Eesti raadio uudistetoimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu Eestiga Ottawas okupatsioonide perioodil aastail 1940 kuni 91 kukkununa umbes 90000 kodanikku. Sama palju lahkus kodumaalt. Kaotustest annab ülevaate Valge Raamat. Taanis mõistetakse teise maailmasõja lõpp ei tähendanud eestlastele lätlastele ja leedulaste Lemite vabastamist, vaid okupatsiooni repressioonide algust, kinnitas Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen. Eesti kirikute nõukogu projekti teeliste kirikud raames saavad tõelised suvel sisse astuda 190-sse püha katab välismaalt. USA-s algas kohus lindi Hinglandi üle, keda süüdistatakse vangide piinamises Iraagis, Abu Crairi vanglas ja ilmast. Homme hakkab alates saartest vihma sadama. Sooja on kuus kuni 11, Ida-Eestis kuni 15 kraadiga. Valge raamat, mida okupatsioonide muuseumis esitleti, annab nii eesti kui ka inglise keeles ülevaate eesti rahva kaotustest aastatel 1940 kuni 1991. Väga aktuaalne teema poleemika taustal, mida tähendab üheksanda mai pidu Venemaale ja mida Balti riikidele esitlusel käis Uku Toom. Otsuse valge raamat koostada tegi riigikogu 1992. aastal, kui kutsus ellu okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise komisjoni. Nüüd lõpuks on ülevaade valmis kaheksa originaal uurimusena, mis käsitlevad rahvastiku kultuurikeskkonda ja majanduskomisjoni esimees Vello Salo ütles täna esitlusel. See raamat rääkivat lähiminevikust. Mina olen teda algusest peale teinud kui lähitulevikuraamatut ja eriti praegu, kus üheksas mai seisab paigal. Mul oli väga hea meel, et läinud nädala neljapäeval said kõik välissaatkonnad Tallinnas esimese inglisekeelse eksemplari kätte. Justiitsminister Rein Lang väljendas ennast veel konkreetsemalt. Vaadake, millist retoorikat täna kasutatakse, meist ida pool. Moskvas on lähenemas nõndanimetatud suure isamaasõja lõpu 60. aastapäev ja meie lugupeetud idanaaber on käima pannud enneolematu kampaania, et õigustada kõike seda, mis toimus kolmekümnendatel aastatel, mis toimus sõja ajal ja mis toimus ka peale teist maailmasõda. Ja need on minu jaoks päris hirmuäratavad laused nagu näiteks, et Molotov-Ribbentropi pakt oli õigustatud fakt, mis oli kantud lihtsalt Nõukogude Liidu arvestatavates õigustatud geopoliitilistest huvidest. Okupatsioonide eitamine, teise maailmasõja järel. Sõltumatute riikide ülevõtmise järjekindel eitamine. Ja minu meelest see, mida on teinud valge raamatu autorid, on tänuväärne just selles mõttes, et piisk, mis langeb, uuristab kivi. Ja see iga piisk, mida, mille nimel me peame täna töötama, et terve maailma üldsus ei unustaks kunagi seda, mis tegelikult juhtus kolmekümnendatel, neljakümnendatel ja viiekümnendatel aastatel Euroopas. Vello Salo avaldas muret selle üle, et me võimalikult kiiresti seda raamatut tutvustada suudaksime. Kuidas teha seda, millega me hakkame, oleme saanud üldiselt teatavaks ja selle vastu ka huvi äratada ja materjali paljundada, sest ilmunud 2000 eksemplari on, nagu ütles Vello Salo, tilkuma kivi peale. Täna tegi Eesti visiidi Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen koos Eesti peaministri Andrus Ansipiga, vastati ka ajakirjanike küsimustele, jätkab Mall Mälberg. Kahe riigi suhted on suurepärased, kinnitasid mõlemad peaministrid. Taanist on Eestisse tulnud välisinvesteeringuid väga suurel hulgal ja Taani on välisinvesteeringute mahult seitsmes riik Eestis. Ka kultuurivahetus on heal tasemel, rõhutas peaminister Andrus Ansip. Me rääkisime ka mitmetest Euroopa Liidu teemadest. Teatasime tööjõu vaba liikumise teemal ja rääkisime ka uuest finantsperspektiivist mõlemas küsimuses. Meie seisukohad on lähedased, mõlemad riigid on nii inimeste, kaupade, teenuste kui ka kapitali vaba liikumise poolt. Peaministrid peatusid Euroopa Liidu ja Eesti suhetel Venemaaga. Härra Rasmussen kinnitas, et ta mõistab balti riikide tundeid, mis on seotud teise maailmasõja lõpuga ning okupatsiooniaja algusega nende riikide jaoks. Anders Fogh Rasmusseni sõnul mõistab Taani väga hästi, milliseid vastuolulisi tundeid tekitab teise maailmasõja lõpu aastapäeva tähistamine Eestis ja ka teistes balti riikides. Me tähistame küll maailma lõpu aastapäeva, kuid samas Eesti, Läti ja Leedu jaoks ei tähendanud mitte vabastamist, vaid okupatsiooni ja repressioonide algust. Kuid teie liikmesolek Euroopa Liidus ja NATO-s annab teile uusi võimalusi ja ma võin öelda, et Taani seisab kindlalt teie taga toetada täie jõupingutusi vabaduse ja õitsengu suunal, ütles Taani peaminister. Ta pidas tähtsaks samal ajal ka Euroopa Liidu ja Venemaa häid suhteid ning toonitas, et Euroopa liidul peab olema ühtne Venemaa poliitika. Lisaks rõhutas ta vägagi praegust lepitusprotsessi Euroopas. Euroopa Komisjoni asepresident, tööstus- ja ettevõtlusvolinik Günter Verhoigen tõdes Tallinnas, et teise maailmasõja tõi Balti riikidele kaasa okupatsiooni. Verhoigen ütles, et 20. sajandi ajaloo osas ei tohi lubada ümberkirjutusi. Eestile ja teistele balti riikidele tähendas teise maailmasõja lõpp mitte vabanemist, vaid uue okupatsiooni algust, nentis ta. Günter Verheugen võttis president Arnold Rüütli käest vastu Maarjamaa Risti. President Lennart Meri viibis Gruusia pealinnas pelisised kohtuda Gruusia kõrgema juhtkonnaga. Lennart Meri visiit toimus Gruusia nõustamisprogrammi raames. Programmi on algatanud Madridi klubi mainekas rahvusvaheline organisatsioon, mis koondab endise riigipäid ja peaministreid. Lennart Meri, Eesti endine president, nimetati grusiinide palvel Madridi klubi poolt gruusia missiooni juhiks. Kohtumistel Gruusias käsitleti rahvusliku julgeoleku ja välispoliitika küsimusi, samuti ülesandeid, mis tuleb Gruusial lahendada demokraatliku riigi kiirele ülesehitamisel. Lennart Meri ütles, et Eesti erinevus Gruusiast oli on, et Eesti ei määratlenud end kunagi endise nõukogude liidu alana. Seda tuleb soovitada ka president Saakašvili. Gruusia Ma oma mentaalset kaarti tuleb loobuda enesekirjeldamise eest NSV Liidu ja SRÜ kategooriates, ütles Lennart Meri. USA-s algas kohus lindi Hinglandi üle, keda süüdistatakse vangide piinamises Iraagis Abu kribi vanglas. 22 aastane reservsõdur tunnistas end vangide mõnitamise süüdi. Neeme raud räägib lähemalt. Kui Abu greibi vangide piinaskandaal puhkes ja kogu maailmas said selle sümboliks fotot, kus lindi England abituid iraaklasi koertena la otsas hoidis väitis ta, et tegi seda mitte vabal tahtel, vaid ülemuste korraldusel. Islandi sõnul andsid selleks käsu sõjaväeluureohvitserid, kes lootsid, et alanduste ja surmaohtu seadmisega saab iraaklasi rääkima sundida. Hiljem tunnistusi andes märkis England küll ka seda, et tegelikult oli vangidest inimpüramiidide tegemine ja nende taustal poseerimine päris naljakas. Täna, kui England Texases Fort uudis sõjaväe kohtu ette astus, tunnistas ta vangide mõnitamise süüdi. Nüüd reservis oleva noore naise advokaatide sõnul saavutasid nad prokuröridega kokkulepe et süüd tunnistades saab Hingland leebema karistuse. Vangi peab ta minema ehk 30-ks kuuks, mitte enam 16-ks aastaks, mis oleks teda oodanud esialgse üheksa. Süüdistuse põhjal. Reaalvanglas tehtud fotodel on England koos oma tollase kallima vangivalvurite gruppi juhtinud Charles köineriga. Iraagis jäi inglanca rasedaks ja sünnitas mullu oktoobris poja, kelle isaks on Greiner. Mees ise abiellus aga vahepeal teise koos temaga Iraagis olnud naissõduriga ning kannab praegu vanglaskandaali eest kümneaastast karistust. Inglanna on seitsmes USA sõjaväelane, kes Abu Gregi vanglas toimunu eest kohtu ette astub. Seni on õigust mõistetud vaid madalama astme sõjaväelaste üle ühegi ohvitseri vastu süüdistusi esitatud ei ole. Möödunud nädalal teatas Pentagon, et sisejuurdluse käigus ei ole leitud fakte, mille alusel Abu kreedi vanglat juhtinud nelja kõrgemat sõjaväelast kohtu ette tuua. Osade kriitikute sõnul kinnitab selle skandaali süüdlaste karistamine taas, et kohtu ette tuuakse vaid reasõdurid. Sõjaväe kõrgem juhtkond toimunu eest aga otsest vastutust kandma ei pea. Eesti Raadio uudistele Neeme raud, New York. Uuest Eestist Eesti kirikute nõukogu tutvustas selle suveteeliste kiriku mõtet ja teejuhti, täpsemalt Mall Mälberg vahendusel. Viiendad suve on paljud Eestimaa kirikute uksed avatud ka siis, kui seal ei peeta jumalateenistusi või ametitalitusi niisothiline sisse astuda, jalgu puhata ja pühakoja rahu nautida kokku 190. sakraal hoones ning paljud neist on ka kultuuriloolised vaatamisväärsused. Kirikute nõukogu president Einar Soone kinnitas, et Euroopas on tavaks, et kirikute uksed on ikka lahti. Öeldakse tere tulemast nendele inimestele, kes on teel. See tähendab, et sul oleks aega puhata ja aega vaadata minevikku Jüri pärandisse, et osata edasi minna. Ja ma arvan, et sellepärast need kirikud, mis Eestimaal on, on just paigad ja kohad, kus võib-olla mõneski omavalitsuse piirkonnas ei olegi vaatamisväärsust rohkemal määral kui sakraalehitis. Aga mitte ainult seda, vaid inimene saaks vaadata. Ma nagu iseendasse ja küsida, kust ma tulen, kuhu ma lähen, kus on minu reisisiht ja eesmärk? Täna esitletud brošüüris on ära toodud 60 Eestimaa kirikut, mis tõelisi vastu võtavad koos nende aadresside telefoni täia lahtioleku aegadega. Einar Soone tänas neid inimesi, kes kohapeal uksed avavad ja tõelisi vastu võtavad. Raha teeliste kirikutes ei küsita, kuid mõistagi võib igav üks kirikule annetada. Plussööri keskel on Eestimaa kaart, kus on peal kõik teeliste kirikud ja lõpuks valik suvekontserte ja festivale, mis toimuvad kirikutes. Lisaks on üles loetud Need kirikud, kes pakkuvat eelistelega ja süüa. Projektijuhi Nele Hendrikson sõnul on praegu brošüür neljas keeles eesti, inglise, saksa, soome, tuleval aastal loodetakse lisada veel üks, kaks keelt. Jõgeval sai kokku 1938. aasta klubi. Need on linna eakad inimesed, kes elasid Jõgeval juba enne linnaõiguste saamist 38. aastal. Sealt ka klubi nimi. Linnapea Viktor seatašev ergutas neid kirjutama mälestusi, millest võib kokku saada raamat. Ja miks mitte, oleme kokku leppinud nende inimestega juba varasemalt, et nad paneksid kirja oma mälestusi Jõgeva linnaelust-olust. Ennesõjaperioodi ja esimesed mälestused ja fotodega on juba Meriaga laekunud. Ja Vaike Pärna memuaare saab lugeda aga juba Jõgeva linna koduleheküljelt internetist. Kuid aastal 1938 said mitme telkima linnad endale linnaõigused ja kuivõrd jumet ib olla sellisel ideel, et hakkaksid ka teiste nende Eestimaa väikelinnade vanemad elanikud memuaare kokku kirjutama ja võib-olla saab sellest üks memuaaride kogumik, mis kajastab nii mitmekesisemalt omavalitsuste ajalugu Sel ajal minu teada sai linnaõigused kümnekonna Eesti linna ja kindlasti on igas linnas veel hulgaliselt inimesi, kes soovivad oma mälestusi talletada. Nii et see on igati teretulnud mõte, idee, et algatada sellist ühist ühistaktsiooni. Küsis Jaan Lukas ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni kuus, saartel kagutuul kuus kuni 11 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss viis kraadi. Homme hommikul alates saartest pilvisus tiheneb ja hakkab vihma sadama, idakaare tuul tugevneb viie kuni 10, rannikul kuni 14 meetrini sekundis. Sooja on kuus kuni 11, Ida-Eestis kuni 15 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.