Tervist, mina olen Urmas, modi on lugemisaasta 2010. Tere, Mehis Heinsaar. Tervist. Keda sina viimati lugesid eesti kirjanikest? Ma lugesin kõige viimasena. Andrus Kasemaa luuletusi. Ma ei olnud eriti tema luuletustega. Ma olen tutvunud Vikerkaarest, mõned luuletused ja aga nüüd tutvusin põhjalikumalt ja ja on väga hea meel, et Eestile on jälle hea luuletaja juures. Aga siis leidsin selle markeesi 12 kummalist palverändurit Kätlin Kaldma tõlkes, et nende lugemine on ka väga mõnus tegevus. Ta on võib-olla viimased asjad, aga nüüd täna ma siis tahaksin rääkida Priidu täierist Tartu luuletajast. Kuna ma olen ise ka ikka juba praeguseks üle poole elust juba tartlane olnud, siis on ju hea rääkida teisest tartlasest. Priidu, Baieri hüpo perekonnanimega täier tekib võib-olla lugejal kohe assotsiatsioon sõnaga peier. Et siis mida siis tähendab? Vaatasin õigekeelsussõnaraamatust. Treier seal vigurimees naljahammas ja nagu selle sõnaga oleks üks võti Priidubeieri loomingu avamiseks neil nagu olemas. Võtmed on muidugi rohkem. Enamasti on Priidu täieri poeedimina taandanud end pisut avatuks, naiivseks üksik laseks idealistiks, kes otsib ideaalset armastust, tõde, eetikat alati rohkem asju, mis tema luulet nagu põnevamaks teeb, üheselt käsitleda seda ei annagi. Et paljudes oma paremates luuletustes on minu meelest Priidu peieri toimumas tõeline maskiball. Kuidas neid maske võiks siis nimetada, et seal groteski purjesid irooniat, ühiskonnakriitikat, infantiilsust, morbiidsust, isegi ekrofiilsust gooti õudust, liiderdajat, aga kõige selle all on ikkagi mõnda sellist loomuldasa kurba võib-olla isegi raskemeelset luuletaja loomust, aga kuna ta on ikkagi tõeline luuletaja, hea luuletaja, siis ei küüni kunagi esile selline melanhoolne luuletaja sealt alt, vaid ta jääb nagu üheks peieriks ehk siis mängumeheks seal teiste maskide seas või võib ka siis öelda, et ta nagu kurb kloun, kes sõdib nende kurikatega, siis nende kurikate nimed võivad ka siis olla kõik grotesk, pur, lesk, ühiskonnakriitika, infantiilsus, morbiidsed ja nii edasi. Et võib-olla kõige esimeseks luule näiteks ma tooksin luuletus armastuskogust tuli kiri kus siis tuleb esile peier, kui taas armastuse otsija. Juuksed märjas salkus maanteel värisen õhtul kuskil küünis unne varisen, eile olin Tartus, on jumal teab, hääletan ja otsin kogu ilma pealt. Ajan sinu jälgi, kaunis armastus, kuni väsinud jalgu tabab halvatus, raadiot krutin visalt aina otsin säält keskosa higist tagasi sinu häält telekas kaasas patareidega säält Su nägu, Peilin meeleheitega, ja nii edasi, siis mis lõpeb luuletus siis salmiga lõpuks viib armee mu tänu taevale Novaja saale allveelaevale tähendab leidmata armastust siis päästatega sõjavägi, et ka selline omas ajastus kirjutatud luuletus. Vaatame nüüd luuletusi, diisiker või hümn valgetele öödele, siis tuleb välja, et Priidu teieris on ka midagi jah, tõepoolest morbiidset või alust või isegi sellist. Poeet, kes justkui ihkaks hauast üles välja elavate sekka poeeti, justkui kes istuks oma kehas kui hauas kinni kuidagi kuskile ülespoole tungimise motiiv, mis tuleb eriti hästi esile luulekogus valgetele öödele kogus mustil päevil ei saa iialgi rahu neil Valevail pöil ümisema, siis kipun vananema moest läinud viit kuivel kirstus, ülikond seljas, odav lipski ehk ees välja kalla siis kingadest liiv. Siis mul seelikuserv taas südamest vilksatab läbi mööda elupuujuuri üles ronima, tean pähe variseb muld, aga Roosi Su hüüab, lõbus valts pooleli jäi meil kahel kuni rohu ja õitsvate lillede peal. Või siis teisal siin lähedal kohe on, luuletas, haudadele, ei veetleminud Kuldega vaesusega köida, ei ihkama lõbu, ei noruspäi, käi askeesija orgiaid ühtviisi põlgan ei keelduge õnnest, ei õnnelik näi vaid elanud kõrval ja südame ligi. Peaaegu niisamasugune, hall ja värvitu on vajalik elu, kuid helgimu sõbrad seal mulla all. Et siin on mitu sellist erimomenti käib läbi nagu moralist eetik ühtlasi ka selline teatav raskemeelne luuletaja, kes just tunnebki ennast nagu analoogselt, kui teilgi mu sõbrad seal mullal, ehk siis juba nagu kadunukese motiiv või? Jah, selliseid erinevaid viimane on tõesti väga palju ja on ka selliseid kootilik õudusmotiive, mis on samas väga geniaalsed, ehk siis puudulikud. Näiteks senini nimetus nagu supilinnas supilinnas, mis on üsna tuntud supilinnas supilinnas sääset pinnisevad hinnas. Supilinnas Supilinnas tahavad nad hulluks minna. Supilinnas supilinnas ilma põhjuseta vinnas supilinnas supilinnas seisab v pank kaevu vinnas supilinnas supilinnas ahvel sisse löödud, rinnas supilinnas Supilinnas armastuse kui preestri linnas supilinnas Supilinnas, verest vigaseks saanud pinnas Supilinnas Supilinnas lebab mõrvatu sõrmkinnas. Ja Priidu täieri puhul võib öelda, et väga suur teene on tal ka just kindlasti veel kord, kui Tartu luuletaja mingi koha aja ja ruumilaulik. Et ta on selle Mardistaja ajaloo ja ruumi Logaardistaja siis Tartu puhul ja see tuleb väga hästi kõige tugevamalt esile just kogus tuli kiri kus on siis väga palju neid Pälsoni ühikasündmuste kirjeldusi erinevates ühikatubades, sellel lausa luuletused pealkirjadega 307, tuba 427 püssirohu reet, retro, retro retro, kus on väga hästi tabatud Tartu kohvikute nagu sellist Rõngu, mis oli kaheksakümnendatel aastatel ja veel ka üheksakümnendatel. No näiteks kas või selline luuletus, tuba 307 on selles mõttes põnev, siin tulevad tuttavad tegelased ka meie päevilt välja. Ma mõtlesin siit kas juurt või petmansoni ehk mõnda teist maameessoost tuttavat, kui sisse astun üles, korjan koni, vabas loengule näib ruttavat kõikuma, kaovad kell näitab alles lõunat öö otsa pidu peetud lauluga ka laua peale jäänud kõhnad õunad siin imbunud läbi kohviauruga. Dekaani abi vajaks siin ja rangust kui hane selga. On teil ema jutt taas nägema, pean Naissoo kõlblat langust malet raskelt unne suikunud. Laste pärast tunnen hingevalu õudu, huuli, millel maalid pat, siit põgenen nüüd lausa, mis jalu, kus leida ihkas hing Lukreetsijat. Ja teisal kohe on tuba 427, tõenäoliselt siis ka 80.-te keskpaigast või isegi esimesest poolest. Motiiv jah, neljas korrus, neli tütarlast seal toas, mis numbriga 27, Ma tulen siia, teadmatagi on suus mul suhkru või ehk veremaitse. Lähen Kuiend, tunnen abitu, kui kingad, märjad nägu, vihma piiskes siin vaiba peal on juba trambitud ja mitte ainult paslates ja viis, kes teed, joome tihti mitte alati, kõik halastajaõdedeks sobiks, siin viibiks nagu ravi palatis teil tohterdada südameid saanud hobiks ei puudu iialgi, siin aspiriin tee kõrvale võib maitsta poepelmeene. Nii tasapisi kaobki hingepiin. Ah kuidas tasun kord küll teie teened ja siis mõned teisedki tollest ajastust luuletused, mis toovad üsna selgelt silme ette mõningad pildid ja asjad, mida noh, lihtsa proovidokumendina jäädvustada. Ajaloolased võivad aga mingi ning alati jääb sealt ju puudu. Ja selles mõttes ju Priidu täier ise ajaloolase haridusega. Aga lisaks sellele veel ka on luuletanud Tartu, ütleme õhustikku, 80.-test 90.-test väga hästi. Luuletustest tuleb välja tolle õhustik aga siis. Ning huvitavad äärmused, Priidu peieris on küllaltki suured. Samas on ka väga tugev selline puritaanlik, võiks isegi öelda moraali apostel. Et mõned luuletused on sellised nagu epislid või nagu kantslist loeb luteri pappi loetud epistlit, mis kutsuvad korrale inimesi saama korralikeks reaalseteks ja teisal siis täiesti sellised, kuidas öelda maniakk, tavalised vesigi, retsidivistlikud luuletused. Et siis luuletaja või poeedi mina sisaldab väga palju siis nii-öelda poeedi ninasid. Ühest äärmusest teise võiks lugeda Ta armusliku luuletust kõrvuti siis saab sellest isegi paremini aru, näiteks luuletus lehekülg 38 mustil päevil kõlab selliselt õnnelikele. Kõik jahivad väikest privaatset ja naudivad kaminas küdevat tuld, kuid mina mitte, kuid mina nute, ma pole ju hull. Teevad väikese sigaretti ja joovad kohvi ja pähe lasevad Kölni vett, kuid minu mõistus on selge, ma tean, et see kõik on vaid hale enese bet. Ma pole ju hull. Et siin võib kohata siukest reegliku peierit, kes sisendab lugejale, et kõik võib olla ka endale, et kõik on enesepettus ja ainult äärmise enesekontrolli veaskeetlasega saab siis näha tõde või kehastada tõde. Teisal korraliseeriva luuletuse kõrvale siis samast kogust luuletus pealkirjaga suhkruga tee mis on ka viisistatud Tõnu Trubetsky poolt esitatud ansambli vennaskonna poolt. Segan suhkrut malbelt tassis, kus nii armsalt aurat, tee ühtki pahandust või pat enam iial ma ei tee. Võtan lonksu huuled torus, Ahkul, hästi maitseb see Jamu pööning, järsku näib mul lausa keisrite palee. Ah, kui kogu elu nõnda laoks teie uima armsasse, siis mind iial ei viiks, miilits raudus käsi vanglasse ei siis häbitöösid, teeks mass igatseks pahetseks ühestainsast tassist piisaks, et ma juba kahetseks. Ja siit jõuame siis ka huvitava nähtuse juurde, milleks on siis Priidu peieri Mati miilise ühislooming nimega Mati moguutši. Idee sellise tegelase sünniks tuli triidubeierilt, aga Ilmo Mati miiluse olemasoluta ei oleks, ei tee mitte kuidagi teostada pannud ja tõenäoliselt inspireeris Mati Niilust teda väga otseselt sellise idee teostamiseks. Et Mati. See on väga selline kon, geniaalne loomeakt. Mis tartu fenomen, nina on väga huvitav. Et mingi hetk 80.-te alguses lõi Priidu peier sellise Sealse luulekolmnurga moodustas siis Priidu täieri Matti Niiluse ja Matti moguutšina SAISis kehastuse Matti maguutšina keda kehastas Sis Matti Niilius. Ja moguutsit võib siis nimetada kui selliseks elavaks kunstiteoseks elusuuruses paaniks, lihtsameelseks ja infantiilseks eriliseks ja rõvedaks pooljumalaks kehastunud ala teadvuseks. Et selline ürgse pool jumalusi ürgse poeedi ilming. Ja sellisena oli see väga võimas idee ja näiteks Ma mäletan, et kui ma 91.-na aastal siis veel abitu rendina Karksi-Nuias sõitsin Viljandisse Priidu täieri Matti miilise luuleõhtule siis oligi minu kõige esimene elamus sellise luule eeskava ettekanne, mis seal Viljandi kultuurimajas oli, siis Priidu täier luges oma luuletusi ja siis luges oma luuletusi nii-öelda Mattima putsi. Mati Niilus siis kandis neid ette, aga ta kandis ette kummatima kuutsi. Ta oli ikka märgatavalt suurem populaarsus Mattima kuutsil, kuna ta oli ikka niisuguse noh, esiteks väga võimsa häälega elaval kuule ettekandjana praegu vaid mingi analoogi tuua, siis kontraga sel puhul see kooslus püsis üle 10 aasta ja sellest Mattima kuutse luulest, siis võiks ka mõned näited tuua näiteks luuletus meele mürgitaja motima kuutsi, mina metsik mehike, on just huvitav võrrelda. Mingil moel on ta ikkagi jätkuvalt ju Priidu täieri üks poeedi Minedest, kuigi selle kehastus on ta nüüd leidnud siis mati moguutsis ja kõlab järgmiselt. Simuralt reklaamilehtede peidad säält kosjakuulutusi küünlavalges, loed siis ihualasti, sa jooksed öösel õue ja liivakastis värisedes sõrmitseb oboed säält hommikul su leiab kojanaine Juula ja sa talle selga kargad iharusega ta kooli ruttav lapsega kari aga kuulab, kuis katkeb sinu mäng crescendos, imestusega sa talle taha, tõmbad otse aga uksel, kus meeleheitlikult appi kisendab ja alles miilitsas sa näed, kus põhjus, seos, kust alguse sai kõik su kergemeelses teos. Nii et täiesti teine äärmus on siin kui veel loetud luuletuses hakkamatima kuutseliga, kahtlemata sellise sanitaarluuletaja roll oli tal oluline kaheksakümnendatel. Riigimehe surm, mis on kirjutatud novembris 1982 siis pühendatud Brežnevi lahkunule, kes oli siis Brežnev? Nüüd enam lauldagi proovi ja baaris konjakit ei proovi ning õllegagi lugu räbal ma pole joonud terve nädal PUR Leimu peale järsku laskus, kuid mitte kopikatki polnud taskus, et välja teha sõpradele leinas neljonja puhkab Kremli seinas tal kõrval Suzlov, vana kaardivägi, kes seisis kindlalt nagu kaljumägi. Saab meist nüüd kui teine pukis, kui suurest murest otsa jäänud rukis ja mais ei kasva vilise ei kõrsu. Kas viimaks pahandust siis nii ei võrsu? Ja selliseid luuletusi ja väga palju. Veel üks väga Mogoodželik luuletus. Vabadus Paldiski moodi. Kõlab järgmiselt. Mõeldud on siis Paldiski maanteed Tallinnas, kus asub kohalik hullumaja. Nüüd haiglamüüride vahele maetud, kisendab karmilt ja kaunilt mu hing, pea nulliga siledaks aetud, taipõrgus käidud, viimane ring, mind pisteti hullumajja. Mind Eestile luuletajat, nüüd hundiratast võinud lüüa, ent põrandal veeretada nüüd kõhu täis ja võin süüa ja näkku perearstile peeretada. Siin tõelist vabadust naudin, teeksite sõbrad NKVD-st, et nõnda lihtsalt nokaudist arvati olevat Mattima kuutsi taolist meest. Kogu viimane pane, luuletus on ka väga sümboolne või kokkuvõte, mis võtab Mattima fenomeni kokku. No ei mahuraamidesse korraliku kodusse Eesti Kirjanike pika-pika halli Rodusse. Minu sünnitas suur valu, kogu vihkamise jõud mulle tundmata on teie värsi elegantne sõud. Minu valu on vastus, vihkamine, luuletus mulle tundmata jäänud teie alandlikkus-kuulekus, minu, teie nokaline olla alandatu hääl rahval, kellel kohta ette pole nähtud ilma pääl. Et see mati maa Ronan leidis oma kummalise ja pisut kurva lõpu üheksakümnendatel aastate teisel poolel, kus siis Matiniilius oli juba samastumast tõesti motima kuutsiga ja hakkas ka ise uskuma. Mõned luuletused on loonud Mattima kujutlusi, luuletused ja siis tõenäoliselt Priidub Eier inimesena muutus sisuliselt siis kadedaks, võib-olla selle peale, mis ta ise loonud, ehk siis paljastas, et tegelikult ei ole mitte Mati Niilus nende luuletuste Mattima kujutuse luuletuste autor, vaid ikkagi tema, Priidu peier ja see selle väga võimsa legendi elamus legendi, mis kandis väga hästi sõnumit, oli sellisena väga õige nagu purunes. Nüüd on siis sellest järele jäänud ainult kirjanduslugu, aga sama hästi võiks ju edasi, võiks olla siiamaani see mati, ma kuulsin. Et tõepoolest, mis siis oleks selles halba, kui lugejate seas pisikese arvamus ikkagi ilusaid luuletused loonud. Ja mitte peidupleierit luuleaktina või elava luulena, kui miiliuste luuletusi ette kannaks, oleks siiski kuidagi võimsam. See võiks töötada väga hästi, praegu ei olla vääriline partner sellisena näiteks kontrale contra luulele. Aga see võib olla ka tõestus sellest, et inimlikult on see mõistetav, et tõelisel laienenud liidu täier nõrgeni väetin kui looja temas. Ehk siis looja, luuletaja selle kõige ülevamas otsesemas tähenduses. Keda Priidu Peer kahtlemata on, aga siis Mattima kujutise leidis sellise pisut kurva lõpu. Jah, nüüd teda võib lugeda raamatutest ja niimoodi, aga see ei ole, meil on päris see, kui Mattimiilis veel esines Mattima kuut sina ja neid luuletusi ette kandis ja, ja kõik seda uskusid, et tema ongi need luuletused loonud. See kestis väga kaua, aga see võiks kesta ka näiteks teieria Niiluse vajaliku elu lõpuni ja alles siis hiljem kirjandus. Loomulikult see asi oleks võinud välja tulla ja selleks palju võimsam olnud, aga noh, niimoodi see läks ja, ja las see olla niimoodi. Kõik see maskiball siis, mida piidupeeruma luules on loonud. Tõesti, püüdsin neid kokku arvata, kes need siis kõik TEMA poeediminaad. Monika ühiskonnakriitik, moralist infontiilik, romantik, neurofiil, gooti õuduse luulendaja liiderlik poeedimina, groteskne Pulleskne ja noh, et neid on väga palju, aga selle all jah, tõesti, on selline ikkagi tunda sellist kellanhoolse luuleta, kurba või isegi raskem loomust, ET. Väga hea ja osav luuletajana muidugi ei pääse see domineerima. Senine lüürik on ka palju luuletusi, kus on siis lihtsalt inimlikult ja kurvad luuletused kus võib-olla seda maski mängu kõige vähem. Näiteks järgmises luuletuses kogus Mäo valla keiser ehk kurb klounaad maad. Juba pealkirjas kurb kloun, maad võib välja tulla, et siin luuletaja on Abdukama maski mängust ehk isegi väsinud siin lõpus paar sellist luuletust, mis võib-olla ütleb epeeri kui inimese luuleta kohta rohkem kui nii mõnedki peierlikud mängulisemalt lustakamaid, luuletused näiteks põgenik mööda tühje lumiseid tänavaid Kaarli linnas räigelt soiguva kõrtsi orkestri eest, põgened, sa põgened joodikutest ja litsides tänava nurgal põgened korral ikkagi kodanike eest. Sa, kes on praegu tulemas kirikutest, kaarest jõulujumalateenistuse eest, põgened, sa põgened ateismist, jumalaotsijatest, põlgus, raev ainult hinges põgened, sa põgened põlvini tõusvas sügavas lumes sumpad, linnaserva, kus karjamaa kaetud on jõulu rahust ja taevatähtede särast, mida sa tagasi endale iial ei saa. Või siis kogu viimane luuletus, hüvasti kuulen torude langemist pehmet ja sooja häält öös, kuid mu süda on raske ja kurb valusalt linnas, ta lööb aedades, õunad on puude all, jalge all krõbiseb leht, valamu taas on kui hammas hell, tulest ja närvidest testtorudest kasvavad tammed, võrd, suured ja tugevad puud, kui ei pühiks neid kokku, vaid armutult kõnnidel luud. Kuulen tõrudele langemist pehmet ja sooja häält öös. Jää hüvasti, väike siilipoeg ja hüvasti suvi asi. Et niimoodi ja rääkida nagu isiklikult siinkõneleja pilgu või meeleolude läbi, kes ma olen Tartu kodanik, siis ma olen tegelikult. Alati, kui ma näen Priidu peierite omas kergelt luitunud mantlis ja portfelliga pea kergelt allapoole vaatav, kuskile kindlal sammul tõttamas, siis on alati selline tunne, käib seest läbi seatunne või selline tõdemus, näe sealt läheb luuletaja. Et võib-olla sellest vähemuses on midagi nostalgilist või retro oliku, sest on ju palju luuletajaid, kes on sama head luuletajad kui Priidu peier või noh, teistmoodi luuletajat kuidagi, aga kui nemad lähevad laval, siis nagu ei tule seda tunnet automaatselt, et näe, sealt läheb luuletaja. Mõtlesin, et näed, sealt läheb see inimene, see kirjanik ja noh, tulevad teised assotsiatsioonid olid aga inimesena tema mingi selline eetiline hoiak askeetlik hoiak, isegi purita paanlik ja moralistlik hoiak. Kultuurkapitalilt endale naljalt stipendiumi küsi, püüab hakkama saada sellena, kes ta on, ütleb alati, et ma olen õpetaja. Ei ütle isegi enda kohta, et ma olen luuletajat, ma olen lihtne ajalooõpetaja, et selline tagasihoidlikkus ja väärikus ühelt poolt inimesena on olemas, et selline luuletaja arhetüüp kuidagi keeles, siis elab see midagi õrna, haiget saanud ja selline edev ja peierik luuletaja oma luuletustes hakaga, samal ajal kes kehastab väga kõrget moraali. Et jah, sealt läheb luuletaja alati hea tõdeda ja hea näha teda Tartu tänavatel minemas ükskõik kust siia, kuhu. Teine luuletaja, kelle puhul samasugused assotsiatsioonid, aga need on võib-olla teisest servast on olnud Lembit Kurvits, kes siin pole muidugi tänase saate peategelane, aga kellega mul on kaht assotsiatsioon, olete olnud, et näed, sealt läheb luuletaja või siis võib-olla see assotsiatsioon on nagu, et et hull poeet, aga ikkagi Mul on tunne, et näed, sealt läheb luuletaja. On ka üks luuletus, kus on ka ära märgitud Lembit Kurvits. Et loeksin selle ka veel, et luuletus taltumus, luulekogust tuli kiri. Need, hilised taksosõidud Lembit Kurvitsa poole, mul meenuvad sellest talvest, kui alla vean talle joone Kaasa üht kentsakad neidu, ma tassisin igale poole me tihti ju endaga Kaasa külla kedagi toome sina mu kõrval kušetil, kui lahti lõigati torti, ah, oleksid odanud mintsa kas või üks kordki. Ja mäletan purjus Niiliust ekslema lumeväljal Kell ühes käes vermuti pudel ja teine täiesti paljas. Ja mäletan, kuidas sa räägid, kui läksime linna poole jõe äärde, jäid lumevallid meist maha kahele poole. Et sinule pole vaja mu kinke ja minu lilli. Et sina tahaksid poissi, kes laulaks ja mängiks pilli ja raudtee ülesõidul end. Mäletan seisvat. Vaikid kogu see aeg vaid kraesse peidetud nina ja huuled siis surud kokku nagu kruustangidega ja meie ümber on öö. Oma engidega. Jah, selle suletusest saavad kuidagi Lembit Kurvits ja Priidu teie nagu kokku, et selline nukker niukseid luuletajaid kusagil selles on nagu nende kohtumine või kahe Tartu luuletaja kohtumine. Tänases saates, keda sina viimati lugesid, rääkis, luges Mehis Heinsaar. Priidu peierist, kuulasid ja toimetasid Külli tüli ja Urmas Vadi saade valmis koostöös lugemisaastat.