Tere õhtust. Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Eesti rahvas kaotas okupatsioonide perioodil aastail 1940 kuni 91 hukkunud umbes 90000 kodanikku. Palju lahkus kodumaalt. Kaotustest annab ülevaate valge raamat. Jaapanis mõistetakse, et teise maailmasõja lõpp ei tähendanud eestlastele, lätlastele ja leedulaste Remite vabastamist, vaid okupatsiooni ja repressioonide algust, kinnitas Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen. Riigikogu väliskomisjon valis uueks esimeheks keskerakondlase Enn Eesmaa. Uus esimees arvab, et eelmisest esimehest eristab teda korrektsem poliitiline retoorika. Sotsiaalminister Jaak Aab kinnitas, et 2005. ja 2006. aastal ei vähendata haigushüvitise maksmist, et selle arvelt katta haigekassa puudujääki. Eestlaste huvi jaapani kultuuri vastu on üsna suur, kuna see on meile kauge ja eksootiline. Jaapani ja Euroopa Liidu kultuurivahetusaasta toob Eestisse Jaapani traditsioonilisi kunsti kui ka nüüdiskultuuri välismaalt. Läti ei kavatse loobuda piirilepingu juurde kavandatud Läti-Vene suhete deklaratsioonist. Afganistanis sai laskemoonalao plahvatuses surma mitukümmend inimest ja vigastatuid võib olla palju rohkem ning ilmast. Homme hakkab Eestis alates saartest vihma sadama. Sooja on kuus kuni 11, Ida-Eestis kuni 15 kraadi. Valge raamat, mida okupatsioonide muuseumis esitleti, annab nii eesti kui ka inglise keeles ülevaate eesti rahva kaotustest aastatel 1940 kuni 1991. Väga aktuaalne teema poleemika taustal, mida tähendab üheksanda mai pidu Venemaale ja mida Balti riikidele esitlusel käis Uku Toom. Otsuse valge raamat koostada tegi riigikogu 1992. aastal, kui kutsus ellu okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise komisjoni. Nüüd lõpuks on ülevaade valmis kaheksa originaal uurimusena, mis käsitlevad rahvastiku kultuurikeskkonda ja majanduskomisjoni esimees Vello Salo ütles täna esitlusel. Me räägime lähiminevikus, et see raamat rääkivat lähiminevikust. Mina olen teda algusest peale teinud kui lähitulevikuraamatut. Ja eriti praegu, kus üheksas mai seisab paigal. Mul oli väga hea meel, et läinud nädala neljapäeval said kõik välissaatkonnad Tallinnas esimese inglisekeelse eksemplari kätte. Justiitsminister Rein Lang väljendas ennast veel konkreetsemalt. Vaadake, millist retoorikat täna kasutatakse, meist ida pool. Moskvas on lähenemas nõndanimetatud suure isamaasõja lõpu 60. aastapäev ja meie lugupeetud idanaaber on käima pannud enneolematu kampaania, et õigustada kõike seda, mis toimus kolmekümnendatel aastatel, mis toimus sõja ajal ja mis toimus ka peale teist maailmasõda. Ja need on minu jaoks päris hirmuäratavat lauset, mis sealt kostub nagu näiteks, et Molotov-Ribbentropi pakt oli õigustatud pakt, mis oli kantud lihtsalt Nõukogude Liidu arvestatavates õigustatud geopoliitilistest huvidest. Okupatsioonide eitamine, teise maailmasõja järel. Sõltumatute riikide ülevõtmise järjekindel eitamine. Ja minu meelest see, mida on teinud valge raamatu autorid, on tänuväärne just selles mõttes, et iga piisk, mis langeb, uuristab kivi. Ja see iga piisk on see, mida, mille nimel me peame täna töötama, et terve maailma üldsus ei unustaks kunagi seda, mis tegelikult juhtus kolmekümnendatel, neljakümnendatel ja viiekümnendatel aastatel Euroopas. Ning siia veel üks Vello Salo mõtte repressioonidest. Versioonide hulgas mehhanismide repressioonidekse loeta. Mina pidin veetma 50 aastat parima pinu elust eksiilis. Seda ei loeta depressiooniks. Mina loen seda raskeks kuriteoks inimõiguste vastu ja lasta inimesel kodumaal elada. Vello Salo avaldas muret selle üle, et me võimalikult kiiresti seda raamatut tutvustada suudaksime. Kuidas teha seda, millega me hakkama oleme saanud üldiselt teatavaks ja selle vastu ka huvi äratada ja materjali paljundada, sest ilmunud 2000 eksemplari on, nagu ütles Vello Salo, tilkuma kivi peale. Täna tegi Eesti visiidi Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen. Koos Eesti peaministri Andrus Ansipiga, avastati ka ajakirjanike küsimustele, jätkab Mall Mälberg. Kahe riigi suhted on suurepärased, kinnitasid mõlemad peaministrid. Taanist on Eestisse tulnud välisinvesteeringuid väga suurel hulgal ja Taani on välisinvesteeringute mahult seitsmes riik Eestis. Ka kultuurivahetus on heal tasemel, rõhutas peaminister Andrus Ansip. Mõlemad vaatame tulevikku lootusrikkalt. Me usume, et sidemed kahe riigi vahel saavad ainult tihedamaks muutuda. Me ei näe probleeme. Me rääkisime ka mitmetest Euroopa Liidu teemadest. Teatasime tööjõu vaba liikumise teemal ja rääkisime ka uuest finantsperspektiivist mõlemas küsimuses. Meie seisukohad on lähedased. Mõlemad riigid on nii inimeste, kaupade, teenuste kui ka kapitali vaba liikumise poolt. Peaministrid peatusid Euroopa Liidu ja Eesti suhetel Venemaaga. Ma andsin ülevaate sellest, mis hakkab toimuma kaheksandal mail Eestis. Härra Rasmussen kinnitas, et ta mõistab balti riikide tundeid, mis on seotud teise maailmasõja lõpuga ning okupatsioon mõni aja algusega nende riikide jaoks või anlast. Ainult väljaõppinud ennak. Next viileks in Estonia. Andi Ada poolsiks. Anders Fogh Rasmusseni sõnul mõistab Taani noh, hästi, milliseid vastuolulisi tundeid tekitab teise maailmasõja lõpu aastapäeva tähistamine Eestis ja ka teistes balti riikides. Me tähistame küll maailmasõja lõpu aastapäeva, kuid samas Eesti, Läti ja Leedu jaoks ei tähendanud mitte vabastamist, vaid okupatsiooni ja repressioonide algust. Kuid teie liikmesolek Euroopa Liidus ja annab teile uusi võimalusi. Ja ma võin öelda, et Taani seisab kindlalt teie taga toetada täie jõupingutusi vabaduse ja õitsengu suunal, ütles Taani peaminister. Ta pidas tähtsaks samal ajal ka Euroopa Liidu ja Venemaa häid suhteid ning toonitas, et Euroopa liidul peab olema ühtne Venemaa poliitika. Lisaks rõhutas ta väga ka praegust lepitusprotsessi Euroopas. Rasmussen õnnitles Eestit Euroopa Liitu kuulumise esimese aastapäeva puhul. Tema sõnul oli see Eestile väga edukas. Riigikogu väliskomisjoni uus esimees on Enn Eesmaa, Uku Toom küsis temalt, kas komisjoni töös ka midagi muutub. Ma arvan, et nendes põhieesmärkides kindlasti ei muutu ega tohigi muutuda võib-olla mingisugusel poliitilise retoorika tasandil olen ma pannud tähele, et mitte üksnes meie esindaja, vaid ka üldiselt võib-olla riigi mehelikkusest jääb teinekord puudu, retoorikas püütakse teinekord segada, mõni ajada või aetakse segamini ajakirjanduslik järelduste tegemine, ajakirjanduslik analüüs, mis on palju vabamad sageli kui on riigimehelik lähenemine asjadele. Üks asi on kriitika, oma seisukohtade väljaütlemine, teine kahtlemata on see, mismoodi seda tehakse. Sest et igal suveräänse riigil on suveräänne õigus ka sellele, et tema naabrid austaksid teda nii sõnades kui ka tegudes. Sellega öeldes olen ka mina sageli näinud, et Venemaal jääb nendest asjadest puudust ja puudu, kuid ei õigusta veel seda, et meie annaksime igalt poolt sama nii-öelda tasemega ja sama samasuguse noh, nii-öelda malakaga vastu. Mis Venemaasse puutub, siis üheksas mai on praktiliselt käes, aga see, kas Eesti tipp-poliitikutest keegi ka Moskvasse sõidab, on endiselt selgusetu. Aga väliskomisjoni juurde tagasi, kuidas muudab esimehe vahetumine tööõhkkonda komisjoni sees? No kahtlemataks inimlikul tasandil loomulikult ju harjumuspärased rollid ja nende muutumine toob kaasa teatud pinget ja see on selge, aga. Ma arvan ja eeldan seda, et Marko Mihkelson on praegu väliskomisjoni aseesimees. Nii nagu olin mina tänase päevani vähemalt minu poolt, ma ei näe mingisugust takistust meie edukaks ja mõistlikuks koostööks, sellepärast et kui kuskil koalitsioon ja opositsioon leiavad kergemini ühise keele, siis on see tavaliselt olnud välis ja julgeolekupoliitilised küsimused. Riigikohus jättis rahuldamata riigikogu liikmete Peeter Kreitzbergi, Sven Mikseri ja Harri õunapuu taotluse tühistada riigikogu juhatuse otsus, millega keelduti registreerimas sotsiaalliberaalide fraktsiooni. Jätkame sõnumitega välismaalt, neist teeb ülevaate Meelis Kompus. Läti valitsus ei kavatse loobuda Läti-Vene piirilepingu juurde kuuluvast lisa deklar ratsioonist. Vene välisminister Sergei Lavrov on öelnud, et piirileppe allkirjastamine võib kõne alla tulla ainult Läti loobumisel deklaratsioonist, mis tema sõnul esitab Venemaale alandavaid territoriaalseid nõudmisi. Läti välisminister Artis paberiks aga on öelnud, et piirileppele ilma deklaratsioonita allkirju ei tule. Leedu president Valdas Adamkus aga kahtleb võimaluses, et Venemaa kunagi balti riikide ees Nõukogude Liidu okupatsiooni pärast vabandab. Piisab, kui ta tunnistaks 50 aastat kestnud okupatsiooni toimumist. Seda loodavad Leedu elanikud, rääkis Adamkus täna Vilniuses pärast kohtumist Taani peaministri Anders Fogh Rasmussen niga. Taani valitsusjuht avaldas omakorda arvamust, et vabandamine on vajalik leppimiseks ja see aitaks riikidevahelisi suhteid arendada. Ühtlasi kinnitas ta, et mõistab Leedu presidendi otsust Moskvasse võidupüha pidustustele mitte sõita. Põhja-Afganistanis sai laskemoona laos plahvatuse tagajärjel surma vähemalt 28 ja 70 inimest vigastada. Politsei sõnul sai laskemoonalao ümbruskond samuti tugevalt kannatada ja praegu veel ei teata, mis plahvatuse põhjustas. Iisraeli parem poliitika omal ajal Nõukogude Liidust emigreerunud Nathan Sharanski lahkus täna protestiks Gaza juudi asunduste likvideerimise vastu Iisraeli valitsusest Gaza asunduste likvideerimise tõttu Sharoni valitsusest lahkunud mitu poliitikut, aga seni pole see mõjutanud peaministrit plaanist loobuma. Suurbritannia peaminister Tony Blair aga lükkas ümber täna ilmunud väited, nagu oleks ta juba teinud otsuse Suurbritannia tuumaarsenali uuendamiseks. Samas Blair lisas, et otsus tuleb Suurbritannial kindlasti teha lähiaastail. Briti ajaleht The Independent kirjutas täna, et peaminister Tony Blair kavatseb uuendada riigi tuumarelvastust kokku ligi 220 miljardi Eesti krooni ulatuses. Parlamendivalimised on Suurbritannias neljapäeval ja arvamusküsitlused näitavad Blairile kindlat võitu. Saksamaal möödus esimese mai tähistamine rahutuste tähe all. Kõige pingelisem oli olukord Berliinis, kus 1500 märatsejad püüdis korraldada marssi läbi linna. Protesteerijad pildusid politseinikke kivide ja pudelitega, lasid nende pihta rakett. Samuti keerati autosid kummuli ja püüti neid põlema panna. Märulipolitsei pidi võtma tarvitusele karmid meetmed Kalloyczigis. Kahes linnas vahistati kokku umbes 100 inimest. Venemaal seevastu möödus maipüha tähistamine suuremate korrarlikumisteta, miitinguid ja rongkäigud toimusid enam kui 800. linnas ja neis osales kokku 1,2 miljonit inimest. Uuest Eestist haigekassa ligi 400 miljoni krooni suuruse eelarvepuudujäägi katmise võimalused on endiselt lahtised, jätkab Indrek Kiisler. Sotsiaalminister Jaak Aab suhtub ettevaatlikult peaminister Andrus Ansipi ideesse, mille järgi makstaks töötajatele hüvitist alates neljandast haiguspäevast ja hüvitise määr alanes 75 protsendini palgast. Need kaks ettepanekud annaksid kokku kuni 200 miljonit krooni säästu, mis on ligi pool haigekassa kohal rippuvast miinusest. Ka koalitsioonierakonnad on siin erineval seisukohal ja reformierakond pooldaks seda, et haigushüvitisi vähendatakse, Keskerakond ja Rahvaliit seda ei poolda. Ja mina julgen küll öelda, et 2005 2006 seda ühe lahendusena haigekassa augu lappimisel vähemalt, mis puudutab, mida mina saan teha, ei kavatse rakendada. Aga kindlasti neid variante tuleb kaaluda, sest ega tulupoolt tuleb ka suurendada. On ju räägitud ka sellest võimalusest, et tööandja võtaks teatud vastutuse esimeste haiguspäevade eest. On ka teisi võimalusi, mis suurendavad tulu poolt, näiteks ma pakun kohe ühe võimaluse, mis on kaalumisel praegu näiteks riik maksab 44000 inimese eest ju sotsiaalmaksu ja seda makstakse ainult 700 krooni pealt, mis ei anna küll kuidagi välja seda raha, millega tuleb katta nende inimeste kindlustust. Kui seda summat suurendada, siis kindlasti vajab suuremaid eelarve vahendeid. Aga ta oleks igal juhul õiglasem. Praegu kunstlikult lihtsalt hoitakse sellel teatud grupil, see kindlustusmaksja madalam. Minister lükkas ümber idee, et osaliselt võiks katta haigekassa puudujääki töötukassa ülejäägist. Mina küll sellist spekulatsiooni kuulnud ei ole ja need on kaks erinevat asja. Nende rahadega siin küll mängida ei saa. Kui te olete lugenud koalitsioonilepingut, siis seoses töötukassa ja töötuskindlustusmaksega on kirjas see, et vähemalt sama maksukoormuse juures üritatakse lahendada tööõnnetus-ja kutsehaiguskindlustuse probleem. Ka ei toeta minister mitme väliseksperdi soovitust, et pensionärid peaksid osalema haigekassa ülalpidamisel. Ka see on üks variant ja ka seda tuleb kindlasti mõelda, kaaluda, kuid lähiajal kindlasti seda plaanis ei ole. Ja küsimus on siin pigem selles, et milline on meie pensionide tase. Rahvusvahelised eksperdid võivad ju rääkida oma kogemustest sellistes riikides, kus pension on 80 protsenti keskmisest palgast. Meil seda kahjuks ei ole. Mullu sai ligi 4000 inimest teate, et nad on kollektiivselt koondatud. Nende probleeme arutati täna konverentsil, kus käis ka Indrek Kiisler. Uuringufirma Praxis tööturupoliitika programmi juht Reelika Leetma kinnitas hiljutise uuringu põhjal, et kollektiivselt koondatud inimeste hulgas on rohkem naisi ning vanemaealisi inimesi. Ligi 60 protsenti kõigist hüvitise saajatest on naised ligi 60 protsenti inimestest siis on, kes saavad kollektiivse koondamise hüvitist, on üle 45 aastased, et siit ka päris oluline sõnum teenusekujundajatele, et suures osas on tegemist vanemaealise tööjõuga. Kuid sotsiaalministeeriumi pakutavad uued tööturuteenused on suunatud rohkem noortele. Ministeeriumi tööturuosakonna juhataja Katrin Höövelson ütles, et uute tööturuteenuste hulgas on näiteks tööpraktika ja tööharjutus. Neid pole aga ju enamasti vanematel inimestel vaja. Praktilise töökogemuse eelkõige suunatud noortele töötutele, kellel tööle rakendamise takistuseks on tihtipeale praktilise töökogemuse puudumine. Samuti on siis kõik teenused omavahel kombineeritavad. Et praktikat on väga hea kombineerida näiteks tööturukoolitusega, teine uus teenus on siis tööharjutus suunatud siis eelkõige pikaajalistele töötutele ja tööturult pikalt eemal olnud inimestele. Selleks, et kollektiivselt koondatud inimesi kiiresti aidata, on vaja rohkem koostööd. Töötukassa juhi Meelis Paveli sõnul on isegi infovahetus nigel. Täna ei ole näiteks harvad need juhtumid, kus tõepoolest tööhõiveametit, kes täna pakuvad aktiivsed, teinud siis ekret konkreetseid teenuseid töötuks jäänud inimestele, saavad teada kollektiivse hingamise toimumisest näiteks ajalehest või noh, piltlikult öeldes siis nii, et kui juba inimesed on, on ukse taga, projekti tulemusena peaks saama välja töötatud teenus kollektiivsete koondamiste puhul reageerimiseks ehk et erinevad institutsioonist, et nende tegevust paremini kooskõlastada, et sellest tuleks parem tulemus. Tänavune aasta on Euroopa Liidu jaapani kultuurivahetuse aasta Jaapani suursaatkond tutvustas täna kultuuriüritusi, millest aasta jooksul Eestis osa saab vahendabkaadriaadner. Käesolev aasta on kuulutatud Jaapani ja Euroopa Liidu kultuurivahetusaastaks. Selle raames korraldab Jaapani suursaatkond mitmeid üritusi, mis hõlmavad nii jaapani traditsioonilisi kunste kui ka kaasaegse kultuurivaldkondi Jaapani suursaatkonna kultuuriassistent. Taimi Paavez. Kultuuriüritused, mis toimuvad, on küll ausalt öeldes seinast seina, ulatudes klassikalisest muusikast kuni jazzini traditsiooniliselt dushimaalist kuni kaasaegse arhitektuuri, nii eesmärk on jaapani kunsti või muusika või kultuuri tutvustamine. Aga Ma arvan, et mitte pelgalt tutvustamine, vaid ikkagi uute koostööpartnerite uute võimaluste otsimine ja leidmine Taimi Pavel ütleb, et eestlased on jaapani kultuurist väga huvitatud. Hektarilt põhineb eksootikal ja et kuna Jaapan on kaugema ja vana kultuuriga maa, Jaapanil on õnnestunud seda vana kultuuriga väga hästi säilitada ja hoida ja edasi kanda, mida ei saa ju võib-olla öelda mõnegi kogu aasia riigi kohta ja neil on ka loomulikult võimalusi oma kultuuri tutvustada mujal maailmas, arvestades majanduslikku situatsiooni Suurt huvi kinnitab osalejate arv tänasel jaapani soodameistrite Hizzakoshida Jason George sukki demonstratsioonesinemisel. Sama esinemine toimub Adamson Eriku muuseumis ka homme pealelõunal. Taimi Paavel ütles, et tulevikus on plaanis kutsuda selliseid õpetajaid Eestisse pikemaks ajaks et huvilised nendega jaapanlaste kirjakunsti süvendatult omandada saaksid. Palusin proua Paavesel Soodo kunsti kirjeldada. Et seda ei maksa segi ajada euroopa kalligraafiaga, mis tähendab põhimõtteliselt ikkagi ilukirja jaapani Chodo, on sügav vaimne kunst, mõnes mõttes võiks nimetada seda meditatsiooni juuniks. Väga paljud inimesed, kes on näinud sudo meistrite toimetamist või seda, kuidas see teos sünnib, on ütelnud, et seal nagu tants see võib olla nagu muusika, ta on tegelikult tajutav kõikide meelte abil, mitte ainult silmale. Tavaliselt kirjutatakse luulet, tonka, luulet haikusid, väga palju kirjutatakse ka selliseid vanasõnu. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni kuus, saartel kagutuul kuus kuni 11 meetrit sekundis ja õhutemperatuur on öösel miinus kaks kuni pluss viis kraadi. Homme hommikul alates saartest pilvisus tiheneb ja hakkab vihma sadama, idakaare tuul tugevneb viie kuni 10, rannikul kuni 14 meetrini sekundis ja sooja on kuus kuni 11, Ida-Eestis kuni 15 kraadi. Tegusid Päevakaja stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.