Tervist, mina olen Urmas Vadi on lugemisaasta 2010. Keda sina viimati lugesid? Tere, Kauksi Ülle. Tere, keda sina viimati lugesid? Ma loen viimasel ajal rohkem selliste psühholoogia ja filosoofia ja ajaloolist kirjandust aga kuna ma parajasti kolin oma raamatukogu ühte kohta kokku ja korda teha maal Obinitsas siis hakkasin ma ühelt korruselt teisele tassima suuri paberipakke. Ja siis üks paberipakk oli natuke katki ka läinud, need on raamatut kostabi seltsi aegadest, mil ma Tartus kirjastamisega tegelesin. Ja siis sealt pudenes välja hunnik telliskive. See on siis kurikuulus Kivisildniku raamat nagu härjale punane kärbseseen. Ja see on vist kõige paksem raamat, mida ma ise toimetasin. Ja see oli üks niisugune raamat, mis üle lugedes alati tekitab sellist nalja, naeru ja väga palju mälestusi. Ja noh, kuna me oleme olnud kirjanduselus kaua aastaid oleme olnud siis ühes rühmituses kirjanduslikud teekaaslased siis ma arvan, et oligi väga huvitav seda meelde tuletada. See raamat koosneb siis umbes 10-st väikesest luulekogust, mis siis Kivisildnik vabakutselisena Tartu perioodil kirjutas. Ja need luuletused on nagu teistmoodi ikka kõnekad, et kui luuletusi vaadata, siis meenub ka mõnikord, kus ta neid siis ette luges ja kuidas publik reageeris, et selles mõttes on see raamat ka elav raamat. See ilmus alles tüki aja pärast, algul oli Sveni selle kirjaniku teed ristusid kunagi EPA ajalehe toimetuses, kus ma olin praktikal üliõpilasi, noh ja siis ta toimetas seal kirjandusliku lisa, mille ta tõi sinna ühe täis, ehk kus oli okastraat ja teised väga Nõukogude vaenulikud sümbolid selle luule lehekülje päises, millegagi ta tuttav kunstnik oli joonistanud ja ja siis ta kirjutas selliseid pajatusi varjunime all šiidiumeraagin. Ja siis hakkasime juttu ajama, kuna ma pidin toimetama seda lehekülge, siis oma imestuseks kohtasin elus esimest korda inimesest, kes oli rohkem raamatuid lugenud kui mina. Et ei, ma ei olnud nagu sellist kohanud, et enamus polnud eriti lugenud. Hakkasime seal igasuguseid asju arutama ja siis noh praegu mõtlen, et need siid, Ümeraagini nime all kirjutatud jutud pärast rahvaluule teooriat ja rahvaluulevorme natuke tundma õppides, siis tundub mulle, et see suund on nagu sellised vanade meeste pajatused, et seal nagu meesterahvaluule sihuke jutu stiil ja tõenäoliselt omandas ta selle siis oma vanaisa käest, kellest rääkinud, et igasuguseid laadalugusid jutustas väga pikalt ja väga huvitavalt ja vanaema ütles kõrvalt, et nii see ei olnud, et mis sa välja mõtled, aga Svenile meeldis väga kuulata tema jutu järgi. Ja, ja siis pärast, kui ma neid Kodavere pajatusi lugesin ja praegu seda ka setu mingeid meeste vigurjuttusid, et mida nad siis pulmas räägivad, et suguvõsa mehed 11 proovile panevad ja siis see on kindlasti nagu sellest ürgsest meeste kirjandust allikast ja ka see, et mehed tihti neid lorilaule ja paroodiaid selliseid asju armastasid kirjutada. Selles mõttes ta on sügavalt rahvuslik autor. Niisiis tolle sotsiaalse tegevuse poolest ja luuletust tõepoolest selle jutukirjanduse ja kirjanduselus osalemisel poolest siis luuletustega ma tutvusin natuke hiljem kui selle siidiumeraagini juttudega siis kui nakk jällegi Tartusse üks naq hakkas lõpetama ja teine alustama. Seal taas ma töötasin Kirjanike Majas esimest aastat pärast ülikooli lõpetamist sellise metoodika, kuna siis jällegi saadeti ta minu juurde. Et toimeta luulekogu ja siis lugesin neid luuletusi, et luuletused olid väga huvitavad ja tasapisi kogunes sinna siis kirjandusrühmitus, mis aktiviseerub just siis, kui Karl Martin Sinijärv tuli Tartusse, et tal oli selliste eestvedaja hinge, et ta suutis just teistele anda sellist kindlust ja emotsionaalset tuge. Et Karl Martin on kindlasti väga oluline, et seal rühmitus sai ja siis väga palju neid luuletusi, siis kirjutati giga niiviisi Tartu vanas Kirjanike Majas, et istuti ümber mingis toas seal toas, kus Aivo Lõhmus vanasti töötas ja lõks puges mingisse nurka ja siis kas tõlkis või kirjutas midagi ja kui midagi huvitavat valmis sai, loeti üksteisele ette. Ja siis ka sellest raamatust, mis härjale punane kärbseseen, nagu ma ütlesin, kassis kümmekond väikse luulekogu materjali hõlmab, et ka siin on neid luuletusi, et alguses on siis vanemad ja toimetama realsis esimeseks luuletuseks saigi pandud niisugune tekst, see raamat on kirjutatud vanal ajal, kui töömehed, kel tähti ei tundnud ja raamatuid loeti härgadega hobustega. Mis puutub nüüd sellesse, et ma räägin väga harva eesti keelt, kodus ei lähe vaja jah, külas Tartus sai ka elatud, nii et vähe räägitud. Aga siiski kusekirjandusrühmitus oli Sveni Karl Martin Sinijärve ja Jüri Ehlvest ikka me siiski nagu rääkisime eesti keelt ja korrama, siis Svenile ka, ütlesin, et kuule õppis aga natuke võru keelt muidu eesti keel peaaegu selge ja siis ta ütles, ma tean ühte lauset ja siis ma küsisin, mis ta siis on ja siis ta ütles, et süvetas see oli siis Madis Kõivu näidendist õpitud lauset. Ja tähendab, et ta ütles, et Võru näitemängud talle väga meeldivad, et seal alati süüakse ja sealt areneski veel edasi, et kui kirjutasime koos näitemängu Barbara Juliane von Ködernedist Viitina mõisaproua, st siis seal pakutigi pealtvaatajatele vaheajal süüa putru. Et selles mõttes see on kaart on küll nagu näidendi žanris, aga ta kindlasti on ka väga, aga huvitav koostööjuhtum selle tantsija pühaliku pühaku pärast mäe otsa lavastuses Merkaga peaosas saavutas suhteliselt minu Vanemuises. Selle näidendi sünnilugu oli selline, et Aleksandri tänaval siis auklikul Aleksandri tänaval, tookord ta vist enam Nõukogude tänav ei olnud. Ühel päeval ta ütles, et peaks tegema mingi sellise filmimist, oleks maailmakuulus, et mingist maailmakuulsast inimesest ja siis võtma kõik need koostööpartneriteks, mis maades tegevus käib, tookord selliseid asju Eestis veel ei tehtud, et oli nagu sihuke 88 üheksakümnendad, kui see mõte tuli ja siis ta ütles, et tema teab üht sellist naistet, tema asutas püha liitu ja oli tsaar Aleksandri armuke ja rääkis mingi veel, et käis kogu Euroopa läbi ja siis rääkis, et aga kohapeal oli tal pahandus sedda, sundis tütarlapsi pesu kandma ja siis äkki mul plahvatas, et kuule, et ootad ja siis mul tuleb meelde, räägiti ka lapsepõlves mingist mõisa prouasid, kes nagu tüdrukud kooli ajas ja jah, ja siis selgus, oligi kolm-neli kilomeetrit minu sünnikodust, oli see mõisaproua Mõis siis Viitina mõis, Barbara, Juliane von küüdener. No ja siis, kui üks suveülikool tuli Võrumaal Kaika suveülikool valgusse võrukeelse teatri selline häll nagu tegelikult paikneb, sest iga aasta selle jaoks nagu tehti mingi lavastus. Ja siis oleks aeg saigi kirjutatud, esimene osa ja seal ka maha mängitud, et siis see oli nagu väga huvitav ja õnnestunud töö. Teise osa ma kirjutasin küll üksinda, siis oli Sven juba Tartust ära kolinud, et siis ma lihtsalt mõtlesin, et kuidas ta oleks võinud öelda, et mis sinna kirjutada ja siis ühesõnaga, et kirjutasin selle ikkagi valmis, et enne lavastamist oli nagu teist osa veel vaja. Ja sisseluuletustest veel raamatus siis neid ette loetud on hästi palju neid alguse luuletusi, et luuleõhtutel kui nakkes tihti esinemas ja lehmapiima annab ema ja võtab eluisu ära. Ema mind rohkem ohutab, kui piimatab ja sisse üks luuletus, mis on üks esimesi, mida ma mäletan, Sven kolmas oli siis sinivinni lindu, läksin otsima mina sinivinni, lind oli kuulutatud tagaotsitavaks. Üks Meie setomaa sõber on kaugsõidu, autojuht sõidab rekkadega ja ükskord ta küsis nagu mingit huvitavat raamatut, et kui tal jällegi mingid seisakud on need, mida tal oleks seal lehitseda, et kogu aeg ei taha neid filme ka vaadata. Ja siis ma andsin talle ka raamatu kaasa, ütlesin, et noh, et see on nagu raamat, mida inimesed, kes luulet ei loe, et neile on mõnikord meeldinud, et vaata siis ta tuli tagasi, olin vapustatud, jättis järgmiseks sõidu korraks ka veel selle raamatu ja ütles kohe, et kahju on tagasi anda. Et sellel raamatul jah, on oma võlu, et, et siis kui need raamatupakid, millest ma enne rääkisin, seisi nakkis, siis kui nakist hakkasin kirjastuse kraami siis nagu kokku koguma ja siis selgus nurgast oli uuristatud katki ja seal oli lihtsalt selline tühi paberipakk, nöör ümber, aga raamatut olid kõik nakiumad lihtsalt laiali vedanud. Ega mul kahju ei olnud kirjutavatele inimestele head kirjandust, et kui pakud ei võtagi, võib olla, aga niimoodi uuristamisega said. Et ei tasu nagu pahandada. Tõesti, sellised luuletused, mis meil omal ajal väga naerma ajasid, et sellised Tartus rahutused, teine veebruar 1088 vist või ja, ja siis ta seal sattus kuhugi kähmlussesse ja siis lõhuti prillid ära nõukogude pool või tookord ja siis siukse püksikummiga, need prillid ümber pea seotud ja aga seal vist katki ka ta põhimõtteliselt nagu parandanud neid või kuidagi tookord ja siis ütled, et ma olen uued, lihtsad ja sest loeb, tõesti, mul on moraaliga sitt lugu. Mul on moraaliga romaani. Siis kui ei saadud naist, mindi nõia juurde ja võeti nõid. Et selles naljakat väga huvitavat. Ta on ka sisse. Et mõned luuletused, mille sünni juures ma juhuslikult viibisin töötasin fennougri jas tegeleb meie hõimurahvastega ja põliskultuuridega ja Sven sõbrunes nende soome-ugri kirjanike ja kunstnikega Vladimir Kozloviga, kes on siis mari keelde eesti kirjanduse tõlkija ja igaüks rahvajuhtidest praegu ja siis käidud Marimaal ühel seminaril oma usu säilitamine kaasajas või pealkiri on natuke varjatum, aga aastal 94 või nii. Ja siis ei olnud ka päris kaasas, olid lihtsalt mingid post kaardid, mis olid tagant tühjad ja siis tunded postkaartide taha, siis hakkas Sven kirjutama lihtsalt reisil haigusid Marima haigusid. Need on siin raamatus ka nüüd mõned, et üks mari räägib, nelingistab Piiva, jood Vino leeba. Ja siis veekindla kella käele panin, sest rongis linad on märjad. Enne jaanipäeva maarjamaal viskas ta maarjamaalt, jõuab Marimaale. Ja siis marit tantsivad, kui sead, jalad on vilkad, käed, kõrvad, loiud. Lugu ma oskan pidada Ta endast viisi. Pean alamrassiks, kolmas juuli 1994 singisse ristimis v jaanipäeva lumega. Pesime maha. Hiiest ei võeta midagi kaasa, kella keerasin üles. Minu raudtee tamm läheb läbi. Mäekuused kahe ladvad. Karman, Kora nõlv on liiga järsk minu jaoks, ronin mööda puid. Pääsukesel astusin peale, ei tea, kas tuleb vihma. Seal siis vanarahvas uhked, pääsukesed lendavad madalalt, et siis tuleb vihma. Niisiis sellisest selline Marima reisikirja luuletused, et iseendast aga tabavad ja siis üks väga huvitav teos, et mida ma olen tõlkinud koguni siis võru keelde oli siis märg Viktor. Ja see oli siis selline luulekogu, et kus kogu aeg korduvad esimeses reas teatud sõnad, et kõik luuletused algavad niimoodi, et esimese rea esimene seda väsinud teise rea esimene sõnatunnid, kolmandal vajumine, siis on järgne saarem, tunded meelitavad rahuaiad ja raames saan ja iseenda, et need on siis nagu sellised esimesed read ja siis järgneb nagu mingi luuletus, näiteks esimene luuletus on selline mure, väsind, võtan särgi seljast, tunnid löögiks, pea kohal, vajumine, son peenelt öeldud tunded oma äraproovitud kõvage käega meelitavad nägu rõõmusel naeratus, rahuaiad peavad silma hakkama, südames on suvi, kalapüügiaeg, saan ühe parima kliiniku omanikuks, Enda maja müüd maha siis terve selline raamat ja see oli siis kostabi seltsi kirjastusel, esimene raamat ilmus siis kasseti paroodia, seal oli siis eestikeelne raamat oli kolme erisuguse kujundusega. Üks oli siis võrukeelne likka, Viktor et see osutus väga populaarseks raamatuks ja siis, kui see raamat oli juba ära ilmunud ja loomulikult jäetud kõigis preemiatest ilma ja siis selgus, et tegemist oli jällegi ühe sellise eksperimendiga, mis Tügas igasuguseid kirjandusuurijaid, sest kui kõik oli nagu kirjeldus, need arvustused ka juba ilmunud ja siis alles selgus, et need luuletuste esimese, et sõnad on ühest Marie Underi luuletusest ja tema imestuseks ütles, et Eesti, need arvustajad ja kirjanikud ei tunne üldse eesti luulet, et mitte keegi ei saanud aru, et seal Underi tuntud luuletuse esimesed sõnad, et kuigi need kordusid raamatust raamatusse. Ja siis selle võrukeelse tõlkega sai ka naljad, Aivo Lõhmus põru kirjanikuna nagu ka hakkas, nagu võrdlema siis, et kuidas mul on tõlgitud ja siis ütles, et et mäletad, kuidas eesti keeles on nagu ikkagi kaine mõistuse juures autol, aga kui võru keelde ära tõlkida, siis selgus, mis ta tegelikult mõtleb. Ma tõlkisin natuke kuidagi karmimaks või noh, tähendab selgemaks või emotsionaalsemaks või niimoodi. Et see oli jah, naljakas. Sven korrada tõlkis ka mingeid minu luuletusi ja see oli ka väga huvitav eksperiment, et mul ei ole neid vist kahjuks alles. Need olid niimoodi, et ta oli tõlkinud need võõrsõnadesse niimoodi, et mingi võrukeelne siis tekst oli siis väga konkreetne ja võõrsõnadega väljendatud, väga täpne. Et seal oli ka väga huvitav tõlkimismoodus. Niisiis like Viktori lugu, siis riigi kirjastuses ilmus siis esimesena tav avita, kirjastuse omad veel helistasid mulle Kirjanike majja küsida, kas see pealkiri midagi roppu ei tähenda, aga ma nagu teadsin, et ei tähenda. Aga me enam ise ka ei mäleta, mis see pealkiri tähendas. Siin on siis nali selles, et selle raamatu tellisid tema käest taarausulised. Et siis Ahto Kaasik, kes seal praegu hiievanem, et temaga SMI kaudu tuttavaks. Et tookord oli ta veel noor Virumaaüliõpilane, kes istutas tammikut, mis nüüd on juba 30 aasta hiljem, on juba päris suured tammed seal meie siis ta tellis nädalaste lauluraamatu ja siis eks ta kirjutaski saarlaste lauluraamatu, aga siin natuke allteksti kõlab, et see taara ei ole ainult see eestlaste jumal, vaid Iraan, kas see, mis joogist üle jääb, et vahepeal ta siis mängib nende tähendustega siin igat moodi juba siis oli probleemi, et eestlased palju kipuvad. Siit ka mingi väike selline näide sellest tavaviita ehk Tarraste lauluraamatu raamatust. Taara üks sinu suguliikmetest on ilusa kõlaga eesti keel. Ja samasugune keel on rahvasuus ning meelel nagu ka südames, nii anda varal kindlusemüürivalitseja seal rõõmuga eesti keeles väänamisest, samuti igast eestlase südamelöögist ja eestlase pisimastki meelemuutusest. Sest kui meie tahame öelda midagi roppu, siis ikka maakeeles. Aga öeldud, taob süda kõvemini. Taara avaldas saladusi oma rahvale. Ütle ausalt, millal sina jõuad, avalda teadust vana ja viisidest, pruukidest tuli hädadest ja seal viisidest. Ei tea, kas peaksime jälle mõisat Pikema, nimeta aju puudused uuemas eesti luules kosta midagi iga kögina peale, anna selle aadress, kellega me peaksime rahu tegema ja anna meile külma tema ka, et lumest tuvi teha. Taara oleme olnud tragid, ohvreid oleme kandnud kokku terve inimtaara söödulel keetja appi, tule taarateed mööda. Appi. Meil on häälikuid ja üks vana sepp, vaatame metsade latvu, aga veel ei ole aeg puhata vihas taara, sinu jõud paneb hiigelvarandusi põgenema, sa võid loomade südamed välja puistata, aita ohvrikivi omadega mäele. Et selles mõttes Taaratsükkel on nüüd nagu natukene tolles, samas aga keerulisemas võtmes, kui, siis hiljem kiviräha sellised nagu proosajutud siis nendel vanarahva teadmiste meetoditel. Ja ühe huvitava tsükli tegi Kivisildnik veel kui oli murdeluulevõistlus ja siis ta otsustas ka murdeluulet kirjutada. Selleks kasutas ta oma ema päritolu kihelkonna, see oli vist mere ääres, kas Haljala vä? Sõnaga otsustas tolle kihelkonna rahvalaulud võtta ja siis tegi nendest Sonietid ja siis teegaks sonetipärga ja Soletid ja siis näiteks, et selline rahvalaulu ridadest koostatud sonett nagu kuldnaisest. Oh, kulles kuningapoega, sepa süttis ja vihastas tüdrukutest tühja aega tangid tasku ja vahutas teha omal Puusta naista luust on lusika varred, susi ei söesulase naista, puudan pikka pulmalised kulda kuulis, vasta, kostis pink on seal, kus pidasin. Kui ma sinu saaksin, hõbe, seda te ei teinud, häälta, esin siia surema, sind viiakse sugu tegema ja selliseid son ette ja siis oli ka veel sonetipärg igas pisi peos kanarbik ja Osby haiguses. Need Soletid on tõlgitud ka mingitesse soome-ugri keeltesse. Omal ajal katkendid vähemalt kes oli väga huvitav, seda siis ersa filoloogilist üliõpilasele nagu neid reaaluseid kirjutada, mida see kõik tähendada võiks, et see oli tõeline teadus, ajas juhtme kokku küll, nagu praegu öeldakse. Jaa. Sanettidega oli veel niimoodi, et lavastaja Tooming otsustas noortestuudioga lavastada neid son ette ja tegelikult on nad selline nagu raiumise luuletused, kuna need regilauluread on haaratud kaootiliselt igasugustest lauludest ja pandud nüüd hoopis peale algriimi pandud siis lõppriimi. Ja kuna siin Sisto paralleel värsistus on kaotsi läinud, siis nad mõjuvad purustavalt. Ja noh, kuna ma seda tekstiliselt teadsin, noh kuna ma olin neid reaaluseid aidanud teha siis ma muidugi väga mõtlesin, et no mis sest nüüd tuleb, et kui nad seda lugema hakkavad, et see on ju midagi hullu ja tõepoolest legend kohvikus hakati seda etendama ja siis poole etenduse peal üks näitlejatest kukkuski aknasse, nii et verd ja klaasikilde oli küll, aga noh, tähendab, et see oli sinna sisse programmeeritud sellesse rütmi ja sellesse, et ta on tegelikult nagu mõttega lugemise luule. See tsükkel on natukene nüüd sarnane sellega, mis kunagi slaabani luuletus oli, mida ma mäletan, et algust ma ei mäleta ka üks rida oli selline hänna, panin päikesele pehmeks. Et oligi mingi kahest rahvalaulureast tehtud täiesti noh, selles võtmes, et noh, see on ka nagu natuke niisuguses. Aga murdeluuleauhind aasta kõige kiuste ikkagi vist ei saanud sealt, et siis on siin veel tuuletsükkel noh, nagu härjale punane kärbseseen, mis on siis nimi tsükkel? Mina muistsetel lugudele sõnagi, et nagu see öölind, kes abielu rahva katusel oma põlatud kisa kuuldavale laseb. Inimesed paati pättide ja kangelaste sarnased olnud võimas hingust tuleb naabrilinnast ja päike taganeb merre. Lõpulaul teistele sellele tuleb kevad siiski oma mulle kallis, las ta laob oma tolmavad teed mu selga, olen Itaalia, mitte maailmamees. Kahekesi istume, peksame albumis, pilte. Kaks ühe hoobiga seitset ei saa. Sügisene haiku. Meil on tunne, kui vankri põral veereva päikese järel. Ma üksikuna olen küll, et kinost üksi tulen, kui kurat kõrbest Jeesust vaatamast. Õhtulaul suureneb, Reeder Kasesaluga pole mul õnne ja õhtuse tuulega ei vea mitte kuradi nii vaikseks kõik jäänud, mu ämber ja mu eesel. Arutanu issand, mis sportlane sina oled, oda ei viska, kuuli ei tõuka, armu ei heida. Õnn on saada tina koos pliiatsiga. Ja nii edasi ja sisse. Raamat ilmus pärast kurikuulsat internetiskandaali, mille vallandas ka Sveni üks teine raamat. See oli siis niisugune, et mille ta ka kirjanikke samas kirjutas siis kui meil Kirjanike Majas töötasin, siis ta laenas minu käest niisugust kirjanikke liidusisest, märkmikku, kus on kõigi kirjanike nimed, aadressid. Mina muidugi ei teadnud, ma mõtlesin, et tahab sealt mõne kirjaniku telefoninumbrit kirjutada, kellele helistada või midagi naelast selle raamatu mingi seisuga 1984 või Kirjanike liit seisuga 1986 või mingi selline jah, et too ajastu, kui ma seal esimest aastat töötasin. Ja siis kirjutas sellest nagu sellise Kirjanike Liidu nimekirja ja see oli tal eksperimente kirjutada, ärkamisajal niisugune teos ajakirjandus ei avalda. Ja siis ta saatiski igale poole ajakirjandus, keegi ei avaldanud, kaasa arvatud ka vikerkaare avaldanud seda. Ja siis ta oli väga rahul. Mul õnnestus selline teost. Aga siis kui tuli internet, siis ta sõbrunes ühe arvutipoisiga. Ja siis mingi hommik ilmus kirjanike majja ja ütles, et tema nüüd pani oma teose nüüd internetti ja siis teinud koduleheküljele tööga valmis ja siis seal oligi siis, kuhu Kirjanike Liidu nimekiri seisuga ja ükskõik kirjaniku nimi tuli, tuli siis seal tagasi juhuslikult valitud tekst ja siis viis tema arvuti konfiskeerimiseni ja pika internetiskandaali nii ja ühesõnaga, et umbes seal on siis ka see raamat toimetatud see nagu härjale punane kärbseseened. Et umbes seal ilmus ta siis trükist, kui internetiskandaal oli nagu vaibunud. Selle Kivisildniku mõju seal eesti kirjandusele minu jaoks on nagu mingi äikese ja välgu mõju, et selline juhus oli tõepoolest olemas, et kui seal Raamat oli nagu trükikotta viidud, siis ühel suvel sõitsime kambaga siis Peedu või Elvasse või seal kuskil olid vaid kirjalikke majad. Peedul vist ses metsas asuvad kirjalikke majades seal meie sõber Reet, DNS suvitas, läksime talle külla. Ilm oli nagu ilus ja kuum ja päiksepaisteline ja siis reetlased, joome randal teed ja ja kuidagi oli selline tunne Rantal joometikat, et joome sees, noh ühesõnaga panime need teetassid laua peale siis täiesti järsku läks ilm pimedaks, puud kaldusid kõik ladva täiesti vastu maad nagu karjavitsad siis puhkes niisugune mürin ja siis sinna veerand Talle lendas siis keravälk ja siis kõik see veranda, kuhu me peaaegu oleks istunud, oleks klaasipuru täis olnud, vool läks ära. Ei olnudki muud kui jutte jutustada ja luuletusi lugeda, et siis ma mõtlesin lihtsalt väga sümboolne, et mõju on olnud natuke samasugune, nagu siis loodus tolle pildi tookord andis keerlev keravälkklaasikillud ja, ja sunnitud ärkvelolek. Tänases saates, keda sina viimati lugesid, rääkis, luges Kauksi Ülle Kivisildnik, kust kuulasite toimetasid Külli tüli ja Urmas Vadi saade valmis koostöös lugemisaastaga.