Jõudu ja tervist operetisõber Adeele ku plee main Hermarkis nahkhiirest sopran Renate Holmi ettekandes juhatas sisse tänase muusikaprogrammi. See on Viini opereti kuldse ajastu suurkujust valsikuningas Johann Strauss nooremast ning ostetud peamiselt teile hästi tuntud meloodiates tema kolmest suurteosest. Lisaks nahkhiirele on kuulamisvalmis ka lood Veneetsiast ja mustlasparunist. Stuudios on Tiit Made. Laulma hakkab slovaki päritoluga tänase ooperimaailma juhtiv koloratuur sopran, edita kruuberava lugu on nahkhiire üks tuntumaid ja kaasa haaravamaid söandschardasklengederhaimat. Saateorkester on Amsterdamist, mida juhatab Nicolaus annakut. Tulevane kuulus valsikuningas traus sündis 1825. aastal ja talle pandi isa järgi nimeks Johann. Kuna isa oli samuti tuntud Viini helilooja paljude valssidega loppida marsside jaga drillide autor ning mainekas orkestri juht, siis tuleb kahe muusikakorüfee eraldamiseks panna poja nimele lõppu. Juunior. Straussi juunior oli 46 aastane ning laialt tuntud valsikompaniist orkestri juht ja Viini salongide lahutamatu maskott. Kui 1871. aastal esietendus tema esimene Piret Tali kaua vastu punninud abikaasa, aga eriti prantslaste opereti, korrishee ja klassikalise opereti isaks tituleeritud šakoffenbachi soovitustele ning survele kirjutada operett. Ohventax kinnitas staapsile. Teil on kõik omadused, mis operetiheliloojal peavad olema. Tellige libreto ja valage oma valsid operettiks. Strauss andis lõpuks järele ning sündis indiga. Kriitikud kuulutasid, et Strauss alla ainult ületanud. See innustas. Kolmas maestro operett, mis oli esimest korda Viini publikule teater Anderwinis vaadata, kuulata. Viiendal aprillil 1874. aastal oligi nahkhiir. Operetti nimetatakse tänapäeval surematuks. Lugu on olnud juba 24 aastat pidevalt kogu maailma ooperi ja operetiteatrite mängukavas olles koos Lehari Lõbusa lese Kalmani Chardasse vürstinna ja offenbachi Pariisi eluga maailma kõikide aegade enam esitatud operettide hulgas. Nüüd siis esines teine Adeele ja Rosa linde. Tärdset esimesest vaatusest esitavad Viini riigiooperis realistid Rudolf Jacques, Vilma Lipp ja Renate Holm. Vini sümfoonikut dirigeerib selle maailma linna operetikoolkonna viimne suurmeister, helilooja ja dirigent Roberts tals. Kui teater Ander viin, direktor Steiner käis traussile peale uue opereti kirjutamise asjus, siis kurtis maestro, et tal pole võtta head Libretat. Steiner ostis siis offen Bachi Libratistidelt Henry Melhakilt jaludoviks alevilt libreto nimega vangla ja käskis sellega hapneril ning Richards neel valsikuninga maitse järgi ringi teha. Kuna tollele ei meeldinud ohvenbachtlik satiir paroodia oli vaja midagi tõsisemat. Seepärast kukkuski nahkhiir välja tollaste operettidega võrreldes Akadeemilisem ja tantsivam, mis oma struktuurilt vastab ligilähedaselt itaalia puhvale. Särav, leidlik ning meloodiline muusika ja suhteliselt tõsisem faabula ongi olnud Straussi operettide pikaajalise edu pandiks. Kuuldud valsi duett Trink eliibsen drinke Snell jõudis teieni editagruuberova ja Joseph protškaa esituses. Nagunii mitme tänapäeval kõrgelt koteeritud ooperi või operetiga võttis ja nahkhiire tollane viini publik külmalt vastu. Kriitiki Eduard Hanslik nimetas valsi meistri kolmandat operetti värsside ja palkade Poporiiks. Teine kriitik süüdistas Straussi plagiaadiks, viidates teise vaatuse šampanja laulu sarnasusele Joseph Flannery toodangule ja tema populaarsetele valssidele Viini salongides ning tantsusaalides. Teater Ander Viinis mängiti Straussi Uutoopust vaid 16 korda. See oli läbikukkumine. Kuid vabastasid sakslased kaks kuud hiljem nahkhiire Berliinis pandi laulma parimad jõud ning tehti pompöösne lavakujundus. Sakslastele tükk meeldis, esimese hooga mängiti ligi 200 korda. See oli möödunud sajandi kombeid ja tavasid arvestades tohutu saavutus. Ja nii algaski abikaasade Rosa linde ja asjasteni sädelev, perekondliku võimuvõitluse epopea. Ülemaailmne võidukäik. Järgmise 20 aasta jooksul oli hiir sadade maailma riikide lavadel populaarset ansamblit. Nõng lauldeni Pompeisku Chicagos, Melbourne seades, San Francisco Stockholmis. Gustav Mahler oli see mees, kes esimesena võttis selle triki 1894. aastal ooperiteatri mängu. Kaua see juhtus Hamburgis ning seejärel on juba üle 100 aasta nahkhiirt mängitud just nimekate ooperimajade lavadel ja juhtivate ooperihäälte osavõtul. Päesti laulavad seda suurepärast ansamblit, sellised tuntud hääled nagu helita kruuberova Werner, Halloween, Barbara, Bonni ja teised. Asjatundjad kinnitavad, et nahkhiire näol on tegemist kõikide aegade kuulsaima muusikalise komöödiaga omamoodi kvintessents siga Viini klassikalisest operetist. See tükk on ainsana omasuguste hulgast kaasajal regulaarselt kõikide maailma ooperimajade regulaarsus repertuaaris. Viini riigiooperitraditsioonides on mängida hiirt vana-aasta õhtul ja ilmtingimata tiib häälte osavõtul. Olgu öeldud, et 1904. aastal laulis New Yorgi Metropolitan Opera laval aisastani rolli Henriku karusa. Seal on selles operetis üles Aston Shan, saadelenud klaasida Domingo, Hille küüden, Elizabeth Schwarzkopf, kiiriteganawa Nikolai eelda ja mitmed teised tunnustatud ooperihääled. Vaid etteütlus Yana Pavarotti oleks enda opereti peale kulutanud. Lõpetanud nahkhiireteema printsarlovski tuntud kui pleegais laada mingi SD ain, mille esitab Elizabeth Steiner Viini sümboonikute saatel. Niisiis sündis Johann Strauss 25. oktoobril 1825. aastal Viinis. Mõeldud oli ka tema isa Johann muusik, kuid soovis, et tema pojast saaks ärimees. Sai aga hoopis konkurent. Klaverimäng, viiul ja komponeerimine tõmbas juuniori palju rohkem kui äri. Juba kuue vastaselt kirjutas Johann teine oma esimese vahelsi. Kui ta oli 18, jättis isa pere maha ning ema ja vendade eest hoolitsemine jäi tulevase valsikuninga õlgadele. Aasta hiljem asutas ta oma esimese orkestri ja hakkas isa orkestriga konkureerima kui isa suri ühendastrauskaks konkureerinud kollektiivi ja kujunes Viini tantsusaalide konkurentsituks liidriks. Ta sõitis oma orkestriga palju ringi Euroopas ja ka mujal. Eriti suur edu saatis Straussi saanud Peterburis. Ta mängis seal kokku 13 hooaega, sealhulgas 1856 kuni 65 10 hooaega järjest. Ilmselt seetõttu on tema operettides ka mõningaid kummardusi vene aadlike suunas. Strauss külastas oma orkestriga sageli ka Prantsusmaad ja Inglismaad ning käis ära ka Ameerika Ühendriikides. Kõikjal tantsiti suure lustiga tema vahelisse. Liistrile kakla niiskus. Kuuldu oli laguuni valss, mille esitas vini Volksooperi orkestri saatel Werner gren pausi, teisest tänaseni regulaarselt esitletavast operetist Veneetsias. Seal samuti tantsiv operett. Peale valsside kõlavad seal ka Itaalia Tarantellaliagandal jäärad. Tegevus toimub 19. sajandi Veneetsias. Libretistil seal ja see e-said valmis korraga kaks Libreetot. Üks neist käsitles hetki Poola ajaloost ning kandis nime kerjus, üliõpilane. Teine tugines Pariisis populaarsele Veneetsia teemalisele operetile ja sai nimeks Veneetsias. Libretistil panid mõlemad tööd aktsiate lauale ja ütlesid vali. Ilma kumbagi läbi lugemata valis maestro öö Veneetsias. Üliõpilane läks Karl millekerile. Viimane kirjutas selle baasil opereti, mis on tänaseni suhteliselt populaarne ja sai pealegi oma tööga palju varem valmis kui Strauss. Juba töö käigus hakkas Strauss oma valikut kahetsema, kuna tekst osutus nõrgaks ja millekeri edu hakkas hinge vaevama. Tulemus polnud maestro arvates kõige paremini, ta ei riskinud oma uut operetti Viinis ette kanda. Loo võttis lavastamiseks Berliini näies Friedrich Wilhelm täidis, teatas teksti. Puudused tulid aga proovide käigus ikka rohkem ja rohkem välja. Nii Strauss ise kui ka teatri direktor Fritze tegid vaheldumisi parandusi Straussi hädaldas. See pole poeesia ega komöödia, miks pidin mina sellele muusika kirjutama? Huvitav oleks muidugi teada, missugune olnuks tulemus, kui Strauss oleks valinud kerjus, üliõpilase. Bariton Wolfgang Brendal laulis Ungari Raadio koori ja Ungari riigi orkestri saatel karamell laulu eliiwacaramello. Veneetsias esietendus kolmandal oktoobril kobril 1883. aastal Berliinis. Oli üks rist ning viletsus 58 aastane Straussi ise dirigendipuldis ning elas kaost saalis väga üle. Esimene vaatus algas suhteliselt rahulikult, kuid tarvitses vaid Veneetsia rätsepal karamell lauldama kuplee. Öösel on kõik kassid hallid ja nad laulavad, igatsevad minu. Kui sa Malis algas möll ning üleüldine Neugumine laua tagant antidenorile märku, et kärbi ometi teksti, kuid tubli laulja andis minna, ei teinud publikumöllust välja ning laulis ära kõik, mis ette nähtud. Edasi läks kõik ahastamapanevalt. Strauss lahkus etenduse lõpul dirigendipuldis saali poole pilku heitmata ja lahkus teatrimajast. Teatri direktor šveitsele öeldi, et maestro enam ei dirigeerinud ning teater võib tükiga teha, mis tahab. Viispaadeni riigiteatri intentanult kal haagemann tegigi libreto põhjalikult ringi. Helilooja Grenksätti Straussi muusika uue libreto ka kooskõlla. Tuli välja koor stiilis lauatükk, mis oli segu Veneetsia populaarsest karnevalist ja tollase aja mõiste järgi ligitõmbavad erootilised meediaelementidest. See versioon meeldis publikule palju rohkem. Uus redaktsioon konstrueeriti 1923. aastal eris kroonkoldi poolt. Ta jättis välja mõned lohisevad laulunumbrid, lisas avamängu, kiirendas tegevust ning tsiteeri, spaa lugu teistest operettidest. Rehad taudmer triumfeeris selles versioonis urbiina Grafi rollis. Ja see redaktsioon ongi tänapäeva jõudnud ja leiab suhteliselt sagedast esitamist saksakeelses operetimaailmas. Kuulame veel ühe teise vaatuse ansambli, kus koos Ungari raadiokooriga laulavad rahvusvahelise reputatsiooniga operetisolistid Elizabeth Steiner ja Carr laviini. Kaks aastat pärast öö Veneetsias esietendust tuli teater Ander Viinis lavale mustlasparun. Esietenduse päeval, 25. oktoobril sai Strauss kuuekümneaastaseks. Ta oli selleks ajaks rohkem kui rahvuskangelane ja rahva ebajumal. Ta oli omamoodi institutsioon, keda aupaklikult respekteeris keiser ise. Libreto parunile kirjutas ungarlane Ignas snitser kes võttis aluseks populaarse ja kuulsa Ungari autori määrus jokkai teoses säuffi. Võttes käsile joka teose, lootis traustused, saab lõpuks ometi kirjutada oma igatsetud ooperi. Karkass must ja saella aniis. See. Mustla kooli. Krahh Peeter homonai sõduri värbamise laulu laulis Eberajat Väster. Niisiis soovis Straus kirjutada ooperi, kuid stiilipuhast ooperit ei tulnud. Tuli väga hea operett, mis otsekohe leidis publiku poolt tunnustust. Kuid siiski pole selle teose kangelased kergemeelsed, nagu tollal oli operetis kombeks. Vabad inimesed, uhked ja julged tavalised inimesed, kelle ettevõtlikkust püüavad rikkade ülikud ja riigiametnikud igati takistada. Tegemist on lüürilis romantilise teosega. Tavalise inimese mõttemaailm domineerib ja Wilson taandunud teisele plaanile. Ungari miljöö annab oma kindla suuna. Kuulakem veel ettevõtlikku Kalman suppani ja krahv karneurodueti esimesest vaatusest laulavad tunnustatud opereti pääspenna kusse ja bariton Karl Schmidt. Valter saateorkester on Berliini Saksa ooperi oma ja dirigendipuldis jällegi Roberts Talts. Leebed? Is koormustesti? On rääkinud? Mustlasparunite koteeritud Straussi operetis number kaks, see on midagi opereti ja itaalia opera puhva vahepealset. Puudub haarav intriig, tegevus rullub aeglaselt. Muusikanumbreid seob retsitatiiv või melodramaatiline dialoog muusika taustal. Eriti hästi tuleb see esile finaalides. Kuid muusikanumbrid on haaravad nagu k sandar varing käia mustlaste safi duett, mille esitavad Ruudošokk ja Essbeethaasi. No. Mustlasparuni puhul proovis maestro enne kirjutada muusika ja siis alles sobitada sellele teksti kuid esialgu töö saabunud ja pealegi tundis ta üleväsimust. Arstid keelasid tal töötamise ning soovitasid minna tervist parandama. Strauss läks kaheksaks nädalaks šansse paadi. Seal hoolitsesid arstid tema eest, kogu aeg hoidsid silma peal ikkagi rahvuslik uhkus. Paberit kirjutamiseks ei antud. Kuid Straussile tuli vaim peale ja ta hakkas meloodiaid üles kirjutama tollal moes olnud laiadele manud sättidele. Hiljem armastas ta salongidest suure rahuloluga vesta, kuidas tal õnnestus arste ja järelvaatajaid alt tõmmata. Muide, mustlasparuni finaalis kasutas Strauss meloodiat, mille ta oli 1867. aastal saatnud Ungari hümni. Konkursile selle taga võitis, kuid kuna vahepeal oli impeeriumist üle käinud poliitilised vapustused Johan Straussi Stoli saanud austerlane, siis printsipiaalne päevased ungarlastest suguvennad leidsid, et nii tähtsa oopuse nagu hümn peab ilmtingimata kirjutama ungarlane. Mida oleme aga meie teinud? Nüüd aga siis mustlasparuni finaal, mis on paljude meloodiate popuri, esitab Berliini saksa. Oo-oo. Nii palju siis tänaseks valsikuninga ja Viini opereti kuldse ajastu suurkuju Johann Straussi elust ja tema tantsivatest operettides Nahkhiir. Mustlasparun ja öö Veneetsias. Seal oli kolm korda abielus ja ise tantsida ei osanud kuid komponeeris 479 tantsumuusikapala. Straussi sulest on 16 operetti, teised tegijad lisasid sellele omalt poolt tema muusika baasil veel 12 operetti. Saadet jääb lõpetama kuulus nimilugu liiniverest. Niineblud laulavad hinge Parhalstain. Neek olla operetitunni oli teiega, Tiit Made. Soovin teile meelekindlust, edukat tööd oma riigi huvides ja elatustaseme pidevat kasvu. Kuulmiseni-kohtumiseni.