Tervist, mina olen Urmas, modi on lugemisaasta 2010. Keda sina viimati lugesid? Siia esinema luulet lugema tulles, siis lugesin uuesti üle Efessi. Ta on kasutanud mitmeid nimesid ja pseudonüümi, siin François Sarpeenina. Hando avaldanud luulekogusid esimesi endale ja ta on Ma ametlikku nime all Indrek Mesi kätta perioodikas luulet avaldanud vastu tekkis mul uuesti suurem huvi just seetõttu, et lugesin Vikerkaarest jaanuari veebruarikuu Vikerkaarest Mart velskri väga huvitavat artiklit. Pikemat kirjandusteaduslikku artiklit. Sest temast kui inimesest ja luuleta aasta see on väga huvitav ja samas ka õpetlik lugu. Aga Indrek Mesi kepi ma tean natukene, ma olen temaga ilmselt esimest korda, kui muutunud kostovi lehes. 90.-te alguses ilmus kaks aastat siin Tartus ka väike niisugune andarenoonda kultuurileht, kus ma olin toimetajaks. Seal on aasta otsa ja siis jah, seal toimetuse mäletan, ta käis ringi tali huvitav tüüp, välimuselt ja luuleta puhul on väga oluline see imidž, mis ta jätab. No siis oli ta üleni mustas. Ja ikkagi tahtjad mustas siis ennast fotodele sättida ja näed välja punkari moodi, kuigi ta läheneb juba 40.-le eluaastale. Järgmisel aastal 240, mõnikord punkari soengute asja, nahkpintsakud ja tagid. Et väliselt ka kummaline tüüp selles värske artiklis on siis ka räägitud tema siis muusikalistest nõudest ja noh, et, et tal on üks tohutult oluline gooti roki Minu arust see ja seda siis kuulates on ta siis ilmselt ka sageli luuletanud, see teeb meid ka saanud, aga mina ka olen sageli luuletanud, mingit muusikat kuulates ingliskeelset muusikat ei kuula. Inglise keelt nimelt eriti hästi ei oska. No inglise keele kõla mind eriti ei inspireeri, saavad väga Walessi sees ess mulle meeldinud Indrekut juss, maosisin siis esside rohkusson. Ongi inspireerinud Sorpe tähendabki midagi madu vista prantsuse keeles. François, mis tal võetusele prantsuse kuninga François esimese Augsele renessansiaegse kuulsa valitseja jaoks. Seal on selles esimeses luulekogus ka siis juttu siin paarioru lossidest ja sellest seisust kuningast east François Ast, kes tõesti elas suurema osa majastus seal laari jõe ääres, Leonardo da Vinci on seal oma elu lõpu veetnud. Isiklikult oleme Indrekuga suhelnud peamiselt telefoni teel, sest ta töötab juba 10 aastat Loomingu kriitika osakonna toimetajana. Ja siis kriitika osakonna toimetajana on ta püüdnud ikkagi ka mind sinna mõne teose taha haakida, et ma kirjutaksin arvustuse. Kuid ma ei taha eriti praegu alustada, sest minul see alustamine on seotud sellega, et mul tavaliselt lõppevad need pikemad artiklid tugevate valudega. Ma kirjutan neid asju siiski nagu luuletusi ja kui mul ei ole ka palaste inspiratsiooni peal ei luuleta, siis ma ei suuda seda kriitilist artiklit kirjutada. Aga ta on väga visa ja ilmselt seal loomingust tahetakse võimalikult inspektor oleks esindatud tõesti kirjanikest alustajatestel kunagi üsnagi palju kirjutanud kriitikat, aga see jääb sinna siiski 80.-te lõpp 90.-te algusesse. Eks iga inimese jaoks on mingi selline piirdaatum, aastaarv, mis teda kohutavalt häiriv ja minu jaoks on see 50 seal, ütleme siiski jah, nagu kindlasti oled sa juba pool elu ära elanud võib-olla isegi juba kaks kolmandikku lasta. Indrekut võib olla häirib see 40. eluaasta ses Alasti ja elus, see on siiski kohutavalt pessimistlik ja sünge kogu, aga samas ka siiski lennates väga tugev kogu tema kõige mahukam luulekogu siin üle 100 lehekülje pikki tekste. Eriti nüüd viljakas autor, et ta on avaldanud neli kogu. Jürgen roostasin oma 30. tuvasta juures on avaldanud vist kuskil kaheksa, üheksa kogu juba aga neid on on sageli võõraldatud peetud, nagu siis viimase 10 aasta kõige olulisemateks eesti luuletatakse. FS kirjutas ennast eesti luulesse kolmanda kogu, kas olid 2004, oli siis selle luulekogu pealkiri seda siis peetud ka isegi siin korduvalt viimase kümnendi kõige olulisemaks eesti luulekoguks tõlgitud viide või kuhu ta väliskeelda tervikuna või enamus sellest 2004.-st. Ma ei pea olema nüüd tohutult produktiivne. Härra on tegelikult maailmaluulesse, jõudis ainult ühe luulekogu Kasele kurja lilledega, kuigi seal on väga paks kogu. Ja ma arvan, et FS kirjutav veel, kuid tal ei ole ka sellist kohutavat tungin iga aasta seda kogu välja anda ta loomingust siiski palgalisele. Ja võib-olla jah, need väga produktiivseid luuletajaid sunnib tagant Kultuurkapitali stipendium, et iga aasta peaks jälle midagi avaldama mingit kogum mingi raamatu. Et siis on tekkinud ka üliproduktiivsed, luuletajad, kes kipuvad jah oma anneta seetõttu raiskama, pingutavad võib-olla üle seda Kultuurkapitali stipendiumid saada Indreku puhul seda vist. On karta nalja teeks väärikate inimeste puhul, aga ta kipub mõnikord jah, võib-olla liiga palju lobisema. Indeks talumis, piinlik luuletus sugu haigest eesti kirjandusklassikust, kes käib seal kuskil sugu haidest. Kirjutatud juhtum, aga milleks siis sellist asja siis kirjutada, võib kohe tekkida küsimus. Ja ta kasutab oma luules ka selliseid roppe sõnu, mida mina olen siiski julgenud kasutada ainult oma punk luulased. Madin Ma kuutsi pseudonüümi kirjutatud luules. Mille poole siis helistada ja seda peieret siis ma kujutised. Robot ei kasuta roppe sõnu ainult erandjuhtudel juhtunud Need roppe sõnu siiski üsna palju, aga effessi tekstides võib kohata siin üldse otsest ropendamist ja võin ju lehed ja pöörased. Et eestlane on, on üks rahvusena. Ja ka sellist iroonilist hoiakut on eestlase suhtes ka siis usu, suhtas ta näge siis usuõpetuse vastane. No see ei ole sugugi usuõpetus, mida siin koolides on pakutud seal niinimetatud aga tegelikult seal usundit, ajalugu, mida seal on püütud koolidesse tuua ja ma ise on tegelikult ka töötanud usundilooõpetajana, kui seda nimetate usundi looksist, tegelikult on ajalugu käsitleb siis kõiki maailma usundeid. Probleem on muidugi selles, et sageli võivad kohtades de usundiloo õpetajaks sattuda siis kohalikud vaimulikud, kes hakkavad tegema seal usupropagandat. Seda ei tohiks küll jah lubada. Siis peaks ikkagi selleks natuke erapooletuna seda usundiluga ehitama ja sõltubki vaimulikust. Meil Treffneris on tegelikult suurepärane usund õpetaja kes on ka vaimulike Toomas Jürgenstein, aga ta on suutnud esitada ka kõiki teisi maailma usundeid huvitavas vormis ja ja kõik tema, need õpilased ei ole sugugi siis sinna luteruse poole kaldunud. Munad on läinud ka idamaade usundite poole on seal tulnud ka pudistada ja on ka vist ka muhameedlasi võib-olla sirgunud, ta tutvustab enamvähem erapooletult kõiki neid maailma religioone. See on ääretult huvitav teema ja just Aasias ja Aafrikas ja Ladina-Ameerikas ringi liikudes on see eestlase jaoks siiski väga oluline ka, ütleme Lõuna-Euroopas seda katoliiklus peaks tundma, see on see väga oluline. Ma siis proovin lugeda kaaned refessi tekste. Esimene on tal muidugi hästi õhukene samm kaasas, et võrdluse mõttes võiks siis ka lugeda tekstid siit sellest esimesest luulekogust on. Pealkiri on jumal on inimene, provotseeriv, pealkiri luuletusi on siin ainult 24. Kenasti kujundatud. Ilmus sellesse Eesti Kostabi Seltsi siis rebüütide sarjas 1997. Siit võiks siis lugeda siis selle kogu luuletuse ja siin on kõik need luuletused püütud siiski Viiariini hiljem anda sellest ruumist loobunud, kirjutanud vabagarhilist luulet. No minul ka siin teinud etteheiteid, seal on mõned valdkonnad, nad ei oska riimilist luulet kirjutada, mitte sellepärast, et et ma oleksin kootav riimilise luule poolda fänn. Ma arvan seda, et nats eesti luuletaja kestahes-tahtmata ka tõlkima ja seda vanemat Riinilist luulet meil on tohutult siiski veel tõlkida inglise, prantsuse, saksa luulast ja see on, need asjad on enamasti riivis ja kui tõlkida neid ja siis vaba päev, siis on siiski väga vilets tõlge. Minu arvates võib teha neid siukse ja katsetusi. Kui on olemas siiski Kariimilised tõrked ees. See on siiski vanema perioodi luuletaja siiski loomingut tohutu moonutamine, kui seda riimilist luulet panna vabavärsse. Meil on olemas juba ees head eestikeelsed liinilised tõlked. Kaalep pilt. Ma arvan, et sangalt, no siis võib Õnnepalu teha ka naljasõda Buduaar siis vabaväärsena tõlkida eesti keelde. Aga see ei anna mitte kuidagi siiski seda ehtsat. Läheme edasi täna siiski seda Raivot rütmi ja seda irooniat, see no ütleme üks Indreku nõrkus, et ta ei ole midagi ise tõlkinud paratamatult seda testi luuletesse pead natukene ka tõlkima. Kas siinse keelest saksa, vene või prantsuse järjest. Et andurid on toimetajana siis läbi lüüa ja siis luuletajana olen veel midagi tõlkinud selle tõttu ma olen ka, ütleme, õpetaja kohale tõmbunud. Ma loeksin sätes suurte tegude algus, see on siis maasikakasu esimene siis luuletus. Ehteid, relvi, särav ja headki fanfaari. Kõik sündmusi suuri lubab loota, modaamid õige ilme, pea võtab taevakaar. Me käske vaid tosin hiiglast ootab mene Teeklejaid, meie puhtad seinad, tunne, kui lõpeb jaht, siis sõda käima läheb. Et elu hinnata, on vaja hirmutunnet, kuid võitmatud on meie vaprad, näed, las vägistamis hirmus jookseb naistekari. Šveitsi palgasõdurite eest. Maailma on katmas mu tiiva kuldne variloo suremateid teoseid, vintsimees. Seal, kus oli päike, nüüd taeva tõuseb madu ja kerkib kauneid loss Prantsusmaale. Ning siia hobust juhib kaasa tuues sõdu. Too õilis kuningas, hea François. Francois oli ka François Rable üks patroone ja soosejaid kargantoe vada pandograjaleja autorisoos ja ta hindas ka huumorit, nalja ja noh, natuke on Indrek siiski varasemast kas püüdnud ka nalja teha, aga muidu ta absoluutselt sünge, tõsine mees. Morbiidne minu Polongised kipun loopima minu esimene reaktsioon, et ma hakkan lõppema, inimestega isegi lähe, tunnen, võin tekitada sellise labase matsi mulje endast. Ja olengi tekitanud nööridest nooremate inimeste puhul ikka vanem mees, kes hakkab nalja tegema, mingeid keelelisi selliseid nalju ehitama ja oma elujuhtumeid siis humoorikalt ehitamata mõjub koomiliselt. Ja siis On lihtsalt keel hammaste taga hoida üldse mitte nende noortega suhelda. Indrekuga jah, ma tõesti ei ole, muidu saan ka ainult siis telefonile mõnes seltskonnas koos olnud, aga ma ei ole seal pikemalt juttu ajanud. Ega mul on ausalt öeldes ka siiski raske temale saladused on väga tõsine. Mulle meeldib ka praegu, lugesin nüüd Triin tasuja intervjuud, kus Triin tasuda üks uusi ja huvitavaid siis Eesti vetesse, siis on sellesse Henrik mesi ketta peaaegu armunud ja seda effessi siis luulet lugedes ongi tema osa Se provintsi luule sisse kokku pandud ja tahabki edasisest luuletada. Samas vaimus muidugi vabas vaimus tasin siis kirgastumine on iga sammuga mu saapanina pikem Jason, võikalt valgustatud, teed siin vahel majade, nii tüütult avalikke ei kutseid kolgata kuulma. Tee linn minu ümber üha tiheneb, kuid tean, et keegi söestunud mees end peidab ja minu ellujätmist tookord ammu neab. Kui sinna jõuan tola maski, heidan siis naudinguga vihavaenlast kätlan kui põlguse alt langenud viimne kest. Null hetkel olen Hamlet, mil ma ütlen, et aeg ei ole lahti liigestest lennates päris tugevalt. On õilsaid tänavaid veel palju torne, mis tarkust on täis, kuid veel ma ei tule, ei tule. Ma veel pole saanud mu reisipaun täis, ma ees on palju väravaid teel, palju linnu, mis litse on täis. Kuid veel ma ei tule, ei tulema, veel, pole linnadelt piisavalt, täismees on Ulmi säravaid veel palju kaldaid, mis kurbust on täis. Kas veel ma ei tule, ei tulema veel, kas nad mind juba täis? See on ilmselt tõsisena laulu tekstina mõeldud hästi kirjutatud laulu tekst, noh võib-olla sellesama inglise, Ameerika ansambli mõjutusel. Ma ei tea, mis ma muusikat tegelikult esindab, see Sisters. Ma ei ole ilmselt ühtegi tema lugu kuulnud. Aga võib-olla siin selles tekstis on aga Tõnu Trubetsky ja vennaskonna laulude mõjutusi, sest vennaskonda üheksandate aastate keskpaigas ikka tohutult populaarne Trubetsky luurata, kuigi ka väga napp tekstikirjutaja on surnud kuningas ja mitte ainult üks on surnud lootus mõnelgi, kes elab su nimi, Emajõgi võõras keeles, sest üks mu kõrvus ikka kummastavalt kõlab. Taas kõnnin sinust üle mööda silda, mis seisis minu lapsepõlves, siin ta läinud on, nüüd lahkunute kilda kõnnin läbi õhtu kattis viin. Kas ongi kohta enam, kuhu minna, kui Hamletist saanud õllevaadi punn ja kõrgub üle minu sünnilinna üks kurblik hilissügiseni mõõk? No siin on natukene see Riin just selles viimases stroofisse kaduma läinud. Ise eksisin, seetõttu siin tõotasin midagi muud. Lõpus siin neist Tatum tänavatest, talveõhtutest olen ka mina luuletanud, no siis võiks lugeda siin ka ühe siis prantslazarpeni nime all kirjutatud pildistada siis talvisest, Tartust on Tartu tänavatel talveõhtut taas kurb, päike laisalt lakub roosaks puhast lund ja ükskõik, nüüd käin püstipäi või silmad taas. Nii kaunis ülendavalt loobumise tund. Tookord hommikul päike tõusis, sinust külma algas talvepäev näit, tuntud polnud veel. Kas keegi päeval seal arvata võis minust, et lõõma jäisematkord anumas, mu meel. On see minu hääl, ma mõtlen, tundes õudu, kui hinges hüüab tontlik südaöine linud veebruar, veebruar, anna mulle jõudu, lasku alla veebruar ja lunastada mind. Siin on midagigi armastusest öös vastu mu südameklaasi. Karm vihm, piiskasid lööb, ma kujutlen, tundas, eks gaasi, et suudlen sind, lemmik amööb hulk aastaid, nüüd olen ma veetnud siin, tarnis vaid oodates sind, ma usun, sa pole mind reetnud ja mõnikord on ka end. Kuid mõnikord mine sa tea, võib-olla olen ma käinud igal pool, kus ma käima ei pea ja sinu patusid näinud, kuid ometi usud sa mind, ses elus me kohtume veel. Päike, jumalik lind ning joome siis Seiloni teed. Selles malt velskri, selles pikas ja põhjalikus artiklis on juttu ka siis Indreku seal isiklikus elus juhtunud traagilisest loost abielu purunemist ja just peale seda tohutult hästi võetud siis vastu võetud luulekogu 2004 seal midagi, siis tal on ka lapsed. Siis oli see abiellumist seal purunenud. Minu need õnnetud armastused on ka üsna kuulsad ja ma nad kõik ka luulasse raamatusse raiunud, aga õnneks ma ei ole neid nii tõsiselt võtnud ja see indrek kuse südamedraama vist oleks peaaegu lõppenud mehe surmaga. Ma ei ole küll kunagi selliseid asju teinud, isegi mitte mitte mõelnud selle peale, ma ei võta siiski naisi kunagi surmtõsiselt, kui ma võin nutta, põlitada, mõnikord olen valmis ka nendest lasa elu andma, kuid siis, kui tahan seda minu käest, no ütleme, aga mitte, et noh, et see ära põlga, mõtlesin, ma siis hakkaksin tema punaste neid meeletuse tegema ei siis kui enam mitte. Aga jah, kui ütleme, kui ka see minu naisele on kallale mindud, teda on solvatud, siis ma olen küll valmis ka tema au kaitstes tõesti ka võib-olla isegi oma elu andma, sest ma võin kallale minnes teisele mehel salatud. Ja olen ka läinud. Aga üldiselt ma ei ole vägivaldne inimene, nüüd ka mitte eriti suur ja tugev. Siiski neist konfliktidest hoiduda ka naise au kaitstes olema küll valmis oma eluga riskima, aga muidugi mitte mingi õnnetu armastuse nimel, seda küll mitte. Õhtune palk. Armastan sind nagu raagus puid, see tunne tõesti vanamoodsalt puhas. Vaatlen õhtutaevast okstel olnuid. Näen Muha loodust kujundances kohas, kuid daamid-härrad, varesed ja tuvid. Lahkugem, sest koeri imelikke sinna. On küll haukuda, on huvi. Hicken Helga Ficken, Chicken Fice. Mul on üks tšehhist juugendkunstnik. Talle paistab huvi Pakodusse juugendkunst 19. sajandi lõpu jaganud. Olgu see moodne kunst. Selgeltnägijate kahekõne. Lõpmatusse haigutab lärmakalt, ma kuulen seda, ma ju isegi sammast, seal seisab üks linn, ma tean seda ju isegi õhk ta kohal on rohekas. Näen seda ju isegi. Õhus on linna matused, ma tunnen seda isegi elab linnas vaid üksainus hulgus, mina olengi see. Ja siin on üks selline natuke üdilik luuletekst. Ma võin siis ka lugeda, aga küllaltki hea paks geenius istub Telefoni traadil. Kumb undab, on see mees või hoopis traat? Üks onu lahkub kaldalt šõudes, paadil on öö ja homme algab aastalaat. On on külm ja härmas puud ning traadid ja seegi sellel istub geenius, paks, kuis jäätunud järvel liikuda saab, paadil ei mõista, sest ma olen alles laps. Mu ema-isa kastmele läheme koju. Jah, tean, et laat Me linnakeses homme, kuid jalutada siiski on veel tuju, mis sest, et siis ei, saame Laadalt. Homme on linnukere, aga inimene tolgeniusel, kes targalt istub traadil, et ta on surematu juba tean ja sedagi, et kloone näen paraadil. Siin on just see lõpp, on hästi jõuline traadile aparaadil. Mcmeti Paul, selline teatraalsus natuke siiski ka. Tegemist on see, mida selles esimeses kogus võlus, kuid see lähtub muidugi Jüri üdist juriidikogudest. Urmas vaaditab varasem luule küll haigutama, haigutav. Ka minule see siiski päris meediat, mu narrimüts on peitunud krooniga tulla ja selle kohal särab nimbus veel, et päästan oma suguliikme valla, üks isand langeb homse päeva eelpilt, malbe sulgu süütu lapse kusi. Jutt malbe, süüta poisipis. Me kahekesi teeme dusi, ent selle eesmärk õilis on või mis sel ööl on TÖÖ hos, palju relvaseppi jääb sinu silmi irvitama kuu all kuldse kose, teeme üllalt, kepi kärnkonna, hõikab puu ja hõikab hu. Vot see on selline natuke ropp luuletus, mida jah, peier ei kirjutaks, aga ma kuulsin küll. Noh, siin on siis tema akustilistest huvidest ja siis evolutsioonist kõnelev lühikene luuletust mu juugendstiilis villast täis Escustvat Mir, kui jumalate pidu käimas, võimsas hoos. Ma hüüan, ehkki Rubens siga koos malevits, mine ära lahku ka seenior ei liigu, too vaid istub kaelal, ainult ruut. Vastab käsule dast istuv kahel pool, suur internatsionaalne moderoniste koor, karp, lõhk, Urjuh, pomm, pomm, ta ka tutud. Ma lugesin küll nüüd sellest Mart velskri artiklist, et Erik Mesikäpp enam ei taha need esimesi riimilise luulega seotud kogusid enda omadeks tunnistada. Ja noh, on siis ka siis siin pseudonüümi vahetanud, François saab peenisest pseudonüümi all ilmunud, neid on siis FS Tal on õnnestunud, et, et see on siis selline luule, mõnikord võib ka seda orgu lasele uuesti üle kirjutada ja proovida siis sedasama, ütleme triimistesse nüüd ka hiljem kogemust suurema lugemusega meisterlik omand siis üle kirjutada, noh jah, siin selles varasemas liimitud luules on näha tõesti seda Jüri üdita kõige rohkem. Võib-olla siin manad jah, sellised õelad vihjed on, on siis ka sellele paksule geenius olla ja, ja siis kommionule mati ma muud ei ole, siin on ka üks autoportree. Palun. Tuntumaid tekste, mida sa siin kogu aeg esitas, ilmselt luulata annan, ma annan talle ebameeldiv inimene, kellest on püüdnud siis üle kirjutada, mööda kirjutada. Aga Jüri Üdi ja Juhan Viiding on, tal ei ole väga hingelähedane luuletaja olnud ja mulle ausalt öeldes on ka nüüd ei meeldinud, et mingis mõttes, et me oleme siiski lähtunud ühest sedasamast autorist aga hoopis erinevatesse suundadesse. Et mina olen jätkanud seda lõbusat naerata üdi laadega, tema läheb edasi siis no singisse tõsisesse Juhan Viidingust pühalikesse tekstidesse, kui ta ise usuõpetus avastaga muutub üha pihalikamaksja üha tõsisemaks ja filosoofilise reaalsemaks sõltub inimesest on tegelikult neli korda peaaegu otsad ära andnud. Esimene sihuke surmasaamine oleks olnud juba viieaastaselt, kui ma kukkusin kivihunnikule. Imekombel jäi mul siiski selgroog terveks, aga sain lahtise reieluumurru, olin, on aasta aega kipsis. Enda rumalust on veel seal sattunud sõidustesse olukordadesse. Siin siin üks kõige süngemad tekstides on 2005. Sellest viimasest kogust alasti elus. Olen põrandal elus, ehkki see pidi olema nii, oli see mõeldud, olen alasti, märg ja mul on küll, ma olen värina, kehas pole jõudu, kuid ikka elus ikka elus liiga nõrk, et tõusta ja kuidas üldse tõusta. Üks lõpp oli juba enne vannitoa valget ust ja teine jäi tulemata. Tunner varises kokku, te ei vii kuhugi, valgust enam sisse ei tule, ent õhku on võib-olla kuudeks aastateks aastakümneks lämbumistunne hingamise needus. Koed sisselõigete ümber ei kasva kunagi endiselt kokku, veriselt põrandal. Alasti peale aastat 2004 elu kahe lõpu vahel on minu jaoks oli see aasta 2004 küll. Nagu väikene masendusest pääsemise aeg. Pikk depressioon, isa surm ja suhete puruneda oma armastatud naisega siis 2004, siis hakkasin toibuma. Noorele neiule praktikandid, säravad, naeratas ja siis ka sellele, et suhteliselt oma korteris teha uue ahju. Ahi andis korralikult sooja, muidu ma seal külmetasin kogu aeg seal korteris seal korralik ahju. Ja siis noor praktikant ka, kes seal koolis kolm kuud seal kõrval rõõmsat naeratas, elustas ikkagi sele keskeas juhendada hästi ära on toetanud tänapäeva lihtsalt sellega, et ma kujutasin teda endalised oma lapsena oma tütrena. Siis tekkis selline õrn kiindumus. Ja seal ei olnud, ei olnud midagi seksuaalset, aga ka siis tundsin, et mul on laps olemas. Seal vähemalt alla. Tahaksin öelda François-le elame veel. Tänases saates, keda sina viimati lugesid, rääkis, luges, riidub Eier essist kuulasid ja toimetasid Külli tüli ja Urmas Vadi saade valmis koostöös lugemisavastada.