Ideaali on Aserbaidžaan lane Anneli eestlane. Nad kohtusid, armusid ja abiellusid. Seitsmene Selynchia pooleteisene humai on saanud endale tõeliselt helged nimed. See vints tähendab tõlgituna rõõmu ja May paradiisilindu ja lausa paradiis nikult rõõmus ning harmooniline, see kodune õhkkond ka tundus, kus lisaks lastele troonika isand kirjandus suure algustähega. Kuidas nimelt ja mismoodi see elu üldse tolles vahvas segaperekonnas välja näeb? Sellest tänases saates juttu tulebki. Keskeprogrammis kuulete Aserbaidžaani muusikat ja saate autor on Haldi Normet-Saarna. Tere, lidaadi, Annely. Tere. Tere. Tänase päeva seisuga elab Eestis ligi 1000 aserbaidžaanlased ja nende seas ka teie pidaadima meedov. Ma olen külastaja armsas kodus ja teie ise olete abielus juba üle 10 aasta ja no kuidas teie Vidaadi üleüldse Eestisse sattusite? See oli nii ammu, et ma juba unustasin ära. Aga kui meenutada hästi, see oli 84. aastal. Ma tulin Eestisse siidmerre minema, aga ajalehekuulutusel nägin, et Tallinna tehnikaülikool kuulutab vastuvõtu, andsin oma dokumendid, kõigepealt tahtsite merele minna ja siis hoopis avastasite, et võiks minna kooli õppima ja ja vot niimoodi ja invasiia Tallinna tehnikaülikooli lõpetasin, nuud jään siia, arvan aastaks siis veel aastaks, umbes 30. aasta jooksul, Joosi Anneli oli ka natuke põhjused, kohtasite mingil hetkel Annelid. No ja see oli hiljem, aga muidugi muidugi viimased, arvan, 15 aasta jooksul ma ei sõida Aserbaidžaani sellepärast et olen abielus. Neil on kaks last, Sibynchiakkumaist ja veel ma ütlen, et vints tõlkides eesti keelde, tähendab rõõm Aserbaidžaani naise nimi, see on humai, aga on paradiisilind. Aga kõige-kõige ilusam lint, meil on Annely. Täitsa nõus kõigega, mis te räägite, tüdrukud ju ka tegelikult on täiesti oma nime väärt rõõm. Paradiisilinde tüdrukud on hästi armsad, nagu ma juba kuulsin, enne mind hoiatati, et teil on väga armsad lapsed ja kui see Vinchon isa nägu, siis humai on ema nägu, nii et siin on ka kõik kenasti tasakaalus. No mida te hakkasite kohe sihikindlalt eesti keelt õppima, kuidas Eestisse tulite? Mind õpetas siiski, räägime Anneli Anneli, kuidas need eesti keele tunnid siis teil välja nägid? Mida teed, kui nüüd iseloomust tema üks väga oluline iseloomujoon on tal uudishimu. Temal on just nimelt uudishimu selle keele vastatega, mina nuga algul ei tahtnudki ta õpetada, aga tema ise hakkas küsima, et mida üks või teine sõna tähendab. Ja siis ta hakkas koostama juba nii-öelda omaenda isikliku sõnaraamatut ja noh, nii see nii see asi läks. Teil oli uudishimu eesti keele vastu, aga minu meelest ei ole maailmas kahte erinevamad keelt kui Aserbaidžaani ja Eesti, et see on üsna selline. Noh, mina ei ütleks niimoodi. Meekeelel ei ole absoluutselt võõrad keeled ei ole eesti keeles, on sellised hääled. Häälikud häälikud nad on ka aserbaidžaani keeles. Samamoodi. Jah, ta on selline Uurali-Altai keelte teooria, mis väidab, et Türgi ja ja soome-ugri keeled on omavahel suguluses. Siis tundub, et Vidaadi oli päris andekas õpilane. Jah, minu meelest küll ta õppis väga kiiresti ja mis noh, sageli just eestlastele suurt üllatust valmistus, oli see peaaegu täielik aktsendi puudumine nagu eestlased sageli võrdlesite te venekeelsete kõnelejatega, neil on üsna tuntav aktsent, aga tema seda ei olnud, et just nimelt see, et häälikute kattumine, eks ole, et see lihtsustus tal ka seda keeleõpet just häälduse poole pealt. Ja see tuhatkond aserbaidžaanlaste umbes 1000 aserbaidžaanlased, kes siis Eestimaal elavad, nad elavad üle Eestimaa laiali ja Tallinnas, Tartus ja nii edasi. Kuidas tundub, et Vidaadi on üks neist, kes kõige paremini eesti keelt räägib, sealhulgas on ka teisi mida te ilmselt ise võib nimetada, Nad olid ja on mul veel ja on aserbaidžaanlased, kes räägivad eesti keeles, nii nagu eestlased, mina nendega võrreldes räägin, mitte päris hästi, ausõna näiteks ma saan ka nimetada needki, keda ma tunnen, aga on inimesed aserbaidžaanlased, kes räägib eesti keeles päris hästi, keda ma ei tunne nimeliselt. Me kohtume pulmades või suid, teistes üritustel aga väljud hästi. Aga kuidas üks Aserbaidžaani mees ja üks eesti naisterahvas ikkagi kohtusid omavahel tuttavaks, said ja otsustasid abielluda? Mina ja Anneli wind, ulmesõbrad ja kurt minu sõber kutsus mind külla. Teed, me jõime ja Moore, Anneli Anneli on praegugi noor ja ütlesid, ta õpib Instituudis hiljanduse Tjuriit temale kirjandusteooria ja räägiks natukene vene kirjandusest. Siis alustasin lugema peast. Sirjaanini luuletused avaldas muljet ufod ja sellega ja sellega ma avaldasin muljet, selgus sel hetkel, et nimelt samas semestris Annely valmistab suurt tsiveriaanini loomingust. Vot mina, kuidas. Ta oli lihtsalt õigel ajal õiges kohas sellele kokku sattuma. Tsitaadist oli palju kasu, kõigepealt oli asi hästi selline kasu peale üles. Aga pärast läks juba lähem tutvus ja nii edasi. Noh, selgus, et meil on ühised huvid huvi keele vastu või nii see tutvus arenes. Te olete nüüd pärast abiellumist ka käinud taadi sünnimaal, kas te olete Aserbaidžaanis käinud? Jah, käisime seal, oli vist kolm või neli aastat tagasi, mina olen korra käinud, Vidaadia muidugi käib sagedamini. Seal on Vidaadi suguvõsa ja, ja siis kolm või neli aastat tagasi. Nad nägid teid esimest korda. Noh, me olime varem suhelnud ka telefoni teel ja noh, minu minu olemasolust olid nad teadlikud, aga jah, kohtusime alles siis jah, Aserbaidžaanis ja muidugi mind võeti kohe perekonda vastu väga südamlik ja soe suhtumine, oli see mulle väga meeldis Bakuus või mõnes teises Niiba koos, KUI Peelagaanis keelathanam pagust kaugel Karabahhi Karabahhi piirkonnas. Olite esimest korda elus Aserbaidžaanis ise? Jah, no peale selle, et teid kenasti omaks võeti, instele veel seal muljet avaldas. No muljed olid muidugi väga vastuolulised sest mul oli selline väga haruldane kinnid Vidaadi, kes siis juhtis mu tähelepanu mitte ainult headele, vaid ka halbadele asjadele. Et ma nägin Aserbaidžaani nii nagu mõlemast yles nii heast kui halvast, aga see aeg oli nii lühike, et selle aja jooksul nagu ei saa teist kultuuri ammendavalt tundma õppida, et me olime ainult kuu aega Saliste või natuke vähem isegi. Aga noh, muidugi Aserbaidžaan on kontrastide maa, et väga suur kontrast on näiteks linna ja maa vahel, et siin Eestis ei ole niivõrd tuntav, aga, aga seal kindlasti head oli seal väga palju ja noh, just nimelt inimestevahelises suhtlemises, et mind just nagu väga üllatus või rõõmustas see, et kuivõrd soojad inimestevahelised suhted, head perekonna mõiste, et siin nagu perekond on isa, ema ja lapsed, aga seal see perekonna mõiste laieneb ka vendadele kõigele kaugematele, sugulastele, õdedele ja nii edasi tädid, onud ja kõik kuuluvad perekonnaringi nagu ikka soojades maades, just nimelt et see mulle väga meeldis. Käis. Käsinesine issiga ronisime ühe mäe, otse enneaegne pildistas meid. Aga Vidaadi, ütleme Aserbaidžaanis oleksite, kui te oleksite jäänud Aserbaidžaan ja siis oleksite te hakanud tegema oma insener-ökonomisti tööd, seda, mida te õppisite Tallinna tehnikaülikoolis, tollases tehnilises Instituudis ja, ja võib-olla võib-olla, aga asi on selles, et mina tunnen ennast hästi ajakirjanduse valdkonnas. Juba olles Aserbaidžaanis ma kirjutasin artikleid, on siin ajalehtedele, vahel anti välja. Aga siin Eestis ka juba tudengina ma andsin veel ja ajalehte, otsak nimeline ajaleht, see oli aserbaidžaani kultuur, Sildsi ajaleht ja võib-olla võib-olla töötaksin insenerina. No fakt on see, et te olete väga rahul, et elu tegi sellise käigu just nimelt, et te jäite siia, te lõite siin uue pere ja et nüüd elate ja töötate ja olete Eestimaal, aga millega te praegu tegelete? Ma olen nüüd töötanud laevaremonditehases lihttöölisena, tõlgin vene keelde eesti keelest aserbaidžaani keelde ja tõlgin Aserbaidžaani Tšiilist. Samal ajal eesti keelde olete tõlkinud Aserbaidžaani keelest eesti keelde aserbaidžaani rahvuseepose ja, ja see Me tegime Anneliga koos, see on väga-väga vana e pus 1000 300500 aasta vana. Unesco 2000-l aastal tähistas toad 300 aastapäeva ja tegime seda. Käisime kahekesi ja me oleme mõlemad tõlked, et iga tõlkeprotsess koosneb kahest väga olulisest etapist, et üks on teksti õige mõistmine, teine on selle teksti edasiandmine, me nagu mõlemad tegime võrdväärset tööd. Siin, et tuleb välja see fakt, mida me enne pole nimetanud, et Annely valdab aserbaidžaani keelt. Jah, muidugi võiks paremini, aga jah, kuigi palju valdan. No võrreldes meie oma Eesti rahvuseepose Kalevipojaga, et on siin niisugune tohutu erinevus kahe eepose vahel, üks on kuum lõunamaa poeg ja teine on siinse meie oma hiidvägilane. Ei no ma ei ütleks nii, et eepos, et mingis mõttes on ju kõik väga sarnased, et seal räägitakse väga lähedastest inimlikest asjadest, kui need lugema hakata. Et algul võib-olla on jah niisugune eelarvamus, et tegemist on väga suure tekstiga, et seal on väga palju paatost, aga pigem see paatos on nendes järel tekstides. Aga e-post ennast on väga-väga mõnus lugeda. Need raamatud, mida minu issi ja emme on teinud nendest mõndadest raamatutest, on veel raamatukogudes sattunud raamatupoodidesse. Täitsa õige, sest sinna nad peavadki lõppkokkuvõttes sattuma, et siis on tore vaadata, eks ole, ja tead, et need on issi-emme tõlgitud. Raamatute taga on veel eesti näopilt ka. No siis on eriti uhke tunne. Aga kuidas teile tundub, lisaks sellele, et on uhke tore vaadata, kas Eestis üldse huvide ja tõlkeloomingu vastu ka on, alustades nende korguudi nimelisest rahvuseeposest? Arvan olnud ja selle võib-olla telgitas mitte eepos ise ja mitte meie Anneliga Öise, vaid Andres Heltsil, ta organiseeris sellele raamatule esitlusi ka hea esitlusi, siis kirjutas sellele eposile eessõna ja, ja sellega ta äratas huvi. No aga eputele üldse huvi rahvatel mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas ei ole eriti suur. No see ei olegi armastusromaan või? No ma ütleks pigem vastupidiselt, kui ületada endasse hirm ja lugeda e-post. Et siis ei ole sugugi raskem, kui lugeda kriminaalromaani minu meelest. Väidetavalt üldse paistab Aserbaidžaani kogukond Eestis silma sellise tena hästi intensiivse kultuurieluga, et kas te lööte ka selles kaasa omaette või terve perega vä. Ja, ja me tahame olla ja püüame olla aktiivselt. Ei tahaks, et meie ja meie lapsed kaotaksid see kultuuri alus, kanname meeme vot sellepärast ja tegeleme kultuuriseltsides. Mis te teete seal tavaliselt traditsioone? Ajaloost ning see ongi meie töö ja siin ma tahtsin lisada, võib-olla armas kuulaja mõtleb, et taadi võttis Anneliga Ta tõlkis sellise tõsine asi eepos eesti keelde. See ei, oli meie esimene asi sille tõlkimiseks me ei mõelnudki sellest enne, võib-olla 10 aasta jooksul, meie koos mõtlesime aseri eesti sõnade raamatu kallal, siis andsime välja Eesti aserbaidžaani sõnaraamatu mitu aastat pärast hiljem. Siis meetotsime muinasjutte. Jah, ja praegu me teeme siis Vidaadiga Vainovitši romaani utoopilised satiirilist romaani Moskva 2042. See võib olla sügiseks, saab valmis. Sellepärast, et ta kirjutas sellised teosed, millega kritiseeris Nõukogude kord näiteks ei julg sellise korraga nõus, siis Anneli ei öelnud. Kirgiise auto ta on, aga no me alles hiljuti rääkisime Anneliga, et Tšingis et võib-olla see nimi kannab oma peal sellise, toob kaasa. Issand jumal, ma ei saa, räägi. Mida sa mõtlen. Suured-suured. Meenutame, et alles nüüd said materjalid, rääkisite, on veel suur. On juba, aga Annely müüd töötab teiste romaanide kallal. See on uskumatu mõrv ja teine klassiku mäng tegelikult Annely tegeleb korraga kolme romaani, kolmega raamatu peal. Võimas jahun. Aga Annely, millal te seda teete, sest et mulle tundub, et päeval olete te käsist-jalust oma lastega eriti noorem, aga seotud. Jah, eks enamasti tulebki selliseid asju teha just uneajast. Aga noh, on need inimesed, kes tegelevad tõlketööga kirjutamisega, teavadki, et ongi just see kõige viljakam aeg, mis sest et ja selle eest tuleb lõivu maksta. Kirjanduslik tegevus eelkõige siis kõikvõimalike põnevate asjade tõlkimine eesti keelde või ka vastupidi, see on nagu teie pärisosa, et tõepoolest, et kui Anneli ütles, et uneajast, siis ega teil Vidaadi vist ka mingit targemat varianti välja pakkuda, arvestades et päeval siis käite tööl laevaremonditehases, sest et ega üksi tõlkimisest vist ära eriti ei ela ka. Ja aga nüüd rõõmu, selliseid minu töö ei ole igapäevane töö, mul on väga palju vaba aega ja ma aitan selles Annelid, saame hakkama. Aserbaidžaan on mõistagi ka väga kindlate traditsioonide ja kommete maa. Kas te siin oma Eestimaa kodus Tallinna linnas ka mingeid traditsioone järgite? Oi, see on väga raske küsimus, elan ma siin Eestis umbes 30 aasta jooksul ja juba mina tunnen ennast Aserbaidžaanis, kus Ilon sinna võõrana siin Eestis, aga ma ei ole jälle oma selline probleem. Selline probleem. Aga teil on kindlasti siiski üks lähedane ring, kus te ikkagi tunnete ennast omana, jah, jah, olen nõus olemas, aga aserbaidžaani kommedest küsisite ja vot kui sündisid lapsed säärast 40 päeva. Lõigata raseerida võis juuksed ära ja juuksed ära lõigata ja lastel mitte endale lastelastel ja lastel. Ja veel 40 päeva jooksul me ei lasknud meile kujutledagi võõrad ka see on selline kombe. Ja muidugi ma ei saa Aru tänaseni, et sünnitusmajas, kui laps sünnib, siis tulevad nii palju sugulased, sõbrad ja vaheld, mitte päris puhtad inimesed. Jõulud tulevad, ma käisin, nägin ühes palatis, olid teised, tulid inimesed, olin võtnud õlu, võib-olla midagi veel. Vot see on teile absoluutselt vastuvõtmatu arusaamad, absoluutselt, absoluutselt, ma ei saa aru. Ma ütlen, nelikkimine päeva jooksul me ei lase kedagi laste juurde alles sündinud laste juurde. Aga sünnitusmajas siin Tallinnas nagu. Läbikäigu hoov, arusaamatusi on nii kui defineerigi oma elu, et kas see nüüd Eesti või Aserbaidžaani perekond, et lihtsalt. No see oli ju väga konkreetne misse taadi, nimetas see 40 päeva, mitte kedagi. Jah, aga ma arvan, et see on mitte ainult aserbaidžaanlaste komme, vaid seda on ka paljudel teistel rahvastel, ka eestlastel on olnud sellist kommet. Sest see on seotud jah, sellega, et et vastsündinud laps, ta on niivõrd õrn. Ja et noh vastu võtma. Ja tulevad linkioloogid või turistid annavad viiruse ja kõik hõimu sureb ära. Aga värskelt sündinud lapsed on samasugused, sellepärast ma ei saa aru, miks sünnitusmajja lastakse kõik. Seda peaksid praegu kuulma küll need, kellest niisugused asjad otseselt sõltuvad, aga kui nüüd pisut teemat muuta, siis näiteks süüa tahavad kõik vastsündinute eest alates teil kodus aserbaidžaani toitu ka ikka saab või. No ütleme nii, et Aserbaidžaani köök, Aserbaidžaani road üldse nõuavad väga palju aega, perenaised, minul seda aega paraku on üsna vähem. Nii et meie köök on selline universaalne. Aga suvel suvel sageli jah, teeme ikkagi selliseid. Teeme udu ja. Taignast jälle rohelisse realistega selle sees on ainult tööandjale, mis sisaldab ainult taignad ja rohelist. Ja kõik sellised aserbaidžaani kohad, te ise olete ka köögis? Köögis, vahel Chain söömas, ise süüa ei tee. Aga kahjuks ei saa, ei saa aus olla, ütlen. Varem valmistasin. Ja nõukogud ja ongi kõik. Nii, aga siin on ühel tüdrukul jälle käsi püsti, mis sa tahtsid öelda? Kui mina näiteks pilte teen, siis minu isa enne ütlevad, et see on väga ilus pilt. Mina ütlen sedasama. See on ka väga ilus pilt, mis sa tegid. Pildi nimi on, mereründab tüdrukut. Oi, aga loodame, et see hästi lõpeb. Tüdruk jookseb lihtsalt ära, eks ole, mõtleme õnneliku lõpuga. Kuidas teie suvi välja näeb? Kahjuks ei saa kuusi sõita. Jääme siia Eestisse, aga kui meil on aeg? Me sõidame oma suvilasse? No see aga juhtub ka mitte igal ajal ja, ja muidugi kui me tuleme suvilasse, siis sadab viima ja puhub suur ja külm tuul, nii et teil on suvila ka ja mis teil seal suvilas toimub, kasvatate midagi ja? Ei kasvata eriti? Ei kasvata eriti. See on koht, kus me puhkame, aga töötame meel linnas, mitte suvilas. Me kasvatame rohelist Ja maitserohelist natuke ikka, eks ole. Kortega no jäi enne mainimata, et vints räägib, minnes sügisel kooli. Juba, kui palju keeli? Ütle ise, mitu keelt sa räägid. Eesti-vene-aserbaidžaani tõlkija natuke inglise. See võtab tummaks. Ega siis midagi, ma saan aru, et teil tuleb töine suvi, raamatut tahavad tõlkimist ja kodune elu tahab elamist ja lapsed kasvatamist. Syyndined, Anneli Pekunen ja Anneli nüüd nuhna, nagu ma ütlesin, töötab sama autori Tšingis Abdul laevi teise romaani peal töötab. Anneli on väga tagasihoidlik inimene, nagu. Millal Aserbaidžaani on plaanis minna, võib-olla järgmisel aastal. Aserbaidžaanlased ise ütlevad, lahku ei saa, kui jumalanna. Ja alla, kui sa aga siis külla ja sugulasi üle vaatama, elu käib ikka Eestimaal edasi ja kodu on Eestis? Jah, seda küll. Aga sina, see vints tahtsid meie saate lõpetuseks ühe luuletuse aserbaidžaani keeles lugeda ja nüüd on sul see võimalus. Tüdrukul täievist oma sõpra või onu külaske, siis ta läks ja siis tal nagu varastati, kes, mis ja ja ajati teda uuesti teele. Missegishon Rosimosi natuke kurb luuletus või minu jaoks kõlbale. Mina soovin igal juhul teie kodule õnne, tervist, tööd ja et kõik läheks, sest täpselt nii nagu te tahate, et lapsed kasvaksid. Me täname teid ja soovime kuulajatele, et oleks kõik emad terved ja elaksid kaua. Minaadima meedowi Anneli perel käis külas Haldi Normet-Saarna helirežissöör oli maris Tombak ja saadet jääb lõpetama Aserbaidžaani tippmuusik ja helilooja Eld arman Suurov oma mitte kõige aserbaidžaani nikumad palaga, meloodia.