ma kunagi, kui ma alustasin raadios tööd sellest on väga palju aastaid tagasi, siis mitmel korral inimesed küsisid nagu selle ametikohta, et kes ma siis olen ja ma hoidsin nagu tuld. Kartsin nagu tuld väljendit ajakirjanik, sest et selle selle vastu mingi respect oli, siis ma püüdsin kuidagi selgitada, keerutada ja pongerdada, ehkki tegelikult ma olin sellel ajal kogu aeg ajakirjanik. No, mul on ka, mul on ka kaelakaardi peale muusika, käsi ei tõuse mänedžer kirjutama, kuigi ma tean, et ma tegelikult teen seda tööd ja teen seda, noh niipalju ma eneseaustust on, et ma tean, et ma teen seda paremini kui mõned teised inimesed, kui noh, mitte küll kõik, aga aga eks, eks, ja ütleme, et võib-olla seal ei olegi. Seal ei ole tähtsust selles mõttes, et need asjad, mida on vaja ajada, on need on tegelikult väga lihtne ajada. Siis pead ka jalaga ikkagi maas olema, teadma, kus kohas suu lahti teha ja mida küsida ja nii edasi. Lähme sidemed muidugi naudin seda tööd. Mõnikord ei naudi. Õudselt palju on. Tähendab, ma ütlen ausalt, et viimased aasta aega ma olen nautinud, sest kõik sujub nagu ilgelt lahedalt ja ma olen tegelikult õppinud vigadest ja ma seisan täitsa kahe jalaga kindlalt maa peal, nüüd juba. Ja õnneks on nüüd ka tuge nii Soomest, Saksamaalt kui ka siis kohalik kohaliku Universal on lõpuks ütleme siin, leidsin õiged inimesed lõpuks endale nagu kõrvale koos ühte asja ajada. Metsatöll oli sellel hetkel olemas, kui sa sellesse ansamblisse läksid, mis hetkel, kas oli see nii-öelda pudeli kinnikeeramise hetk, kus, kus hakkasid nagu aru saama, et, et see, kes ongi kaine, peabki kokkuleppima järgmise päeva tegevused ja asjad või mismoodi see nii läks, et, et metsades, sinust sai asjade See on mul kuidagi tuli, ma vaatasin kõrvalt kõiki neid asju, kuidas neid asju aetakse ja siis mul mulle tundus nagu, et, et need asjad nagu liiguvad juba aeglaselt, et mul on kohe vaja kõike saada, noh ma ei viitsi oodata, kui kohe ei saa, siis võtan mujalt enam-vähem ja kõik nii edasi ja siis siis mul hakkasin nagu vaikselt pusima sellel alal ja tegelikult see tundus mulle kõik nii lihtne, et ma ei saanud aru, mis, mis siin keerulist on, et ühe kontserdi organiseerimine võtab aega kaks tundina. Miks, milleks kuu aega nagu vaeva näha. Ja nüüd niimoodi oleme siin teinud ja ja kõik on. Aga sa vaiksed libisenud sinu kätte? Ütlen ausalt öelda, libisenud ma olin, ma olin ikkagi ehitajana. Et vanemad tegijad ei ole ühel hetkel öelnud, et kuule, Atso, kuule ajagi sina neid asju, et kirjutame need mai tea, bändil vist ei ole olemas põhi või mingid sellised asjad, kirjutab need asjad sinu nimele. Ei, ei me, et asi on selles, et minu nimel ei ole midagi, ma ei tahagi seepärast, et meil on ikkagi bänd, on neli võrdset meest tegelikult ja ma õudselt kaifi on seda, et kõik kõik mehed on mõtlevad õiget ja me oleme ikkagi neli, neli meest, mitte nii, et üks mees ajab ja kõik asjad, otsused võtame vastu neljakesi. Okei, aga notari juures mingi leping on sõlmitud või ei ole, ei. Meil on oma firma ja see on laulja nimel ja nii on kõige parem. Need mingeid selliseid kokkuleppeid, kui keegi tahaks midagi kaaperdada, põhimõttelised uksed on lahti ja seda saaks teha. Ei näe enam veel oma, meil on omavahel kokku lepitud kõik sellised asjad, et ja, ja meil on nelja mehe paat ja, ja see liigub praegu nelja mootoriga ja kõik on lahe, ütleme niimoodi, kui on auto, millel on neli ratast, üks välja sureb, siis on analoogne plaan on olnud, et me oleme nelja rattaga auto arusaadav toriga mootorigaadi neli neljaveoline. Auto auto tehnilise spetsiifiliseks bändi koosolekud toimuvad seoses live idega või on või proovide juures või, või, või mismoodi? Meil on tehtud väga vinge selline süsteem, et meil on üks salajane tabel netis kus on kõik asjad kirjas ja kui on kõik küsimused, meil on oma list ja seal saab. Ühesõnaga meil on netis üks tabel, mida siis kõik mehed vaatavad nädala tabel, eks ju, see on kuupäevade tabel, sinna mäe kannanda, füüsiliselt seisab, ühes kohas on kõik asjad kirjas, mis millalgi toimuvad kuni järgmise aasta mai tea märtsikuuni on seal praegu kirjas igasuguseid asju enne 2011 ja ja siis ei ole seda meilide saatmist ja, ja see mees, kes ise seda tabelit korra või kaks nädalas ja vaata, see on ise süüdi, et ta ei tea asjana. Mulle meeldib alatise kalendri küsimus kõige kaugemale, mis aastaks pukitud andeid? No tegelikult siin räägitakse praegu juulist 2011. Juuli 2011 ei olnud mingeid asju selles mõttes 2012 ja sealt edasi ikka paigas. Ta ei, ei panda neid asju. Tähendab vähemalt ei, meil ei ole veel küsitud. Meie nuttu tähendabki seda, et me ei ole jõudnud sinnamaale, kus nii nii pikad projektid oleksid veel kirjas. Ja tegelikult on niimoodi, et praegu on just see aegadega inimesed täpselt ei tea ka, keegi väga ei julge nii palju ette mõelda. Aga jah, 2000, järgmine aasta siin paar, mõned asjad on kinnitatud ja mõni asi siin on veel. No eks ma enam-vähem tean, mis järgmine aasta toimub. Et kõiki asju ei julge nagu kohe ära ka kinnitada. Et kui mingid asjad kahtesid, siis tuleb pärast valida ja ära öelda, et alati tuleb valida see, mis on bändile siis laia pildi mõttes kasulik. No kui mõned päevad tagasi siin tulid pressiteated selle kohta, mismoodi teid ootab ees ees uus tuur ja, ja, ja, ja, ja uued ringi sõitmised. Kui sa katsuks kuidagi nagu asjad selgeks, kuidagi nagu fikseerida või panna, et kui populaarne või mis seisus kui populaarne on, on ma kohe saan aru, selline tupiktee seda ei olegi võimalik hinnata, aga mis seisus praegu selliste võimalik arengustsenaariumite graafikust, et kui noh, ühest küljest, kui nahaalselt või kui julged plaanid sul enda jaoks metsatallu kusjuures paika omandada. No ikka kõige nahaalsemad loomulikult see tähendab olla vähemalt olla selline normaalne bänd, kes teeb aastas ühe Euroopa Ameerika tuur ja kannab suvel festivalidel kontserte ja teeb iga kolme aasta tagant plaadina ja plaate umbes 15000 vähemalt. 15000 15000 müüvad Eestis plaadid. Kahe väga-väga harva, aga ikkagi müüvad. No ütleme niimoodi, no ma ütlesingi vähemalt selles mõttes, et siis saab plaati korralikult teha, kui sa sellisena Ma olen natukene pettunud, ma ootagi, oleksin oodanud 50 või 100000 kogu maakera peale. No alati saab paremat loota aine, aga ütleme niimoodi, et kui me müüme 15000 plaati, siis me oleme väga heas nimekirjas võrreldes isegi Soome bändidega, kes tegelikult väga paljud müüvad 3000 ja alla selle. Nii et tegelikult on okei. Aga milles asi on siis ikkagi see publik, see konkreetne, kes käib nii-öelda sarnast muusikat kuulamas, keda staadionitel ja kontserditel on ju oluliselt rohkem kümnetes-kümnetes kordades rohkem aasta kohta, nad lihtsalt ei osta seda muusikat, nad lihtsalt tõmbavad selle netist üks ostab ja, ja siis on kogu ülal. Jah, see on muidugi teine asi, et see oleks probleem, et et tõmbad netist, vaatad okei, võib-olla pärast ostad plaadina kese ikka siga kotis, ostab, et minu arust maisspeecis on jumala normaalne, kõikidel bändidel on vähemalt neli lugu üleval. Siis kuulad need ära ja lähed, ostad plaadilisest kiles plaat ilma kuulamata, eriti kui on uus bänd, kes ikka ostab eri osades, on, ma olen mitu korda. Ma olen paar korda niimodi plaadi pildi järgi ostnud, plaadid vaatanud bändi nimi, plaadi pilte, musa on siit, noh, et selles mõttes. Jah, aga reaalne on see, et meil on Euroopas ja maailmas väga palju teha veel, sest me oleme näinud seda, mis seal toimub, kuidas meid vastu võetakse ja et kui ma ise lollid ei ole, siis ei jäta seda asja ära. Ma ma metsad on kahtlemata originaale siin ei ole. See ei ole mingi mingi mingi selline läramis, ma ajan praegu selles mõttes. Aga, aga ikkagi sarnased bändid, kui palju, kui palju nende nii-öelda müümise võimalused on, kui me, kui me mõtleme ikkagi kogu kogu planeeti? Sarnaselt sarnaste bändide müümisvõimalused on kuni 100000 plaati. Ma arvan, et see on, võib ka juhtuda, tead, igast asju võib juhtuda, kunagi ei tea, pannakse, läheb su, noh, läheb üks mingisugune lugu näiteks kuhugi universumisse, mõnesuguse, seriaali selleks nii-öelda Kõlliks. Siis me räägime nagu muudest numbritest. Nagu seesama Eestis on korra juhtunud Kellegagi kellelegi suhtumisega. No teie endaga Eestis konkreetsetest Aa, jajajaa okei see ja noh, näiteks jah, et see oli muidugi see, et see andis hoogu juurde seal selles mõttes, et meil selle ühe plaadimüük tõusis. Aga konkreetselt selle filmi pärast ei toimunud nagu meie arengus tegelikult midagi. Arengus ei toimunud aga saalid saali, tekkisid ka need inimesed. Metsatallu tulidki ootama seda lugu olid valmis ülejäänud selle lärmi ära kannatama. Jah, et me tegelikult mängime seda lugu, seda oma laulu ikka päris harva täielikult, et me ei mängi seda nagu iga kontsert, et siis ma näen, et jah, et mõned inimesed on ikka pettunud, et seda laulu ei tulnud, aga noh, me oleme siin oma loomingut ikka viimasel ajal ainult mänginud, et oleme jätnud. Mõnikord jälle tundub, et seekord peaks mängima, siis mängime. Kui ütleme selles mõttes, et mis, mis hetk see oli, kuskohas sa nagu said aru, et see rahvusvaheline võimalus on, on midagi, midagi enamat kui, kui need varasemad Eestis räägitud sarnaste bändide puhul lood ikka aeg-ajalt tuleb keegi, kes, kes noh, ilmselt ka mingi mingi asja ajel, eks ju, võtab võtab öelda, et nüüd me läheme ja ja nüüd on plaanid suured ja need ajad on muidugi möödas, kus Universal'iga leping lihtsalt automaatselt juba pani inimesi vaimustusest kiljuma. Ja ei, see ei ole. See ei ole, lepingu võib igaüks teha, see ei tähenda mitte midagi. Absoluutselt lihtsalt sellest arusaamine võttis aega natukene, eks me, me, me ei olnud eestlased sellega lihtsalt harjunud, meile tundus ühel hetkel, et oo, et kui on juba leping, et küllap siis on ka kõik muu, eks. Mis hetkel sa said aru, et see tegelikult nii on, et metsatöll võiks tähendada ka Eestist kaugemal ja kaugemal kui ka Soomes midagi. Siis, kui ma tulin meie esimeselt Euroopa tuurilt tagasi ja siis ma sain aru, et meil on nagu väga palju tööd teha maailmas, sellepärast kõik kontserdid läksid eranditult nagu ikka nagu super hästi soomlastega koos ja, ja et kui me käisime nüüd, et nüüd see tuur, mis me nüüd läheme, novembris see on Euroopa tuuridelt ikkagi ütleme, et on kõige suurem Euroopa tuur üldse, mis tehakse, ja me lähme siis sinna nelja nelja bändiga finntroll samal ajal rotinkraist meie ahi, piie bändiga üks bänd veel ja ja seda korraldab Roc Nation siis kõige suurem kontsertagentuur Euroopas, et tegelikult on see selline pöörist lävel värk, kõik. Aga teie olete seal esineda sellel hetkel, kus veel lava viimase hetke monteeritakse või, või olete te juba nagu? Oleks mul väga. Ei, see on viiebändiga. Selline tuur ja elu on näidanud, vaata, seal on niimoodi, uksed tehakse lahti kell kuus. Esimene bänd alustab kell seitse ja meie oleme siis nagu teine bänd, et ma julgen öelda, et selleks ajaks on saal täis. Ja see on selline kuuetunnina, selline Mašova. Seal ongi viimane on ka võib-olla halb olla, sellepärast et selleks hetkeks võib-olla paljud on juba hakkavad kustuma. No siin roll on Euroopas nii kõva, et seal kustumise märke ei ole seal kindlasti ma ei mõtle, bänd, vaid publikum ei 12 on Inglismaal, on Inglismaal lõpetatakse, pannakse juba kell 10 põlema enam-vähem, ma ei teagi, kuidas see nüüd sõja ajal me ei olegi Inglismaal seekord? Jah, meil on, meil tuleb oktoobris eraldi Inglismaatuur ja teised on. Et jah, selle Euroopa tuuri, aga nüüd me saame ära käia siis ka ei ole veel mõned maad tulevad, need juurde, ei ole näiteks kunagi Ungaris käinud, et nüüd käime seal ära. Ja mis maad seal veel, Sloveenia tuleb nüüd juurde meile veel. Rääkimata siis grandidest saksa. 12 ju kõik need ülejäänud maad loomulikult Saksa, Itaalia, Prantsusmaa, seal olid Austrias ja kõik 12 maad. Täiesti siiras küsimus, nii siiralt kui üks Eesti mees saab teise testimehelt küsida, kui sa kõikidest nendest kohtadest ja paikadest räägid praegu mida sa tunned. Vaheajal ütleme nii, et mu eluaeg olen tahtnud, sellist asja mul on. Mul on nagu hing nagunii rahul, et tõesti see aasta on väga hea olnud ja kui see kõik need veel ära on, siis on ikka superluks, noh, midagi rohkem ei oskagi tahta. Et täitsa selline müstika, ütleme nii, et tegelikult ongi reaalne, et me oleme nüüd selle asja sees. Ja see ongi see, mille, mille me tegelikult paljud alustavad. Jah, ja võib-olla ma loodan ise, et me anname teistele eesti bändidega hoogu juurde, et et, et saab jõuda küll. Kui on vaja, et kui midagi väga vaja, siis ikka tahad väga midagi, siis tegelikult saab. No me eelmisel hooajal unustasime vist, või oli ta välja järgmise loo, nii et nüüd me saame seda käigu pealt sealsamas. Aga panemegi siis näiteks ühe bändi, kellega, kellega ma koos sinna tuurile läheme, see on siis. See on siis Šveitsist olev bänd, samal ajal, et tema on siis ka seal tuuril, kellega me siis lähme, Meil on ka looma, võtan siis. Seal on kõik head, pane esimene. Ei. Kanna. Meil jäi selle tunnises, rääkimata siin saates ärgaks, piknikul jäi rääkimata, see, mida ma küsisin su käest ennem tissimiss maailma rokkmuusikaga, sinu arust Atso vahepeal juhtus, et, et tõesti need grandid nagu väsisid ära kuidagi lihtsalt nagu väga midagi ei tulnud ja, ja uued ei jõudnud nagu kuidagi peale. Ei midagi juhtunud, Nirvana tuli lihtsalt ansambel Nirvana ja see oli kogu põhjus, keegi ei teadnud enam, mis kuidas olla popp. Ja kes jätkasid, need jätkasid ja mõned, kes hakkasid midagi muud tegema, need said, need ei olnud enam enda asjadega, lauljad ei teadnud, kuulub üks minna, grunge tuli peale ütlema. Aga ega sellest midagi halba pole olnud, siis tulid seal ju kõik need kriin teid ja kõik asjad on tegelikult see pilt, nagu mingil määral muutus, seda tegelikult oli vaja ka muidugi. Aga praegu see, mida sa ise näed, või see, mida kuulad ja mida me oleme täna siin sinu valikul kuulanud, annab see sulle nagu sellist väikest optimismi, et läheb nagu jälle uuesti ülesmäge. Ma tean seda, et et midagi muutub järgneva kahe aasta jooksul kindlasti. Ja kindlasti ei ole see siis kindlasti see, mille poole see asi muutub, ei ole metal. Aga kuhu ta läheb, seda ei tea. Mille, mille järgi sa seda kaks aastat võtad, sul on mingi mingi seamaks kodus? Kõik need asjad, kõik need asjad on seitsmeaastase tsükliga umbes ja viis aastat möödas. Ja mis, mis, mis tsükkel siis praegu olema läbi saab, mingi? Ütleme selline noh, ma ise nagu arvad, et võtma nagu täpselt ei tea, ka tähendab, ma arvan, et et selline selline, ütleme siis, tänapäeva metali tsükkel on kahe aasta pärast läbi. Tähendab, ta asendub kindlasti mingisuguse asjaga tegelikult selles mõttes, et ma mitte ei arva, vaid ma tean mis ettekirjutusi on antud plaadifirmade poolt, missuguseid bände, mitte sainida ja need on siis just nimelt siis need nii-öelda New metali bändid hetkel. Et midagi oodatakse midagi uut, omapärast, et kes teeb midagi omapärast, see saab lepingule. See metsadel hea märk või. Meil on, meil on see väga jamatki. Magaja piknikukellad praegu hetkel löövad ja me, me teeme väikese pausi, viime, viime, viime teid head kaaskuulajad. Selleni järgmise looga, mis meil on plaadi plaadimasinas valmis. See on viimasel ajal olen siin hakanud kuulama keerulisemaid bände, ahah. No mis viimasel ajal juba kolm aastat tegelikult sellised bändid nagu opet Võrgu pandreied kuulaks seda esimees. Hetkel minu jaoks number üks. Väga hea bänd number üks juurest juba mõne aja pärast peale uudiseid tänane R2 piknikul jätkab ja tänase piknikukülaline on Marko Atso. Rõõm kuulda, et keegi ei ole lahkunud tõepoolest, rahade kohas jätkub saada mujalgi kaamergaks piknikul ja tänase piknikukülaline on mark. Atso, kes meie esimest tundi ei ole kuulanud, ei kuulnud, kes ei ole kunagi kuulnud eesti muusikast midagi, siis ikka ei ole kunagi kuulnud ansamblites metsadel. Agressor, mis seal veel on olnud, loits? Human Ground juman, hetkelgi töötab val balloone rahvatooner. Tõute aega on ka velo. Tuttagis Ma olin, apolonor, on ka nüüd ütleme selliseid nagu pausi peale, et võib-olla midagi teeme mingi hetk. Ühesõnaga, kui te ei ole ka kuulnud nendest ansamblites midagi, siis siis siis Molgatsioon, nende trummar. Ja mis ma peaks veel ütlema, mis ma peaks, võib-olla ei ütle midagi jäägi kuulama, sest et saade on erakordselt huvitav vestlus, mis esimene tund aega siin sai peetud, on, on olnud vägagi särtsu täis, kui me rääkisime päris mitu korda sellest või saa niimoodi vihjamisi jõudsid jõudsid välja selleni, et sa, et sa rääkisid nii-öelda pudelile korgi pealepanemisest. No mida see su elus tegelikult on nagu muutnud peale seda, kui sa, kui sa ühel hetkel otsustasid, et nüüd aitab küll. No põhimõtteliselt kõike tegelikult kui aus olla, välja arvatud see, et. Välja arvatud muusikamaitset, siis ütleme niimoodi, et tegelikult jah, kõike lahus olla. Aga oli, see oli selle jaoks mingi konkreetne tõuge või mingi konkreetne põhjus või või kuskohast tuli nii-öelda see, see selginemise kelluke, et et see ei saa olla niisama lihtne, et, et noh, nüüd tänasest aitab, eks see, mingi tõuge pidi olema selle jaoks. No ütleme niimoodi, et tegelikult see tõuge oli selline, et võib-olla panna proovile tahtejõud kõigepealt, et kas ma saan olla kaks kuud ilma joomata, siis pärast tundus, et võikski võikski olla, sest kahe kuuga läksid kõik asjad kordama. Aga keegi ei ässitanud, seal ei olnud see, kes nii-öelda ikka soovida. Ikka soovitati ka, ütleme nii, et tegelikult oleks hakkama saanud niisama tegelikult tegin tööd ja tegin mussi ja, ja noh, ma oleks nii-öelda hakkama saanud, aga mis ma ühel hetkel mõtlesin, et ma ei taha nagu ära elada, vaid ma tahaks nagu elada, et ära saaks, saab niisama ka elada, kuidagi aga kogu aeg vinguda, et, et kõik on perses. Kõikide probleemide süü on nagunii alkohol, et see, kes ennast endale, seda ei teadvusta, see terve alkohol on jube lahe asi juua. Jumala mõnus, ma olen ka joodik, ma lihtsalt ei joo, praegune. Mulle meeldib olla seltskonnas, kus juuakse, kus, kus on normaalsed inimesed, kes peavad ennast mälus peaga ka täiesti normaalselt üleval. Suudabki olla lõpuni rahulikult välja peo algusest lõpuni. Ma pean, mul on, ma pean ju olema, nojah, ma saan aru, et ma olen siin tuuribussis kuu aega ja siin käisime just siin neil vahet ei ole, okei. Et ühesõnaga ei juua on hästi lahe ja kõik on nagu lahe. Kuulge, tuuribussis või kontserdid, kuidas see korraldatud on, aks vanakesed käivad, ülejäänud siis nelikus, kolm käivad kusagil nagu nurga taga vaikselt teevad ära, mitte sulle närvidele. Ai ai ai või ei ole, ei see, mul ei ole mingit selles mõttes mingit probleemi. Sellega, kui juuakse lihtsalt mingil hetkel, ütleme kuskil kahe ajal, kolme ajal öösel on selline jutud, hakkavad kordama, läheb lihtsalt igavaks, ega muud ei olegi. Aga ei, muidu on, kõik ju joovad. Mis, mis, mis pilguga sa vaatad selle peale, et kõik ju joovad, sina, kes sa oled nagu teisel pool noh, mingis mõttes räägime väga ilusasti, räägime, sina oled nagunii-öelda selles valges pooles. See ei ole, see ei ole nii valge pool ka ütleme, et ega nii lõbus ei ole, kui vanasti aitäh. Et mõlema põlve peal naine ja, ja trilli-tralli kanadalane. Et aga kõik kõik samas on see, et ma olen juba tead, kolmekümnekuune kaaslane ka ja mõtlesin, et mingid asjad saavutada, et kui inimene ei ole ikka ütleme, 35 aastaseks saamiseni midagi midagi loovutanud ja elab ema juures ja sööb ema, emme võileiba, külmkapist juustu ka, et, et siis see ei ole normaalne. Ma arvan ka. Et et, et mõtlesin, et jah, peaks ikkagi oma oma nagu noh, näiteks siin ostsin korteri pärast seda ja ja, ja igast asju tehtud siin tahate kümneid ja ja ütleme, et väga paljusid asju võib-olla ei oleks olemas. Seda metsatöllu asja tõenäoliselt oleme ausad, ilmselt mitte seda, et me räägiksime täna kõikidest nendest turni tuuridesse, tõenäoliselt oleks olemata. Ta ei tea kunagi, et Metsatöll oleks kindlasti olemas, teistsugune kindlasti ja seda ei tea, kui, kui võib-olla kaugel siis. Aga noh, nad on, ütleme, tega metsadel otseselt ei ole mina, et, et tegelikult Iga ilma ühegi jäta, see bänd ei oleks täpselt selline, sest me paneme kõik ikkagi väga-väga kõva panuse sinna noh, täiesti võrdselt, et, et et see ei ole nagu selline popp projekt, kus on laule ja seal on ükskõik, kes seal taga pilli mängib, et meil on, meil on, meil on, ütleme, et ilma ühegi meie, meie liikmetel, see bänd oleks. Arusaadav, aga, aga kui sa vaatad ikkagi kogu seda kogu seda joovad Eestit või, või mis veel hullem, mulle vähemalt tundub, et on hullem, kui me läheme siit 80 kilomeetrit põhja poole, siis laupäeval pohmelli vaba inimese ülesleidmine on enam-vähem sama. Ta bingo lotos ütleme 8000, see ei ole võimatu. Aga iga päev seda ei juhtu ja kogu aeg see võimalik ei ole. Et, et siin ja sealpool ikkagi. Kui, kui oleks näha kusagilt vaata ülevalt kosmosest pohmelli, punane näidukat, riik tõmbaks nii-öelda seal, kus on rohkem pohmelli tõmbaks punaseks, siis, siis ikka Tallinna, Helsingi Soome lahe põhja- ja lõunakallas oleksid üsna Helendaksid üsna üsna üsna kirkalt. Võib-olla selles mõttes, et pohmelli, suutes Elendaksid on, meil on siin nagu teistsugune see mure on hoopis tegelikult teine, et vaata mujal maailmas, inimesed joovad ka, joovad väga palju. Aga nad on. Nad ei ole sellepärast, et oma muret klaasi uputada, vaid nad joovad, sellepärast et on lahe ja saab nalja. Et meil on siin tegelikult kogu seda asja peaks otsima siit ühiskonnajuure tasandilt, miks inimene oma viimase 100 krooni sinna klaasibanud? Ma tean seda väga hästi, sest kui ainult 100 krooni on, siis sellega sellega sa nagu elu endal korda ei tee ja põhimõtteliselt jumala normaalne, et sa selle klaasi panen vähemalt natukene aega, jumala okei olla. Et see ongi see asi. Aga kõige selle juures oled sa aru saanud, mis asi see võiks olla, mis mis siis, mis siis muudaks seda süsteemi sellepärast et kui ikkagi vaadata, mismoodi tänaval, täna, noh, ütleme limonaad enam keegi ei osta ju noh, selles mõttes, et temal pole ju mõtet osta, et sa ostad sama magusat ja veel annab väikse surace ka, eks, et et see läheb nagu päris nagu pöörase tempoga. Vaata, kui seda teaks, siis oleks kindlasti see juba keegi oleks selle ära teinud, aga mõtlete selle peale? Ma olen mõelnud küll, aga ma tean, et ma olen ka selle välja mõelnud, et ma üksinda ei üksinda, ma ei, ma ei saa sellele midagi teha, noh, ma ei ole esiteks esiteks selle ala inimene, et midagi muuta ja ma tean, et meie riigis on suhteliselt keeruline üldse midagi muuta. Kui üks ühel inimesel on mingi idee, siis vähemalt 10 inimest ütlevad, et see on halb, nii et need asjad kõik ei ole lihtsalt, et kui keegi mõtleb, et läheb kuhugi Riigikokku ja hakkab midagi muutma, siis ta on juba kohe nagu selles mõttes failina. Et, et jah, et ei teagi midagi, mida teha. Aga sinu eeskujul, kas keegi on veel teinud täpselt samamoodi, tead sa kellestki, kes on võtnud nii nagu Atsogi ja, ja pannud korgi peale? Ei tea, aga mulla, mina kuulsin seda, Mihkel Mihkel Raua lugu ja siis ma nagu tähendab, ma teadsin, et Mihkel raud jättis joomise maha, siis ma vaatasin ohohhoo ega seda, seda tegelikult ka keegi ei uskunud, et ma jätsin, et pool aastat peale mihklit, mina ütlesin ikka jah, kolm aastat. Kolm aastat hiljem, neli aastat hiljem. Nii et selles mõttes aga oli see ka kuidagi nagu innustaja, nagu mees suutis hakkama saada sellega. Tead ei, olme alguses vaatasin, et ei tea, miks ta, miks ta on siis nüüd niimoodi tegi, tal ei ole üldse lõbus ja üldse ei saa nalja, aga noh. Aga samas me koos koos olles on nagu hea jälle teist teistmoodi nalja, ta sõprusringkond on vahetunud, aina lähed kuhugi baari, õhtul midagi pole, midagi ei müüda meile minust kuskil rabarockil olime koos, vaatasime, no näed, siin ei ole jälle meile midagi müüjana. Aga ei noh, tegelikult on tegelikult on lahe ja ja kõik on kontrolli all, mis on põhiline. Aga lõbu võiks rohkem olla, sõprusringkond on vahetanud, sest noh, tegelikult ta tegelikult kui sa võtad need, kes on nagu see sõbrad on ja et, et kas see on, kas sul on sõbrad või sul on joomakaaslased, kui sul on nii-öelda siis vababless ja 1000 krooni, et Need, kes su juures külas on, et kas need on su sõbrad või on need, on sul lihtsalt külalised, kes on seal saba peal, noh, et see ongi see vahe. Aga on jäänud väga häid, tähendab, tahan, et mul on, kuidas nüüd öelda, ütleme. Mul võib-olla on kahju ühest asjast, mul ei ole sõprade jaoks jäänud aega. Aga samas ma tean, et nad on olemas alati ja neid on, ütleme siin. Et on olemas siin 10 20 inimest, kelle peale ma saan alati loota ja tegelikult mul on, kui nad seda saadet kuulevad, siis on mul väga hea meel, et nad on olemas. Et jah, ütleme nii, et kui tulevad, nagu on, oli asju, mida ma tahaks tegelikult teha, aga bänd ja kõik võtavad, võtavad nii palju aega tegelikult ära. Aga ma olen ise valinud selle tee, et kuhugi selle bändiga jõuda ja enamus maht läheb mul sinna, et, et sõprade sõprade jaoks pole aega. No need, kes need, kes ma usun, et saavad aru, need, kes teavad need, kes, kes tunnevad, et nad ei ole inimesed, siis kes on muusikaga kuidagi seotud. Nad on enamus inimestest ikkagi muusika. Varasematest aegadest varasemad mingit mingit tööd. Ja noh, ütleme, et siis jooma perioodidest on ikka selline vähem 1000 1500 tuttavad ka, mõned on firmades direktorid, mõned on põhjajoonud, aga alati, kui me näeme, siis veel südame alt läheb soojaks, et see on hoopis teine nagu kuidagi eelmise elu selline level. Alati läheb hästi, hinges läheb hästi soojaks mingit tüüpi, kellega umbes sai viis liitrit rajalit kuskil garaažis ära jõudnud kunagi kuskil keset, ma ei tea, mis küla enam-vähem, et et see on tegelikult on lahelik, et ütleme, et ma kahetsen, kui mul seda perioodi poleks olnud. Aga aga sellist hetke, kus sinul oleks olnud nagu tõelised muusika juurest ära minemise nagu situatsioon, nii nagu tõesti ongi väga paljudega noh, ongi ta ongi kusagil müügijuht või, või, või, või, või projektijuht, eksju, olles olnud väga kõvade bändide mai tea trummar või bassimees enamasti ütleme, sihukesed juhtnäod need ikkagi jäävad, eks ju. Vahetult nagu nii-öelda see lava tagumine osa seal, kus sina enamasti istutakse, seal on nagunii-öelda, see käive olnud suurem. Kas sul on olnud samasugune olukord ka, et kas tõesti nüüd noh, on nii-öelda see kaalukeele kohta? Ei ole ühtegi korda sellist mõtet tulnud isegi 100 protsenti aiast. Ma olen selles mõttes suhteliselt tänulik, et ma juhtusin kohe varajases nooruses selle asja juurde, mis on päriselt nagu, noh, mis on ainukene asi, mis tegelikult päriselt kottima. Et, aga samas ma võin ka öelda, et sa rääkisid projekti suhtelisest firmajuhtidest, tegelikult on hingelt nagunii bändimehed surmani, nad ei tunnista seda endale, tähendab ma tean, ma olen rääkinud nendega ise isegi, kus tead, seal paar õlut ära joodud, seal kellelgi. Et ma tahaks ikka ise ka seda teha. Nüüd on naine, lapsed ja siinse firma Ja nüüd pappi saaks osta kõige paremini. Ostavadki ostavad neligibsonit ja proovivad uuesti bändi teha ja noh, tegelikult see ongi niimoodi, et, et see, kes on bändimees, on nagunii bändimees surmani, et ta, või noh Kuule, aga, kas mõelda sellist ideed, et needsamad bändimehed võiksid ju kusagile need noh, mitte kõige kallimat Gibsoni nendel sujuvalt kodus, aga kaks odavamat Gibsonit viia kusagile, kus noored nolgid, kes võiksid hakata nagu tõeliselt midagi ägedat tegema, saaksid neid siis kasutada. Paneme rahvaliikumisi. Ja noh, jah, ütleme nii, et muidugi lahe, aga ma tean, et nendel meestel ei ole aega, et see ongi see asi, et see on põhiline asi, on aeg, seda ei võta, siis ei saagi, et sa pead hakkama pead valima, mina olen valinud bänditegemise ja tegelikult väga palju ja noh, ütleme siis võib-olla noh, ma olen väga palju nagu isiklikust elust nagu väga suurtüki nagu sellega nagu ära andnud, et mul see osa on tegelikult lünklik. Aga, aga ütleme nii, et mulle meeldib, ma ei nagu ei kahetsen seda mulle meeldib ta, mulle meeldibki see, et mul täpselt nii nagu mul on, praegu on, et ma nagu ei vingu, ütleme nii. Ma saan aru sellest ja sellest saab kindlasti ka karu kuulajad. Kui see, kui see niimoodi mõtled, niipidi mõtled, et ma ei tea, kas sa oled varem teinud, kellele sa tunned, et sa oled nagu kõige rohkem võlgu selle eest, mis sul praegu olemas on, seesama nauding, millest sa rääkisid eelmise tunni lõpus. Vot see on hea küsimus, ma pole kunagi mõelnud selle peale Jah, kuule, jube hea küsimus peaks kuulama, siis ma mõtleks. No see muidugi passiks ilgelt hästi ka see lugu, mida sa võtsid kaasa nii-öelda. Ma võin, ma võin, mõtlesin välja ka, ma arvan, et pojale et kui mu poeg sündis, siis ma siis mul mingid asjad muutusid, ma nägin, et ta ükspäev ma vaatasin, et poega mul üürikorteris suitsuhaisu sees, noh siis oli see päev, kui me jätsime korteris suitsetamise nagu katki, et see on esimene asi, mis ma soovitaks, soovitaks no vaadake ümberringi, mis toimub, et tehke nagu, pange ükskord laske päike aknast sisse ja vaadake, mis, mis asjal. Hingab teil laps korterisse, kui ta korterisse võib öelda, et ärge korteris tõesti suitsu teha. Kui on lapsed, mul on ennast enda tervist seal nagunii rikutud, seda võib rikkuda. Mage, kuulame muusikat, sa valisid välja nüüd ühe päris pikkade aastatetaguse taguse asja. Nii-öelda mis plaatimine siis seganud kolm osa? A selle, jah, selle ma nüüd avastasin siin üks hea sõber Mihkel Mälvan andis mulle selle plaadi kunagi ja siis ma tavaliselt kui ma tööd teen arvutis, ma kuulan seda muisa, seal ei ole sõnu. Laul, keegi laula ja jube hea on töötaja süveneda mingites asjades. Selle me saamegi siis siia peale nüüd rahulikult rääkida, selles mõttes on see töö tegemine siis, kui sa korraldad mingit bändist. Ja näiteks Herbie Hancock kaaslast 73 ehk siis sama vana kui mina on see plaat? Aga mulle tundub tõsiselt, et selle loo juurde me oleme kohustatud seda ütlema ka loo lõppenud lõpuosas, kes, kes, kes mängis, mis plaat see on? Sellepärast et ma arvan, et ilmselt otsida seda lugu. See on derbi ankoki hantersti plaadi pealt aastal 73. Kameeleon on see lugu. Tavaliselt muusikat, uut muusikat leiad, soovitatakse ütleme nii, et aega ise otsida, seda uut mussi ja mõned bändid on noh, on ikka väga üllatus sellised uut, uut suundaja. Kes teil bändis kõige paremini kursis on muusikaasjadega, mis nagu maailmas toimub ja, ja mis nagu šiiitide värgid? Ja tead, ma ütlen, et meist keegi pole sellega kursis, nii tähendab ma olen kursis nende bändidega head, aga võib-olla on jumala palju ait anda, mida ma ei ole kuulnud. Vaata, see ongi see asi. Et kuna ma ei surfani moodi maist või siis ja ei otsi nagu, aga kui mul on mingid inimesed ongi, soovitavad mulle mingeid plaate ja neid ma tavaliselt kuulan. Nojah, ei ole kunagi, vanasti mul oli, seal oleks rohkem aega, praegu lihtsalt nagu ei ole aega, seisavad plaadid kile sees kodus 15 tükki ja proovin neid kuulata kuidagi ja ma ei jää nagu aeglaselt. Aga uut plaati ette valmistama hakates ikkagi kuulatakse üle mingeid asju, vaadatakse. Siis on hoopis teine lugu, et siis on tegelikult kõrb rohkem saundide peal, kes kuskil midagi pullitan just, miks miks saamise poole pealt teinud ja. Laagrit valmistada siis ikka on kuu aega eeltööd ja kuulatakse ikka läbi 100 100 150 plaati. Tänase piklikku külaline, Marko, Atso ja, ja me räägime siin muusikast, me räägime Metsatöllu asjadest. Atso, mitu kirikut sa oled põlema pannud? Siiamaani mitte ühtegi ei leia põhjust ka, et peaks panema, ilusad majad, on. Aga üldiselt, kuidas, kuidas see nagu suhteliselt ei ole nüüd päris see nišš, eks ju, teie teie muusika on ikkagi mõnevõrra nagu erinev, aga, aga noh, ütleme mingi ütleme, nad aeg-ajalt jooksevad samadest jaamadest läbi nende nende nende norra metsikute meeste omadega, näiteks. No ütleme nii, et, et kui mul on ikka, ütleme, et ma ei usu, mis usk, noh, usk on usk, usk on tegelikult paha asi. Ma arvan, et igasugune usk, noh nii et usu ususõdades on kõige rohkem inimesi surma saanud, see on juba ükspuha, esimene. Et, et aga noh, kui ma nüüd mõtlen, siis ma ikka nagu hingelt, võib-olla niimoodi pooldan seda pagana uskuna. Uskus, ei ole tegelikult see ei olegi usk, tegelikult see on pagana nagu asi. Usk tuli nagu üldse, usk kui selline oli nagu hiljem Kristuse asjadega. Et, et pean, ma usun nagu iseendasse, ma ei tea, aga samas ma ei ütle, et oleks ate ista. Et et aga mingid asjad, ma usun, mis asjad on olemas. See on väga huvitav, kui sa oled nõus sellest rääkima, siis ma natukene võiksime, ma saan aru, et see vaatenurk, kui ma ei eksi, kas oli Marxwist loodetavasti mitte Lenin kes ütles, et usk või on oopium rahvale, eks ju. Midagi peab uskuma. Ja mõtlesin kuidagi geeniga vist inimesega seotud, et inimese, inimese olemasolemise või funktsioneerimise nii-öelda noh, üks üks selliseid, et noh, mingi keemiliste protsesside juhendaja ongi mingi selline omaette nüüd ma võib-olla mõne mõne geeniteadlase jaoks vajan sellist kägu, et ta kukub tooli pealt maha. Mina kindlasti ka mõne usuteadlase jaoks. Olen ma olen lugenud, et see, et see on inimesel olemas, see see, see on üks nendest asjadest, mis inimest eristab, eks loomariigis, kus seda usku ei ole. Aga, aga sina ikkagi ise ei, ei usu või mis asjad need on, millesse sa usud? No, ma usun näiteks noh, mis ma usun, ma usun, ma usun neid asju, mida ma olen näinud ja mida ma tean, et on olemas no siis usun ma tean, reaalselt on olemas noh igasugused vaimud ja kodu öelda siis kodukäijad ja kõik, see on reaalselt olemas, et see ei ole mingisugune müstika, telekad lendavad ja asjad inimesed käivade paugutavad uksi, mida tegelen ja neid inimesi tegelikult on, need on, kes on ammu surnud juba, need on kõik olemas ja neid ei ole mõtet nagu mõelda, et need ei ole. Näiteks, et on. Et just seesama asi, millest ma ennem rääkisin, et, et kui sa kui sa teed midagi, siis saad selle endale tagasi, see on nagu selline asi, mis on paika pandud looduse poolt ja ma üht ühtin Jüri Arraku mõtteviisiga ikka väga, ma olen seal lähedal veerand tunniks külla, siis jälle kolm tundi, räägime juttu ja tegelikult räägiks veel kolm tundi. Arrakuga seodeid ainult siis see ta on joonistanud teie teie plaadi välditakse pigem asjade tulemusi. No Arrakuga, mul on see ühine asi ka veel, et temaga õieti j arrak jättis joomise mahakohaga täitis ka paremini. Et meil on ühe suuna väga ühesugune arusaam asjadest tegelikult tegelikult nagu arrak niisama meile plaadipilte seal nagu ei andnud, et tal ta tegelikult see, mida me nagu siis metsade luga teeme, seda ta ütles, et ta on ikka sõnad läbi lugenud ja ütleb, et see on see õige asi, sest me laulame ka tegelikult nendest asjadest, mis on mis on ajatud ja mis tegelikult panevad mõtlema nendele inimeste siis nagu põhi põhiväärtustele üldse. Et mis kindlasti ei ole umbes seal. Tähendab igaüks, kes loeme sõnad läbi, leiab endale kindlasti sealt mingisugused omad tõed ja põhimõtted kuna need on, meil on sõnade hästi-hästi läbi mõeldud ja tagamõttega, et nad oleks rajatud. Esiteks nad ei sunniks umbes mingisugust asja peale kellelegi, et vot nii on, nüüd see on, et see on õige, enam-vähem õiget asja ei ole olemas, et kõik on, kõik on nii suhteline. Igaüks valib endale ise oma tee ja elab mööda seda ja kui ta tahab valida mingi tee ja pärast eluaeg viriseda, siis ta viriseb ja kui mõni inimene lihtsalt tahab viriseda, sellepärast et muidu ei oleks huvitav kui on kadunud. On viie viimane probleem kadunud, siis otsitakse uus, sellepärast et muidu ei ole huvitav. Aga need asjad, teades nüüd, et sa, et sa nende ja, ja koos bändikaaslastega mõtled ja et see kõik ei ole juhuslikud, mis asjad need sind ümbritsevas elus ütleme, võtame kasvõi lihtsamalt ja meile meile hoomatavas mastaabis võtame selles samas Eestis, mis on need, mille, mille puhul sa noh, võib-olla ei mõista või, või noh, aktsepteerida küll, et jah, noh, ma saan aru, et need asjad on nii. Aga, aga mis on sinu sinu silmade ja sinu mõtlemise seisukoha pealt sügavalt valed. Ja ma tean, et väga paljud inimesed on õnnetud. Ja selle põhjuseks võib olla. Ma ei julgeks öelda, et ma ei tea, kas selle põhjuseks on raha, aga väga paljud inimesed ei saa õigel ajal aru, et äkki nad elavad hoopis vale inimesega koos näiteks et ta on selle pärast õnnetud elu lõpuni või teine asi, et elavad laste pärast kooselu lõpuni. Ja üldse tegelevad asjadega. Et ütleme niimoodi, õnnelik kuks olemise valem. Kui selline, et see on tegelikult hästi lihtne sisemine inimene ise teab, mida ta peab selle jaoks tegema, aga tavaliselt neid samme aastutaja elatakse õnnetult elu lõpuni. Noh et see on nagu see asi, et võib-olla see on väike selline asi, mille pärast ma nagu soovitaks inimestele võib-olla mõtleksid järgi, mida nad tegelikult tahavad ja kas see on. No siinkohal sai loomi nagu selles mõttes lihtsalt sooja vaid vaid soomuseid. Ma olen ise selle jah, kõik nagu läbi teinud ja ma olen, julgen öelda, et mul on õnnelik. Täiesti, et sellega kaasneb kõik seal Maslow püramiidisüsteem, et kui sul on kodus ikka asjad on paigast ära ja see kodu koduklots on seal, vaata allpool. Kui see sul väriseb, siis siis ei ole sul seal üleval torni otsas, ükskõik kui palju sul seda raha või autosid või kõiki asju võib-olla see on kõik tegelikult väriseb ja näilik ja mingil hetkel kukub. No see on üksteisest küljest, ega meil inimestel ka väga ei abiellu ja nad lahutavad ka Vot sellest ma võin küll öelda, et ega ei pea abielluma, mina nagu soovitaks üldse mitte abielluda ennem, kui on olnud kaks aastat inimesega koos elanud. Mis see paber ei määra mitte midagi? Et kui kaks aastat oled ikka hästi läbi saanud ja pole üht üksteise peale karjunud ja taldrikuid loopinud, siis, siis tasub mõelda abiellumise peale, mina arvan, Niina. Aga see labi on üldse selline paber on minu jaoks üldse ükskõik, mis paber vanasti oli hea vaata, mille pärast üldse tehti, hakati nüüd tegema lepinguid tänapäeval ja asju, et vanasti 1000, mis 1000 aastat Rooma Rooma õiguse ajal vist oli nii et maksis suusõnaline leping, sellepärast et sellist asja ei olnud olemas. Et Sa lubasid mingi asja teha, umbes, et ma luban sulle, et ma maksan sulle selle võla tagasi. Ja maksnud siis sellist asja, keegi ei tulnud üldse selle peale, seepärast et auasi oli kõige-kõige-kõige põhilisem asi üldse, keegi ei tulnud selle pealegi, et mees võtab raha ja ei maksa tagasi, kuna, kui ta lubab. Aga praegu nagu sellist asja nagu au ei ole nagu ei ole nagu enam olemas ja sellepärast on ka lepingud paberite peal noh. Segadused kehtisid tegelikult paar noh võib-olla paarsada aastat on võib-olla vähe, aga kolm-nelisada aastat tagasi. See võiks nagu olla siiamaani, nii ma arvan ja inimesed võiksid olla nagu ikkagi oma sõnade taga seista ja ja, ja üldse ütleb, et mina pooldaks ikkagi ikkagi sellist, sellist, sellist nagu eluviisi nagu rohkem, aga noh, see ei ole võimalik, ma tean, ma teen siin mõelda. Ma saan aru, et sul on mingis mõttes tunduvad eestlased krambid. Me oleme sellest Ei no kompleksid on meil ikka suured, kõigil kaasa arvatud, võib-olla mul mingites asjades ma näiteks ei tantsi, kunagine õudne kompleksne väiksest peale siis rahus peaga olla, nähtud mind tantsimas, siis ma ise imestasin. Aga eestlastel on, meeldib tantsida, naised on vanad tantsu, tantsu, aga eestlane eesti mehes ei tantsis selgena noh, välja arvatud osata. Ja kui me hakkasime rääkima praegu nendest võisi, sellega kodustest asjadest janu õllega tantsida või hea meelega. Mis, mis nali sinu arvates on Eesti Eesti muusikamaitsega lahti, kas näed sa, et on mingi probleem? Noh minu jaoks on naine, aga kindlasti paljude jaoks ei ole kunagi üks tuntud raadio IC ütles, et inimene inimese muusikamaitse on täpselt selline, missugust muusikat, metalle raadiost laseme, on ju. Et. Paraku on nii, et kui ma lahen Soome emakeel on raadiojaama lahti, siis sealt tuleb noh, erinevat, väga paljude jaamade pealt tuleb, ma leian ikka midagi kuulata Eestist. Eestis on kahjuks nii, et mulle nagu ühestki raadiojaamast midagi ei tule, tähendab, tuleks kas või ma ei räägi, ma ei ole, ma ei kuulanud metalit, ma kuulan igasuguseid asju, noh. Ma lihtsalt ei ole nagu sellist raadiojaama, mida nagu kogu aeg kogu aeg, nagu, et paned mängima, oleks lahenenud. On sul mingi on, kui sul mingi seletus selle üle, miks see, miks see siis nii on? Ei ole, kusjuures seal on lihtsalt läinud kuidagi niimoodi, et eestlaste muusikaline maitse on teistsugune võrreldes ikka väga paljudega tegelikult ega see. Ega see ei ole paljudes maades tegelikult ei ole vist vist korras, aga Eestis on kuidagi ja need lemmikbändid on sellised, sellised teistsugused bändid, et. Kummaline, kui jätad metsadel välja ja see, see noh, olgu ta sinna tonni või ei ole nii, aga, aga kui jätta metsadel välja ja võib olla ka mõni mõni teine nüüd ansambel tahtmata siin nagu konkreetselt nimetusi panna, siis enamus asjadest, mis Eestis on populaarsed või, või, või edetabeli tipus on, on ei ole, mitte siis noh, nii-öelda bändi tegemine, muusika, püüd teha head muusikat, vaid sageli, see on Eks ta ikka selline tootja asi, eks, see on ikka see, kuidas saaks rohkem müüa midagi. No ma ei tea, pane seda üldse pahaks, samas on see, et vaata, ega see ei olegi, no ma tean, tegelikult siin on nii palju tahke kogu sellel asjal. Et see algabki, see nagu selles mõttes selline nokk kinni, saba lahti süsteem. Seda sealt võib-olla muutma tuleks hakata või tuleb hakata või noh, võib-olla kunagi hakatakse siis sealt hoopis sealt kuskilt mujalt juure tasandilt, et et kuna see karussell töötab, niisiis ta töötab nii jah. No mida sa mõtled nagu, mis mõttes juure tasandilt toominga? No tead, ma ei teagi, noh näiteks ükskõik. Raadio raadio- ja telesaated näiteks veic, väike orientatsiooni muutus võib olla niisama noh, et ei ole nii. Et aga inimesed alustavad ju muusikaga kokkupuutumist väiksest peale, et see ei ole ju, see ei ole ju nii-öelda täiskasvanu täiskasvanu küsimus või asi. Ja alustavadki ja vot sellepärast vot see on ongi väga hea teema, et me sinna jõudsime enam koiduga just rääkisime, et teil olid hansapäevad ja mängisime metsa tuliga sanskriti klubis on ju, et see on kohe selline asi, issand jumal, et nüüd läheb, lähete kabli selliseks pubibändiks ära. Ei lähe, et see on üks selline. Mulle meeldib ka mängida head muusikat, mängida. Me teeme just mõned kontserdid spetsiaalselt selle jaoks, et natukene süstida seda teistsugust muusikat ka nende inimeste sisse, kes võib-olla kunagi seda, seda muusikat muidu ei kuulaks olevast raadiost seda ei tule. Kus nad peaksid üldse seda siis seda plaati osta, kui seda raadiost nad ei kuule, sest nad plaati ise nagu noh, nad ostavad seda plaati, mida soovitatakse raadiost ja see kõik kõik on, kõik on nagu üks suur ring. Et eks me siis süstime seda nii-öelda, kes siis sinna sinna teise seltskonda ka. Me oleme mingid paar kaks kontserti teinud, ütleme siis tikk-kontsadega. Ja, ja kuidas siis öelda, need ütleme siis teistsugusele seltskonnale jumala jumala nagu lahe on, inimesed on nüüd kõik on täpselt ühesõnaga täiesti inimesed ja ja võib-olla siis mõni ostab meie plaadi, soovitab sõbrannale ka aja. Kuule, aga sa oled Soomega olnud tihedalt seotud, sellepärast ei bänd lihtsalt ma saan aru, ongi kuidagi nagu nagu põhimõtteliselt kuidagi ka registreeritud nagu kuidagi Soome kaudu. Niipalju kui maailmas bände registreeritakse. Loss oli paratamatus, kahjuks jah, mis kahjuks või õnneks lihtsalt bändil oli niimoodi parem, et siin ei, võtame vastu otsused alati. Nii nagu on bändile parem. Ja noh, kuna meil nüüd suur tuur ukse ees, et meil oli vaja siin tuuribussitoetuste asju, et, et me oleme jah, soome autorikaitse all. Kuna seal on siis olemas selline selline suur nagu tegelikult on isegi selline üks riigieelarve eelarvest päris suur osa on pimeks, kes toetab kõiki Soome Soome plaadifirmade bände. Soome autorikaitse all olevaid bände, meil oli lihtsalt, meil on tuuri tuuribussi selline arve, mida ei ole võimalik sind, noh, Eestist ei olegi võimalik seda küsida, sest need kraanid on nii tühjad ja. Aga noh, et, et põhimõtteliselt jah, et oleme, meil on Soome plaadifirma ja Soome Soome siis. Autorikaitse agentuur ja saksa ja kontsertagentuur. Et niimoodi on lihtsalt bändile kõige paremad. Arusaadav, aga Soomes oled sa näinud millegi poolest süsteem erineb, tähendab, kus kohas nagu pihta hakkab, et Soomest tuleb järjest hops ja hops maailma erinevate edetabelite otsa, eks ju, tipu ansambleid aga Eestist ei tule, kus, kus kohas või noh, mis asjad need näitavad, et kuskohast nii-öelda see mõtlemise vahend No vahe on selles, et Soomes on see süsteem, meil seda ei ole enam, see ongi kõik, kogu see vahe No aga inimesed, kas see ju ei, see ei tooda ju iseenesest kuulajat juurde. See toodab juba nagu neid, kes oskavad mängida, see toodab juba noh, aitab neid nii-öelda edasi, aga kuidas see esimene ots tekib? No vot vot see ongi see, et, et tegelikult on see, et me maa on nii väike ja need rahad ei ole meil nii suured, võib-olla ma saan, ma saan nagu aru ka, et võib olla tahaks, et jube hea oleks, kui oleks selline fond, aga sealt, kus ei ole võtta sealt, me võime kõik küsida, aga midagi ei olegi, kui ei ole midagi anda. Et kui ütleme, et kui, kui küsib 10 ansamblit endale tuuri toetuseks 10000 eurot siis on väga lihtne otsustada, kellele ei öelda, kui sul on 10 eurot, noh muud ei olegi, noh seekord konkreetselt meil on vaja puuri tussi. Püssituuribussi jaoks oli vaja kümmet kümmet tuhandet eurot. Küsisime kahe tunni pärast, tuli vastus, et jah, te saate selle. Aga kui me poleks olnud, teostab teostav artist, me poleks seda saanud. Arusaadav kuulame järgmist muusikapala, meie vestluse hoog on nii suur, et me jätame kuulajad muusikalisi sinu muusika valikute osas. Muidu nagu jänni, aga meil on järgmine välja valimata, muideks. Aa, okei, mis me kuulame, rääkisime palju meil siin aeg on veel, meil ei ole palju, okei. Kuule, aga ma lasen, tead, ma lasen siis esimest korda elus, teen sellise asjad. Lähen kuhugi saatesse ja kasutan ära, siis lasen lasengi metsatöllu selles mõttes, et ma lasen seda lugu, mida nagunii raadiot väga palju ei mängi, kuna ta on liiga tehniline ja metal. Et paneks üks, kaks, kolm, neli viienda loo sealt pealt on plaadi nimilugu Äio, et tegelikult ütleme selline. Lisaks siis oma lauludele ja muudele asjadele on meil siis sellist muusikat plaadi peal? Ennem kui me seda ainult mängima oskasid sa uneski näha, et, et see on juba praeguseks hetkeks, see plaat on müünud 13000 eksemplari vist 6000 Eestis 7000 välismaal ja on selge, et plaadi enda seisukoha pealt ta on ju alles nii-öelda värske plaat ei ole ju veel nii-öelda isegi oma küpsesse täisikka jõudnud. Jah, ta on kindlasti hetkel maailmas kõige rohkem müünud või enim müünud eestikeelne album, et tuleb siin ei ole, noh, numbrid räägivad enda eest. Ja, ja ei, ma ei osanud seda tõesti arvad, et ma siht oli sinna, et neil aastaga nii palju, tegelikult, aga ja ta on nüüd kolme kuuga läinud ja kuna need tuurid ja kõik asjad tulevad veel otsa, siis kunagi ei tea igaks juhuks olema kahe jalaga maas, jääb müük seisma. Võib-olla me me 100000 plaati, võib-olla me veel 2000 plaadi ainult, onju? Ma kunagi ei tea, ma ei usu kunagi midagi ennem kui ma ei ole näinud, et ma olen nii palju elus elusa aru saanud, et see, mida sul käes ei ole või see, mida sulle keegi lubab, arvesta mitte millegagi, see, mida sul ei ole otseselt käes, seda sul ei ole enam. Kas selle enda juures tegite midagi teistmoodi või lihtsalt kõik need varasemad asjad, need samatuurid, mis te tegite, needsamad plaadid, mis te olete varem välja andnud, viisid lõpuks selleni, et see hakkas sellisel kombel müüma, et me saame rääkida enim maailmas müünud Eesti eesti ansambli plaadist. Tegelikult üldse me võtsime ikka ennast nagu väga kui selle plaadi puhul ja tegelikult on see kuulda, et siin on, see plaat on, siin on väga palju tööd tehtud, võib-olla ma ei ole kunagi vist kõikide plaatide pealt kokku ka nii kokku võtnud ennast kui selle plaadi peal. Ja selle saab plaadi on kokku siis me produtseerimise produtseerisime ise selle plaadi alguses mõtlesime, et kas me vajame kaasabi ja siis ikkagi otsustasime, et et see oma nägu on meil ikkagi see, et kuna me ise seda ikkagi produtseerime, aga meil Miksas siis kokku ehk siis kokku mängis saundid ja kõik asjad siis üks, üks ütleme, et maailmakaardil olev mees, sama mees, kes on teinud ja, ja hästi lahe Soome Miku farmiga, kes on nagu helimaailmas ikkagi geenius, ütleme nii et et jah, ja Universal on selles mõttes lahe firma, et lubas kõike teha täpselt nii, nagu me tahtsime, andsime neile kujunduse masteri ja täpselt täpselt nii tuli see plaat geimid ettekirjutusi ei tehtud. Kuule, kui nüüd juba läks ja täiesti kohaselt niimoodi enese hästi tundmiseks selle plaadi juures, mis märgib peale selle, mis signaalid peale selle, et seda plaati on tõesti ostnud väga-väga paljud inimesed seda ja veel rohkem ju kuulanud. Mis märgid on veel noh, nii-öelda sulle tagasi jõudnuna või arvamused või signaalid olnud need, mis, mis on noh, ütleme niimoodi südame soojaks. No paljud inimesed, kes on tegelikult nagu ammu liigitanud meid nii-öelda siis sellise ütleme, siin metal'i valdkonnas on ju sõimusõna olla selline hästi müüdud, artist on ju. Et, et see on ju noh, siis ta oled juba nagu mainstream ja popp, see pole enam nagu noh, päris enam nagu niiskenese. Aga, aga siis on päris sellised, ütleme, et ruum, et tal, mehed on nagu öelnud, et kurat, metsadel pole kunagi meeldinud, aga otse see plaat on, need on need hea. Ja ka vastupidi, et noh, tegelikult on see plaat on lihtsalt hästi-hästi välja kukkunud, et siin on, on, mida kuulata, siis ütleme niimoodi. Pole hullu. Palun. Olemas raba meie. Veel üleval? Ärgaks piknik. Kombel viimased minutid jäänud tänasest targaks piklikust ja, ja tänane pikniku külaline Marko Atso metsadele trummar, aga ka, aga ka mänedžer, asja ja nii edasi ja nii edasi. Ühest huvitavast asjast rääkisid nüüd sellesama loo ajal veel mis puudutab just sellesama Soome ja eesti erinevust. Soome-Eesti erinevus võib olla üks selline ehe näide, mida ma kuulsin tegelikult ta kosmingute passime kõmri käest. Et ta lihtsalt selle peale natuke mõelda. Et kui meil õpetatakse koolis kolmas klass näiteks siis neli inimest lähevad, neli last lähevad lava peale ja laulavad sellise suhteliselt sellise algelise noodikombinatsiooniga loo näiteks seal ma ei tea, kas ta just juba linnukesed on, aga no midagi ütleme sinna ka ainult selles stiilis üks läheb triangliks, võib-olla siis lööb seal võib-olla see ahistab seal mingit muud asja aine ja siis neli last laulavad, onju. Ja siis sellega siis näide, mis siis teevad kolmandas klassis soomes lapsed omale vanematele nagu lõpu lõpu siis peol näiteks Soome kolmanda klassi lapsed esitavad tunniajase Cooperi kitarride, trummide, näitemängu ja muude asjadega, see vahe ongi, et lihtsalt see vahe on siis algab algab lasteaiatasandist ja, ja väga paljud, ma tean, noh nagu sa ise siin rääkisid, et. Ütleme niimoodi, et jah, kuidas, kuidas ma ütlen, ma ütlen otse välja, et võib-olla Eesti kultuuri edasiviimine ei ole. Kedagi ei huvita see, kui siia ehitatakse üks suur hotell. Sellega ei vii kultuuri kuhugi Eestist välja, et võib-olla on ta siis lastele see võimalus ja ja muusikaliselt nagu arenenud. Aga ta ei ole tõenäoliselt küsimus ju selles, et, et nad peaksid saama kõik muusikuteks, selle ei pea muidu, vaid nendest tulevad lihtsalt loovad inimesed, seesama ongi inimesed, need, kes mõtlevad välja uusi insenertehnilisi lahendusi, kes mõtlevad välja uusi keemilisi. Ma tea, süsteem. Ja mis, mis veel tavaliselt need inimesed, kes ikkagi muusikaga tegeleb, need on rahulikud ja, ja selles mõttes kaalutlevad ja ja et ma ise arvan, noh, vaat ma pusin siin seda muusikateemat on võib-olla kõik sportlased praegu ütlevad, et ei, et meie, hoopis sporti tuleks investeerida. Igale poole pealt seda raha kuidagi jaguma, aga minu asi ei ole välja mõelda, kuidas seda jaguks, et, et selle jaoks need inimesed, kes seda peaksid tegema, siis need võiksid seda nagu teha, nii et oleks okeina muud midagi. Vaata, kui sa näed oma poega mängimas kusagil trummi või, või, või laulmas mida, nagu isa loodab, mis temast võiks kunagi saada. Ma loodan, et tast lihtsalt saab hea inimene, ma tean, et ta on seda juba praegu, et üks asi on see, et ma ei ole teda kunagi õpetanud mitte midagi tegema, pole isegi taga koos õppinud, lõpetasin teise klassi kiituskirjaga ja kõikide viitega. Et kuidagi on see kingitus mulle tulnud, et jah, et ta selline on, et mina kindlasti olin halvem õpilane kui tema juba praegu noh või tähendab juba klassis. Aga ta on hästi lahe mul alati. Et on jah selline ütleme sinna hästi kallis. Käib live tal kaasas. Ja ta käib siis, kui ta viitsib. Mõnikord on tal muud tegemist, kahetses ta, ei käi. Aga nüüd, kui on täna õhtul näiteks Täna õhtul ja võtsid kima mägi ja täna oleme seal Vana-Vigalas, Hard rock laagris kell 11 alustama, et sinna ta lubas nagu kaasa tulla, et vaatame siis. Mingisse mingi loo sees tal nagu võimalust veel niipea ei ole teha metsad, ollus mingi mingi asi või selleks natuke vale. Ei, see oleks vale materjal on selline eraldi asi, isegi otsustasime selle ära, et me ei tee ühtegi ühisprojekti mitte kellegagi, kellel on mingi niipea, et paneme oma loomingule rõhku. Eks ta teeb mingi bändi kindlasti, siin ma arvan, eks ma võib-olla natukene. Tal on, tal on üks tuttav mees olemas, kes saab asjade ajamisega üldisemaks. Ja jah, ütleme, et ma tahaks talle selle bändi kokku panna, sest poisil on õhin ikka Suurna. Mida 10 aasta pärast seesama aeg, mis me praegu su poja kontekstis rääkisime piss 10 aasta pärast, metsatalust võiks olla saanud lastes praegu lendama kõige kõige noh, ütleme sellised pöörasemad, julgemad, unistused, soovid, tahtmised. No ütleme nii, et mingisugune 20 ütleme, et maailmale või võiks ikka nagu viis korda olla tiir peale tehtud ja ütleme, et ei peaks tegema seda, mida ei taha teha, ehk siis mingit tööd mis, mis ei meeldi, see on nagu põhiline, põhiline on see, et mitte teha seda, mida sa ei taha teha. Ja praegu on niimoodi läinud, et ta saab, saab seda teha ja olla samal juures õnnelik, mis meeldib teha. Ma loodan, et see riba või see rada või see track teha asju, mida, mida sa tõesti tahad teha. Et see nii sulle kui, kui, kui kui metsad õlule Jah, see viimane lugu siin on ka tegelikult on see, miks ma miks ma selle loo siin valisin, et et see mul poja üks lemmikansambleid, Airan, Meyden ja ta vist viie aastasest, siis kui ta viie aastaseks sai, siis ta õppis inglise keeles laulma selle, selle asja nimilugu ja ja alati, kui ma seda lugu kuulan, siis mul tuletab meelde, mõtlesin, paneks, panete siia peale. Suurepärane, aga Atso, tõesti suur aitäh sulle ja, ja nendesamade soovidega, et ei, 10 ega 20-ga 30 aasta pärast oleks teha ühtegi sellist asja, mida tegelikult teha ei taha. Ja ma arvan, et me kõik proovidest osa saada. Proovida niimoodi vähemalt teha, kindlasti, kui on vaja, siis tuleb teha mingeid asju. Tuleb jah, midagi ei ole ta vähemalt mõelda sinna selles suunas, et kuda, kuidas olla niimoodi, et ei peaks tegema neid asju, mida ei taha teha. Siis ei ütle kellelegi halvasti ja siis ei ole närvid läbi ja siis on lahe olla. Päike paistab teistmoodi. Katsu suur aitäh sulle selle vestluse eest. Kaks tundi on läinud nagu lennates, te kuulasite saadet pealkirjaga ärgaks piknikul, mille külaline täna oli siis Marko Atso. Uus saade on eetris juba täpselt nädala aja pärast. Nautige suve kuulmiseni.