Kell sai kuus Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast, viiendast maist tonentaan märg. Kui Eesti-Vene piirileppele õnnestub 18. mail alla kirjutada, on see Eesti välispoliitika suurvõitu, ütles peaminister Andrus Ansip. Peaministri sõnul tuleb iga lahendamata küsimuse eest riikide suhetes lõivu maksta. Parem on kui neid. Me ei ole. Riigikogu väliskomisjonis on üksnes Isamaaliit Venemaaga piirilepingu sõlmimise suhtes kriitilisel seisukohal. Üldiselt toetatakse lepingule allakirjutamist ilma lisatingimusteta. USA arvates peaks Venemaa juhtkond ajaloole õiglase hinnangu andma ning Molotov-Ribbentropi pakti hukka mõistma, ütles presidendi rahvusliku julgeoleku nõunik. Valitsus esitas Euroopa põhiseadusliku lepingu riigikogule ratifitseerimiseks. Rahandusminister saatis täna ministeeriumidele kooskõlastamiseks tulumaksuseaduseelnõu, mis kehtestab täiendava tulumaksuvabastuse alates pere teisest lapsest. Eestis on suur probleem täiskasvanute madal füüsiline aktiivsus, mis on üks südame-veresoonkonna haiguste riskifaktoritest. Riigi võimalus haigestumisi vähendada on teha maksusoodustusi nendele töötajatele. Töötajate sportimisvõimaluste eest hoolitsevad. Tänavune Põhjamaade luulefestival toimub juba viiendat Nad korda. Kuulaja on festivali omaks võtnud. Seekord on festivali motojäljed. Tallinna külastavad turistid huvituvad järjest enam paikadest väljaspool vanalinna. Väliskülaliste lemmikpaigaks on kujunenud kalamaja. New Yorgi briti konsulaadi juures toimus plahvatus, keegi viga ei saanud. Korraldajate kohta pole midagi teada. Suurbritannias on täna parlamendivalimised. Bulgaaria parlament toetas valitsuse ettepanekut väed aasta lõpuks Iraagist välja tuua. Homme on meil pilves selgimistega ilm, mõnel pool sajab vihma, sooja tuleb üheksa kuni 14 kraadi. Alustame valitsusest täna kõneks olnud teemadest olulisemad olid Euroopa Liidu põhiseadusliku leppe saatmine Riigikokku ja Eesti-Vene piirilepingu allkirjastamine. Valitsuse pressikonverentsil käis Riina Eentalu. Kuna ajakirjanike ees oli ka välisminister, siis jõuti mõistagi Eesti-Vene piirileppe juurde. Küsisin välisminister Urmas Paetilt, kuidas ta kommenteerib Isamaaliidu viimase aja avaldusi, kus erakond nõuab, et Eesti ei allkirjastatud piirilepped 18. mail. Välisminister vastas, et esimest korda parafeeriti piirileppe juba 1996. aastal ja nii kõikide valitsuste kui ka riigikogu seisukoht on olnud, et piirilepe tuleb allkirjastada. Selle protsessi sees on olnud ka Isamaaliit. Urmas Paet. Selles kontekstis on minule täiesti arusaamatud need viimase 24 tunni väljaütlemised Isamaaliidu poolt ja ja mul on väga kahju, et selline Eestile päris oluline küsimus on saanud kohalike valimiste kampaania objektiks. Peaminister Andrus Ansip rõhutas, et Eesti on olnud valmis allkirjastama lepet juba aastaid tagasi ja kui see nüüd õnnestub, siis on see Eesti välispoliitika suur võit. Diplomaatias on juba kord nii, et kui kahe riigi vahel on mingisugune lahendamata probleem siis kõikide Järgmiste lahendamata probleemide juures tuleb selle ühe lahendamata probleeme lõivu maksta. Olgu ka piiriküsimuses suhted Eesti ja Venemaa vahel, puhtad, selged ja plaat. Põhiseaduslikku vastuolu välisminister piirileppe allkirjastamisest ei näe, kuna Eesti põhiseaduses on kirjas, et Eesti piir määratakse Tartu rahulepingu ja teiste riikidevaheliste lepingutega Ja ka juba enne, kui alustati Eesti-Vene piirilepingute ettevalmistamist 90.-te aastate keskel, siis küsiti selles osas tollase õiguskantsleri seisukohta ja see seisukoht oligi selline, mida ma praegu nimetasin ja nüüd ka värskelt. Praegune õiguskantsler on väljendanud oma seisukohta, et mingisugust õigusliku või põhiseaduslikku probleemi Eesti-Vene piirilepete sõlmimisel ei ole. Üks Isamaaliidu vastuväiteid piirileppe allkirjastamisele oli ka see, nagu oleks piirilepingu eestikeelses tekstis kohanimed Skov ja välisminister vastas, nii. Piirilepete tekstis selliseid nimekujusid ega üldse mingisuguseid nimekujusid ei kasutagi, küll on kohanimed kirjas kaartidel ja piirijoone kulgemise kirjelduses. Rahvusvahelise õiguse ja rahvusvahelise kartograafia põhimõte on see, et riigi territooriumil oleva kohanime ametliku nime määrab vastav riik. Järelikult Vene territooriumile jääv Pihkva ongi kirjapildis Skoff kaartidel ehk rahvusvaheline praktika on selliste kaartidel asuvate kohtade kirjapildi aluseks. Riigikogu väliskomisjon kohtus täna välisministriga ja arutas samuti piirilepinguga seotud Uku Toom uuris asja lähemalt. Väliskomisjoni esimees Enn eesmaa ütleb, et Isamaaliit on oma eilse kriitilise avaldusega üldsust pisut eksitanud sest venekeelsed kohanimed olen näiteks mittelepingus vaid kaartide kirjeldus tekstis ning selle topograafilise küsimuse üle käisid vaidlused lepingu parafeerimisel ja siis jõuti lõpuks kokkuleppele, et Venemaa poolele jäävatel aladel kasutatakse venepäraseid ja Eesti poole jäävatel Eesti kohanimesid. See, kuidas sellesse suhtuda, on muidugi iseasi. Need vastuväited siiski minu arvates ei kaalu üles, seda peamist tuleb see piirileping alla kirjutada, sellepärast et see teema, mis on üleval juba rohkem kui kuus aastat kuus aastat tagasi, parafeeriti need lepingud, nüüd on tarvis nad allkirjastada ja ka riigikogus ratifitseerida et me saaksime selle probleemi meie kahe riigi vahelistest suhetest maha. Kas Isamaaliit välja arvatud, on ülejäänud selles suhtes saavutanud konsensuse? Ma ei ole vähemalt kuulnud teiste poliitiliste jõudude esindajate sellekohaseid avaldusi ja tänases riigikogu väliskomisjoni istungil ei tulnud ka selliseid lausungeid selliseid mõtteavaldusi esile. Kas nüüd väliskomisjon on selles mõttes ka ühtsel seisukohal? Taas unustan nagu Isamaaliidu ära, et mingeid lisasid mingeid lisaseisukohti, mingeid lisaavaldusi ei ole enam Eesti poolt mõtet teha? Jah, ega meie Komisjoni seisukoht, mis on välja kujundatud juba ka eelnevatel aegadel ei ole muutunud. Komisjon toetab seda, et Eesti kirjutab piirilepingutele alla ja siis tuleb juba mõelda sellele, mis suunas edasi liikuda. Valge maja kutsus Moskvat president Bushi, eelseisva, Läti, Venemaa ja Gruusia-visiidi eel üles hukka mõistma Nõukogude Liidu varasemat ideolooge Papa poliitikat ning parandama suhteid kunagi okupeeritud riikidega. Bushi nõustaja rahvusliku julgeoleku alal Stephen Hadley ütles ajakirjanikele, et algava visiidi eesmärk on tulevikku, mitte minevikku vaatamine, kuid seda saab teha vaid ajaloos toimunule õiglast hinnangut andes. Neeme raud jätkab. Läti presidendile sel nädalal saadetud kirjas märgib Bush soovib eesseisva visiidiga rõhutada Ameerika ning paljude teiste riikide ühiseid jõupingutusi Natsi-Saksamaa alistamise kuid mõistab, et balti riikide jaoks tähendas kunagine võit pikka okupatsiooni algust samas hoidupus okupatsiooni aastate eest Venemaale süüpanemisest. Presidendi nõustaja rahvusliku julgeoleku alal Stephen Hadley ütles eile valges majas ajakirjanikele, et USA arvates peaks Venemaa juhtkond küll ajaloole õiglase hinnangu andma ning mõistma hukka Molotov-Ribbentropi pakti. Kui Harrilt küsiti, kas eelseisev visiit on presidendi jaoks diplomaatiliselt keeruline, sest ühelt poolt soovib ta rõhutada USA toetust Baltima lastele ja teisalt ei soovi Moskvale avaldada liigset survet Eesti, Läti ja Leeduga tekkinud pingete maandamiseks ütles Hadley diplomaatiliselt, et maailma asjad tervikuna on keerulised ja lisas, et presidendi eesmärgiks on Natsi-Saksamaa alistamise meenutamine, mitte Venemaale mingi konkreetse sõnumi saatmine. President rõhutab Riias, et USA liitlus Läti, Leedu ja Eestiga on tugev ning põhineb ühistel väärtushinnangutel demokraatial. Õigus riigil ja tolerantsuse ütles hääli, lisades. Baltimaad on kinnitanud oma olulisust liitlastena, aidates kaasa demokraatia edendamisele näiteks Valgevenes, aga ka Iraagis ja Afganistanis. Sellega, et visiit algab Lätis ja lõpeb Gruusias, ei soovi Bush Venemaale mingit otsest sõnumit saata, ütles Hadley. Kogu ees seisva Euroopa reisi eesmärgiks on küll natsismi alistamise tähistamine, kuid ka kommunismi languse märkimine ning rõhutamine, et Euroopa on terviklik ja vaba ning demokraatia ja vabadus on juurdumas üha nähtavamalt kõigis riikides. See on presidendi sõnum, ütles aadli. Riias olles kavatseb Bush küll rõhutada ka seda, et demokraatia tähendab rahvusvähemuste õiguste respekteerimist Eesti Raadio uudistele. Neeme raud, Washington. Ja veel tänaseid välisuudiseid Vallo kelmsaar. New Yorgis Suurbritannia konsulaadi ees plahvatas täna varahommikul pommiplahvatused, purunesid aknaklaasid, kuid muid olulisi kahjustusi ei olnud ja ükski inimene vigastada ei saanud. New Yorgi linnapea Michael Bloombergi sõnul pole seni hommikuse plahvatuse korraldajat, et ega teo motiivide kohta midagi teada. Enne plahvatust ei tulnud telefoni teel ka mingit hoiatuskõnet, ütles Bloomberg. Suurbritannias on täna parlamendivalimised, valimisjaoskonnad on avatud ka välismaal asuvates briti konsulaatides. Valimisvõitu ennustatakse võimul olevale Tööparteile. Viimast. Küsitlustulemuste põhjal saab peaminister Tony Blairi juhitav erakond 36 kuni 38 protsenti häältest, konservatiivide osaks 32 kuni 33 protsenti ning liberaaldemokraatidele umbes 20 protsenti. Esialgsed valimistulemused selguvad homme hommikuks, kuid esimesi prognoose on oodata kohe, kui hääletamine Suurbritannias lõpeb. See on Eesti aja järgi südaööl. Maria parlament kiitis heaks valitsuse kavatsuse vähendada järgmisel kuul Iraagis viibivate vägede suurust 50 mehe võrra ja tuua aasta lõpuks Iraagist ära kogu 450 liikmeline Bulgaaria üksus. Otsust toetas 208 saadikut, vastu oli 53. Venemaa Föderaalse julgeolekuteenistuse eksjuhi Nikolai Kovaljov hinnangul poleks endine tuumaenergeetikaminister Jevgeni Adamo tohtinud välismaale sõita, sest valdab riigisaladusi. Koval Jovi sõnul saatis ta juba 2001. aastal Venemaa presidendile ja valitsusele mahuka märgukirja, milles juhtis tähelepanu asjaolule, et minister Adamo jätkab seadusi eirates oma USA-s registreeritud firma äriasjadega tegelemist. Šveitsi politsei vahistas Adamo sel nädalal Bernis Ühendriikide palvel. Washington taotleb Adamo või väljaandmist, kahtlustades teda 10 miljoni dollari riisumises USA rahaabist mõeldud vene tuumaobjektide julgeoleku tõhustamiseks. Väidetavalt kardetakse Kremlis, et ameeriklased võivad tahta Adamo pilt Venemaa tuumasaladusi välja pinnida ning et Adamo võib anda ka tunnistusi Venemaa keelatud tuumakoostööst Iraaniga. USA kosmoseagentuuri NASA teatel on Marssi uuriv iseliikuv aparaat Opatjuunity liiva kinni jäänud ning masina rattad on suures ulatuses pehmesse pinnasesse kaevunud. Praegu püüavad spetsialistid välja selgitada, kas Diana üldse võimeline edasi liikuma. Aparaat on maale lähetanud ümbruskonna fotosid. Nende põhjal püütakse olukorda jäljendada. Katsed näitavad, et suure tõenäosusega suudab Marsi-kulgur liikumist jätkata, ütles Marsi uurimisega tegeleva projektijuhi asetäitja. Ja jälle Eestist. Rahandusminister Aivar Sõerd saatis täna ministeeriumidele kooskõlastamiseks tulumaksuseaduse eelnõu, mis kehtestab täiendava tulumaksuvabastuse alates pere teisest lapsest. Tulumaksuvabastus hakkab eelnõu kohaselt kehtima 2006. aasta esimesest jaanuarist. Tulumaksuseaduse muutmine oli kokku lepitud koalitsioonile, aga selle täitmine on muuhulgas ka samm tasakaalus eelarve poole. Samas jääb kehtima varem vastu võetud otsus tulumaksumäära vähendamisest 20 protsendini järgnevate aastate jooksul, ütles rahandusminister Aivar Sõerd. Eestlaste haigestumine südame-veresoonkonna haigustesse on kordi kõrgem kui näiteks Soomes või Euroopa liidus keskmiselt. Perearstid saavad tegeleda teisese ennetusega haigused välja sõeluda tingimused tervislikuks eluviisiks peaks taga Marii, tõdeti perearstide ja Tallinna linna ühiskonverentsil. Uudiste poolt käis kohal Birgit Itse. Perearst tunneb patsienti kõige paremini ja tema kätte peaksid jõudma ka kõikide eriarstide uuringu tulemused. Perearstisüsteem on aga suhteliselt uus ja nii mõnigi kord on takistuseks saanud asjaolu, et pere või patsiendi tervisekaardid on mitmes polikliinikus. Tallinna perearst Iris Koort. Üldiselt me olemegi püüdnud koguda kõik vanad andmed enda kätte, nii palju, kui see vähegi võimalik on. Aga paraku on endiselt üks pereliige oma algse lastearsti juures arvel, teine pereliige ühe perearsti juures. Ideaalis peaks olema tegelikult nii, et terve pere käiks ühe arsti juures, kui vähegi võimalik. Eestis on ennekõike probleemiks täiskasvanute, eelkõige keskealiste meeste madal füüsiline aktiivsus. Toitumisharjumused on küll paranenud, kuid arstide hinnangul tarbivad eestlased veel ikkagi liiga palju loomseid rasvu ja soola. Murettekitavaks peetakse ka suitsetavate noorte, eriti suitsetavad tüdrukute arvu kasvu. Tallinna abilinnapea Diana Ingerainen tõdes, et ennetustöö eri valdkondades on küll aastatega paranenud, kuid nüüd oleks vaja süsteemi selgust tuua. Puudub omavaheline täpne koostöö, täpne ühe koostöömudel, keegi ei teagi, kuhu ta peab selle oma informatsiooni täpselt andmed õigele sihtgrupile jõuaks, et Eesti riik on nagu unarusse jätnud oma statistika selles suhtes, et me ei saa kuskilt täpselt oma sihtgrupp Pole teada. Aga kui me hakkame näiteks raha planeerimismeil, on vaja ikkagi teada, kui suurele hulgale, kuhu, mis ajal statistika seisab jõu andmekaitseseaduse taga, et ei tohi selliseid uuringuid teha. Ja andmekaitse keelas ka surnuaiad ära, et seal on andmed peal, järelikult ei tohi olla, et sellega on mindud üle piiri selgelt üle piiri. Probleemiks on ka haigusraha, mida haigekassa maksis mullu 1,1 miljardit krooni. Mõningatel hinnangutel annavad perearstid haiguslehte välja liiga kergekäeliselt. Diana Ingerainen rõhutas, et iga juhus sõltub arsti ja patsiendi vahelisest usaldusest, kuid pettusi tuleb ette igas valdkonnas. Et ükski asi ei ole välistatud, et ta tuleb ka näiteks minu kabinetti ja ütleb mulle, et tal õudne kõhuvalu, mis ma siis teen, on teatud simulandid ja on teatud sulid igas valdkonnas ja nad käituvad täpselt samamoodi ka arsti juures. Aga mina pean A priori võtma oma patsienti siiski, et ta usaldab mind ja mina usaldan teda. Kui palju selliseid tehklejaid sulisid? Viis protsenti patsientidest 10? Ei, kindlasti mitte nii suur, see on suhteliselt väike arv, aga nad on noh, kindlasti ka siuksed inimesed, kes käivad seda Sisoplemas kuskilt turu peal või sõpruskonnas see on võib-olla natuke rohkem ülespuhutud, kui see väärt on. Võib-olla see on isegi mingi pseudoprobleem. Tänasest seitsmenda maini toimub Tallinnas Põhjamaade luulefestival, mis on toonud Eestisse luuletajaid kõigist Põhjamaadest, aga ka Loode-Venemaalt ning Lätist ja Leedust. Riina Eentalu käis avamisel. Ainult sellest hõredast tunnist lapsepõlve. Teen lapsiku kirju, mil nimeks aeg. Nii lugesid Põhjamaade luuletajad Rahvusraamatukogu treppidel traditsiooniliselt festivali avatuks. Luulefestival on oma koha Eestis leidnud ja kuulajad on festivali üles leidnud. Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse juht kalli Clement ütles, et tahtis eestlased panna ka luulet kuulama. Ma arvan ka, et me väike jälg on ka jäetud üleüldse Eesti kultuurimaastikku sellega, et me oleme toonud siia selle luulekuulamise. Aitäh. Ma arvan, ma teadsin, et eesti rahvas loeb luuletusi, siin müüakse ju väga suurel hulgal luulekogu, see aga samaaegselt, siis olid väga vähesed, kes olid harjunud kuulama luuletusi, sel ajal seda festivali moto on jäljed. Me oleme uudishimulikud, me tahaks teada, mis jäljed on need luulefestivalid jätnud ja mis jälje jätab see luulekuulamine eesti kuulajale. Ma arvan, et me paneme inimesed ise selle peale mõtlema, et mis jälle ta jäta meile, mis tähendus on luulel minu enda elus? Esimest korda osaleb festivalil Gröönimaa luuletaja Jessik Leimann. Niisugused festivalid on väga tähtsad, kultuuridevaheliste sidemete loojad on uste avajad ja piiride avardajad, leiab Jessi. Kleeman ja Eesti on tema jaoks uus kogemus. Festival on siis avatud. Täna hilisõhtul jõuab veel Sakala tänava teatrisaali hamme loetakse luulet Tartus ja Kohtla-Järvel ja laupäeva hommikul taas Tallinnas Nigulistes. Muusikaga koos on see Niguliste hommik olnud alati väga võimas elamus. Tallinnas avati täna ka rahvusvaheline avaliku linnaruumi projektristlemburg. See on Maastrichti Salzburgi ja Tallinna ühisprojekt, mille teema on massiturism, linnade areng ja avalik ruum. Birgit Itse. Drift Linburgi eesmärk on kutsuda lisaks kunstnikele tavalisi inimesi arutlema, milline võiks Tallinn välja näha. Arutelus osalemiseks on mitu võimalust külastada näitust hobusepea galeriis, vaadata filmi või osaleda jalutuskäikudes Tallinna vähem käidavates paikadesse. Projekti Tallinna kuraator Liina Siib. Iru linnamäele, samuti Tallinna tagahoovides ja taga tagahoovides ning jalgrattamatkas Paljassaare, kus oleks võimalik nagu grupis ühiselt rännates leida mingeid uusi vaatenurki Tallinnale ja mõelda oma linna üle. Jalgrattamatka puhul on küll nii, et seal ei ole nagu otseselt kedagi, kes seda juhiks, et see on selline grupiviisiline nii-öelda nagu workshop paljassaarele. Aga teistel jalutuskäikudel on küll meil kaasas mittespetsialistid, aga kunstnikud ja ma nimetaks seda nagu kunstniku jalutuskäikudeks. Kuidas kunstnik näeb seda rada, mida mööda kõnnitakse, nagu selliste lugude kaudu uurida seda paika? Üks projektis osalejatest on Anno Karin kunstitudeng Norrast, kes nüüdseks elanud Tallinnas juba kolm kuud. Anna-Karin ütles, et kõige rohkem üllatas teda Tallinna mitmekülgsus. Alguses Tallinnasse tulles olin nii võlutud vanalinnast, see on nii ilus ja eksootiline. Siin elades aga avastasin, et Tallinn on palju rohkem kui vanalinn. Sellel linnal on väga palju tahke oma projektis Ma uurisingi, kuidas eestlased ise näevad oma pealinna ja milliseid kohti nad ilusateks peavad. Paljudel välismaistel, veebilehtedel ja ka paljude turistide do albumis on Aleksander Nevski katedraal. Lina siit tõdes siiski, et viimasel ajal on turistid tundnud huvi ka teiste Tallinna osade kohta. Paljudele meeldib kalamaja oma igapäevases ja lihtsuses mingi ühe ehitise või mälestise reklaamimist. Tallinna sümbolina ei pea Liina siiv õigeks. Samas tõdes ta, et Tallinnasse oleks vaja rohkem moodsat kunsti sest see elavdaks linnapilti. Ja nüüd ilmast. Helsingi Ülikooli seismioloogia Instituudi andmeil toimus täna pärastlõunal Käsmu poolsaare lähistel maavärin. Maavärina epitsenter asus meres, 20 kilomeetrit Käsmus loodes ning 63 kilomeetrit Helsingist kagus. Et maavärina teate juures ei olnud andmeid selle tugevuse kohta, on alust arvata, et see oli alla kolme magnituudi Richteri skaala järgi. Täna öösel tuleb meil pilves selgimistega ilm, kohati sajab veidi, vihma on udu. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni viis meetrit sekundis ja sooja on öösel kaks kuni seitse kraadi. Homme päeval püsib pilves selgimistega ilm, mõnel pool sajab vihmasaju, võimalus on suurem lõuna- ja Ida-Eestis. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja on meil homme üheksa kuni 14 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 16076, toimetaja limal Mälberg. Kuulmiseni.