Tervist, mina olen Urmas Vadi on lugemisaasta 2010. Keda sina viimati lugesid? Viimati lugesid, mina lugesin Karl Martin Sinijärve ja nüüd terve oled sa järjest ja oli see ajalehed ja selle eest ma Sulev nüüd kavatsengi natuke rääkida. Kuivõrd mul kodus olid olemas loomingut, ma siin olen mitu korda kolinud ja, ja kogu raamatukogu ei taha kaasa rännata, kipub lagunema. Siis ma võtsin need kahe aasta löömingud ette ja vaatasin, mis Karl märkinilt. On ilmunud vaatamise käigus hakkasin tahes-tahtmata rehkendama, et kas Karl-Martin on, mis asja ta kirjutab, kuidas ja kuhu ta liikunud ja kuhu ta võiks edasi liikuda. Seda ma tegin ilmselt sellepärast, et mul on endal needsamad probleemid remont käsil ja siis tahes-tahtmata mõtlesin Karl Martini üle. Ühes keskmises loomingus on Karl Martini arvustus Peep ilmeti luulekogule meil mail, väga tore pealkiri. Ma ei välista, et Karl Martin on just selle pealkirja pärast võtnud luuletus ka korrustada sekraat kuidagi temaga kokku. Räägib Karl Martin, vanade loomingut ja lugemine on meeldiv ning tululik tegevus ja vanu toiminguid lapates. Pea 20 aastat tagasi oli Karl Martin korra ilmet juba arvustada püüdnud. Ja just sellest lähtuvalt sellest ära tõukudes võtan mina kätte toimingud ja vaata, mis siis Karl Martin siin on kirjutanud. Aga enne ütlen, minu meelest Karl Martini dominant aastaid tagasi ta armastas, tihtipeale on kasutada sõna heakodanlik ja mina sellist sõna ei olnud kuulnud. Tõenäoliselt see on ta enda kasutatud sõna. Ja tahes-tahtmata pani siis nagu järele mõtlema, et mis asi see heakodanlik võib olla harjunud, et väikekodanlik on kuidagi niru asi ja suurkodanluse meil siin Eestis justkui nagu ei olegi. Aga mis asi see heakodanlik on? Ja eelkõige noh, selline tunnetuslik üksus siis, mis minu arvates sisaldab hulga positiivset nii kesksust kui oma seltskonna, sõprade hoidmist, koosolemist-elamist ja sellist kõike positiivset, mis linnaühiskonnas sellises kodanlikus kodanlises ütleks, ilmselt Karl Martin ühiskonnas on kõike seda näed nii Tartus kui Tallinnas. Mõlemast linnast on Karl-Martin kirjutanud. Oma kogudes loeme. Ühes järjekorras ette 400 keeld, sürr, vōi, Downtown ja 28 vory ja viisnurk Kolmring, Ortu tart ja 39 ja sobimus. Lisaks on ilmunud tal hulgem ja ridamisi koostöös kirjutatud raamatutest tekste kaardipakid. Või nüüd päris viimasena ilmunud eesti haiku koos Jürgen Rooste ja Asko Künnapi ka. Ah selle hea kodanlikus juurde sobib hästi see nende triumfi, vaat selline koos tegutsemine, kambavaim ja niisugune. Noh, kolm musketäri bänd ja koos on nad tegutsenud kaua ja see paistab, magan parajad mängumehed, köikese paistab andvat mänguvõimaluse ja hea põhjuse uut luulet kirjutada, sest eks meil kõigil on aeg-ajalt tüdimus oma vanast minast ja oma harjunud töödest rabades kirjutades. On, kui keegi annab väikese impulsi väikese sutsaka põhjuse liikuda mingitele uutele radadele, otsida mingit uut iseennast. Ja minu arusaamise järgi viimasel paaril aastal Karl Martin natukene mingit uut iseennast otsida, proovinud ja eesmärkide poole ehk liikumas. Ma ei tea, kas ta sellega ise nõus oleks, aga me oleme natukene ka tekste ja vaatame, mis seal paistab. Anarhistid istuvad vaguralt mooruspuu kell ja kuu paistetab terve taevakese täis püütakse kala, võetakse üles, jututeemasid, sahiseb leebe lõuna, Maliiv ja rohi. Kops koleb, undavad hääletult hoovusi pidi, palmi najal tiksub inspektori käekell, tiksub ka mälestus inspektarist. Tartu ringutab Emajõe najal kaugel. Pühitsus kajab üle atolli, kui värskelt pruulitud beer. Eestlane on maailmareisil, mured, taasprillid peas, lahedus, lõunaristi löödud kookosjookia kesvakahin sõbralikult siidriks villitud, las lennata saab lennata, las lennata, päriselt ka? No see on siin selline väga ehtne Karl Martin maailmakodanik reisimees mängumees ja juurpidi seal Emajõe kallastel ikka kinni seal väga tunnuslik tekst ja küsisin Karl materjalilt endalt järele, kas tal selliseid postiš varasemale luulele on kogu aeg sees olnud ja ta ütles, et on küll, aga minu meelest tal nyyd siin kipub tulema üha rohkem. Et ma näen siin hoone, ma toon näiteid hiljem. Juhan Liivist läbi Hando Runneli, palun, Erik Rummo kuni päris uuel kuule nii välja ja minu arusaamist mööda, kui Karl Martin esimestes luuletuskogudes oli veidikene keele ulakas mängur mängumees võib-olla seostuda ses pisut Andres Ehini või Artur Alliksaarega siis nüüd võib-olla vanemaks saamise tõttu on tal tulnud sisse selliseid tõsisemaid noote. Ja öelda, et ta tõsiseid asju varem ei oleks puudutanud, aga minu meelest nagu mäng domineeris ja sellist pikka lauldavat laulvat luuleta varem palju ei kirjutanud, mis nüüd tal on hakanud tekkima, et ta justkui ostuks kuhugi. Mulle maastikule, kus nii surnud kui elavad eesti luule suurkujud istuvad, seisavad juba ees võtavad napsu ja laulavad, jõulu- ja liiguks nagu nende vahel ja kõnetades neid suhestuda nendega. Ja olles loomuldasa üks neist Võtame mingi järgmise teksti ongi just tekstikene. Kus minu jaoks kõlab sees nii rõmmel kui konskin. Kaplinski Me hoiame nõnda ühte kui heitunud mesilaspere. Krattomaatiline tekst ja Rõnneli. Mulle tekst, mis minu peas on, ma võin mõne sõna seksida, algas umbes nii, et jah, on, mis on, mis on, on hääl. Ja nii edasi. Vaatame mis, mis Karl Martin kirjutab. Jah, käratab päev, sest ta tuleb ja naeratab elu, sest on on ühte ja teist jan mõndagi meist. Pole muserdust tumedal tunnil pole kurja ja külma ja paha pole nuritööd, nurjatu sunnil pole midagi, mida ei taha, pole puudust ja vaesust ja jama. Pole kedagi, keda ei taha Pole kellestki ükstakama, aga mida me tahame, on? Ja naeratab päev, sest ta tuleb päeva lõpetas, midagi on, on ühte ja teist ja nii mõndagi meist ja mõnikord lihtkombel on, pole siga, minu arust pole ka siga, pole kõverust keeleta teel. Ja üldse ei olegi viga, kui veatu on meeletu meel, pole mõtet ju meelt maha matta. Meelematmine mõttetu on, pole midagi, kui me ei taha, aga kui meie Lasnamäe on ja naeratab öö, kui ta laskub ja vähemalt asju tas on on ühte ja teist ja nii mõndagi meist asju öös alati on. Noh, siin kõlab kohe päris palju varasemat eesti kirjandust läbi ja. Ta oli Karl Martin võtnud ka sellise natukene üleval pisut pateetilise tooni, millesse vahel tuleb, poetab ta siiski sisse suure ja pipra lugesin, et käsi ei läheks liiga lääge, see on ka talle väga tunnuslik. Ja siit kõlab minu jaoks läbi ka see positiivne programm või selline heakodanliku hoiaku manifest, aktsioon on see minu jaoks pisut. Aga liigume edasi, viskan selle loomingu maikuust aastani 2009 kõrvale ja võtame järgmise, vaatame, mis Karl Martin on kirjutanud septembrikuu loomingus, samal aastal. Siin vististi edasi arenenud see nõks, mille kohta Karl Martin ise küll arvab, et neid Bastisse tekib tal sisse tahtmatult ta ei tee seda alati teadlikult, ütleme tsitaadid eesti luulest läbi aastate. Noh, küllap see on, ta on sellest üsnagi läbi imbunud, tema veel ja tema meeles. No need mängud tulevad siis tahes-tahtmata. Karl Martin on töötanud aastaid Cupi Raitherina reklaami kirjutades. No mina tundsin reklaame lugedes tihtipeale tema tekstid ära, ma ei teadnud, et, et need olid tema kirjutatud, aga kui ma nägin trükireklaami ajalehes või mõnda autoreklaamivälireklaami, siis ta keelekasutus on nii, nii ära mantrat juba lausest pooleteisest. Noh, mitte küll alati, tõenäoliselt võib läbi kumada, et selle on kirjutanud Karl Martin ja minu jaoks oli see rõõm ja lust, et ma ise kirjutan ka reklaame ja noh, ma tundsin nagu sellist seltsimeheliku viibet või. Ja ennäe, Karl Martin on teinud siin väikse reklaami muheduse. Miks ma sellest räägin, sellepärast et siin noh, ütleme järgmine luuletus, kus näiteks kõlab minu jaoks läbi nii Liivi, Eesti muld ja Eesti süda kui Runneli. Mis omakorda on postis luuletus, kui sa tuled, too mul lilli, too mul kurki, too mul tilli, mis on niukene, sõbralik patsutus avaõlale. Nii, aga Karl Martini noh, mitte küll otsene Bastis või Homaas kõlab järgmiselt viinasupp ja maksakaste, need on kõrge lennuga hommikul 12 õlut või siis jäävad saamata tuba täis, on tuhm tüüp, tuhme, tüüp, mõtelge, iga tüübiga saab rüüpe enam, ärge mõtelge kombel kinni, katan oma rasvast rindama lohe rind ja lohesaba, kes Neid jõuaks, armasta. Isa rihmi ja ema pannal väga heast pekstud laps kasvab suureks, ostab relvad, vägivald ja praetud maks. Seal õppinud naerma, siis ei mõista nutta ka suure kokanoaga lõikab hästi peeneks sibula. No jälle siin, et ei tohi minna rohkeks ilusaks, ikka tuleb öelda väga Heoste pekstud laps, kes suure kokanoaga lõikab hästi peeneks sibulat, et silmanurgast ka mõni pisar välja tuleks, seda on Karl-Martin oli väga palju, et on mõnikord jubedam, sõna- või ootamatu. Pisut ehmatav pööre sees. Ja teatud asjad jäävad mulle ka arusaamatuks, näideksin lohe kombel, rinnakinnikatmine on mulle täiesti arusaamatu, ma ei tea, mis asja ta siin ajab. Võib-olla see seostub siin noh, mingi, kas Terry, Pratchetti maailma ütleme mingite ulmeilmadega, millega mina üldse tuttav ei ole, aga ma tean, et Karl Martinile läheb väga peale. Olen siin, hiljuti pani ta mulle käe õlale ja manitses, et ma tingimata läheksin vaatama Sherlock Holmesi filmi ja ma siis ka läksin, kuigi minul sellega väga palju asja ei ole, aga Karl Martin oli nii südamlik ja juurdlas selle üle, et kas film on liikunud ikka õigetel radadel ja vist oli ta kellegagi tuliselt vaielnud selle filmi väärtuste ja puuduste üle. Ja see oli kõik väga muhe. No üks võimalus, mida ma Karl Martini puhul näen, on see, et ta võib liikuda mingit sorti proosategemise juurde, võib-olla läbi lastejuttude mingil hetkel. Sest siin varsti ma loen ette ühe väikese luuletuse järgmisena loengi, mis on lasteaiast? Karl Martini sellised arvustused ja kokandustekstid, kokakunsttükid tõesti, millest peaks vist pikemalt rääkima, kui aega on. Ja terve retseptiraamat poissmehe kokaraamat. Või siis ups saatetekstid sealt kõikjalt kumab läbi, kuidas ta naudib sellist proosalause vormimist. Mõnikord on see väga mänguline Op saates näiteks. Mõnikord, kui on tõsisem olukord, kirjutades näiteks vaadat Eesti Kirjanike Liidu viimase kolme aasta elust, kui ta on esimehe ametit pidanud, hoiab ta veidi tõsisemat tooni, aga mitte läbivalt, ta ei pääse sellest, et ta mõne väikse viguri või või nüke küll täiesti asjakohase sinna ka peab sisse torkama. Aga lööme selle väikese lasteluuletuse mis kõlab üsnagi naiivselt, aga minu jaoks on oluline selle olemasolu. Sest Karl Martini lapsed hedo hell ja kaaren kurneelius. Karl-Martin ütles, et kunagi Cornelius Hašelbluatiga juttu ajades palju aastaid tagasi oli teda vaimustanud Korneliuse nimi ja Karl Martin olla siis öelnud, et sul on hea nimi. Kui ma kunagi poja saan, siis ma panen talle sinu nime. Mööda läks võib-olla 15 20 aastat, enne kui Warren Cornelius sündis. Aga no näed, kellega tegeleval inimesel on. Keelemõte jääb sisse, on meeles ja, ja kaaren Cornelius Koneelse nimega sai. Aga luuletus, kullake, tilluke väike. Peagi saab sinust, kui suur siis sina tuled ja küsid, et on see nüüd maailm võimu. Kullake, tilluke, tasa, magad sa kevade öös, peagi sa ärkad ja ütled. Hääd on sinugi vöös, kullake, tilluke tähed on kõikide silmade sees kunagi sinagi lähed üks teadja ja rändaja mees. Kullake, tule mu sülle, vaatame väheke. KUUD, mine sa tea, mis on homme, kas maailm või midagi muud. Me sõitsime kunagi rongidega mööda Euroopat, sinna on üle 10 aasta tagasi. Reis algas Lissabonist, liikus läbi Euroopa läbi Tallinna Moskva tagasi Berliini. Aga ma mäletan Karl Martini telefonikõnesid ja SMSe oma naise Urvega ta nii palju ei rääkinudki, aga hedo hell oli siis väike ja tal oli telefon olemas ja aeg-ajalt ikka saabus Kalm Martinile mõni Hella SMS. Karl Martin pidi jagama oma isiklikke nõuandeid, minul on samasugune Essemmessitamine Kaaemmessiga olnud, kui ma olin meedias ja elasin nädalakese või niimoodi realto silla lähedal ühes odava sööma ja paigas ja sealse Jalto silla juures on ka kalaturg, mis oli minu jaoks põnev, oli hea ajaviide, ma ei olnud nii palju igasuguseid mereelukaid näinud varem kui seal oli ka mitmeid kohalikke aedvilju mida mina ei olnud varem valmistanud näiteks sparglit, mina ei olnud varem teinud. Ja mina ei viitsinud seal palavas Veneetsias väga palju ringi hulkuda, toredamal istutud siseterrassil, juua Prozekujat. Ja teha siis midagi, mis sealt kalaturult oli ostetud, aga suur kokku ja mina ei ole. Kolm Martin tuli mulle meelde. Saatsin talle SMSi küsimusega, kuidas üht või teist asja valmistada. Ja sellest SMS-ist, mis ma vastuseks sain, saime aru, et asi teda erutas. Kas need SMSi olid pikad, poliitilised, üksikasjalikud, põhjalikud ja nende märgi sai ka toitu teha selle tulemusena noh, õige mitme päeva jooksul käis meie vahel selline tihe sõnumi saatmine kokandusteemadel ja näed, mul on kahju, et mul neid alles ei ole, need kan Martin SMS-id olid tihti nagu väikesed luuletused või umbes ta lihtsalt tihti nagu ka mitte küll niimoodi kõnes või lobisedes, aga või ka teinekord lobisedes. Kui ta midagi välja ütleb, siis sellest peab saama oma nagu üks, üks tillukene luuletus. Siin on nüüd mäng sellise haiku teemaga ja mul on laual Mu ees ka Karl Martini, Jürgen Rooste ja Asko Künnapi äsja ilmunud luulekogu eesti haiku mida väetame pisut hiljem, aga siin on Karl-Martin võtnud jällegi niimoodi Liiviga dialoogi asuda. Saaremaa valsiga, mis peaks olema vist Debora Vaarandi tekst, on Saaremaa valss või? Nii, vaatame, mis ta siis teeb Ühte laulu, tahaks laulda Ühte Hainu käst, mis, kui vääkem, keeruta, lännu, keeruta lennuta ei keeruta, lännu hambad, juubaad suupilli öises kõõl maas, hea hambutu, uus vana kooli mees, Ernst Peterson-Särgava, vana kooli mees. Hommikul kooka õunasuu, Ruus, seks paistetab päike. Hiipiid on lahti, koe raad on kinni. Raadis paistab kingi mulle märk. Ka luule, ta nojah, selline silpideks võetud haikuna vormistatud, paljude haikudena vormistatud luuletekst ja veel üks väga lühikene. Juhan Liivi postis, must lagi on meie toas ja meie seljas ka. Ja igavik mõtiskleb, mida selles riputada. Riputad A tuletab mulle meelde, Paul-Eerik Rummol vist oli, et ja ilma ja inimesi nägin viimati kokaga ka või, ja mul on tunne, et Karl Martin ei mõtle. Ja kui ta selliseid paralleele teav seoseid sisse torkab, et ta lihtsalt ei saa teisiti, seda lihtsalt kukub nii välja, tuleb ja tuleb väga hästi ja pakub lusti, on, et, et mänguline pool koos mingite ka nukramate motiividega viskame jälle selle loomingu kõrvale ja võtame lahti loomingu oktoobrikuust 2009, kus Karl Martin on kirjutanud arvustuse Peep ilmeti luulekogule Oil ja ma proovin lugeda paar pisikest lõiguke sellest arvust, sest ette ka arusaamisega nagu Karl Martin oleksin kirjutanud hoopis iseendast. Ja ma ei tea, mis teises ma arvaks, aga mulle tundub, et äkki midagi siin on. Peep ilmet, kes paistab Karl Martinile üsnagi meeldivat, ei ole väga kaugel. Karl Martinist. Nahka on palju mängulisust ütleme Peep Ilmet on võib-olla rohkem niimoodi siin kodumaas Lääne maas kinni ja Karl Martinil on loomult sellised maailmamehe suletõmbeid. Neis on ka sarnast Karl Martin, ütleb Peep ilmeti kohta ja see lause on talle nii väga meeldinud. Ta tsiteerib arvustuses oma arvustust, mis on ilmunud 1900 üheksakümnendatel päästa veebruaris. Ja lausete kõlab niimoodi. Mõisa köis lohiseb niikuinii Kõiel oma suva järgi lohistada lasta, vaat sellest võib elegantsi leida. Ja noh, täpselt sedasama maa, ma ütleks ka Karl Martin ei kohta. Et noh, ta on selline luuletav härrasmees, võiks öelda, et et härrasmees, võib-olla luuletaja, aga luuletaja on härrasmees nagunii. Sellesama motiivi juurde jõuame hiljem veel korra tagasi. Ja veel kirjutab Velmeti kohta edasi, mis võiks kõlada ka üsnagi tema kohta. Ilmetan vahepeal vanemaks saanud, kuigi ehk mitte nii palju kui mina vanemate väärikamate inimeste päevad kuluvad küll kiiremini, aga väga aeglasemalt. Ja ilmeti köis lohiseb endiselt oma sahisevad mon Shalancel moel. Kuidas mõisaköiega on, ei tea ütelda, vahepeale mõis ise muutunud, aga miks peaks köidki kahtlustama oma kommet muutmises maavalla ilmet, laseb end ses teoses näha maailma ilmetina, muu maamõjudega, laulandid lasevad roopa teost, kus kirjanik koondaks oma käikude kogemuse, sest jaksu ja huvi näikse jätkuvat. Kauged kohad ja teistsugused tunded tulevad kirjaniku kaudu paremini kohale. Jõuad sa ise igal pool olla ja vaadata. Vaatan ja loodan, nagu öeldakse, ilmeti Baumas on juba piisavalt pikk tükk elu, et mõnedki kentsakad käigud meelde tuletada ja täpseks sõnastada. Täpsemaks rahastamine on just see asi, mida delikaatse tindiinimesena tahan teisele delikaatselt tindiinimesele ette panna. Et järgimine trükilõhnaline ettepanek retspetsiendile terakese hõrgemalt mõjuks. Niisiis võib arvus tai korraks olla väike jumal ja võta taidru harvu karvu hellalt sugeda. On üht-teist lugeda ja ühtteist jätta meelde. Kahtteist hüva leheküljetäit ei ole üleliia keeruline leida. Jah, no minu kujutluses siin siin suuresti Karl Martin kõneleb iseendaga või selle osaga ilmetist, kus ta ka ise end ära tunneb või näeb ennast kui peeglist. Ja veel kaks väikest lauset. Kui juba teha tõepoolest vägevalt, ei ole ju tegu mingi lambada luulega. Nuid, kellele väge on antud, pole meiekeelses kirja ilmas just alati jalaga segada. Kolmateni tekste loen siis, võib-olla on TOPi saadete pärast ka jah, ütleme, tema proosatekstides, ma kuulen väga selgelt tema häält. Võib-olla ka sellepärast, et ma olen nii palju kuulnud teda luulet ette lugemas. Seetõttu mulle tundub, et see proosateksti tegemine on talle väga omane ja ta võib tõesti liikuda sinnapoole ja visatu valmis ühe krimka või ulmeraamatu. Või ka lasteaiajuhtude kogu. Aga läheme edasi. Looming. Veebruarist 2010. Siin on luuletaja, väisanud Moskvat ja teinud natukene kovskit. Moskval on ikka veel pealinna väheambitsioonikas ahne ja laisk, jõelaevad laiuvad lähemale, kõrvus toob aja- ja raharaisk. Lumi on tallatud libedaks, limuks siidpaberi soe, seisab tzeburek. Aeg on õlledeks aega viinuks taberossidel kentsakas mekk. Õhtu sai laskuma, enne laval jaksu jäi riigi, mida viimane tund. Ähmased laternad aeglaselt näevad säravi silmade hirm, kiire tund nurga pääl memmeke müütab lilli, rahutult suitsetab mandunud ment. Minul on luuler, raamat ja prillid läbi tõmmatud, intelligent Moškov ja öös on alati asju, neidki, mida ei seleta. Silmleibade ümber on küdema ahjud. Korsten all on imelik ilm. Noh, see loomingu ava luuletusena näeb aga välja nagu ma ei tea Barbaruse mingi 40.-le aastal tehtud loomingust luuletus sihukesed väiksed nihked, tõuked sees, enne siin jälle öös on asju see Mati Undi öösel raamatu pealkiri ei ole Karl materjalile rahu andnud ja olen isegi temaga öös neid asju otsimas käinud ja mõne asja võib-olla üles leidnud ka. Aga siin nüüd pisut pateetilisemalt. Karl Martinit, laulgem nüüd haljaste puude all, et hallimaks kasvaks veel kevade kaunidel kuudel, kui lihal plokkama luudel suulapp, kui kinni jääb keel ja vandersell vajab üht viiskit. Mägilind vardasse, kähku, vennad, kui õhtu on soe, kelle silmad on näha see nähku, kuis orevee Rodusse mähkub ja karikaid keegi ei loe, aga vandersell vajab viit viskit. Anna poiss purikas mulle kui kord külm, talv on käes, purika viskama, tulle, ta sulab ja mullitab mulle need mullid, küll sa näed, aga vandersell virutab miskit ka sügise sitases süles. Ma täidan head jooki end täis jääk läidab mu ürgemised üles ning kui kunagi kõik läheb üle, küll hakkama saame, eks näis, kas Vambersel vajab teel miskit. Väga tüüpiline Karl Martin, natuke ülevust, natukene viskit, ütleme keelemängu. Karl Martini heakodanliku onu laadi selliseks leitmotiiviks minu jaoks on Erni hiire jalutuskepid. Mitut neist mulle tutvustanud Karl Martini vanaisa Erni hiir omas head jalutuskeppide kogu. Näiteks hiljuti näitas Karl Martin nii kohta võib öelda, et tal on saunas, aga taskus on Erni hiire jalutuskepp, mis kiitada eesti luulemaastikul ja aitab tal jalutada läbi elu. See üks kindel jalutuskepp oli lahtivõetav, käis tükkideks ja seda oli võimalik panna taskusse. Ma ei ole päris kindel, kas osa neist jalutuskeppe minu kujutluses ainult, no ma justkui nagu mäletaks jalutuskepi, kus sees oli väikene pits ja võib-olla ka väikene anum joogi kaasas kandmiseks ja võib-olla on olnud jalutuskeppe, kus sees on olnud Erni hiire pooleli jäänud käsikirju. Võib olla on veel mingisuguseid kummalisi jalutuskeppe olnud, näiteks millest saab teha väikese piknikutooli või? Või kus saab Kasaskonda, paberit ja pliiatsit. Tänases saates, keda sina viimati lugesid, rääkis, luges Peeter Sauter. Karl Martin Sinijärvest kuulasid ja toimetasid Külli tüli ja Urmas Vadi saade valmis koostöös lugemisaasta.