Tervist, mina olen Urmas Vadi on lugemisaasta 2010. Keda sina viimati lugesid? Mida raamatuidraamatuid on kogu aeg ju pooleli, päris mitu tükki, nii et üsna raske ütelda, keda ma täpselt viimati lugesin või millist neist või Kellist neist. Aga tegelikult oli niimoodi, et ma lugesin järjest kaks Lauri Vahtre kirjutatud romaani siis said need läbi ja tekkis tahtmine vahelduseks hoopis midagi muudsugust endast läbi lasta, aga samas, miks mitte ikkagi kodumaist ja siis me läksime riiuli juurde ja vaatasin, et mis näppu jääb. Ja juhtumisi jäi näppu Tarmo Tedre raamat igemest ja habemest ja mis tegelikult ei ole ju üldse miski tegemisi ilukirjandus, vaid vaid hoopis artiklikogumik või ei taha öelda esseekogumik, ta on sinna pannud terve hunniku jutte, mis on igal pool lehtedes ilmunud aastate jooksul. Aga vaata, kui kirjanik kirjutab, siis muutub ka igasugune triviaalne teema täitsa kirjanduseks. Ja ega need tedreteemad ju kunagi liiga triviaalsed ei olegi. Jah, siin on niisugusi ühiskondlikke jutukesi, ühiskondlikel teemadel, aga omaette osadus, rubriigid on malejuttudel ja jalgpallijuttudel ja kalamehejuttudel. Ja kirjaniku Kalamehe jutud ei ole üldse sellised, et vaat kui suured omanima nüüd kirjutasin, aga näe, kaotsi läks vaid on päris ehtsat kalamehejuttude. Mis omakorda näitab, et Tarmo Teder kui säherdune on üks igavesti laia silma ja kirjaringiga tegelane sest tõepoolest, tõepoolest kui me räägime siin kirjandusest, siis me saame temast kõnelda kui kui siiski viimase paarikümneaastasest esiproosa Eestist. Aga peale selle on tal veel terve hulk asju, mille poolest võib-olla mõnes mõttes rohkemgi tuntud on. Ja miks mitte. Kui nii võtta, siis mis saaks minul olla, Tarmo Tedrega ühisti, nii väga proosat ma ei kirjuta. Või kui, siis väga vähe. Kalal ma ei käi malet, ma ei mängi jalgpalli, vaatan mõõdukalt. Tegelikult suhteliselt hiljaaegu käisime Asko Künnap ikka ka jalgpalli vaatamas, otse staadionil. Maa polnud tosin aastat käinud, Asko, umbes kümmekond. Eesti mängis Soomega. Tulime ära, mõtlesime, et küll on tore, üks üks on ilus tulemus. Siis selgus, et luuletaja asjast valesti aru saanud, et mängu vahepeal vahetati väljaku pool ja me vaatasime, üks pall läks ühte väravasse, teine pall läks teise värava. Järelikult on üks, üks tegelikult selgus, et oli kaks, null ja veel lausa Eestile. Noh, nii et kuna mu jalgpallitarkused on umbes sellised tasemel, siis ei tohiks mul ka sel teemal väga palju sellise spetsialistina Tarmo Teder juttu olla. Aga enne näe asjata langevad rõõmsasti kokku ja, ja nii kui ma olin võtnud ja lehitsenud üle hulga aja, mis väga hulga see raamat, millest rääkisin, ilmus alles mingi tunamineva aasta või olin lehitsenud seda raamatut, siis vupsti astus mu töötoa uksest sisse, Tarmo, ise mõned sauna õlled kaasas ja ja kukkus juttu puhuma. Noh, ja siis me rääkisimegi kaladest ja jalgpallist ja kalaretsepte Tarmole alati kaasas, mõnikord kalaga seekord kala olnud. Ja kui niisugused asjad kokku satuvad, siis on ju põhjust inimestele natukene rääkida, et mis mees Teder üldse säherdune on. Näiteks vaatamata sellele, et põldude ei tohiks meil liiga palju olla, neid ühiseid punkte, aga tead, kui on, kui on hea kirjanik ja, ja tore inimene, siis selgub, et neid ühiseid asju on küll ja veel. Ja hea inimene ning tore kirjanik või, või oli see nüüd vastupidi, on Tarmo täitsa kindlasti kohe? Eks temal on ka oma tumedamad pooled ja ma ei julge öelda, et tema esimene jutukogu oli aga üks esimesi kandiski nime tumedad jutud. Too oli vist kuskil 90.-te keskpaiku või lausa algupoole. Ja need jutud olid üsna tumedad küll eksada tumedus on jagunud ka teema ajakirjanduses avaldatud novellidesse ja ja ka romaanidesse. Aga sel tumeduse on alati ikka mingi selline helge külg jääks tema selgematele, asjadel on ikka see tume külgem juures on just nii, nagu nagu need asjad, mida ta kirjeldab, isegi kui ta on täitsa realistlik ja ja nii-öelda kirjutab elust maha või räägib asjadest, mis on temaga juhtunud päriselt päriselus. Siis vahel on need asjad nii hullud ja, ja segased, et tekib tunne, et no see on nüüd küll väljamõeldis, ei ole täitsa puhas realism. Ja siis, kui ta kaldub mõnikord fantaseerima sinna juurde või mõtleb, et nüüd mõtleks midagi välja siis ega ei saagi päris täpselt aru, et kus kohas päris asi lõpeb ja väljamõeldis algab, sest päris asi on märksa keerulisem ja ja hullumeelsem kui mõnegi venna väljamõeldise. Paljud ei suuda selliseid asju välja mõeldagi nagu Tarmo suudab lõdva randmega ja vasema käega läbi elada, aga Õnneks tal jäävad need ka meelde ja ta vormistab need ilusti kirjanduseks ära. Võta või võta või toosama romaan nimega hoonanistid mille niisugune esimene kaks kolmandikku on ju, võiks praktiliselt öelda nagu dokumentaalromaan, ent nimed on natukene muudetud ja võiks öelda peaaegu memuaarteos. Aga ta on nii üle võlli naljakas ja tekitab küsimusi, et kas tõesti päris nii nagu kuulda on jah, tõesti, just nimelt nõnda. Ja siis, kui ta hakkab sisse tooma mingit fant, klaasielementi või niisugust kergelt ulmelist asja, siis isegi isegi mõjub seal pisut kummastavalt või ei taha nüüd öelda kistult. Aga natukene ebaloomulikult küll. Sest lihtsalt eelnenu oli, oli niivõrd hea, aga ilmsesti on tema jaoks oli see lihtsalt tavaline ja nimelt nõnda juhtunud elu. Siis ta tundis, et et ta enda kui kirjaniku jaoks tahab ikka natukene tõestada ennast kui kirjanikuga väljamõeldise kaudu ja hakkas välja mõtlema. Ega see pahasti välja ei tulnud, aga pisut teistmoodi kentsakalt küll. Niisugune eluline, nalja ja väljamõeldud nali tulevad selles raamatus maru huvitavalt esile või loovad sihukese loogilise loomuliku kontrasti. Tedre proosaloomingu head ja vead paistavad tolles raamatus öö väga ilusti välja. Aga samas ja kirjanik kõiki enda asju ja kogu iseennast raamatutesse panna saaja. Ja mina olen vast niisugusi puhta juhuslikke kokkusaamisi ja jutuajamisi enamgi nautinud kui kirjandustest raamatu ette ja loed ja see on kirja pandud, see on nii, nagu on, seal selles tekstis enam midagi ei muutu. Noh, me ei räägi siin sellest, et võib-olla auto saab vanaks ja otsustab oma teosed korralikult ümber redigeerida, siis võib, siis võib muutuda küll. Aga elav vestluse, ütleme need vestlused, sest alati ju mingid jutud katkevad ja lähevad järgmine kord edasi. See on nagu niisugune põnev organism, et kunagi ei tea, mis juhtub, kui kokku saadi. Mis tujus on inimene, mis on temaga hiljaaegu sündinud, kuhu ta parasjagu läheb, kas läheb sauna või tuleb sealt, kas parasjagu on käimas suured jalgpallivõistlused või on hoopis ettevalmistamisel mõni kalalkäike võimaleturniir. Või on inimene parasjagu suures mures eesti kultuuri tulevikku ja ja ühiskonna asjade pärast see alles ei tea, mis sealt välja tuleb? Raamatu mõtet kätte võtab teist korda kätte juba tead, mis seal sees on, siis lähtub nagu iseenda tujust, ses mõttes, et tagant praegu tahaks lugeda midagi sellist, tundub, et seda raamatut võiks selle pilguga üle lugeda, siis sõltub lugeja tujust ja hetkest, milles lugeja parasjagu elab. Raamat on selline, nagu ta on aga kokku saadese kirjutava inimesega tegelikult igasuguse põneva inimesega. On see sootuks teine moment, et see jutt kunagi kirjanduseks saada, aga üldse ei pruugi. Samas on maru põnev ja, ja võib-olla saab mõni sellest hoopis minu tehtud kirjanduse osaks, ma ei tea. No muidugi, toidust tuleb alati rääkida, juba mainisin, et mõned kalaretseptid, kui mitte, olen ise on Tarmo rikka taskus on see on minu jaoks üks huvitavamaid jooni Tarmo juures, et need mõned teemad, mis talle eriti armsad on, nendest on ta võimeline rääkima praktiliselt alati, praktiliselt igast asendist. Töö tuleb mingisuguses hoopis muu jutuga, aga püsid mingisuguse kala kohta. No siis võib tulla väga pikk ja põhjalik jutt. Mida sellega just peale hakata, kust seda saab, ja lõpuks jõuab see ikka selleni, et ta hakkab rääkima veel mingisugustest kaladest millest minukene pole kuulnudki. Ja kõige lõpuks kalal käikudest, kohtades, millest heal juhul oled lugenud see on alati väga teretulnud. Ma arvan, et ega neid neid toidutegemise juhiseid nüüd liiga palju ei ole. Mida ma Tarmo käest olen saanud ja, ja ise järele teinud. Aga need mõned on olnud väga hääd. Viimati ma usun, oli juttu. Noh, tema tegid lausa tervete räimedega, talle meeldib neid kontega krõmpsutada, mulle nii väga ei meeldi, ma tegin pileeriga. Ta võttis modifitseerida suurepäraselt miskisugust Kariibi merelist retsepti täitsa kodumaiseks. Umbes et laimimahla asendas värskelt rabast toodud jõhvikatest pressitud mahlaga, mis on vähemalt sama hapu ja toimib täpselt sama hästi. Ja pruuni suhkru asemel pani sutsukese, metsin räimefileed peale ja tšilli asemel valget pipart. Ja siis ikka hääd mere soolakest. Ja oh sa pagan, need räimefileed üle öö seisnud röstsaia peale panna minnes või kasvõi klassikalise kartuli juurde võttes, küll nemad head olid. Muidugi natuke toiduõli läks sinna ka, et kes nüüd tahab väga kodumaiseks minna, see võib ju siis siis ka oliiviõli asemel mingisugust Tudra õli panna või või midagi sellist ürguugriliku. Aga jah, et jätke meelde, pressige värsketest jõhvikatest natuke mahla, pange natukene mett, natuke meresoola pisut valget pipart, sutsuke õli ja räimefileed selle marinaadi alla. Ja järgmiseks hommikuks ongi juba täitsa valmis. Tegelikult võib juba tunnikese pärast süüa, aga ka üleöö seisab. Niisugused asjad, mida saab sõna otseses mõttes sisse süüa, mitte ainult silmade kaudu annavad ühele kirjanikule ikkagi tubli ja mõnusat münti juurde. Olgu ta muidu jalgpalluri maletaja või tumedate juttude mees noja. Ja muidugi mõistab kirjanik Teder ilusti segava ihu ja vaimutoitu ühendada ka tekstis. Ja kui vaadata todasama raamatut, mida mainisin IT-meest ja habemest, siis noh, siin on ju selliseid suurepäraseid lugusid, mille pealkirjad on näiteks nagu kreemitort, pära soolaga või muusad Eesti toidukaubamajas. Tollest viimasest loengi pisikese lõigukese iga krooni kalliks pidav tarbija ei hooli üleskutsest. Eelista eestimaist, vaid vaatab, kust odavamalt saab. Luunja kurgi ja Eesti taluvõi käibed kahvatuvad Hollandi tomati ja euromargariin idees. Ka Eesti kunstikultuuri algupärased teosed seisavad nagu vinilised aguliplikad, mokk ripakil nurgas samal ajal kui üle maailma imporditud massikultuur keskpõrandal hoogsalt tantsuvihuv lööki ja minekut on ikka sellel, kes end hästi silmatorkavalt ja peibutavalt pakendada oskab. Kuid asi pole üksnes vormis, vaid ka sisus. Erinevalt Luunja kurgist või eesti taluvõist ei ärata paljud, ei tänaseid Eesti algupärase ilukirjandustükid oma lugejas mitte mingit maitset. Vahest küll elust enesest, inimeste muredest, rõõmudest pajatades tehakse seda ikkagi äärmiselt ebahuvitavalt. Igavus ja hämaratel sisemaastikel tunglemine jätavad kirjaniku köited poeriiulile tolmuma lattu hunnikusse. Vahest vaid üksikud kirjandusuurijad võivad need surnud teosed kitsas ringis ellu äratada. Nojah jaa, lõpetab ta selle loo ilusate lausetega, teatriga on kõik okei, sest mina teatris ei käi. Ärge kartke narriks jääda ja küsige Eesti igast toidukaubamajast omamaist vaimuteost, mis pakuks seespidist tarvitamist, rõõmu ja seespidist. Tarvitamisrõõmu tahaksime me kõik leida ilmselt nii kodumaisest toidust kui kodumaisest kirjandusest ja ma usun, et tegelikult on seda pakkumist täitsa olemas. Noh, praegu mõnusal suveajal on ju toidu mõttes lausa lust, mine aga turule ja vaatamise sealt leiab igasuguseid toredaid asju, värsked kartulid on juba väljas, värsked hapukurgid on olemas. Rääkimata sellest, et loomulikult saab mõnusat kodumõist suitsukala ja suitsusinki ja igasuguseid vahvaid rohelisi asjakesi sinna juurde. Karulauguhooaeg sai otsa, jaga, murulauku juba on ja nii edasi ja nii edasi. Kirjandusega on aastaringselt nõnda et ei saa öelda, et nüüd on praegu see see hooaeg, et et nüüd on kõik aru ja murulaugud tulnud, neid tuleb niimoodi tasakesi ja igasuguseid tuleb ainult üles leida. Serveerimisega on natukene raskusi, sest raamatupoes paljukest neid häid selliseid ongi. Ei pruugi. Hea kodumaise seespidise tarvitamise kraami leidmine mitte liiga lihtne olla. Mõned kõige uuemad asjad torkavad ikka silma, aga kirjandus see tühi ei lähe ju vanaks, küll lähete lihtsalt teisele riiulile või kuidagi niimoodi muutub väheke nähtamatuks ja siis mõne aja pärast lahkub sealt poest. Et siin ei ole nii lihtne, kui turul turud on kõik sulle välja pandud, kõnnid mööda, võtad, mis meeldib kirjandust, kuradid, tuleb natukene otsida. Ja ega ma näiteks teagi ma nüüd praegu jõudnud stuudiosse tulles raamatupoest läbi jalutada. Et kui mitut Tarmo Tedre raamatut on võimalik lihtkombel üles leida kui mitut otsides ja kui mitut ja üldse. Ega see koduski lihtne ei ole, ma tegelikult tahtsin vaadata ka paari Tarmo luuleraamatut, jah, tal on isegi mõned luuleraamatud ilmunud aga ma ei leidnud neid isegi kodust üles. Luuleraamatut, sihuksed, tillukesed asjad. Põhimõtteliselt sa pead terve riiuli lahti lappama, kui tahad mõnda üles leida. Siin just üks nädal jälle otsisin ühteteist raamatut ja ei leidnud seda, küll aga leidsin otsimise käigus umbes kümmekond, mida ma ei olnud tükk aega lehitsenud, aga mis ma tõstsin riiulist välja ja mis pakkusid mulle väga mõnusa ja pika õhtu. Ei olnud meeleski, kui spetsiaalselt mõtlema ei hakka, et niisugused asjad olemas on. Kirjandus ei torka sulle nii hästi silma nagu üks punt punaseid rediseid turul. Tuleb natukene mõtelda, et temani välja jõuda ja kui juba oma koduriiulist ei mõista õiget asja täpselt üles leida, no mis siis veel raamatupoest rääkida. Ja kui juba ütleme kirjandusgurmaan või vähemasti vähemasti sagedane tarvitaja seisab selliste raskuste ees siis tavalisel tarbijal on tõepoolest lihtsam võtta see see euro margariin või esimene ette jääv massi õlu. Ja ta ei hakkagi üldse midagi muud otsima. Kirjanduse puhul ju täpselt samamoodi. Et vaatab, mis poe akna peal on ja kuna raamatuid ilmub nii palju ja nende hulgas ka täitsa häid asju, siis siis võtadki need kõik see esimesed, aga tegelikult seal tagapool on veel terve hunnik väärt kraami, mis võib-olla veel kangem ja tõhusam kui see, mis esimesel pilgul silma jääb. Tarmo Teder, sealhulgas. Käimasoleval suvel peeti kauges Aafrikas maha suur jalgpalli pidu ja määrati ilmameistreid. Ja oli tore küll. Tarmo Tedre, Suhe jalgpalliga on umbes sama vana kui Tarmo Teder ise. Ja ma loen siin lõigukese, mis kõlab järgmiselt. Tolleaegses Kuressaares, mis kandis ajutiselt Kingissepa nime mängisid jalgpalli, peamiselt venelased, soldatid ja sõjaväelaste pojad. Käigu pealt moodustati ka segavõistkondi ja minusugusele. Vaevalt kümneaastasele pallipoisile oli suurpäev, kui kusagile kaitsesse augu täiteks platsile pääsesin. Kooli staadion oli meil kohe pikka puudekuuri taga. Vanemad poisid langetasid metsas kuuse, aga põik latikas panduna vajus keskelt longu väravavõrku nooliti kalurite tagant või rüüstati mõni võrkpallilinavärav, mille taga oli pallipüüdev. Võrk oli tol ajal kõva sõna. Siit näeme, et ka jalgpallist kirjutades ei pääse Tarmo kaluri käest mööda. Näe võrk kalurite käest vaikselt pätsu pandud, mis omakorda meenutab, et kui rääkisin Kalamees tarmast, siis ei tähenda see sugugi mitte seda, et tegu on miski hariliku õngemehega, kes läheb oja kaldale, vaatab, kas saab mõne mõne pisikese kassikala kätte. Ei, Tarmo käib ikka korralikult paadiga merel, paneb võrgud sisse ja tõmbab sealt igasugust huvitavat kraami välja. Seda nüüd siinsamas Eestis Vääna-Jõesuu kandis, kui ma õigesti mäletan. Mis ei tähenda just nagu ta õngitses ja muid tempe ei teeks. Aga need hullemad käigud on, on teda viinud kaugele Vene impeeriumi avarustesse kuni Baikali äärde välja, rääkimata siin lähematest valge mere kantidest ja ja sealt on eksitud metsa ära ja on joodud liitrite kaupa viina ja saadud kümnete kilode kaupa kala. Ja. Ma arvan, et see Tarmo Tederi kirja looming on tegelikult umbes samasugune nagu kõik see kõik see jalgpall ja kala kokku, et et vahel võib ta vaikselt õngitseda, aga tegelikult paneb ta ikka võrgud korralikult merre, tõmbab päris põhjalikku saagi välja. Või siis läheb kohe kaugele, läheb omadega nii sügavale metsa kus meiesugune tavaliselt kunagi ei käi ja toob sealt meile selle kala ikka kätte, toob selle kala, teeb selle valmise, annab meile selle süüa ja on täitsa ükspuha, kas nii-öelda päris söödaval või kirjanduslikul kujul selline venta on ja ma usun, et hea kirjanik ongi selline, kes käib nendes kohtades, kus üldjuhul ei käida või kus käivad vähesed ja selle, mis ta sealt kätte saab teeb ta siis võimalikult paljudele, kes vähegi huvi tunnevad kättesaadavaks söödavaks, vahel raskesti alla neelatavaks, vahel raskesti seeritavaks, aga üldjuhul igatahes maitsvaks. Mille peale lõpetuseks saabki lugeda siit mõne triaadi ühe tema ainult poolteist rida ühe tema pikema kalalkäigu lõpp gaasist, mis kõlab nõnda. Enne ärasõitu saame varsruugas veel korraliku vene sauna ja kaks kasti õlut, mida sa, hing veel ihaldad? Tänases saates, keda sina viimati lugesid, rääkis, luges Karl Martin Sinijärv Tarmo tedrest, kuulasid ja toimetasid Külli tüli ja Urmas Vadi saade valmis koostöös lugemisaastaga.