Tervist, mina olen Urmas Vadi on lugemisaasta 2010. Tere, Vahur Afanasjev. Keda sina viimati lugesid? Mina lugesin viimati Hasso Krulli. Tegelikult ma lugesin ta esseede, raamatut, mis ta mulle kinkis, aga täpselt enne seda oli mul voodi kõrval olnud tema epas meeter ja demeeter. Ja seda ma olin ka üle lugenud. Assad, ma olen lugenud juba üks kümmekond aastat. Nii, kui on mõni raamat tulnud, siis kas ma olen ta endaga? Ma arvan, et või või siis poest ostnud. Ma mäletan, et juba, kui ma väike olin kuskil seal 80.-te lõpus, et Hasso Krulli nimi käis kogu aeg läbi raadios ja siin-seal, et ja samuti tema esikkogu mis tuli välja pseudonüümi maxarnoonal, sellest maxarnoonist ka ikka räägiti, et justkui see oleks midagi üsna isesugust ja mõneti nagu mitte tehtud äsja Eesti Kirjanduses. Aga siis ma tegelikult kuni umbes lasteni 2000 ei olnudki lugenud, et mis Hasso Krull ikka tegelikult kirjutab, et võib-olla kuskil mõnda luuletust ainult näinud ja selle maxarnooniga sellega niiviisi, et esikkogu aastast 86 seda ma ei olnudki lugenud, ennem kui nüüd kui tuli juttu, et siia saatesse tulla. Hasso Krulli teadsin sellise vana Testamentliku-Eestilise või isegi lausa ürgse luuletajana kelle tekstid on natuke muusikas, meenutavad Leonard Goeni ja Bob Dylani, selliseid müstilisi, huvitavaid võib olla pealtnäha mitte üldse väga lihtsaid, aga samas siiski väga eluga seotud tekste. Ja siis ma võtsin selle maxarnooni 1986 ilmunud raamatu mustvalge. Ja tegelikult oli väike kergendus küll avastada, et Hasso ei ole ka kogu aeg teinud nii epasliku ja, ja samas nii tugevalt elulist luulet, et on temagi ikkagi alustanud sellise tunnetest rääkimisega. Ja seegi raamat on päris huvitav, et Ma loeksin siit ühe luuletuse. Luuletus on siis selline, kus minu arust on siis ka hilisem Hasso Krull juba ära näha. Armastus on nagu lumi, suur, valge, puhas, soe, heidad temasse tõesti soe pesa. Arvud ütlevad, kuigi meil üldiselt pole kombeks seekord tõesti tahaks nagu talveunne jääda. Siis, kui väljas tormavad lumetormid siis kui urge uuristavad lumekoerad. Siis kui horialt hullavad lumetiigrid, siis kui lumeinimesed lumesõda mängivad. Et mulle tundubki, et luuletaja areneb, areneb samamoodi nagu iga muu kunstimeister, luuletaja nagu Seppet. Alguses teeb selliseid asjakesi, mis seal võib olla ilusad, aga seal suurt nagu praktiliste tugevat elusidet ei ole, siis tulevad juba nende kulinate järel tulevad võib-olla sepis talad, millega saab midagi kinni lüüa ilusti. Ja siis hakatakse tegema riidekonkse kamine, võresid siis veel peenemaid asju, nagu aida lukud, on ka Hasso niiviisi liikunud sellise luuleni, mis mis minu arust on väga ja oluline meie igapäevaelus sellise aida lukku ja võtmele, millega saab vaadata sügavamale enda sisse, kui selle ukse lahti teed või siis ka endast väljapoole või siis hoopis vaheda mahla, mis kulub ära mõnikord sellest igapäeva sellisest hämust läbilõikamiseks. Esimene raamat, mida ma Hasso Krulli lugesin, siis ma olin juba ta luuletusi ajakirjades lugenud, küll, aga aga terve raamat oli siis Kornokoopia aastast 2001, et ta veel ise kinkis naki suveülikoolis lätete pääl, kinkis selle raamatu, mulle. Kordab koopia, siis tähendab küllusesarve, see on külluslikult tekste tõesti paljudest asjadest. 100 teksti ja mäletan, ta joonistas mulle veel kingitud eksemplari, kordab koopia joonise sisse, et võib-olla ma kunagi siis ehitan, siis ma saan ka sadu asju selle joonise järgi tehtud korrokoopiast. Aga nende korda koopia luuletuste, Hasso Krulli luuletuste juures üldse meeldib mulle, et ta loob sellise silla eeterlike raskemini tabatavate, mõtete, müstika ja ajatu perspektiivi ja siis meie selle igapäevase elu vahel. Loeksingi kordab koopiast ühe luuletuse, Kütioru päevalilled. Tulime järve äärest, vesi oli kõrge. Koprad olid tõstnud selle vesik uppuda nuppudeni. Ujumissilla tipus said jalad juba märjaks. Metsas oli pisut jahedam. Paljajalu teerada kuivade varvastega metsavarastest paak undas kuskil raiesmiku pool. Parmud ja kärbsed, kiilid ja kaanid. Rahulikult ootamas. Tuleme tagasi. Aga õues mõõtis mõmm, päevalillede pikkus. Ja leidis, on ikka veel pikem. Pärast nägin rohelist rohutirtsu, talle oli päevalillest saadud maja. Selle katus oli taevas ja seinad olid õiekorvpõrand. Aga polnud muud kui jänesetiivulised sandaalid. Rohutirtsu pärnapuu alla, kus igal suuremal oksal juba laulis kuuma ilma ritsikas. Sügisel tulimegi kütiorgu tagasi. Sõitsime hilja õhtul läbi minevikku roosa udu. Tee oli udukarva ja künkad ümberringi eredad nagu soosammal. Pimedas tulime õue peale. Päevalillede tohutud südamed kõrgusid pea kohal nagu taevas. Hüpates sai neid puudutada. Nad olid kõigist suuremaks vanad ja pidid surema. Mulle väga meeldib, kuidas Hasso, sellised lakoonilise maailmakirjeldusi paneb kirja, et pärast nägin rohelist rohutirtsu selle pealtnäha ja pealtnäha väga lihtsa asja ja teiste selliste lihtsate asjade kokku panemisega tekib selline suur tunne maailma maailmaehitusest liikumisest. Ennem seda sepa näidet tõin, siis ütlesin, et Hasso Krulli luuletuste on selline igapäevaeluline väärtused, seletaksin seda nagu nõnda, et Hasso luuletused annavad meie argipäev lavale. Ürgse epasliku perspektiivi. Ahistav on tegelikult elada kui sul. Ta ei olnud mõte tänapäevased, sa mõtled oma mingi hallituse peale kuskil seinas ja et autol tuleb õli vahetada või, või kuidas selle tööga ikka on ja ja eestlastele on see häda, et meil see kirjutatud ise kirja pandud ajalugu on tegelikult üsna lühike, et pole ju sealtki väga palju võtta rohkem rekonstruktsioon, Porsche romaanid ja, ja selline Kalevipoeg, mis on ka rohkem mingi koopia asi, et me tegelikult vahepeal üles ehitama oma pika ajanägemuse. Et meil oleks tunne, et me tuginema millelegi rohkemale, kui, kui mingid mõlemad mälestused kuskilt teise maailmasõja järelt või minu jaoks Hasso luuletused on otsekui internetiühendus nendega, kes kunagi ammu tulid puu otsast alla ja seisid banaan pihus ja ja mõtlesin, et mida kuradit nüüd edasi teha. Tulid puu otsast alla ja noh, tänaseks me oleme siis ehitanud endale linnad ja ja lennukid ja Rootsi pangad ja kõik sellised asjad on olemas. Aga tegelikult on ikka tarvis tunda seda, seda sidet, et see ei ole nagu sündinud sõrmenipsuga. Muidu me oleme nagu õhupallid kohal, millel on nöör lahti lastud. Mina ütlesin, et Hasso Krull on selline ürgne vanadestamentlik müstik siis tegelikult sama palju andaga. Ideoloog ja ideoloogia pole küll selline pealetükkivalt poliitiline, aga teinekord on Hasso Krulli luuletustes sees ka üsna otsene poliitiline sõnum mida ta minu meelest osavalt rõhutab. Just selle epasliku pikka perspektiivi abil loen luuletuse üles ärkavatest karudest. Karud ärkavad üles ja küsivad kuuse lumi küll jäi. Kuhu jäi talv, külmilm, härmas, oksad, kuivkoobas, kuusikusse kuhjatud risuhunniku sees, pehmed väikesed karupojad, tihedasti ema külje all, pikad mitmeseerialise unenäod, kuhu, kas teie hiidlaine ja üleujutus viisid meie une ära? Ta küsivad, unetud karud ja kondavad metsa all ringi vesi lirtsemas, taldade all, otsides midagi hamba alla, rüüstates autosid ja postkaste, et leida mõnd ajalehte ilmaennustusega. Asemel nad loevad aasta inimeseks, valis toimetus Eesti sõduri Iraagis. Aasta mis toimetus, mis inimesed, kas on seal üldse karusid? Valige Aastaks, Iraagi sõda, valige toimetuseks. Abu Grayybi vangla, valige inimeseks unetu karu eestiksega, valige pehmed, kohevad, paksud ja valged. Mullused lumed. Mis seal luuletaja funktsioon ühiskonnas üks funktsioonidest on kindlasti olla selline lokku Loa lööja, hoiatuse andja siis, kui tervis on. Hasso Krull annab seda hoiatust omajagu ja selle hoiatuse sellise põhikujundina kasutab ta veeuputust, mis endalt tõesti järjest järjest rohkem luuletustesse tulnud ja eepos meetria diameeter. Mida ma siis siin viimase raamatuna taas üle lugesin? Voodi kõrval oli ta mul õhtuti. See ongi veeuputuse eepos jänesest lihtsa süžeega, et inimkond ja loodus on oma suhte hukka ajanud, vesige laisaks jäänud. Ja siis Prometheusele, kes omal ajal varastas inimkonnale tule, Prometheus siis kes põhimõtteliselt on, on sellise inimese ja looduse suhte hukkamineku Tööriista andnud vaatab, et nüüd võiks küll midagi muud teha, nüüd võiks teha veeuputuse. Ja tulebki veeuputus ja kõik saab muidugi uuesti alguse. Kõige hävitamise ja uuesti loomise katsetamine on tegelikult ka eelmisel sajandil inimkonna enda poolt ju ära tehtud. Kas või Kambodžas jõudis väga julmade katseteni välja püüti jõuda siis null aastasse, kus, kus oleks kõik vana ühiskond täiesti hävinenud, olekski surnud kõik inimesed, kes vana ühiskonda tundsid ja siis uus luua. Aga see läks muidugi muidugi nässu, jõudis arutesse verevalamise. Ja ega Hasso Krull kindlasti ei taha taha esile kutsuda revolutsioonilist hävingut. Mina arvan, et tema ikka rohkem tahab hoiatada, et hoopis loodus võib meile koha kätte näidata. Seda, mis Hasso arvates on meie praegusel ühiskonnal. Ta kirjeldab vist päris hästi, kordab koopiast üks luuletus, selline irooniline. Tegelikult buda eksis, ta keskendus ainult ühele printsiibile inimeste päästmisele ja kõigi olendite aitamisele kuid niimoodi jõutakse kahetsusväärsesse ühekülgsus. Meid ümbritsev elu on ju ammendamatult rikas ja pakub palju enamat. Nii palju linde, lilli, liblikaid, tõuke, mida kuulata ja vaadata ja süüa. Nii palju on müüa inimesi, kaupu, et sellest võib lolliks minna. Ega ma ise Hasso ideoloogiaga täiesti nõus ei ole. Ma olen täitsa kindel, et tänapäeva inimesel, kes on küll ennast aheldanud sellise kellast kellani töö ja, ja tarbimise laenude külge, eks tal on parem elu kui koopainimesel, kes elas tihti näljase, suri noorelt. Sest kes tänapäeva inimene muud on, kui ikka seesama afikene, kes uudishimu ajal ja paremat elu tahtes tuli siis puu otsast alla ja seisis seal banaan käes. Hasso Krull näib natuke kahtlevad, et kas Aafrikas seal ikka oli mõtet puu otsast alla tulla. Sedasi astus ju ohvike aktiivsesse vastuollu ülejäänud loodusega. Ma arvan, et ega sellist evolutsioonilist valikut kahetsema ka ei pea, aga aga sellegipoolest on väga oluline, et keegi meile meelde tuletaks, et meie vastuolu kogu muu loodusega ei tohi liiga suureks minna, muidu me saame ise selle looduse käest kõrvetada. Nüüd. Ma loen Hasso eeposest ühe luuletuse, kuidas siis veeuputus käib. Mulle meeldib, et veeuputuse korraldaja Prometheus ei pääse isegi sellest loost niisama minema. Üks on vait, teine räägib. Demeeter saatis meid sinu juurde, sest oled meeter. Prometheus on uppunud, mina olen ta vend. Üks on vait, teine räägib. Prometheus uppus, kui ta oli tulnud äärde, et näha, kuidas vesi tõuseb ja lained venivad laiemaks paisuvad suureks vähemaks ja õõtsutavad rõõmsajõuga. Sest ja veeselle ja tolle piiri ei ole enam. On vee ja veepiir, see ja see piir. Üks v piir ligineb teisele ja vähemalt peagi mühiseb kolmas. Prometheus tahtis näha, kas ta on võitnud. Kui vesi oli tõusnud üle põlve, helistas Prometheus demeetrile. Ma olen võitnud jumalat. Saatke mulle kotkas. Rahune maha, vastaste meeter. Taas elab ju Antarktikas pingviinide juures. Ma saadan sulle vihma, ma saadan sulle vihma. Nõnda siis uppus Prometheus. Lotte Bachi annoo Eegaapi annate? Kerro angatu puna bensujaamas on mingi hais. Ei saa aru, kas see on autode või autojuhtide või bensu või puhtaks pestud asfaldihais. Vaatan bensujaama poes natuke ringi igasugust träni on küll, aga pole. Traditsiooni, mida tahtsin just leida. Tizeri tuud ega range. Seest on siin pudelite kaupa veeuputuse-eelsed vett, punaseks või kollaseks või valgeks värvitud, alkoholiga või ilma. Need tuletavad meelde Vikerkaare madu. Viskan korvi mõned tumedamad pudelid. Maksan vikerkaaremaa värvilise kaardiga, selle kaardi peal jätkub krediiti. Kuni kusagil üldse veel voolab raha. Kuni kusagil üldse enam ei voola raha ka siis, kui kõik rahavoolud on igaveseks lõppenud. Madu neelab kaardi alla ja oksendab selle välja. Ilma pankade ilma bensujaamad eta. Kui rannas on käidud, sobib supermarketisse minna. Kui maa alles oli pime, needusega kaetud, kirjutab vireemu Maichi de rangik. Ahene rääkisid esivanemad juba oma lugusid. Siis läksid lahku taevas ja maa ja ilm läks valgeks. Esivanema taga rääkisid oma lugusid edasi. Hasso tõstes ongi minu jaoks natuke nagu esivanem või esivanema kehastas, kes räägib, seda esivanemate lugu ikka ikka edasi. Ja tuletab meile meelde vanu traditsioone, vanu lugusid, mis on vanemad kui üldse kirja pandud asjad. Hasso Krulli on sellile huvitav efekt luuletustes minu jaoks, et ega tal nagu selliseid naljaluuletusi ei olegi, aga tunne pärast lugemist oli ikka nagu nagu see, et tuleb kerge muie hoolile mõned mõtted ja seosed ja hüperboolid, ükskõik, kas nad siis räägivad veeuputusest või, või mõnest muust sellisest. Suurest ja kapitaalselt asjast on nii huvitavad, et kuidagi teevad ka tuju heaks. Otsisin ja otsisin, mõni luuletus oleks ikka nagu otsesem nalja luuletus ka, seda ma päris ei leidnud. Küll aga leidsin ma midagi sõnast luuletuse, miks erootika? Seda, miks erootika luuletust? Kannatab ikka täitsa võttega nalja luuletusele. Miks erootika? Lähed vaatavad silma ja mõned ei. Miks mõned mõlemad silmad kinni ja mõned ei. Miks mõned naeratavad sulle ja mõned ei. Miks mõned õõtsutavad puusi ja ei. Miks mõned suudlevad ja mõned ei. Miks mõned võtavad ümbert kinni ja mõned ei. Miks mõned kustutavad tule ära ja mõned ei. Miks jätavad rinnahoidja ja mõned ei. Miks mõned tulevad kohe sisse ja mõned ei. Miks mõned tahavad tagant ja mõned ei. Miks Nad tahavad suhu ja mõned ei. Miks Nendel seisab hästi ja mõnedel ei. Miks mõned lähevad kuumaks ja mõned ei miks mõnedel on alati valus ja mõnedel ei, miks mõnedel on väga suur ja mõnedel ei liks muneda, räägivad juttu ja mõned ei miks mõned tülitsevad pärast ja mõned ei miks mõned tahavad veel näha ja mõned ei miks paganad pärast on seda erootikat vaja ja miks ei. See, miks erootika luuletus, see, see osa Hasso Krulli, mis seal? Mis seal lisaks sellise vestiku ja ideoloogi suure suure mõtestaja perspektiivile ka lihtsalt hea mõnus luuletaja. Selline elus ja kuidagi muhe, ilma ilma mingit kunstlikku nalja, nalja kiskamata või muud siukest asja tegemata. Kuidagimoodi suudab Hasso kirjutada kvaliteetse luuletusega ka sellistest asjadest, millega mina ise jään tihtilugu nagu olen hätta jäänud, et tahaks seid kõige lihtsamaid ilusamaid asju kirja panna. Aga kui sa oled kirja paned, siis alguses nad tunduvad nagu veenvad, loeb pärast üle, siis siis on kuidagi piinlik, et kuidas ma ei otse nüüd ütlen jaa. Ja et tahaks ikka kuidagi ilusamini öelda selle kohta maa peal, loeksin ühe ühe armastusluuletuse seal Hasso Krulli luulekogust neli korda neli neli korda ja neli on Hasso Krullil mullune luulekogu minu meelest kõige küpsem ja ja ka vormiliselt kõige kindlam. Siin ta kasvatab isegi kirjavahemärke ja korraliku lause struktuuri, kõigis luuletustes on siis neli salmi igas salmis neli rida. Ja riime ei ole, polegi vaja. Loeksin siit ühe armastusluuletuse, just sellise nagu mina tahaksin ise kirja panna, aga jah, kuidagi ei tule välja näha, sul tuleb. Magad mu kõrval maailma kõige ilusam tüdruk, juuksed sassis, padjal, hoius teki all, kõrvalest kergelt õhetamas su nina, kui väike radiaator vastu mu rinnakorvi kutsuda endale külla maailma kõige ilusam tüdruk, kui ise oled gripis palavikus köhid ja regised, vaat et ei jaksa püstigi seista, eks ole, see kergemeelsus isekus andestamatu. Võib-olla tõesti, olen ju loll nagu loom aga sina ei paista pahane muidugi, kuidas saaks keegi magades pahane olla, siis teed silmad lahti ja ütled, kallis maailma kõige ilusam tüdruk, see ei olegi palju öeldud seda, nagu öeldud, on vähe. Kuidas saaks kunagi palju öelda. Kergemeelsus, mis loom see on? Hingeõhk nagu väike radiaator. Lõpetuseks, ma loen asfalt ühe. Inimliku ja ilusa luuletuse, kus inimlikult ilusalt kõneldakse sellisest inimlikust asjast nagu põõsa all püsivast naisterahvast Naine kükitab põõsa all, Rein raps, kipp foolin on Michišeed, nõnda ta laulab ja piisad kukkuvadki ninaotsale põse nukkidele, silma, laugudele, kintsudele ja kannikatele. Eemal lööb välku ja müristab üks töll piilub nõlva nuki tagant. Kas juba paistab kuuvalge Hanna alt ära, aga ei ole veel alles, liiga hele taevas, mürkijad, vihmapilved, feed, New do viig. Piisad langevad, liuglevad, kukuvad kintsudele ja kannikatele ninaotsale. Vesi aga voolab järjest vägevamalt, kuni võtab Tõllul jalad alt, viib ta nõlvakust Alla kihisevasse vahutavasse. Oi naine aga laulab ikka edasi. Nahwinziimste fit. Ta tõuseb täies pikkuses püsti, nüüd tõesti kumab kuu ja lööb helkima oja, kui see vahutab, hullab. Tänases saates, keda sina viimati lugesid, rääkis, luges Vahur Afanasjev Assabrullist. Kuulasite, toimetasid Külli tüli ja Urmas Vadi saade valmis koostöös lugemisavastada.