Tere õhtust, kell sai kuus, Eesti raadio. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, neljandast maist. Stuudios on Vallo kelmsaar. Venemaa tegi Eestile ettepaneku kirjutada piirilepingutele alla 18. mail Moskvas. Välisminister Urmas Paet kinnitas, et Eesti võtab selle ettepaneku vastu. Isamaaliit leiab aga, et enne piirilepingu sõlmimist peaks Venemaa vabandama Eesti iseseisvuse hävitamise ja okupatsiooniga tekitatud kahjude eest. President Arnold Rüütel sai USA riigipea George Bushil kirja, milles Push märgib, et Eesti, Läti ja Leedu jaoks tähendas teise maailmasõja lõpp ka nõukogude okupatsiooni ja kommunismi pealesurumist. Just neil minuteil peaksid Euroopa Parlamendi fraktsioonide juhid otsustama, millist teise maailmasõja tulemusi käsitlevat resolutsiooni rekti Europarlament homme arutama hakkab. Eesti mereväe lipu laevaadmiral Pitka asus täna teele Hollandisse, et ühineda seal NATO missiooniga eesti laevas saab rahvusvahelise üksuse staap ja sealt juhitakse miinitõrjerühma tegevust. Kagu-Eesti maavanemad tegid ühisavalduse, et juhtida tähelepanu piirkonna teede kehvale seisukorrale. Pärnu politsei lasi täna vete uuendada tri, millega peagi merel ja jõel patrullima hakatakse. Tallinna halduskohus tühistas Kristiine linnaosavalitsuse lepingud, välireklaamifirmaga uunikum. Kultuuriministeerium trahvis eratelekanaleid reklaami aga meie ajapiirangu ületamise eest. Viljandi kultuuriakadeemia loobus kavatsusest liituda Tallinna ülikooliga. Teater Vanemuine toob järgmisel hooajal välja 16 uuslavastust, annab 40 460 etendust ja taastab oma väikese ja augustis läheb Vanemuine setomaale, kus mängitakse Kauksi Ülle lugudele. Ja ilmast. Öösel on Eestis kaks kuni seitse kraadi sooja, ilm on sademeteta, homme päeval on sooja üheksa kuni 15 kraadi. Pärastlõunal hakkab lõuna- ja Ida-Eestis sadama. Välisminister Urmas Paet sai täna kätte Venemaa välisministri Sergei Lavrovi ametliku kutse kirjutada Eesti-Vene piirilepingutele alla 18. mail Moskvas. Uku Toom jätkab. Välisminister tegi uudise teatavaks riigikogu infotunnis. Lõppu andis ta kohe lühikommentaari Eesti raadiole ja küsisin lisaks, kas meie poolt pole oodata ka mingeid kaasdeklaratsioone, nagu pakub Lätti. See on jah, ettepanek sõlmida piirileping 18. mail me oleme selle ettepaneku vastu võtnud ja me käsitleme ikkagi praegu piirilepingute ehk siis merepiiri ja maismaa piirilepingute allakirjutamist ja valitsus mingeid lisadeklaratsioone sinna juurde praegu veel teha. Vabandust, see tähendab automaatselt seda, et Eesti esindajat vähemalt siit üheksandal mail ja 10. mail Moskvasse ei lähe. Jah, ühtegi kutset ei pidustustele ega muudele üritustele nendeks päevadeks peale presidenti kellelgi teisel esitatud ei ole ja president on teatavasti teatanud oma otsusest mitte sõita. Millised on Eesti poolt järgnevad sammud? Tuleb teha eesti ja vene ekspertide vahel veel üks lepingu ülevaatamine selles osas, et kuna viimane parafeerimine oli aastaid tagasi, siis vahepeal on vastu võetud näiteks mõningaid rahvusvahelisi konventsioon, millele, kas see piirilepe tugineb ja seal tuleb siis kuupäevad täpsustada ja üle vaadata nende deklaratsioonide vastuvõtmise osas, millele näiteks merepiiri osas see lepe tugineb. Meil on siin viimastel päevadel on räägitud sellest, kas leping on salajane või tuleks avalikustada, samal ajal on korduvalt läbirääkijate endi poolt mainitud, et see leping on isegi ajalehtedes juba ilmunud, on ta siis salajane või ta ei ole salajane või millal teda uuesti ilmutatud. Lepingu teksti rahvusvaheliste tavade kohaselt enne lepingu sõlmimist jah väga laialt ei levitata, küll on aga täiesti avalik seletuskiri, mis käib piirilepete juurde ja see seletuskiri on olemas ka välisministeeriumi koduleheküljel internetis, mis annab väga täpse ülevaate sellest, mida need lepped sisaldavad. Isamaaliidu esimees Tõnis Lukas ei ole uudise üle aga absoluutselt rõõmus. Nagu ei näe, välisminister teatab, et esimese venelase vile peale ta läheb Moskvasse ilma, et valitsus oleks otsustanud talle konkreetseid volitusi andnud ja nii edasi, siis on minu kui Eesti vabariigi kodaniku jaoks ikkagi natukene alandav ja Eesti avalikkus ei ole üldse nõus sellega piirilepe sõlmitakse ja, ja eriti veel kiirustades, nii et siin lihtsalt välisminister ütleb, jah, ma lähen ilma, et tal oleks volitusi, on täiesti ülepeakaela. Siin peab olema valitsuse seisukohta jaguma rahvale ütlema, mis seal lepingus siis on, praegu seni on leping tegelikult salastatud, teksti ei ole lugeda saanud, Isamaaliit ei ole kunagi uskunud, et ilma Venemaa poolse vabandamised okupatsiooni eest ja ilma konkreetsete vene Eesti vaheliste tammide ja Narva veehoidla küsimuste lahendamisega saaks kiirustades lepete alla kirjutada. Riigikogu väliskomisjoni eelmise juhi, praeguse aseesimehe, Res Publicasse kuuluva Marko Mihkel soni sõnul ei tohiks Eesti luua illusiooni, et piirilepingute sõlmimine muudab päevapealt Eesti ja Venemaa suhete üldist seisu. Samas väljendas Mihkelson heameelt, et lepingute sõlmimiseks on esimest korda olemas konkreetne kuupäev, kuid Mihkelson nimetas vastutustundetuks Isamaaliidu avaldust, mis mõistab ka piirilepingute allkirjastamise 18. mail. Tema sõnul jääb proteist arusaamatuks, sest ka Isamaaliit on eri aegadel koalitsioonis olles kinnitanud Eesti valmisolekut piirilepingut sõlmida. President Arnold Rüütel sai täna kirja USA riigipea George Bushile, milles Bush märgib, et eelseisev kohtumine Riias on oluline võimalus tähistada vabadust ja julgeolekut, mis Eesti rahvale osaks saanud ning tugevdada ühist panust vabaduse, heaolu ja sallivuse edendamiseks Euroopas ja maailmas. President Bush kinnitas, et tahab oma visiidi käigus ära märkida Ameerika paljude teiste rahvaste poolt natsismi üle võidu saavutamisel toodud ohvrid. Lääne-Euroopas tähendas teise maailmasõja lõpp vabanemist Kesk- ja Ida-Euroopas. Koopas tähendas sõda ka nõukogude okupatsiooni ning Eesti, Läti ja Leedu annekteerimist ja kommunismi pealesurumist, kirjutas USA president ning lisas, et sellise valuliku mineviku taustal mõistab ja austab ta balti liidrite valikuid osalemisega Ta üheksanda mai pidustustel Moskvas. Jätkame siit välissõnumitega ja sõna Tarmo Maiberg-ile. Euroopa Parlamendi fraktsiooni juhid ei ole veel lõpetanud oma kohtumist, kus nad arutavad, millist resolutsiooniprojekti europarlamendile esitada. Kavandis antakse hinnang teise maailmasõjatulemustele, sealhulgas nõukogude okupatsiooni-le Ida-Euroopas. Kuna eile toetas projekti Europarlamendi suurim fraktsioon ehk Rahvapartei, siis peaks europarlamendis ka kindlasti toetuse saama. Küsimus on pigem selles, kas esitada kinnitamiseks saksa saadikute variant, milles ei anta niivõrd karmi hinnangut teise maailmasõjatulemustele nagu Poola saadikute esitatud versioonis. Resolutsioonid projekt peaks sisaldama seda, et teise maailmasõja lõpp tähendas mõnedele riikidele Nõukogude Liidu türannia algust ning avaldatakse rõõmu selle üle, et Ida-Euroopa riigid on pärast aastakümneid kestnud Nõukogude okupatsiooni lõpuks vabad ja saavad ise oma saatuse üle otsustada. Venemaa kaitseminister Sergei Ivanov ei ilmutanud vähimatki kahetsust, et Nõukogude Liit okupeeris teise maailmasõja järel Baltimaad. Kui täna arutatakse, et kas me okupeerisime kellelegi või mitte, tekitab see tahtmise küsida, mis oleks teiega juhtunud, kui me ei oleks fašismi selgroogu murdnud. Kas teie rahvas oleks täna üldse elavate kirjas, küsis Ivanov usutluses ajalehele Rossiskaja Gazeta. Vene välisministeeriumi pressiesindaja Aleksander Jakovenko ütles Saksa poolel venelaste vastu sõdinud balti riikide veteranidele, viidates et endiste SS-vägede paraadid riikides, mis tahavad olla demokraatlikud, on sama amoraalne ja ebaloomulik, kui anda terroristidele võimalus avalikult oma inimvihkajalike vaateid kuulutada Nõukogude Liidu okupatsiooni ja Baltimaades ebaseaduslikuks tunnistada, oleks absurdne, ütles kremlile lähedane vene vene analüütik vastuseks Moskvalt vabanduse palumist nõudvatele avaldustele. Vjatšeslav Nikonov ütles raadiojaamale ehho Moskvõ õed. Vabanduse palumine avaks pandora laeka ja siis peaksid kõik tunnustama kõiki okupatsioone. Rahvuslik-populistlik partei kodumaa liider Dmitri Rogozin soovitas aga Euroopa Komisjoni asepresidendil Günter Verhoigen neil teisest maailmasõjast rääkides hoolikamalt sõnu valida. Rogozin märkis, et Verhoigen ei ole mitte ainult Euroopa Komisjoni volinik, vaid sakslane. Rogozin lisas, et kõrges ametis sakslastel tasuks natsliku Saksamaa üle võidu tähistamise eel olla ettevaatlikum hinnangutes selles suhtes, kes keda vallutas ja okupeeris 20. sajandil. Ja tagasi Eestisse riigikogu võttis täna üksmeelselt vastu uue tubakaseaduse. Uku Toom küsis kommentaari endiselt sotsiaalministrilt praeguselt sotsiaalkomisjoni liikmelt Marko Pomerants. Silt. Mina arvan, et selline põhivõit või selline põhimuudatus, mis sai teoks vabariigi valitsuses, on suutnud kõik selle kadalipu läbi käia ja see oli just nimelt seotud nende toitlustusasutustes suitsetamisega, et kas seda lubada või mitte. Ja see on tegelikult see koht, mis on ju kõige rohkem sellist vastutust tekitanud, et mis nüüd saab, toitlustusaastased paarid jäävad pankrotti ja nii edasi ja ja igasuguseid väiteid, et peale sööki on ikka mõnus teha üks suits ja nii edasi, see on vastu pidanud, vahepeal on tulnud siia igasuguseid selliseid väiksemaid asju juurde, et ma ei tea, kas laulupeol võib rahvariides suitsu teha või, või on ju, ja ja siis oli see kasiinode teema siin vahepeal, et see suund, nii-öelda asi seal kogu aeg alles püsinud ja võimu rõhutada, ütelda, et suitsetaja peab olema vabadus, sellepärast et tema maksab aktsiisimaksu ja keegi ärgu õiendagu, siis tuleb öelda, et nii see päris olla ei saa, et esiteks on suitsetamine ilmselgelt see, mis nii-öelda kaaskodanike mõjutab ja häirib seda esiteks ja teiseks hävitab ta selle suitsetaja n ja tervist, nii et lõpuks tuleb kõikidel maksumaksjatel läbi tervishoiukulutuste siis see raha välja käia, et inimesed saaksid ravitud, et keegi ütleb, et okei, ma suitsetasin isoli, rumal võite mind rahulikult ravimata jätta, et sellist asja pole mõtet eeldada. Ja kui meil Eestis aastas sureb, aga see vist suurusjärgus 17000 inimest või midagi sellist, siis sellest ligikaudu 2000 surma aastas on seotud suitseta. Ühesõnaga et suur osa nendest inimestest võiks ju vabalt elus olla ja suur hulk raha ka tervishoius alles. Erilised seaduse pooldajad ongi nagu rõhutanud, et me jõua veel eriti kaugele meie oma kodudesse, et me peaks nagu kodudes ka suitsetamise ära keerama. Noh, metsikuks ei saa minna. Ma arvan, et üsna keeruliselt läheb ka selle punkti rakendamisest puudutab siis suurte majade koridore, eks ole, küllap tekib nüüd järjest rohkem nõudlikke kaaskodanikke, kes ütlevad, vabanda, naabrimees, Sa ei tohiks siin täna enam suitsu teha ja koridori õhku rikkuda. Noh, ärme mine absurdini, aga kui me saame üleüldse seda suitsetamist enda ümber vähemaks, siis ma arvan, me oleme eestlaste eestimaalaste tervisesse andnud suure panuse ja. Me oleme tervemad. Eesti mereväe lipulaev Admiral Pitka asus täna pärastlõunal teele Hollandisse, et ühineda seal NATO kiirreageerimisjõudude miinitõrjerühmaga. Meelis Kompus käis laeva teele saatmistseremooniale. Mereväe lipulaev Admiral Pitka asub NATO miinitõrjerühma staabi- ja varustuslaevana teenistusse 10-ks kuuks. Laeval hakkab tegutsema rahvusvahelise üksuse staap ning miinitõrjerühma tegevust juhitakse samuti sealt. Vanasadama seitsmeteistkümnendale kaile oli meeskonda teele saatma tulnud poiste perekonnad. Tervitused ütlesid teele kaasa kaitseminister Jaak Jõerüüt ning kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo kõuts. Alles hiljuti oli vähe ühend NATO üks salapärane täheühend paljudele neile, kes Eestis elavad. Seejärel olid aastaid diplom, maatilised objekt ja subjekt korraga. Täna NATO, meie iga päev. Argipäev. Selles argipäevas on mõned väga ilusad ja kõrged hetked. Täna kahtlemata see on. Velistus Nato eliitüksuses on meile meid unustada, eks, kui kohustuseks ja samas ka proovikiviks on sümboolne, et laev, admiral pütta on taas jäälõhkuja või teenäitaja. Nii nagu oma eluajal oli admiral pika inimesena ja isikuna Miinitõrjerühma kuuluvad peale admiral Pitka veel ka Briti, Norra, Hollandi, Saksa ning Belgia sõjalaevad. Pika komandör vanemleitnant Jüri Saska kinnitas ministri ja kaitseväe juhataja sõnu, et NATO missioonil osalemine on ühtaegu nii vältimatu kohustus kui ka auasi. Kohustust ja auasja seda on, ma ütleks fifty-fifty, et kindlasti saab Eesti nii-öelda ennast sellega Nato kaardil Eesti kaitsejõud, et me osaleme reaalselt üksusega, osaleme reaalselt laevaga kui palju, nii meeskond kui mereväes, kogu kaitseväe elamistingimused siin laeval on küll suhteliselt head, ütleks isegi sõjalaeva kohta suurepärased. Küll, aga siiski 10 kuud kodustada ja võib-olla väiksed kriisid kodusel pinnal ja nii edasi ja nii edasi. See ei saa nagu takistada tööd merele, et kas meeskond on selleks missiooniks ka kuidagi eriliselt valmistama? Jah, väljaõppe poole pealt kindlasti rääkinud, mis puudutab sotsiaalset poolt kodus, kuidas peab toimima ja kuidas need asjad peaksid käima. Las ta esimene pool tegutseme peaasjalikult Põhjamere regioonis ja aasta teine pool peaasjalikult Läänemere regioonis. Need on suhteliselt selgelt paigaldada, tulevad päris pikalt ette, nii et me nagu teame päris hästi Pärnu politsei lasi täna vete uue kaatri, millega peagi merel ja jõel patrullima hakatakse ja ka Pärnus oli Päevakaja reporter pidulikul tseremoonial kohal. Jah, ole hea sõna, ütle, mis homsele laevale. 90 hobujõulise mootoriga politseikaater korrakaitsjad hakkavad sellega patrullima Pärnu-Sauga ja Reiu jõel ning Pärnu sadama akvatooriumis. Kuna Eesti seadusandluses pole sellist asja nagu v politsei olemas, uurisin Lääne politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna ülemkomissarile Tarmo kohvilt ega nende töös mingeid juriidilisi takistusi ette ei tulla. Seadus täna küll on, mõnes mõttes natukene lünklik, aga kui me lähtume sellest ülesandest, mis on politseile pandud, et tagada avalikkusele siis seda saab loomulikult teha ka veekogudel ja veekogudel on samamoodi avaliku korra rikkumisi, teine osapool on see, et Pärnu linnavalitsus on võtnud vastu vastava õigusakti, millega reguleeritakse siis v liiklus pärnu veel Sauga jõel sellel alal, mis seal nagu linna linna piiridesse ja Siinane probleeme tegelikult tõeliselt palju. Aga nii palju kui ma tean, on politseiamet ette valmistamas just nimelt seadusemuudatusi üleriiklikul tasemel. Et see probleeme ei hõlma ainult Pärnu politsei, vaid et tervet Eesti politseid, et see neid õigusi meile natukene rohkem juurde saada ja, ja ma usun, et see tuleb üsna pea, sa saad. Kaater läks maksma 299900 krooni. Politsei soetas endale viieaastase liisinguga. Veepolitsei meeskonda hakkab kuuluma kaheksa politseinikku, kellest neli on saanud juba ka vastava koolituse. Ühes vahetuses töötab korraga kaks inimest. Tööpuudus ja ülejäänud ilmselt kurta ei saa, sest Pärnu politseiosakonna ülemkomissar Tarmo kohvi sõnul pole paraku seaduse rikkumine vee peal harv nähtus. Vee peal on seaduserikkumine, number üks on kindlasti kiirus, seaduse rikkumine, number kaks, alkoholi number kolm on tehniline seisukord, neljandaks võiks tuua lihtsalt sellisena haalsuse või huligaansuse, näiteks siinsamas Pärnu rannas. Daamid ja härrad, kes on kaatriomanikud, sõidavad nii-öelda vindid siia rannaliiva kinni, et oleks väga mõnus otse ujumas käia, päikest võtta ja aga sellega nad ohustavad ujujad, et noh, see on nagu üks üks põhilisi probleeme, mis tegelikult siin suvel valitseb. Pärnu veepolitsei alustab tööd 15. mail, samal päeval algab suvepealinnas ametlikult ka supelhooaeg. Eesti Raadio uudistele Pärnust Ülle Hallik. Viljandi kultuuriakadeemia loobus kavandatud liitumisest Tallinna ülikooliga, põhjendades seda suure vahemaa ning mitmete muude probleemide tekkimisega. Täna tegid Tallinna Ülikooli rektor Mati Heidmets, Viljandi kultuuriakadeemia rektor Anzori Barkalajal, Eesti humanitaarinstituudi direktor Tõnu Viik ja ajaloo instituudi direktor Priit Raudkivi ühisavalduse, milles märgivad, et Tallinna ülikooli ja Viljandi kultuuriakadeemia koostöö jätkub ka edaspidi. Kuigi ministeerium trahvis telekanalid TV3 ja Kanal2 reklaami ajapiirangu ületamise eest 40000 krooniga trahvimist reklaamipiirangu ületamise eest rakendati telekanalite suhtes esimest korda. Sellest varasemaid ettekirjutusi ei olnud nad täitnud. Seaduse järgi ei tohi reklaami ja otsepakkumise mahtu ületada teist minutit tunnis, kuid TV3 ja Kanal2 ületasid seda aega. Telekanalid otsust edasi ei kaevanud ja maksid trahvi ära. Vanemuise teater tutvustas täna Tallinnas oma suvelavastusi ja ka järgmist hooaega kohal käis seal Mall Mälberg. Vanemuise lõppev hooaeg oli tihe, ütles teatrijuht Aivar Mäe. Ühtekokku toodi välja 18 uuslavastust nende juttude peale. Ma olen, nagu oleks Vanemuine läinud muusikali keskseks, märkis Aivar Mäe. Tegelikult anti eelmisel hooajal 180 sõnalist etendust. Muusikaetendusi oli 107 ja tantsuetendusi 60. Järgmine hooaeg tuleb karmim. Vanemuises Tallinnas ei näe, sest pole vaba lava Estonia remondis Vene Draamaremondis. Seepärast minnakse Eestist välja, otsitakse vaba lava Leedus, Lätis ja Soomes. Sõnalavastuste osakaal veidi kasvab, tehakse ka kingitus kogu teatrimaastikule. Vanemuise väike maja tehakse korda. Kas vähemusel läheb majanduslikus mõttes hästi? Aivar Mäe arvab, et mitte eriti. See nõndanimetatud uus finantseerimissüsteem, eriti suuri teatrikombinaat teatrit ei toeta ja kuna me oleme ainus Eestis, siis tegelikult on suhteliselt raske, sest kogu kunstiline tegevus on pandud nii-öelda oma tulupõhiseks ehk siis täpselt nii palju raha, kui Vanemuine suudab aastas teenida nii palju kunstiga teha saab et riigi toetus on seal null. Ja siit tekibki küsimus ja balansseerimine, kommertsi ja kunsti vahepeal. Kui eelmine hooaeg oli Vanemuisel balletihooaeg, siis järgmine pühendatakse palju ooperile. Koos ringreisidega antakse 460 etendust. Järgmisel hooajal on kavas 16 uuslavastust ja üks neist on ta. Taarka on operetisugemetega seto laule ja tantse sisaldav tragikoomiline näitemäng Zetodest. Etendusi antakse neljandast 18. augustini Setumaal. Obinitsas. Tarka oli läbi aegade üks kõige kuulsamaid seto laulikud ja loodemaast on kirjutanud Kauksi Ülle, lavastab Ain Mäeots. See on siis kõige suurem ja kõige riskantsem ettevõtmine, mis meil eal selles laadis ette on võetud, on, mul on väga hea veel, et, et teater nõustus selle setu hullusega kaasa minema kuskile suveks kolistama terve suur punt inimesi kuskile pärapõrgusse ja tegema seal etendust, millest nad midagi tea. Ise siis väga vaesest perekonnast pärit tüdrukust, kes elu lõpuni oli mingis mõttes heisis, keda, nagu seto ühiskonnas mingis mõttes päris omaks ei võeta, eks ju. Mis siis, et ta tegi setud tegelikult laiale maailmale kuulsaks, kuni selleni välja, et Soome rahvauurija väisanud Soome presidendile laulma. See ei ole niivõrd oluline tema ise, vaid läbi läbi selle naise elu. Ma arvan ja loodan ja väga tahan, et saab see tavaline eesti vaataja, kes kestab setudest, tõesti, ma arvan, et kui see on mingi eksootiline imelik, vahva kild, et mida see elu, mida see kultuur, mida sa kuni hõlmeni välja pulmad, matused kuni seksini välja, kuidas setudele on läbi ühe naise, on see lugu setudest, setomaa ajaloost, kultuurist? Eeloleval ööl on vahelduva pilvisusega oluliste andmeteta ilm, mitmel pool on udu. Puhub põhja- ja kirdetuul üks kuni kuus meetrit sekundis. Sooja on kaks kuni seitse kraadi. Homme päeval. Tal on ilm pilves, kuid selgimistega hommikul kohati udu, pärastlõunal sajab lõuna- ja Ida-Eestis vihma. Puhub põhjakaarte tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on päeval üheksa kuni 15 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 16075 kuulmiseni.