Tervist, mina olen Urmas Vadi on lugemisaasta 2010. Tere, Krull, keda sina viimati lugesid? Lugesin täna hommikul Kauksi Üllelt. Aga see muidugi polnud esimene ega viimane kord, ma olen lugenud paarkümmend aastat esimest korda vist oli see küll niimoodi, et ma ma ei olnud ise mõelnud hakata tema luulesse tungima, siis ta ilmadest esikkogu. 80.-te aastate teisel poolel tegime Märt Väljataga luuleülevaadet ja arutasime kuidagi niimoodi mitte niivõrd võru keele seisukohalt, seda kui naise kujutise seisukohalt ja meil oli vaidlus, et kas tegemist on siis pigem nagu feministliku või feminismi eetilise kallakuga seal mäletagi, mis lõpuks Talle jäi. Igatahes märtrit pooldas rohkematel feminismi kriitiline, mina leidsin, et võib ka feministliku vaadelda. Vahepeal üle on niivõrd palju kirjutanud. Mina ütleksin, et minu põlvkonnast, tema on üks väheseid kirjanikke. Loomingut võib pidada monumentaalseks, see on tõesti niisugune suur kamakas, seal on kõike luulet, romaane, novelle, näidendeid ja noh, ühesõnaga, mida vähegi soovida, seda enam-vähem kõike. Ülle on teinud samal ajal. See kirjandus on teatud mõttes nii, nagu oleks 20. sajandi keskpaigas mõeldud, on gaseeritud, see kõik on ka ühe teise sellise suurema ettevõtte teenistuses veel. Mis ei ole muidugi Ülle kirjutamise ainuke eesmärk, aga ikkagi uju keele esiletoomine algusest peale. Ilmselt oli Ülle jaoks, eks hästi tähtis asi ta hiljem rääkinud, et sel ajal, kui ta Tartu Ülikoolis käis ta ei teadnudki, et võrukeelne kirjandus üldse olemas on. See selgus talle alles hiljem, et, et see tema kodukeelse vanaemakeel, et selles on ka kirjandus täitsa olemas, aga seal oli selgeks saanud, siis ta muidugi ei tahtnud üldse enam sellesse kirjakeeles kirjutada. Ega ta ei ole peaaegu üldse kirjutanud ka, noh muidugi ta on kõnelnud kirjakeeles selle pärast, et kui ajada nii suurt asja, siis kõik vahendid on, on head. Ja muidugi see suur keelevõitlus ja, ja keeleettevõte. See on ühtlasi tinginud niisuguse huvitava olukorra, et Kauksi Ülle kirjanduslik monument on ühtlasi ka varjatud monument, teda on eesti keelde tõlgitud nii vähe. Ainukene päris raamat on see lemmiku raamatukogu luulesarjas ilmunud ema emamaa kus on midagi viia, aga pilve tõlkad. Aga see on seniga jäänud ainukeseks. Ja muidugi see ligipääsmatus ühest küljest tõestab seda teesi, millest Ülle alguses lähtus ja mida üheksakümnendatel aastatel ei tahetud sugugi tõsiselt võtta, olid vaidlused ja noh, mina ütleksin natuke nailine kuidagi kartlik lähenemine küsimusele, et võru keel võiks olla omaette keel. Aga praeguseks sealne enam-vähem üldsuse teadvusesse jõudnud vähemalt kirjandusliku üldsuse ja ülle raamatut kindlasti on väga palju selleks tõuget andnud, sellepärast et piisab lihtsalt sellest, et üks teos kätte võtta. Jah, ja kui sa ei ole mõju, kellega kunagi tegelenud ei ole seda raamatut lehitsenud grammatikat uurinud, siis ikka väga raske on aru saada, see on tõepoolest omaette keel. Sõnaga tees on tõestatud. Aga sellega ühtlasi tekib mingi niisugune paradoks või selline kyastsime teiselt poolt. Monument algusest peale varjule viidud või ta ise on selle laiule viinud ja üle ei ole aga eriti vaeva näinud, et tema raamatuid eesti keelde tõlgitakse. Tal on ilmunud kakskeelseid luulekogusid soome võru kaks keele kuldne kulda, naine ja siis inglise võru aguni Eha, ma olen tiiv. Aga ühtegi Eesti Võru kakskeelsete ei olegi seni veel olnud. Miks täpselt? Ma ei mäleta isegi, kas, kas selle on seda kunagi põhjendanud aga ilmselt siin on põhimõte olnud see, et las ollagi raskesti ligipääsetav, et küll varem või hiljem võru keeles seda kõike lugema hakatakse. Noh, vähemalt ma arvan, Algne radikaalne programm on olnud see vähehaaval, nähtavasti on see pehmenenud ja siis, kui me tegime nagu raamatukogus seda ema luulevalikut, siis Ülle suhtes juba väga hästi ja kuidas pärast luges tõlkeid, siis ta ütles, et noh, et oleks ma teadnud, et see kõikjal, aga ka tõlgitakse, et siis ma oleks veel paremini kirjutanud. Ühesõnaga ta võttis seda juba täiesti huumoriga. Aga ikkagi siin on see probleem mõlemas küll, et sedavõrd monumentaalseid autorite Eestis hästi ei tunta. Ma arvan, et varem või hiljem tuleb hakata seda tasa tegema ikkagi mõned romaanid ja novellid ka, peaks kindlasti tõlkima eesti keelde. Ja siis hakatakse ehk rohkem aru saama kogu sellest teemade ja, ja žanrit variatiivsust kogu sellest üle loomingu ulatusest. Sest praegu mulle tundub, et seda ei ole teadvustatud. Seal on mõned, mis mulle on kõige rohkem muljet jätnud. Üks on kindlasti paat, niisugune isemoodi raamat, naise elulugu. Isa heitis nalja, et ta tahtis kirjutada kolm raamatut kõige tüüpilisem mõttes populaarsetes žanrites ja nimetas siis vist õudusjutu kriminaalromaani pornograafiat ja see paat pidi temale minema siis pornograafia žanrisse. Seda nüüd päriselt muidugi öelda ei saa. Sellepärast, et tänapäeval kirjandusest, kui on sellised avameelsed erootilised stseenid, see kohe kindlasti ei muuda raamatutel põõna graafiliseks. Aeg on ikkagi väga muutunud, aga see romaan eepilise ulatuse poolest väga tähelepanuväärne, et ta algab niimoodi enam-vähem vahetult sõjajärgsel ajal jõuab läbi kogu nõukogude aja siis enam-vähem juba uue Eesti vabariigini välja, seal kirjeldatakse mitme põlvkonna kogemusi, mis siis kõige selle aja jooksul ja inimese teadvuses ja mentaliteedis on toimunud. Ja sealt paistab ka välja see, kuidas niisugusest keeleliselt natukene eraldatud ja, ja muidugi ruumiliselt natukene kõrvale jäävas paigas, kuidas sealt kogu nädalaprotsess, mis niimoodi pealinlase seisukohalt oleks hoopis teistsugune. Kuidas see kõik paistab. Ja siis on neil muidugi Paljud tegelenud juba üheksakümnendatel aastatel paadivormiga ja need tema suuremad mäletama raamatut koosnemadki ainult ballaadidest. Hana luige kuldlaane aguni. Need on ballaadidel raamatut ja seal on mitmeid niisuguseid võtteid, mida Eestigi sealses ballaadis eesti kirjanduses ei ole kasutatud võru kirjandus on sellega nagu mõnedes asjades ette läinud, niisugune moderniseeritud ballaadi vorm tihti väga lühikeste hakitud osadega hästi kokku surutud ja minimalistlik. Ja samas on sellistele traditsioonilistele rohkem või vähem tuntud süžee edele ka siis rahvaluulest tuntud või kunstluulest tuntud meediale on antud mingi natuke teistsugune vaatenurk, nad on kuidagi ümber tõstetud või intervjuud reaalselt teisendatud. See kõik on üsna niisugune kirju ehmatav teinekord, mida Ülle seal on teinud? Siis on ülal see suur noh, mina ütleksin, et kas just pihtimus, luule, aga selline isiku luuleraamat kääne käiv mis natukene haakub ka tema kunagise esikkoguga, kes kuma mäge? See on nagu ühe tee kaks otsa aga siis sellist täiesti isikuloolist ainsuse esimese isikukeskset modernistlikku luulet kirjutanud ja see ei ole eriti sarnane, anname sellele, mida on kuuekümnendatel või või ka üheksakümnendatel ja, ja sellel sajandil eestikeelses luules tehtud seal on mitmed vormivõtted, on natukene teistsugused. Huvitav on ka see, et ta tahab seda laadides ja, ja muidu oma luules kasutatud suulise traditsiooni elementi sellist rahvalauluelementi aeg-ajalt sisse ka isikuluulesse pisikesse pihtimustesse ja siis samuti toob sinna niisuguste suulisele traditsioonile omast teatavat laatuslikust, mis ei ole urbalistlikus luules eriti tavaline. Et seal on siis samal ajal niisugune ainsuse esimese isikukeskne modernistlik noh, võib öelda peaaegu et nagu internatsionaal olles stiil. Aga tekst on kirjutatud mitte ainult võlu olles vaid ka niisuguses võlulikus meeles ja sellise pojatusliku või, või suulisele jutustamise omase pöördumisega. Ja siis muidugi, kus on ulatunud ka teatrisse ja lõpuks targa kauduga. Kaudu filmikunstini seal need midagi niisugust, millest mina oskan vähem arvata, sellepärast et ega kunagi tegelenud mulle on kindlasti luule kõige lähedase ja proosakirjandusest, ma saan üsna hästi aru. Näitekirjandust ma hinnata ei oska, aga kindlasti seal Loomingu monumendi ikkagi sellepärast, et just nende tekstide kaudu muutub kõige tugevamalt võrukeelne väljendus uuesti suuliseks tagasi tuuakse, kuuldakse inimesi ja filmis rääkimas selles keeles siis on ikkagi toimunud mingi niisugune ja ring on täis saanud ja ja toimub selline suulise väljendused gaasivool läbi pika kirjalikuks saamise ja, ja muidugi, siin tuleb nüüd ka siis üle projekti etena või meile suure ettevõtte, selle monumentaal, see ettevõte, töine paradoksaalne moment välja, esimene et ta on tõesti võtnud suured avaralt ette kirjutanud paljudes žanrites laulab midagi niisugust väga võimast ja, ja mitmekülgset, aga samal ajal selle ise varjule viinud kangekaelselt ja õiglaselt. Aga teine paradoks on siis jah, et eile on algusest Sa oled tahtnud võru keele sellisest dialekti või murdekeele staatusest välja viia ja see võitlus on olnud edukas võru keelt. Tänapäeval tajutakse oma ettekeelena. Aga selle käigus on muidugi olnud väga palju keele teemalisi vaidlusi ja lausa konflikte Võrumaal, sellepärast et et see keel, kirjakeelena võlukesed kogu aeg ikkagi tajunud ühtlustatud põhjaeesti kirjakeelt, mitte Lõuna-Eesti, aga Ülle on hakanud tegema midagi, mida võib nimetada ka ei näeks siis niisuguste suuremate ühtlasemalt kirjanduskeelt, mis võtab mitmetest erinevatest dialektidest ja põhimõtteliselt lõplikku vahet ka võlu ja, ja setu keelel mida võsukesed ja ja setukesed ise väga teravalt teevad. Noh, rääkimata sellest, et kahe naaberkülamehed Võrumaal võivad vaielda, lõputult vaielda, kuidas mõnda asja õigem öelda on, sellepärast et nende kahe kella vahel võib-olla mingi väike keeleline erinevus on paratamatu, et sellise kaaskirjandusliku ettevõtte puhul nagu Ülle oma need väikesed erinevused mingil määral unustatakse, hakatakse kujundama sellist suurt Koine laadset kirjanduseks sobivat keelt. Aga see asi on midagi, mis mis on ju mõjukastele endile uus, niimoodi, nad ei ole harjunud oma keelt võtma, seda tajuma või ütleme, ei olnud kindlasti üheksakümnendatel veel see olukord paistab vähehaaval muidugi muutuvat ja kindlasti hästi tugevalt mõjutakse. Maaleht, ja noh, selle selle kohalikumale meedia ümber koondunud tegevus, sellised asjad ka nagu võrulaulupidu ja ja mitmesugused toimetused, samal ajal Võru Instituut. Ja selline nii-öelda majanduslikult ja keeleajalooliselt väga läbimõeldult kavandatud võru keelereformi projekt, mis üheksakümnendatel algas, see ei ole sellisena läbi läinud, sellepärast et ikkagi inimesed on tahtnud lugeda võru keelt niisugusel kujul, mis võimalikult sarnane, see oleks neile juba tuntud ja eesti kirjakeele tekstidele. Ja sellepärast kõik need võõrtähed ja kirjutamise aparaat, mis ette pandi, et võru keel kogu oma oma täies ilus oleks mustvalgelt paberi pealkirjakeelena ka seda ei ole omaks võetud. Ja noh, sellel on oma häid ja halbu külgi. Ma arvan, et lõppkokkuvõttes kirjad käivad halbadest üle, sest on ikkagi oluline, et see oleks populaarne. Aarne. Võib-olla on ehk väljapoolt tulijal lihtsam, kuna mina ise olen ka tallinlane. Ma olen võru keelt õppinud nagu võõrkeelt. Alguses. Mõistan seda veidike kõnelda küll aga minu jaoks oli selline Sulle Vi kirjaviis, kus kogu see välja mõeldav niisugune fonoloogiliselt oluline, sisukas On ka kirja pandud mustvalgel, kasutades siseisuguseid tähemärke kuni selle kurikuulsa kuu täheni kaki märkimiseks, noh, see see minu jaoks lihtsustas keele õppimist. Ülle monument on selline, et avatud, kõik enda ette laua peale laduda ja hakata siis sellest esikkogust, kes kumma mäge peale järjest tulema niimoodi praegusele hetkele lähemale läbi rohkem kui kahe kümnendi siis kõikne, et võru kirjakeele kirjaviisi arengukõikumised kajastuvad seal selles suhtes, see on nagu mingisugunegi loogiline proov, et võtad välja ja siis vaatad, noh kõik kihid on seal. Eks see natuke ühte ja natuke teist värvi, eks natukene paksem, teine õhem ja jäägi saaks lausa uurimuse teha. Noh, muidugi see oleks ainuke uurimus, mida nüüd üle loomingust teha saab, aga lihtsalt puhte mitte ainult ainult keeleliselt, vaid vaid täiesti kitsalt kirjakeele analüüs, ülle kirjakeele analüüs läbi rohkem kui kahekümneselleks. Ülimalt põnev. Ma mõtlesin, et midagi laen neist eestikeelsetest, tõlgetest ja midagi olen võru keeles. Seitse, päkapikud lumivalgeke. Kui kasu ime jällegi kai piiblit õigustitel külm Laikre klaas, kui killu juba sadeli. Lumivalgeke L-i juba maal, leemekulpi liigut, kiitriisi, takk, uudsaitset basse pikut, Viist, lääts asi veritses, kasu ime back kammi siidinööri krõbinat, lumivalgeke saia kirstu klaasime Otsa illas katus, prints tuli ruttu rapot kõrvast tüki välja. Ei tahvlitel viie lumivalgeke ist. Lumivalguke back võtta aiva tases kirst. Mull Zaitse esik, kena taha. Enamik meist. Nii pered, mõõduti, nii kasu imele, pagas, lumivalgekese kirst, tuubele mägimajja ligi maad, ei Zaitse asja pikut niist läve hinnanud Kododyyd seest mäng või kallis givega. Nagu viiulit vaid ksülofoni mäe peal Lütsinda, Sahakale laul. Aidan trepi pääl suuliimi Nonii, midagi ütle Ilostu ja tasasodellid. Et ütles nii sakeste ma kugistada sõiratükke ja neel defallussa. Oh taevas, oh ma kui ma õnnes aas ases kui ta hirmuga minna kõik haig cavembale, Jaas. Kõva, ma lausa nii küll kummu kui lõuna ja õda kui palvelugemises Suldee lauluhkam luud, mitu 300 tsiviilsee luuletuseli hobust ja need ei ilmunud aastal 2003 lehekülg 102 loenda eesti keeles ladurvale, aida trepi peal kaljasuppi, ütleme ma ütlen midagi ilusat. Ja sina palud tasakesti, et ütleksin nii tihti. Ma higistan sõiratüki ja neelatades kuivaks saada. Oh ma, kui ma kaks, kui sa laseks. Kui sa mind hirmuga kogu aeg kaugemale ajaks. Aga kõvasti lausun ma nii hea küll hommiku-lõuna- ja õhtupalve sul lugemiseks siis teen kui 100 laulu loodud, mis see kolm siis veel see luuletuse tõlge kindlasti hoida kivi tehtud kogust ema maa, ilmunud aastal 2005 hane luigelumi kaasa tull ja Luige latsive. Tunda mehele Ethani olliva kindla laane luiki hõik, viis vasta, Hannigaak, ma koolda või usu Pole nii salvei, laian, kaaskanguti, lõigelatsiva ja lumi, maanliiv Robisi. Teine asi. Nüüd latva Hani kuulsati Liive Robisi heli lämmeti, valgist pilvist lasku parv hamma pääl veegaagati. See oli samanimelisest ballaadi kogust hane, luige ostsin lugulaulu ilmunud 1989. Ja pisikese ma lähen veel. Vala ime ma luba kusjuures kasu, ega Taiv õmble põllu poodiga kleidi. Kõne oli ülemineku aasta vana imeluba. Et sa kunagi ei koole palsima enne kui sai Gaia kooli poole. Vana ime nüüd mäsu ist niitma haka. EsiJoosi kui ta söögilakke Imeõnnes rassotello Kirota ilma bitteflakkia. Tuud mu vana Imakene vaevalt et lugema nakas. Ülle esikkogust keskkumma mäge. Aastast 1987 Tänases saates, keda sina viimati lugesid, rääkis, luges Hasso Krull Kauksi üllast, kuulasid ja toimetasid Külli tüli ja Urmas Vadi saade valmis koostöös lugemisaastaga.