Kell sai kuus Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedest, 29.-st aprillist metaan Mall Mälberg. Balti assamblee pöördus Vene Riigiduuma poole üleskutsega mõista hukka kommunistliku režiimi kuriteod ja tunnistada balti riikide okupeeris krimist. Pärnus toimunud balti assamblee ja Põhjamaade nõukogu ühisistungil otsustati ka, et edaspidi suuri kogunemisi enam ei tule. Koostöö raskus kandub komisjonidesse. Tallinna tehnikaülikooli rektoriks valiti ülekaaluka häälteenamusega senine teadus- ja arendusprorektor professor Peep Sürje. Tallinna tehnikaülikool Eesti majanduse arengut mootor on uue rektori lipukiri. Eesti Energia allkirjastas koos partneritega 1,7 miljardit krooni maksva merekaabliprojekti Soome merekaabel, mille kaudu Balti riigid ja Soome hakkavad elektrit müüma, peab valmima mis aasta lõpuks. Peaminister Andrus Ansip tõdes, et Eesti riigi maine seoses üleliigsete suhkruvarudega väga tugeva hoobi Eesti raadio argipäeva saates täna esinedes kaitsest aga haigekassa plaani vähendada inimestele makstavaid haigushüvitisi. Eesti Pensionäride Erakond otsustas tänasel erakorralisel kongressil ühineda Keskerakond, aga parteijuhi Jaan Kundla sõnul oli erakonnal üksi raske tegutseda, kuna on riigikogus esindamata. Riigilt toetust. Rahvusvahelist tantsupäeva tähistatakse linnas Assabeljajevi lavastuse uksed, maailma esietendusega. Uksi mängitakse kuuenda maini Tallinnas. Eesti Raadio spordikommentaator Tarmo Tiisler sai spordiajakirjanike liidu aastapreemia. Iraagis oli täna mitu ohvriterohket plahvatust, vaatlejate arvates pole sunniidid rahul eile välja kuulutatud valitsuse koosseisuga. Venemaa president Vladimir Putin lubas Lähis-Ida visiidi ajal palestiinlastele transpordikoptereid. Varem lubatud soomukite müük jääb Iisraeli vastuseisu tõttu ilmselt ära. Homme on meil veidi pilves ilm, põhjarannikul võib vihma sadada, sooja tuleb kaheksa kuni 14 kraadi. Pärnus kirjutati täna alla balti assamblee ja Põhjamaade nõukogu ühisdokumentidele. Ühtlasi pöördus balti assamblee Vene Riigiduuma poole, et mõistaks hukka kommunistliku režiimi kuriteod ja tunnistaks balti riikide okupeerimist 1940. aastal. Läti delegatsioonile anti kaasa kiri peatselt Riiat külastava USA presidendile George Bushile üle Hallik Eesti Raadio Pärnu stuudiost palus balti assamblee presidendil Andres Taimla pöördumiste sisust lähemalt rääkida. Pöördume Vene Föderatsiooni tuva poole palvega tunnustada seda, mis ajaloos on tegelikult juhtunud. Seal ei ole väga kurje sõnumeid, kuid eile tund aega istusin televiisori ees, jälgisin vene televisiooni, kus oli teema, kas Venemaa peab vabandama ja kui vabandamis, kelle ees siis ma sain aru, et see dokument, mis on meie ajaloolise valuimpulss, võetakse seal vastu hoopis teises kontekstis, siis me anname Läti delegatsiooni kaudele kirja president Bushile, kes tulevad Riiga. See on samas kontekstis, et tunnustada meie ajaloolist järjepidevust ja palvemeid, toetada, aidata. Läti delegatsiooni juhi Aigars Peterson sõnul ei tähenda pöördumine Venemaa duumasaadikute poole, et Balti riigid ola tähtsustaks võitu natsi-Saksamaa üle. Teise maailmasõja lõpp tõi kogu Euroopale suure võidu fašismi üle, kuid sellest momendist algas ka traagiline lehekülg kolme balti riigi ja mitte ainult nende jaoks. Me teeme ajalugu kainelt hindama ja loomulikult vaatama ka tulevikku, sest Venemaa on meie suur naaber ja meie partner majandusarengus Balti assambleel ja Põhjamaade nõukogu ühisdokumendid võtavad kokku senitehtu ning panevad paika tulevikusuunad. Suurima muutusena otsustasid kaheksa riigi juhtivpoliitikud, et edaspidi muutub koostöö konkreetsemaks, jätkab Andres. Noh, sellised suured istungjärgud nagu siin me praegu näeme, osavõtjad üle 300 neid enam ei hakka toimuma, tähtsustub iga komisjoni esimehe roll, tema peab vastutama selle eest, et selles haldusalas olevad teemad saaksid lahendatud ja toodud balti assamblee ja Põhjamaade nõukogu presiidiumi ette. See presiidium ka kindlasti koos käima kaks kuni neli korda aastas, mis tähendab, et otsuseid kooskõlastuse saab teha mitu korda kiiremini. Nii kui on probleem, on vaja kiiresti moodustada viis pluss kolme baasil töörühm, kes seda probleemi hakkaks lahendama ja tooks selle lahenduse siis meie presiidiumi ette. Ühesõnaga ei oleks mitte suur suur jututuba, vaid teemast kasvaks välja väga konkreetne arutelud, tasandid ja vot sellele püüame ära fikseerida. Konkreetsus on ka balti assamblee liikmesriikide koostöö märksõna. Meil on olnud probleeme probleemid olnud suuresti Eesti-poolsest. Eesti on pakkunud välja reforme, mida Läti ja Leedu pool nagu kartsid, nägid meie ettevõtmistes katset balti assamblee lõpetada. Arvata, sest Eesti tahab liituda Põhjamaadega jätta nagu Baltimaad kõrvale, mis muidugi ei ole tõsi, me oleme nüüd saanud läbi Eesti delegatsiooni visa töö, selle, et presiidium võib võtta vastu otsuseid revolutsiooni, kel, kui see vaja on, mitte kord aastas, me ei pea vajalikuks selliste suurte istungjärgud korraldamist, meie ütleme, et seda tuleb teha spetsialistidega. Ma arvan, et reformid on üle koera saba saanud. Eesti Raadio uudistele Pärnust Ülle Hallik Tallinna tehnikaülikooli rektoriks valiti senine teadus- ja arendusprorektor Peep Sürje, ametisse astub uus rektor. Sügisest jätkab Riina Eentalu. Tallinna tehnikaülikool, Eesti majanduse arengu mootor, nii näeb uus rektor oma ülikooli. Eesmärk on olla ettevõtlik ülikool, mis valmistab ette rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi spetsialiste, jõuab uudsete lahendustega enamuse nii Eesti ettevõtetest. Peep Sürje. Me peame noort verd majja tooma akadeemilisse perre, järelikult peame suutma maksta oma inimestele väärikat palka. Meie laboratoorne baas, Thorne baas tahab kõvasti täiendamist, sest tehnika ja tehnoloogia, teadus, nende õpetamine nõuavad laboreid suuri investeeringuid. Ma arvan, et lähemal viiel sel aastal on Mustamäe piirkond meie tehnikaülicampus, meie kõrval paiknev tehnoloogia park ühed suuremad ehitustandrit Tallinnas. Ja ma usun, et viie aasta pärast näeme hoopis suhtlemine paremini välja kui praegu. 10000 tudengitase, mis praegu on saavutatud, on piisav, leiab Peep Sürje. Pigem tuleks Tallinnast ja Harjumaalt jõuda ka potentsiaalsete tudengite nii Lõuna-Eestist. Nagu ma ütlesin, on meid ees ootamas raskemad demograafilise situatsiooni aastat kus tahes-tahtmata teatud kontingent tudengeid langeb ära. Tahame seda kompenseerida siin Lõuna-Eesti üliõpilaskandidaati arvelt, sest ka Lõuna-Eesti nõuab, lubab insenere ja nii nagu näitab praktika noored inimesed, kes on tulnud Tallinna edasi-tagasi mitte ainult Ida-Virumaale minna, vaid Lyonessi, mitte nii et me peame oma kolitsega minema potentsiaalsetele üliõpilastele lähemale, meil on esindused, meil on olemas säästva tehnoloogiainstituut, nii et me oleme esimesed sammud astunud ja, ja see on, noh, ma tahan veel esimesed sammud pikal teel. Avatus on üks uue rektori märksõnu. Aastaks 2010 peaks viis protsenti üliõpilaskonnast moodustama välisüliõpilased. Enamik doktorantidest peaks õppima vähemalt ühe semestri välismaal ja välisõppejõudude osakaal oleks vähemalt kolm protsenti. Viis protsenti bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilastest peax õppima teatud ainepunktide mahus välismaal. Rahvusvaheline dimensioon, avatus, see on ülikooli jaoks ülimalt tähtis. See on see, mille järgiga määratakse rahvusvahelises inertsi skaalas. Ülikooli reitingut. Peaminister Andrus Ansip tõdes Eesti raadio tänases argipäeva saates, et Eesti riigi maine on saanud seoses üleliigsete suhkruvarudega väga tugeva hoobi. Keegi ei eeldanud, et järelkontrolli ka avastatud suhkru kogus on võrreldav juba varem deklareeritud numbritega. Samas ei kiirusta peaminister süüdlaste otsimisega. Küllap ajakirjandus selgitab selle süüdlase välja niikuinii, kuid praegu ei ole meil Euroopa Komisjoni otsus trahvi määramise kohta olemas ja kui mina peaministrina või vabariigi valitsus hakkaks näpuga näitama süüdlasele siin Eesti riigi sees siis tähendaks see seda ruumid väljapoole Eesti riiki, et Eesti riigis on süüdlane olemas. Eesti riik on süüdi, mina küll praegu valmis kinnitama seda, et Eesti riik on valmis kinni maksma meid ähvardavat suhkrutrahvi. Eesti ei saanudki limiteerida ega pluateerida Eestisse toodud suhkrut. Ma väidan seda, et kui Euroopa Liidu liikmesriigid poleks seda suhkrut pluateerinud, poleks meil praegu taolist probleemi olemas. Mina peaministrina pean seisma Eesti riigi huvide eest, ma pean seisma selle eest, et seda trahv Eestile ei tuleks või kui ta tuleb, et siis ta oleks võimalikult väike. Ma ei ole võimeline Eesti riigi huvide eest seisma siis, kui ma keskendun süüdlaste otsimisele siit Eesti riigi seest ja kui mõned süüdlased ka leiab Peaminister kaitses ka haigekassa plaani vähendada inimestele makstavaid haigushüvitisi. Ta rõhutas, et see on tema isiklik suhtumine asjasse, mingit otsust pole veel langetatud. Ravikindlustuse eelarves on praegu umbes poole miljardi krooni suurune auk. Sündinud otsusest on kindlasti vara rääkida, tehtud ettepanekut ei ole ka kuskil olemas. Saab kõnelda haigekassa juhtkonna poolt tehtud ettepanekust ja minu suhtumisest sellesse. Kindlasti on räägitud ka arstidega, on räägitud nende inimestega, kes tunnevad meditsiiniökonoomikat ja see ettepanek ongi tulnud just nimelt nende inimeste käest. Kindlasti on vajadus leida vahendeid haigekassa seest selleks, et parandada raviteenuse finantseerimist. Koalitsioonierakonnad ei ole seda küsimust arutanudki korralikult ja valitsusel ei ole selles küsimuses selget seisukohta. Kindlasti oleme me kokku leppinud selles, käesoleval aastal õnnestub teha lisaeelarve aga selle õnnestumise tõenäosus on päris suur, siis sellest lisaeelarvest ei hakata tegema mitte tuhandete väga õiget ja ilusat ja vajaliku asja vaid see raha kulutatakse haigekassa reservi suurendamiseks ja pensionikassa suurendamiseks. Eesti Energia allkirjastas täna Eesti ja Soome vahelise merekaabliprojekti, mille kohaselt Eesti, Läti ja Leedu energeetikafirmad hakkavad järgmise aasta lõpus Soome elektrit müüma. Kaabli maksumus hakkab kaheksa aasta pärast kajastuma ka Eesti elektritarbijate arvetel. Hanno Tomberg. Eesti energia peab 1,7 miljardi krooni eest valmivat merekaablit Soome viimase seitsme aasta tähtsaimaks ettevõtmiseks. Tallinnast Helsingisse mere alt kulgev elektrikaabel on esimene ühendus Balti ja Põhjamaade vahel. Kui esimestel aastatel müüvad Balti riigid peamiselt oma odavamat elektrienergiat Soome siis tulevikus on võimalik ka vastupidine elektrivoolu liikumine. Eesti Energia juhatuse esimees Gunnar Okk. Esialgu hakkab minema elekter Balti riikidest Soome poole, kuid see elekter ei tule mitte Narva elektrijaamadest 100 protsenti, vaid ta hakkab tulema samamoodi Läti hüdroelektrijaamadest, nii Leedu tuumajaamast. Elektroendil ei ole võimalik kuidagi silte külge panna, kust nad pärit olla. Esialgu nähakse elektrikaablis kommertsprojekti, mida finantseerivad viis osapoolt Eesti Energia, Latvenergo ja Lietuvos Energia Balti riikidest ning põhjal on võimaja Helsingin Energia Soomest. Alates 2013.-st aastast peab selle projekti kulud kandma vastavate riikide põhivõrkude kuludesse. Kaabli ülalpidamist peavad hakkama tasuma osalevate riikide tarbijad. Eesti Energia finantsdirektor Sandor Liive. Sellel hetkel siis järgi jäänud tähendab nii-öelda kaabliväärtus ja see kulu hakkab siis sisalduma Soome, Eesti, Läti ja Leedu põhivõrgu põhivõrgukuludes. Kui suur see aastane kohustus võiks olla? Selles täna on veel nagu vara rääkida, sest aastani 2013 on väga palju aega. Eesti Energia osalus projektis kõige suurem, ligi 40 protsenti Gunnar Okk tunnistab, et merekaablile pole veel elektri müügilepinguid sõlmitud. Seetõttu ei saa ka öelda, kui palju suurendavad kaks 175 megavatt-tunnise võimsusega elektrikaablit elektri tootmist Eestis. See, kui kiiresti kaabel ennast ära tasub ja ennast tagasi teenib, sõltub ju sellest, kui palju sealt elektrit läbi käib. Elektrikaubandus, mis seal peal käib, sellest saavad kasu vaid need, kes seda elektrikaubandust seal peale hakkavad harrastama. Elektrikaabel hakkab kulgema Tallinnast Harku alajaamast Soome Espolayama merre läheb Tabasalu kohalt. Kaabli ehitaja annab vee, kes on lubanud merekaabli merre paigaldada 2006. aasta novembriks. Soome suurim eraettevõttest elektritootja pophilon võima näeb võimalust rajada tulevikus Eestisse ka bioküttel töötavaid elektrijaamu, mis hakkaksid tootma elektrienergiat. Soome firma tegevjuht Timo rajal. Minu tehtud rähka sobimused Meoste ta nagu kaapalises tähendab muuta Yosmarkina hinna Toyoskus esiMergyskoyusmas halvemmakutele paudi ja ma essa nii esialgu lepingut küll sõlmitud. Trienergia ostuks Eestist, kuid on perioode, kus Põhjamaade hüdroenergia on odavam ja siis on kasulikum sealt elektrienergiat osta, sõnas pophilon tegevjuht. Timo rajab. Elektrikaabliprojekti teostamiseks võttis merekaablit haldav firma noorikeneczylink Põhjamaade investeerimispangast Eesti ühispangast laenu kui 1,3 miljardit krooni. Ja jätkame välisuudistega. Kokkuvõtte teeb Kai Vare. Venemaa president Vladimir Putin lubas kohtumisel palestiinlaste presidendi Mahmoud Abbasiga palestiinlastele mitmesugust toetust. Ta pakkus abi Gaza sektori majanduslikul ülesehitamisel ja julgeolekujõudude koolitusel. Samuti lubas Putin müüa palestiinlastele helikoptereid. Pärast kohtumist antud pressikonverentsil ütles Putin, et tabas ei saa võidelda terrorismi vastu nende vahenditega, mis praegu tema käsutuses on ja lubas palestiinlastele tehnilist abi. Ta ei maininud aga enam soomukite müüki, millest varem on juttu olnud. Iisrael on selle vastu, et palestiinlastele soomusmasinaid müüdaks, kuna kardab, et need satuksid relvarühmituste kätte. Iraagis sai mitmes autopommi plahvatuses surma vähemalt 23 ja haavata üle 80 inimese. Rünnak oli suunatud Iraagi julgeolekujõudude vastu. Keegi pole plahvatuste laine eest vastutust enda peale võtnud, kuid sa arvatakse olevat seotud Iraagi uue valitsuse koosseisuga, mille peaminister Ibrahim Jaafari eile välja kuulutas. Saddam Husseini päevil võimupositsioonidel olnud sunniitidel on 30 seitsmekohalises valitsuses nüüd ainult viis kohta. Terrorivõrgustiku al-Qaeda liider Iraagis Abu Musab al Zarqawi kutsus täna üles korraldama veelgi rohkem rünnakuid USA jõudude vastu. Ta ehitas oma üleskutse interneti vahendusel tehtud avalduses. Taiwani opositsiooniliider, lend Johann ja Hiina president suutsin tao lubasid. Tänasel kohtumisel teevad koostööd lõpetamaks Hiina ja Taiwani vahelist vaenulikkust. See oli Hiina ja Taiwani esindajate kõige kõrgetasemelisel kohtumine 60 aasta jooksul. Taiwani valitsuse hinnangul aga ei olnud sellest kohtumisest suhet parandamiseks mingit kasu. Linud Jon on esimene rahvuspartei juht, kes kohtub Hiina kommunistliku parteijuhiga pärast 1940 viiendat aastat kunagi, et juhtinud rahvuspartei liidrid olid sunnitud taiwani põgenema, kui kõnelused kommunistide juhi Mao Zedongiga 45. aastal ühise valitsuse moodustamiseks ebaõnnestusid ja rahvuspartei kodusõjas alla jäi. Tänasel kohtumisel lubasid Jean jahutasin tao arendada majanduskoostööd ja püüda avada Hiina, Taiwani laeva- ja lennuühendust. Johni juhitav opositsioon ei toetada Evani presidendi soovi kuulutada taiwani iseseisvaks. Eesti Pensionäride Erakond otsustas täna Türil toimunud erakorralisel kongressil ühineda Keskerakonnaga. Liitumist toetasid kõik 74 osalenud delegaati. Partei esimehelt Jaan Kundlaid palus uudiste jaoks ühinemise kohta lähemat selgitust Rauno Verikuma raadiost. See, et me üldse kellegagi ühineme ja ühinema, peamine on tingitud paratamatu, sest sest meie erakonnal puuduvad rahalised vahendid, et üksinda eksisteerida. Parlamendivälistele erakondadele ei eralda mingisuguste rahaga toetust ja oma liikmemaksude ja annetustega erakonda ülal pidada ja veel edukalt valimistel esineda ei ole lihtsalt võimalik. Meil on läbirääkimisi olnud mitme teise erakonnaga, aga me oleme lõppkokkuvõttes valiku teinud Keskerakonna kasuks ja seda just sellisel põhjusel, et Keskerakond on just selliste kehvemal järjel olevate inimeste sõbralikum erakond. Selles mõttes lähevad meie tammid ja taotlused edaspidises tegevuses täielikult kokku ja seetõttu on see meie valik, mitte kohustusega sund, kuidas suudavad? Pensionäril keskerakonnas oma huve realiseerida. Need inimesed, kes keskerakonda nüüd üle lähevad, hakkavad kuuluma Keskerakonna seenioride kogusse ja kui juba kolme tuhandene pensionäride kogu oma sõna ütleb, siis ma arvan, et sellega peab meie erakonda arvestama. Nii valitsus kui koalitsioon Riigikogus. Kui suur hulk Pensionäride Erakonna liikmetest kirjutavad avalduse saada keskerakonnale? Eks neid on päris hulka seda, et kõik üle läheksid, see on ebatõenäoline. Aga sadades kindlasti, ja eks me seda tööd siis alustame. Kas Keskerakond on valmis vastu võtma, annud selle heaks? Nad on juba see leping, mis meil on juhatuste tasemel heaks kiidetud on nii Keskerakonna kui meie erakonna juhatuse poolt rahuloluga vastu võetud. Täna on rahvusvaheline tantsupäev, see tähistab modernballeti looja shansors noverry sünnipäeva. Tallinnas märgitakse seda päevase Assabeljajevee teatrimaailma esietendusega uksed Kanuti Gildi saalis, Saša Beljajev iga rääkis Riina Eentalu. Tants on kõiges, mis elab, ütles oma tantsupäeva läkituses Jaapani priimabaleriin Miaca Yoshida. Neis kõigis oskame seda märgata või mitte. Sasha Pepeediajevi lavastuse nimi on uksed. Uksed on üleminekuhetk, minu maailma muutumine suletust avatuks ja vastupidi, kui ma avatud olekust lähen maailma, kus ma olen iseendaga teine element uste kõrval on lavastuses kera. Muutudes keraks, kaotab inimene kõik oma soovid, nagu on öelnud Daniil Harms, kellele see lavastus on pühendatud. Varasurnud vene kirjaniku Daniil Harmsi sünnist möödub tänavu 100 aastat. Lavastuses elatakse Harmsi maailmas, absurdses paradoksaalsest julmas seletamatus räägisse Ashby Beljajev. Geneetilisest teatrist on saanud teater aparaat. See tähendab ka mõnes mõttes uut etappi ja see erineb olulisel määral seni tehtust. See ei ole enam puhtalt tantsuteater, pigem on see metafoori, kujundi ja märgi teater, kus on küll koreograafiat, kuid kus on ka tähtis koht näitlemisel ning ruumi ja objektide maailmal, rääkis Saša Beljajev. Beljajev on Eestis varem teinud mitu lavastust, neist Luikede järv koos Peeter jalakaga pälvis New Yorgis pessi tantsuauhinna ja ka Philip Morris Eesti aasta tegija auhinna. Philip Morris annab oma tantsuauhindu ka täna pärast etendust, aga uksi saab Kanuti Gildi saalis vaadata kuni kuuenda maini. Eesti spordiajakirjanike liit annab alates 2001.-st aastast välja spordiajakirjanduse aastapreemiaid. 2004. aastapreemiatele konkureerisid 161 TÖÖD kaheksas kategoorias. Elektroonilise pressi võistlusülekandekategoorias pidas žürii parimaks Eesti raadiokommentaator Tarmo Tiisler reportaaži Indrek Pertelson pronksimatšist teena olümpiamängudel. Elektroonilise pressi publitsistika kategoorias pälvis Tarmo Tiisler keskprogramm kulturist Ott Kiivikas ega musklis mehe jutud teise preemia. Ja päeva lõpuks ilmast. Eeloleval ööl on meil vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, Kirde-Eestis võib kohati vähest vihma või lörtsi sadada. Puhub põhja- ja loodetuul üks kuni kuus meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus neli kuni pluss kaks, rannikul kuni pluss viis kraadi. Homme päeval tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, põhjarannikul võib kohati vähest vihma sadada. Puhub põhjatuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja on meil homme kaheksa kuni 14 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 16070. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.