Täna laupäeva hea vikerraadio kuulaja kell sai just äsja 11 ja viis minutit ning eetrisse jõuab järjekordne rahvateenrite saade ning täna on rahva teenrid Külli-Riin Tigasson, Eesti Päevalehe arvamustoimetaja ja nüüd ütleme päevast Tartusse ja meie ainukesele vabakutselise ajakirjanikule Sulev Valner ile, tere päevast, Sulev tere. Tere. Ja mina lähen siis Lauri Hussar vikerraadiost ja rahvateenrite saates ikka räägime nädala sündmustest vaatame pisut tagasi ja vaatama ja pisut ka poole püüame näha pisut ka protsesside tagamaid ja seda, kuhu suunas me liigume ja sellest nädalast alustada siis eile tähistasime iseseisvuse taastamise päeva, toimus mitmeid meeleolukaid üritusi ja neist ehk kõige rahvarohkem oli siis ühtelaulmine ligi 80. kohas üle maailma. Ja kuigi sellest päevast, mida me tähistame, on möödas juba 19 aastat, arutletakse ikka selle päeva tähenduse ja mõtte Ta üle. Ja ka selle üle, kuidas seda päeva tähistada ja ma tooks välja siin filmimees Ilmar Raagi Eesti Päevalehes välja öeldud sõnad, et kui meenutada võidupüha kontseptsiooni tööle komista, mainis siis, et võidupüha kontseptsioon ei hakanud ju kohe tööle vaid ikkagi mitmete aastate jooksul siis meie 20. augusti emotsioonide püsimiseks. Ja et sel päeval toimuks mingi traditsiooniline rituaal, mis oleks pikema mälu tiivis vabaerakondliku kahtlustuse paranoiast ja ongi imelik, et sellist traditsiooni veel ei ole, ehkki me mäletame, mis juhtus, ehk siis rituaal päeval, 20. augustil on, on teemaks ja sellele rituaali vajadusele on viidanud ka mitmed teised inimesed, sealhulgas näiteks professor Rein Veidemann. Millisel seisukohal teie olete, kas 20. augustil oleks vaja mingit ühtsemat trit, rituaali, mida me igal aastal läbi viiksime, selleks, et seda kahekümnendat augustit, siis meenutada? No ma hakkan siit Tartust peale, kõigepealt ma olen nõus kindlasti sellega, et kahekümnendat augustit võiks tähistada suuremalt ja võiks tähistada kas öelda kompleksivabamalt, et, et tegelikult see, mis on toimunud läbi viimase, siis nüüd võib öelda ka 19 aasta selle tähistamisega kuidagi olnud kogu aeg mingi selline pool häbelik olek, et peaks nagu tähistama, noh, välja arvatud, eks ole, üks poliitiline jõud, üks poliitik, kes noh, on püüdnud seda siis võib-olla jälle isegi liialt enda enda teoks nagu siis või noh, ütleme nii-öelda liialt sellega siduda just nimelt ühte isikut ja ühte jõudu. Aga põhimõtteliselt on nagu olnud kuidagi selline, selline selline natuke kummaline ju kogu see olek, et et on, on selline päev, mis on nüüd vabaks antud Eesti riigis ja mida peaks nagu kuidagi suurelt tähistama. Aga mingi kõhklus on ka sees. Et iseenesest on, on see imelik küll ja sellest võib-olla oleks oleks aeg lihtsalt ka nagu välja kasvada sellisest sellisest tegelikult arusaamatust kõhklustest, et mida siis nagu häbeneda on, et kas see, mis me, mis siis ütleme, 19 aastat tagasi toimus, oleks kas sellel oli nagu midagi häda või mingi mingi iluviga küljes vä? Tegelikult ju ilmselgelt ei olnud, et kui me nüüd tagantjärgi võtame, siis ja aeg on kindlasti ju ka igasugused, et igasugused võimalikud, et no ütleme, konarused ju suuresti kaera silunud, mis, mis võisidki vahetult peale sõda veel kellelgi nagu tundub, et on, et ei tea, kas läks ikka see otsus nüüd kõige paremini või ei läinud, et et see, et Eesti riik on 19 aastat hästi hakkama saanud, on ju selge tõestused tehti, tehti nii-öelda õigesti ja selles osas selles osas ma nagu pooldaks seda, et seda peaks nagu jõuliselt ja julgelt tähistama. Aga kui nüüd tulla selle Ilmar Raagi mõttekäigu juurde, siis ma ütleks, et erinevalt võib-olla võidupüha tähistamisest, mis kolmekümnendatel võib öelda nagu kuidagi ülalt alla Eesti riigis noh, otsustati, et tuleb selline tähtpäev luua siis 20. augustiga mu meelest on pigem nagu vastupidi, et et inimestel ei ole nagu mingit tõrget selle päeva tähistamisega enamikul enamikul eesti rahvast küll on mingi tõrge, mõnedel üksikutel poliitikutel. Ja, ja selles mõttes on pigemini noh ma ütleks, et sellised ühtelaulmise ja ärkamisaja laulupidude ja sedalaadi üritused, mis, mis tegelikult tulevad ju altpoolt. Mitte et riigivõim oleks nüüd nagu loonud algatus suuresti tuleb, ütleme kuskilt kultuuriringkondadest mitte mitte mitte kuskilt pealt. Et siis need, need näitavad ju tegelikult seda, et rahvas on vägagi valmis kogu seda iseseisvuse taastamise protsessi suurelt tähistama ja ja ega tegelikult see valitsus võib ju nii-öelda veel mõne aasta muneda, aga ega ta lõpuks nii-öelda kohandub sellega, et kui rahvas nõuab, et seda päeva tuleb korralikult tähistada, siis seda hakatakse tähistama. Algatus tuleb sageli loomeinimestelt, nii nagu kuulsime eilsest president Toomas Hendrik Ilvese kõnest, mida ta siis loomeinimestele Kadrioru presidendilossi roosiaias pidas ja seal taga rõhutas seda, et ka see, kas Eesti taasiseseisvumise protsess sai alguse tegelikult ju loomeinimestelt ja loomeinimesed mängisid ikkagi sel puhul väga olulist ja tähtsat rolli. Aga muidugi on see ka, et kui me nüüd kahekümnendat augustit tähistame, siis noh, mulle tundub, et me hakkame ikkagi aina rohkem ju teema selles, et see 20. august nagu sümboolselt, tähistab ikkagi ühte teatud protsesse, mis on palju pikem ikkagi tähistab kogu seda taasiseseisvumist kui protsessi ja seda, et, et täpselt sellel 20. augustil toimus, eks ole, kas ülemnõukogus need täpselt see või isegi et augustis 91 toimus täpselt see või teine asi vaided. Et me räägime ju ikkagi kogu sellest taasiseseisvumisest. Me räägime laulva revolutsioonist ja võib olla, et kas noored inimesed või inimesed, kes väga ei mõtle ja ei mäleta nii täpselt neid asju meile võib tunduda, et see kõik toimus kuidagi nagu mingis lühikeses ajavahemikus. Et mingi paari päevaga kõik toimuski, aga tegelikult eks ole, me räägime seda, et laulev revolutsioon toimus ju põhiliselt aastal 88 suvel mis algas öölaulupidudega ja ütleme, lõppes selle suure kulminatsiooni ka eestimaa lauluga 11. September 88. Sellest jäi augustini 91 ja sellest terve kolm aastat. See mõelge natuke selle peale, et, et nende kahe asja vahel oli terve, kolm aastat. See ei olnud nii, et eelmisel nädalal eelmisel kuul algasid sündmused ja siis kulmineerus, et augustis 90, kas, eks ole Balti kett, mis on üks taasiseseisvumise suurimaid tähiseid, see toimus augustis 89, sellest jäi 20. augustini 91, kaks aastat. Terve, kaks aastat oli vahepeal ja, ja see oli väga pingeline aeg, kogu aeg ühe, kolm aastat. Tegelikult me võime isegi öelda, et neli aastat, ütleme, kestis see protsess, kui me läheme tagasi aastasse 87, kus oli fosforiidisõda, kus käidi isemajandava Eesti ettepanek välja. Et see oli väga pikk protsess ja ütleme nii, et me, me sümboolselt võib öelda, et me ju ei tähista neid üksikuid kuupäevi, et kui me selle kõik kokku, kui võtame kokku 20. augusti tähistamisse sisse tähtpäev omandab hoopis teise mõõtme kui selle, et et lihtsalt, et mis toimus 20. augustil. See on üks, sa vihjad, et, et siit võiks, võiks välja lugeda, aga midagi rituaalset, et et sellest nii-öelda kogumikust laulva revolutsiooni laupäeva laulvat revolutsiooni kokku võtvast päevast, et sealt võiks, seal võiks olla siis ka mingi rituaal, mis, mis oleks nii-öelda kogu sellest laulvast revolutsioonist ja selle vaimust kantud, ehk siis tõenäoliselt ei saa mäe laulmisest üle ega ümber. No miks ei jah, ütleme teile pakuti ideena üks rituaal väga selgelt välja, noh, kas ta nüüd jääb ühekordseks või osutub iga-aastaseks, eks me siis paistab, et ega eksrituaalide püsivust saab hinnata reeglina ikkagi natuke hiljem, mitte mitte esimese korra järgi. Küsimusega Külli Reinold ka, mis sina keeli Rein rituaalidest arvad ja sellest täitsa 20. august vajaks üht kindlat rituaali. Et ma ütlen, et mind isiklikult jätavad sellised riiklikud rituaalid nagu üsna külmaks, et ma eriti ei, ei ei jälgi selliseid suuri paraad aktsioonet. Mul on nüüd, kui me räägime sellest 20.-st augustist, siis on, kõige tähtsam on see, mis toimub inimeste kodudes, mida, mida nemad sellel päeval mõtlevad, mida nad tunnevad, mida nad omavahel räägivad, et et need kõikvõimalikud, need riiklikud tähtpäeva rituaalid ja sellised paraadaktsioon ronid, mulle tundub, on siin viimastel aastatel Teil ju tegelikult järjest järjest olulisema koha omandanud Eestis, et et ma ei mäleta, et üheksakümnendatel aastatel oleks näiteks nii suurt nii suurt, nii suurejooneliselt tähistatud üht või teist tähtpäeva, et see, ma arvan, et rituaalide tähtsustamine sai siin alguse selle Eesti vabariigi juubeliaastaga või enne seda. Ja noh, ühest küljest võiks öelda, et, et see on iseenesest tore kaunis vaadata ja nii edasi, aga teisest küljest mulle tundub, et see on võib-olla ka natukene natukene tühi. Et vaatan neid mõningaid poliitikuid, käisin tähtsatel rahvuslikel pidupäevadel, ajavad ajavad rinna kummi ja teevad suuri sõnu maid, siis samas mul tekib küsimus, et, et, et miks me, miks me samas näeme sellises igapäevases poliitikas järjest rohkem niisugust erakondlikku egoismi ja järjest vähem avalike huvidega arvestamist, sellele mõtlemist. Ma arvan, et palju olulisem on see, mis toimub päev kui tehakse poliitilisi otsuseid, poliitilist tööd, et millised huvid seatakse esiplaanile. Et see on võib-olla palju olulisem selle oma riigi armastamise seisukohad, kui, kui see, et me teeme ühel või teisel pidupäeval mingeid suuri sõnu. Ja ei, ma olen küll leriiniga täitsa nõus, et ega see rituaal ja eriti selle politiseerimine midagi nüüd väga sihukest meelt liigutavat ei ole. Aga ma ütleks ka nii, et ega poliitikud ongi kogu aeg pigem nagu järel Sõrkinud rahva sees, noh, ma mõtlen viimase 20 aasta kontekstis, et kui, kes jälle vaatas eile Ilmar Raagi taas kord näidatud 20. Augustiteemalist filmi august 91 Eesti televisioonist, et see oli ju ka selge, et rahvas näris küüsi, et kuulge, teie seal. No tehke, kuramus, see otsus ära. Oli ju selge, et poliitikute mingisugune tühine kemplemine oleks peaaegu jätnud selle otsuse niisuguseks õhku, et kuskil hilja õhtul saadi kuidagimoodi hädapärast kokkuleppele, aga see tähendab seda ja, ja tegelikult saadi kokku peale ilmselt suuresti sellepärast, et rahvas oli kogu aeg seal Toompea lossi ees ja nõudis, et mehed, hakake otsustama. Et, et iseenesest tase näitab seda, et kogu selles protsessis ja ma väidan, et kogu selles laulva revolutsiooni ja taasiseseisvumise protsessis oli kogu aeg niimoodi, et rahvas nõudis ja poliitikud no selle järel midagi tegid, reeglina mitte teistpidi, mitte nii, et poliitikud tõid vabaduse ja rahvas nagu ei teinud midagi. Et see oleks et asi oli ju täpselt sedapidi, et et need poliitikud, kes võib-olla praegu endale vastu rinda taovad, ütlevad, et meie tegime, noh, nemad olid nii, et nad olid tegelikult pandud sundseisu, kas teete selle otsuse ära või mis näoga ta sealt lossist üldse välja tulete nii nagu sellessamas raagi filmis teletorni kaitsjad vaatasid sealt aknast välja ja ütlesid, et küsisid üksteiselt, mis, mis näoga ma üldse välja läheme, kui me siin praegu alla anname? Sa tõid väga huvitava noodi meie vestlusesse sisse, aga kui nüüd kui nüüd pisut provotseerida sedasama ootust tänasesse päeva, siis, siis oleks ju, oleks ju iseäranis kaunis, kui, kui rahvas nõuaks poliitikutelt üht, teist ja kolmandat ja siis ja siis seda ka pakutakse, et ka tänasel päeval, kui, kui me räägime sellest, et, et on üsna suur lõhe võimu ja rahva vahel ja, ja me näeme poliitikas hästi tugevat vastandumist siin parem ja vasakjõudude vahel ja, ja see, ja see tundub, et see süveneb, et sellisel juhul see, see rahvanõue või rahva, seal võiks ju olla olla ka oluliselt rohkem kuuldavam ja see võiks ka Toompea lossis inimesi sundida otsuseid langetama või ka mingisugustki üksmeelt leidma, mitte ainult pidevaid vastandumisi otsima. Et no siin tekib küsimus, et, et mis oleks kanal, mille kaudu siis nii-öelda rahvas oma seda häält kuuldavale teeb, kas need on need paljuräägitud, et kodanikuühiskonna organisatsioonid on see meedia või on need mingid arvamusküsitlused, et mulle tundub, et, et neid arvestavad poliitikuid siin järjest enam, aga, aga see ei pruugi üldse sugugi hea olla tegelikult Rahva arvamuse formuleerijana, et et me oleme palju kuulnud, kuidas poliitikuid siin oma valimislubadusi töötavad välja selle põhi on, et nad mõõdavad küsitluste teel, et mis võiks olla populaarne teema, populaarne lahendus ja siis kujundatakse oma pilt, aga selle probleem on see, et, et arvamusküsitlus on ikkagi üksikute indiviidide isoleeritud arvamus ja kui me selle põhjal hakkama järeldusi tegema, siis, siis see tegelikult välistab, välistab debatti, et avalik arvamus on ikkagi see, mis toimub meedias meedia arutelu. No just laenates Toomas Hendrik Ilvese eilsest kõnest mõtet, et mis õigustab vägagi ka seda, mida meie siin praegu teeme, et ärge, et ärge jääge oma liistude juurde. Et ma arvan, et tihtipeale võib ju küsida umbes, et need ajakirjanikud seal laupäeva hommikul raadios ka käivad ja seletavad asjadest, milles, mis ei ole nagu nende eriala, eks ole. Et õpetavad, kuidas elada. Väga lihtne öelda, aga samas Me saame koheselt süüdistuse. Me saame koheselt süüdistuse, et, et keegi on kallutatud või et tasub ikkagi oma liistude juurde jääda, sellepärast et see või teine asi ei ole selle konkreetse või selle professiooni esindaja ülesanne. Ja, ja, ja siis, ja siis me oleme jälle selles olukorras, kus, kus tekib väga terav vastandumine siis nii-öelda selle poliitiku ja, ja võib-olla ka ka lihtrahva esindaja vahel, kes justkui selle poliitiku hinnangul ei tohikski enam suud lahti teha. Nojaa, aga siin tuleb ikkagi öelda vastu, et poliitikud jäägu oma liistude juurde järgusega kui sõnavabadust. Ongeni. Nii on küll, jah. Samas on Toomas Hendrik Ilves viitas tegelikult oma kõnes mitmele väga olulisele asjale ja ta ütles, et, et valimiskampaania on ukse ees. Ta ütles, et, et kõuepilv juba kerkib ja kohe hakkab müristama mis varjutab diskussiooni. Kohe hakkab sähvima hakkavatel välkudel jagub lõbust vaid loosungitele, aga me ei pea sellega kaasa minema. Ja otsustada tuleks, millise tee Eesti valib, mitte millised hüved. Jah, see kõlab väga ilusasti ja õigesti, et nii, nii see peaks olema, eks ole, tuleks niiviisi otsustada just selles tingivas kõneviisis kõik ütlevad, et meil tuleks nii teha. Aga et kas see tegelikult, mis sunnib tõesti poliitikuid nii tegema, selle üle peabki mõtlema. Et kahjuks tundub jah, nii, et Eesti parteides on valdavaks. Siin jälle on paha, on üldistada, võib-olla on on, selgub, et enne kevadisi valimisi selgub, et tal on ka mõni erand kes ei ole niisugune, aga, aga valdavalt tjah otsitakse pigem seda madalat ühisnimetajat. Kuidas saada omale. Ühesõnaga, et kuidas saada endale võimu ja mida selleks teha, aga mitte et kuidas saada ütleme, volitusi selleks, et midagi head tõepoolest Eesti jaoks ära teha. Et ma ikkagi kujutan ette, et kui inimesed, kes 20 aastat tagasi läksid sellesama taasiseseisvumise ajal poliitikasse nende valda tiiv oli, eks ole, et kõigepealt luua see riik ja siis hoida ja kindlustada, et ta püsiks. Ja Nad tõepoolest taotlesid võimu selleks, et teha otsuseid, mida nad arvasid, et on Eestile kõige parem. Noh, praegu kipub, pigem, tundub olema väga paljude poliitikute jaoks tiiv see, et võimule saamine ongi eesmärk omaette ja otsuseid tehakse selleks, et saada saada võimule. Et need on nagu kaks täiesti erinevat loogikat, millest käitumisel inimesed lähtuvad. No see nädal ajakirjanduses kirjutati juba ka sellest, et parteide valimislubadused saavad viimast lihvi ja ja, ja midagi nüüd otse välja ei öeldud, jutt käis pigem. Pigem oli selline hägune ja pisut-pisut ka pisut ka üle või üldine ja vähe ülevaatlik, aga samas midagi võis ikkagi sellest välja lugeda ja mina lugesin küll sellest jutust välja seda, et olenemata valimislubadustest tuleb see valimisvõitlus üsna üheülbaline üsna tugevate vastandustega ja võib-olla need lubadused jäävad, jäävad sinna kuhugi Marju ja pigem ikkagi toimub selline tugev parem-vasaktiival vastandumine või siis ka Reformierakond, Keskerakond, vastandumine. No mina lugesin sellest, mis praegu see nii on, on meedias valimislubaduste kohta kirjutatud välja selle, ehk need tulevad natukene vähem sellised tarbijalikuid seekord, et ei ole ka enam nii väga seda, mida, mida siin lubada laiali jagada, aga hea, et seda enam võib siis oodata, et tulles veel vähem jah, et et seda enam võib siis tulla ehk niisugust, selliseid laiemat ideoloogilist Heiklasse Jah, selle järgi, mis, mis sel nädalal jutuks oli, ähvardavad otse öeldes tulla väga igavad valimised väga kuidagi vaimuvaesed. Et nagu midagi midagi huvitavat seal ju tegelikult õhus ei olnud, aga midagi eriti. No ma ei ütle, Ta isegi tingimata iga kord valimisteks peab midagi uut välja mõtlema, sest see, see võib-olla ei ole ka päris õige lähenemine, et nüüd, et, et võitma peab iga hinna eest mingisuguse, siis ütleme poliitilise innovatsiooniga, mida, mida kuskil maailmas enne tehtud Pole. Eks see oleks ju absurdne tegelikult eeldada, et Eesti riigis tuleks välja mõelda mingid sellised poliitikat, mida ei ole kuskil olemas ja mida Eestis pole ka varem tehtud ja ja iga hinna eest nagu kõik pea peale keerata lihtsalt sellepärast, et siis saab öelda, et mõeldi välja midagi uut. Et see ei ole ju ilmselt eesmärk. Et ma tunnistan, et mina oleksin väga rõõmus, kui meil tuleks selline keskmisest igavam valimiskampaania, kus ei tulda välja nii paljude selliste selliste mõtete ja ideedega, mis, mis siin panevad inimestel juuksed püsti. Aga arvestades seda praegust õhustikku, siis, kui ideed ei tõsta juukseid püsti, siis võib kogu see kampaania inimestel juuksed püsti tõsta, sellepärast et sellisel juhul kui on ideid vähem siis mängitakse rohkem emotsioonidel ja loosungitel ja see võib olla iseäranis ohtlik, sellepärast et seetõttu tekib veelgi teravam vastandumine ja pärast valimisi on on seda ühiskonda veelgi keerulisem kokku kleidid. Ega see, kui, kui neid selliseid populistlikke tarbijaliike lubadusi on, on natukene vähem kui siin varasematel valimistel ei tähenda, et veel ideid on vähem, et võib-olla sellist sellist kõlavat odavat müügitrikki on, on vähem, aga see oleks ainult hea. Jah, ei, ma olen nõus tegelikult Külli-Riin, eks selles osas ka, et et see annaks võib-olla isegi võimalus on nagu rohkem süveneda. Et kui ei, ei ütleme meid ei eksitata ära mingisuguse, täiesti uue lubadusega umbes mis, mis enamiku valijate jaoks paneb unustama, mida, mida varem tehtud on ja kuidas selle poliitika järjepidevusega varem on olnud. Et siis võib-olla isegi on päris hea, et tõesti selline igav kampaania, mille puhul pigemini hakkab määrama näiteks see, et mida, mida varem tehtud on ja kas need inimesed kõlavad usaldusväärselt ja mis nende taust täpselt on. Et eks seal ju iseenesest selles valimiskampaanias keskmise valija jaoks neid muutujaid, mida ta peaks nagu jälgima, on nagunii väga palju. Et see, see ei ole väga lihtne valik, eks ole, see ei ole selline primitiivne, ütleme, et valik, et et nagu kuskil võta või jäta mingisuguses tüüpi saates kusagil või, või et, et sul on need kolm, eks ole, vali kolmest vastusevariandist üks. Et tegelikult seal on ikkagi palju rohkem ütleme, neid parteisid on rohkem, parteidel on väga palju erinevaid kandidaate, kellest mõni võib-olla hirmsasti meeldib ja ülejärgmine on täiesti vastuvõetamatu, siis neil on pikad pommid, mida väidetavalt isegi enamik valimiste kajastajaid ei jaksa läbi lugeda või ütleme, et isegi võib-olla konkurendid ei viitsi oma konkurendi programmi päris tõsiselt süveneda, sest niikuinii umbes et niikuinii see ei ole oluline, mis nad seal kirjutavad ja et, et iseenesest see ei ole väga, väga väiksemahuline töö, et valimisi tõsiselt jälgida ja selle tõttu on võib-olla isegi hea, kui kui on natuke igavam ja selle tõttu rohkem inimestel aega süveneda. Samas mulle tundub, et, et valimiste eel on, on üsna suur selline määramatus k ikkagi poliitilisel maastikul, et me ikkagi ei tea, et mis siis nüüd selle rahvaliidu toetusega hakkab saama, kuidas ikkagi see uus erakonna juht hakkab seda siin mõjutama ja suunama? Samamoodi me ei tea seda, et nüüd see sotside ja Keskerakonna liit, et kuidas see siis nüüd siin erakondikul erakondlikus debatis hakkab, hakkab mõjuma. Küll teie teie ajalehti või ennustas, et rahvaliidule ei tule kuidagi hääled kokku selleks, et riigikogusse sisse saada. Rahvaliit on alati olnud suur üllataja. Aga mind huvitab pigem selle valimistega seoses see, et kui palju kerkib rahanduse ja maksunduse teemaline debatt, sellepärast et ikka ja jälle me oleme riigikogu valimiste puhul seda debatti näinud ja ja tõenäoliselt ka astmelise tulumaksuteema on see, mis, mis uuesti välja tuuakse ja, ja täna on siis Delfis arvamusleheküljel kirjutanud sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees, Tallinna abilinnapea Jüri Pihl, sellest, et rahanduses maksunduses tuleb kindlasti teha muudatusi ja ta ütleb, et kuna tänapäeval pakutakse individuaalset lähenemist peaaegu kõiges, et siis tuleb ka trahvida määramisel hakata inimestele individuaalselt lähenema, et kui inimesel on suurem sissetulek, siis tuleb talle ka kehtestada suurem suurem jah see on siis siis see nii-öelda tema esimene sissejuhatus sellele, et rahanduses maksunduses tuleb kindlasti teha muudatusi, aga said sa aru, missuguseid või no individuaalne lähenemine trahvidele on üks väga selge hääletus. Samas üllatav muuseas on selle artikli puhul see, Ta kirjutab siin Jüri Pihl ka sellest, et sotsiaalmaksule tuleb lagi seada ja ettevõtlustulule maks, aga sotsiaalmaksu lagi on küll nüüd teema, mis on sotside puhul täiesti üllatav olnud, sellepärast et siiani on sotsid olnud ikkagi sotsiaalmaksu laele väga viltu võtavad. Ja, ja noh, mina tean küll korduvalt diskussioone, kus sotsid on väga selgelt võtnud seisukoha, et sotsiaalmaksule lage ei tohi kehtestada, et kui nüüd siis tuleb erakonna esimehe suust vastupidine seisukoht, siis see on kindlasti kindlasti märkimisväärne areng. Tõenäoliselt see sotsiaalmaksu lagi võib teemaks kujuneda, sellepärast et ka Reformierakond on seda meelt, et sotsiaalmaksule tuleks lagi panna samamoodi ka Isamaa ja Res Publica liit on pigem pigem seda toetamas, nii et sellest võib päris huvitav diskussioon kujuneda. Arvata ka, et Keskerakond siis sellisel juhul väga selgelt vastustab end sotsiaalmaksu laele. Nojah, selle sotsiaalmaksu lae taga tegelikult olemas täiesti oma loogika, et et võrdleme Eestit näiteks Rootsiga, kus paljusid neid kulutusi, mida Eestis finantseeritakse sotsiaalmaksust ehk siis eeskätt siis tervishoiukulutused, aga pensionid, et, et Rootsis rahastatakse tervishoidu üldisest riigieelarvest ehk siis paljuski käibemaksu haaravad ka tulumaksu arvelt. Ja see omakorda tähendab, et tööjõukulud on madalamad ja see omakorda tähendab, et et riigi eksporttoodang on natuke konkurentsivõimelisem tänu sellele, kui võtta rohkem raha tarbimismaksu arvelt ja vähem siis tööjõumaksude arvelt. Aga Eestis on siin jah, et tegelikult need tööjõu tööjõumaksud on ikka üsna suured ja, ja kui siin seda natukene alandada, et see võib ehk konkurentsivõimet tõsta teoreetiliselt. No kui siis jah, sealt võib-olla ühest servast alandatakse, aga ilmselt selle ütlejad arvavad, et siis peab selle arvelt jälle mõnes teises kohas, et lihtsalt, et võetakse praegu Maksu valest kohast, aga aga vaevalt sotsid hakkavad, et nagu kindlasti erakonnana kultiveerima seda poliitikat, et lihtsalt võtta kaks nagu nagu minema minema selles suunas, et lihtsalt lihtsalt madalamaid makse kõigilt võtta, noh, ütleme, et astuda tegelikult nagu parempoolse poliitika pooldajate sekka sellega, et pigem ikkagi see suur kui need hästi üldistada, siis selline suur dilemma, mis, mis sellel valimistel ikkagi tõenäoliselt püstitub, on ikkagi küsimus, et kas ühiskonna noh, natuke jõukamat osa, ehkki me kõik siin Eestis ütleme, et, et meil neid rikkaid nagu väga polegi su maailma mastaabis võttes. Aga ikkagi, et kas ühiskonna jõukamalt osalt natukese rohkem Ta solidaarsemat laiali jagada või seda mitte võtta, et, et see on ikkagi suures plaanis nagu see dilemma, kus siis ütleme, Reformierakond asetub nagu ühele poolele ja võib öelda, et erakond, sotsid tõenäoliselt ikkagi asetuvad sellisele vasakpoolsele poolele, kes ütlevad, et riik peaks natuke natuke rohkem oma rikkust laiali jagama. Et ma arvan, et see ikkagi saab olema inimeste jaoks üks nende valimiste põhivalikuid, sest mulle tundub, et instinktiivselt jälle väga paljud inimesed tunnevad, et Eesti ühiskond on natuke ebaõiglane ja selline natuke suurem solidaarsus kuluks ära, sest ütleme, et jõuk kamata ühiskonnakihtide jaoks midagi katastroofilist ei juhtu. Kui neid natukese rohkem maksustada ja selle maksu arvel näiteks praegu töötutele oleks võimalik suuremat toetust maksta. Et sellele vabandasin, Sulev, sinu tõstatatud dilemma-le ehk siis täitke, oleks mõistlik nendes, kellele natuke suurem sissetulek, natuke rohkem mõte hakata seda nendele, kellel on väiksem sissetulek rohkem laiali. Et ülele pakub ju tegelikult vastuse täiesti majanduste majandusteadlase ja väga selline klassikaline ja tuntud teooria, ehk siis kahaneva piirkasulikkuse seadus, mis ütleb seda, et et ja et, et ühe kauba, toote või teenuse tarbimisest saadav saadav kasu kahaneb iga järgneva ühiku lisandumisega, ehk siis see, kui sa oled olnud viis klaasi vett, jood veel kuuenda klaasi, siis see annab, annab sulle vähem kasu, kui teiegi radioonud null klaasi vett ja jood ühe klaasi vett, et sellest on siin ka järeldatud, et järelikult kui nendelt, kellel on rohkem võtta natuke rohkem ja jagada Ta siis nendele, kellel on, on vähe, et selle, et selle kokkuvõttes suureneb ühiskonna heaolu tervikuna. Ma siiski juhiks tähelepanuga selle diskussiooni ohtudele, kui kapselduda ainult sellesse maksudebatt ja mitte keskenduda sellele, et kuidas nii-öelda kogu Eesti riiki edasi viia, ehk siis kui mitte rääkida piisavalt ka haridusest, innovatsioonist ja nii edasi, siis ühel hetkel me võime siin neid tulusid maksude näol ümber jaotada, aga ega see Eesti riik sellest rikkamaks ei lähe, et tegelikult see maksunduse debatt peab olema kindlasti ja ma loodan, et see tuleb, aga see, aga see ei saa olla olla olla üks selliseid ja ainukesi ratsuseid, mille, mille najal riigikogusse minna, et et peab olema ikkagi ka mingisugune teine kontseptsioon veel veel selleks, et, et see, et see pilt oleks, oleks terviklikum ja oleks, oleks ka, oleks ka nii-öelda pilt, et selle kohta, et kuhu me tahame minna, mitte ainult milliseid hüvesid me saame, see, millest siis president Toomas Hendrik Ilves rääkis Ja et ehk peaks see asi tõesti algama, selles sõnastatakse need suuremad muutused või väljakutseid, mis Eesti kui ühiskonna ees on arvestades kogu seisma, mis praegu on näiteks energeetikas, majanduses, maailmas, hariduses ja nii edasi. Aga kas me suudame seda, me suudame heal juhul öelda, et millised on meie probleemid, aga kas me suudame sõnastada ka endale mingisugused eesmärgid, kuhu poole püüelda? Ma ei ole selles nii kindel. Ja et see oleks kindlasti olulisem, kui lihtsalt mõelda sellistele lühiajalistele impulsside üle, mida, mida seni on tehtud. Nojah, ja siis kõigepealt peaks ikkagi millegi saavutamiseks suutma võimalikult hästi kokku leppida, et mis seisus ollakse. Et üldiselt on üsna raske, on nagu asuda kuhugi teele, kui sa ei saa aru, kus punktist nagu asud kõigepealt ja siis siis, siis vähemasti siis teele asumine võib lõppeda sellega, et alustasin, ei tea kust ja lõpeta näide, kus, et, et selles mõttes ma arvan, et üks suur asi oleks ka see, kui parteid suudaksid natukese omavahel nagu lähendada seisukohti selles osas ka sees, et mis, mis olukorras praegu üldse on, et et iseenesest väga huvitav jälgida seda retoorikat, et et meil on justkui nende kahe kõige suurema partei Reformierakonnale Keskerakonna käsitluses. Võiks arvata, kui neid käsitlusi kuulata, ütleme Andrus Ansipi ja Edgar Savisaare kõnesid nagu lugeda või kuulata, siis on tunne, et, et need inimesed elavad kahes täiesti erinevas Eestis. Et üks on niisugune Eesti, kus kõik on hästi, kus, mis on, ütleme, üks Euroopa ja maailma kõige konkurentsivõimelisemaid paremaid kriisist kõige paremini välja tulevad ja ja, ja ütleme enamasti nagu kõik õigesti teinud riike. Ja siis kuulates opositsiooniliidrit, eks ole, selgub, et meil on täielik mädasoo, et tegelikult ju kõik on halvasti, eks ole, meil on ainult noh, nii-öelda probleem ajab teist taga ja. Noh, ja kui ja kui vaadata nende hinnanguid Tallinna linnas toimuvale, siis on see ümberpööratud, sellepärast et Andrus Ansipi arvates on Tallinna linnas kõik halvasti ja Edgar Savisaare arvates enam paremini olla ei saagi. Jah, ja kusjuures, ja tegelikult me kõik saame ju aru, et tõde on kuskil seal vahel, et, et iseenesest ka ilmselt kõige paadunud skeptikud peavad tunnistama, et eriti kui oled võib-olla käinud kuskil natukese vähem arenenumad maailma piirkonnas näiteks kas või suvisel reisil, et siis saad tagasi pöördudes aru, et et tegelikult on Eestis väga paljud asjad ikka väga hästi ja võib-olla isegi piisab üks Baltikumi ringreis teha ja sellest aru saada. Aga kuulge, aga sõbrad, aga kui siin nii-öelda nagu jutt nagu natukene sellest Eesti arengupidurile läks, siis siis ma natukene intrigeerib, küsiks, et järsku on siis meie arengupidureid, Andrus Ansip, Edgar Savisaar. Noh, ega nad erilised mootorid nad küll ei ole. Aga, aga et seda on hästi juba ammu räägitud, et Eesti poliitikas võiks toimuda mingisugune põlvkonnavahetus, aga aga ega seda vahetust väga ei paista kusagilt, pigem pigem tundub, et hetkel nagu on toimunud mingi teatav Tsementeerumine, et et, et ka selles osas ähvardavalt tulla nagu pigem suhteliselt igavad valimised. Et valida on, ütleme jämedalt personaliseerides andsid Savisaare Laari vahel noh ja, ja kõik teised on justkui nagu sotside puhul ei ole isegi ju selge, kes erakonna esimees üldse on, kes valimistele läheb, kas see on Jüri Pihl või on see keegi teine. Aga igal juhul tundub, et ta jääb ka, et nii või teisiti, kas see on Jüri Pihl või, või on siis kiiresti sotsid jõudnud enne valimisi ta vahetada kellegi teise vastu, et tal on väga raske ka Savisaare Ansipi-Laari nagu tasemele kiiresti jõuda? Seoses selle põlvkonnavahetusega, mida sa siin eespool mainisid, et siis oli ju väga huvitav intervjuu sel nädalal Maalehes Jüri Adamsiga, kes ütles, et tema arust on, on just need praegused noort poliitikud Eestile suurim oht. Jah, ta ütles, et nad ei teadvusta piisavalt olemasolevaid ohte, viitas peaasjalikult muidugi idast tulevale ohule. Ja ma arvan ka, et, et kas see viis, mismoodi parteidest ees on hakanud need noored karjääri tegema, kes on juba seal kooli õpilastena ennast nende partei noorteorganisatsioonide külge kleepinud, et nad sisuliselt ma ei, ma ei näe, nad oleksid toonud mingisuguse kvalitatiivse muutuse, et nad on pigem võtnud omaks need vanad väärtused. Jaa. Ja oled oleks nädalatki väärtused? Jah, oleks nad vanadki võtnud, et, et nad lihtsalt suhtuvad poliitikasse, kui ma ei taha nüüd üldistada, aga, aga mulle tundub, et paljud nendest suhtuvad sellesse kui lihtsalt ühte ühte alternatiivsest, karjäärivõimaluste, paljude teiste karjäärivõimaluste kõrval. No pigem on ikkagi meie probleem selles meie parteide, mitte strateegilises mõtlemises. Saksamaal, Soomes väga paljudes lääneriikides suured erakonnad, nähes andekat noort, võtavad selle noore koolitamise oma südameasjaks ja ühel hetkel, kui ta on saanud piisavalt haridus, siis antakse talle ka erakonnas selline rakendus, mis, mis innustab teda ja mis kannustab teda edasi ja nii on võimalik palju kaugemale jõuda, aga Eestis me siiamaani küll väga ei ole kuulnud, tähendab selle kohta, et erakonnad oleksid juskui hoolitsenud, et väga põhjalikult selle eest kasvatada endale sellist tugevat järelkasvu, lojaalset järelkasvu küll lojaalsete järelkasvu kasvatatakse ja seda me näeme iga päev, kuidas see toimub, aga, aga see, et seejärelkasv oleks ka kvalifitseeritud ja, ja väga-väga haritud, seda me kahjuks ei näe. Ja selles mõttes on sul õigus, et kus on mingid stipendiumi, mida tõesti nagu sa mainisid, on olemas Saksamaa oli nagu sa väitsid ka Soomes, ehk siis see, et noored saavad kandideerida erakondade poolt, rahastada fondide stipendiumid, telemille saamise eeltingimus ei ole see, et sa pead olema seal erakonna noorteorganisatsioonid, aktiivne ja pugejalik. Vaat selle stipendiumi ja, ja tänu sellele, kellele sa saad õppida ja siis Sa hiljem võib-olla leiad selle erakonnaga ühise keele ja tee ja võib-olla mitte. Et see oleks kindlasti väga hea võimalus järelkasvu saamiseks ka. No tõenäoliselt probleem on, on selles, et Eesti erakonnad elavad läbi praegu mingit sellist perioodi, mis loodetavasti on ülemineku periood, kus lojaalsus on nagu ülehinnatud üle tähtsustada neetud erakondades ja ta on mingi selline sulgumise ja selline suletud turu nagu probleem, et tegelikult konkurents on ebapiisav ja mistõttu erakondadele tundub, et, et niikuinii on see turg meie omavahel jagatud. Et Reformierakond saab natuke rohkem hääli või saab Keskerakond või saab IRL, eks ole, või noh, saavad midagi sotsid, aga et põhimõtteliselt turg on jagatud nii-öelda, keegi uus ei tule kusagilt kõrvalt peale mingite värske ideedega ja kogu küsimus on selles, et kuidas hoida nii-öelda oma osa kuidas ja, ja, ja pigem on, see lähtub ka kogu aeg ju ka sellest, et kuidas nagu konkurendile jalg taha panna, sest siis saan äkki tema turuosa endale et visata nagu konkurenti poriga, see tähendab seda, et, et tema saab natuke vähem ja mina saan siis tema arvel natuke rohkem. Et sellist, see, see, mis nagu toimuks mingil mingil sellisel konkurentsiolukorras, kus keegi võib kõrvalt tulla ja neid omavahel pori pilduvat mõlemalt ära võtta, need hääled, eks ole, keegi uus või keegi teine või seda, seda, seda nagu seda ohtugi nagu ei tundu silmapiiril olevat ja see muudab kuidagi erakonnad väga, kapsel tunuks väga lojaalsusel põhinevaks selliseks suletud ringiks, sest mis sest, et nad ühtegi uut mõtet välja ei mõtle. Valimistel on ikka enam-vähem sama tulemas. Ma ma Sulev siinkohal meenutaks, millise hingevärinaga erakonnad ootasid seda teater NO99 etendust Ühtne Eesti ja ja Ma ausalt, et oli, oli neid, kes olid väga närvis ja kelle hinnangul võiski tõepoolest midagi toimuma hakata ja ma eile presidendi lossi roosiaias vestlesin selle projekti eestvedaja Tiit Ojasooga, kellega me arutlesime ka pisut eemal, et kas etenduse ajaks võib-olla jätku või et või et mingil määral ka hinnangut sellele, et millisesse olukorda me oleme siis jõudnud, siis me siis me ühiselt leidsime, et võib-olla tõepoolest üks selline selline jätk sellele teemale ja teemaarendus seoses, no 99 poolt välja käidud, aga on, on võib-olla täiesti aja- ja asjakohane, aga, aga aga nüüd, mis siis on juba neli kuud pärast etendust vaatama ja kui palju selle etenduse tõstan veel meie meeltele ja keeltel siis ega ega enam ei ole erakonnad, ma arvan, on väga rahul sellega, et see, see etendus on, on unustuse hõlma vajunud või vajumas. No tegelikult ma arvan, neid mõjusid ei saa siin väga üheselt mõõta, et ma usun, et see projekt õõnestus kas või tühjaks, mõned sellised potentsiaalsed väga head poliitloosungid, et teda on asjad, mida ei saa üheselt mõõta. Aga ma pöördeks veel korra tagasi. Väga halvad poliitloosungid ehk siis väga populistlikud poliitloosungid. Et aga ma pöördakse korra tagasi selle juurde, mida sa Sulev eespool ütlesid, ehk siis see, et justkui erakonnad on väga kapseldunud ja nii edasi, et mulle tundub, et siin mängib oma rolli ka ikkagi see, kui siin mitu aastat tagasi mindi üle sellele uuele erakondade rahastamise süsteemile, et suurendati siis nüüd kolm korda erakondade rahastamist riigieelarves ja sammas keelata tee äriühingute annetused erakondadele, et jah, et siin siin oli väga palju probleeme nende äriühingute annetuste puhul. Aga nende, see uus kord, ma arvan, on nad ikkagi veel rohkem sellest reaalsusest lahti lahti lõiganud, et et ma arvan, et see oleks ka üks vajalik diskussiooni teema. No ongi, et midagi on valesti, ega meie siin ei ole need ka nüüd need targad, eks ole, kes ütlevad kohe lambist, et et nüüd süsteemis tuleb ümber teha, see aga, aga no on üsna ilmne selles erakondade loomise, ülesehitamise rahastamise ja ja kogu sellest tagasisidesüsteemis on sees mingi süsteemne viga. Miks, miks erakonnad ei kanna nagu seda, seda aadet võib öelda, mida nad põhimõtteliselt ju esindusdemokraatias peaksid kandma, et meie, inimesed, anname neile oma hääle, Nad lähevad ja esindavad seda neli aastat seal Toompeal, eks ole, sest me nii-öelda miljon inimest ei saa korraga, eks ole, riiki juhtida annab 100-le inimesele need hääled, eks ole, Teie esindajate, et nelja aasta pärast rollime, kas esindasid hästi, anname uue mandaadi, see kõik peaks ju idee järgi olema selline süsteem, mis, mis on parim võimalikest, eks ole, mis iseennast puhastab. Et kui keegi on neli aastat kehva tööd teinud, siis teda ei valita, valitakse keegi teine. Aga vot ei ole millegipärast nii ja vot see, miks, miks ei ole, nii et see on tegelikult üks üks Eesti poliitika põhiküsimusi, aga ma ei tea, kes see tark on, võib-olla, võib-olla siin tuleks jälle pöörduda tagasi näiteks Reinthal pära poole nõu küsimisega, kes on maailma valimissüsteeme uurinud ja sellest, mis missuguse tulemuse annab üks ja missuguse tulemuse annab teine, et et siin on tõesti ilmselt vaja tarkadel inimestel kõvasti nõu pidada, et et mida oleks võimalik teha, see asi töötaks natukese paremini. Et ma arvan ise seda, et tuleks ehk vähendada erakondade rahastamist riigieelarvest ja nad oleksid rohkem sõltuvad annetustest, et see süsteem oleks läbipaistvam, et et ma usun, et see ikkagi suurendaks nagu nende nii-öelda seda tagasiside süsteemi vähemalt vähemalt ühe ühe nurga pealt. Nojah, ja peaks olema ka võimalik, et ikkagi mingil uuel tulijal on, tal ei pea olema täpselt sama suured võimalused, vanad olijad, aga, aga noh, ütleme nii, et kui tuleb selline Indrek Tarandi tüüpi fenomen nagu eelmistel Euroopa Parlamendi valimistel, millest ei olegi ju väga-väga ammu möödas, väga palju aega möödas, kui Eesti poliitikat, tabas siiski teatav šokk. Et, et sellisel puhul ka riigikogu valimiste puhul ütleme uuel tulijal oleks eduvõimalused vähemasti mingil võrreldaval määral võrreldes vanade olijatega. Et see ei ole nii-öelda apriori, selline suletud turg, et see, kes uus on, see peab 10 korda rohkem tööd tegema kui see, kui need vanad teevad. Hästi, aga vahetame teemat. Euroopa kultuuripealinn hakkab hoogu sisse saama ja eile anti avaakord Tallinnas siis kultuuripealinna linnade tuurile ning esmaspäeval lüüakse lukku kui ka kultuuripealinna reklaamikampaania ning üheks tähtsaks hüüdlauseks saab kult. Tuur kutsub. Siiani oleme kuulnud, et kultuuripealinna kandev idee on mereäärsed lood ja põhisõnum on Euroopa kultuuripealinn. Kuidas teie nüüd hindate veel seda, et siia tuleb veel üks täiendav reklaamilause juurde? Kultuur kutsub. See on muidugi kaunis algriim iseenesest aga, aga kui me nüüd mõtleme selle loosungi või slõugani sisu peale, siis ideaalist tehakse tegelikult, et ta ikkagi viitama nagu sellele kohale andma edasi, nagu natuke seda mingi kohatunnet või identiteet ja, ja ja antud loosung on kindlasti ma arvan, selle koha peal nõrgem, kui oleks lihtsalt öelda mereäärses, et lood, et see on selline nagu abstraktne ja Damas kummalisel kombel nagu. Pealetükkiv, või selline käskiv kuidagi, et mulle meenub sellega seoses mõned nõukogude aegsed loosungid nagu au tööle või midagi muud taolist. Ja kas sageli see reklaamlause peab olema nii kutsuv? See tekitab alati sundi, ei kontrolli, aga samas, kui me vaatame, mis sellel suvel on kõige paremini müünud, siis siis Jaan Tätte, Marko Matvere kontsert tuulevaiksel ööl pealkirjaga on ennast ikka väga hästi õigustanud. Siiamaani ajalehtedes kirjutatakse ja analüüsitakse seda kontserti fenomenile pihta. Ei no kõik saavad väga hästi pihta, aga igaühel on oma fenomen, mida nad analüüsivad. Aga, aga samas see, see tuulevaiksel ööl ei ole, ei ole käskivas kõneviisis, aga pigem on ta kutsuvas kõneviisis ja sellepärast see toimib, aga aga kui seda kultuur kutsub teemat veel pisut lahata, siis jättes täiesti kõrvale selle, et, et sellega on järjekordselt välja mõelnud Keskerakonna kampaaniameister Paavo Pettai ja et seal on kaks korda k tähte ja teades, et Paavo Pettai on K-kohukese autor ja nii edasi ja siis ma juhiks ikkagi sellega seoses tähelepanu ühele asjale. Et kui me kasutame seda reklaamlauset ka inglise keeles, mis, mis paratamatult peab toimuma, sellepärast et ka inglise keeles on meil vaja kultuuripealinnast rääkida, siis tegu ei pruugi olla kuigi õnnestunud reklaamlausega seepärast, et kuidas see siis inglise keeles kõlaks, see kõlaks Halther koos. Ja, ja see on, see on kahtlaselt sarnane ühele teisele inglise keeles väga tuntud väljendile, mis kõlab Neitchools ja mis teatavasti siis tähendab teatavat sorti seda, mis kutsub meid kahe tähelisse asutusse. Et minu hinnangul see Kaldžekoolse ei ole küll väga õnnestunud lahendamine lähenemine, sest jääb kõlama lause, mis kõlaliselt on lähedane. Nüüd vabandage väljenduse pärast, aga kakahädale. Noh, aga selle eest jälle väga tungiv kutse, et, et selles mõttes väga meeldejääv, võib-olla paljudele inglisekeelset kõnelejatele inimestele selle, selle sarnasuse tõttu, iseasi jah, et kas see, et aga, et kui jälle nüüd niiviisi lähtuda natuke irooniliselt ütlen loogikast, et et Eesti peab ennast üldse nähtavaks tegema ja üldse millegiga meelde jääma, et siis ju on ju tore, kui ületad künnise. Aga, aga muidugi jah, et see, eks, eks see taust, mida sa siin vihjad, et see, nende ka tähtede ja K-kohukeste teatav oht ütleme kultuuripealinna kohale, et see ilmselt ongi ka see probleem selle selle lause ümber, sest ma arvan, et iseenesest, et need kaks sõna ei peaks küll kellestki tekitama ka mingit nagu ülearust värinat. Et no ütleme, et ei kujune eriti kutsuvaks hüüdlauseks, siis lihtsalt on ta üks, üks mitte väga toimiv loosung, aga see pole, see pole võib-olla see kõige suurem oht ega, ega määrav, eks ole, probleem, et probleem on selgelt ju kui otse öelda on küsimuses, et kas kultuuripealinna aasta saab olema selline meie kõigi kultuuripealinn või see saab olema nende kultuuripealinn. Nonii aga, aga samas, minu arvates on siin tegelikult selle ka puhul siiski üks probleem veel, et kõik sõltub ka sellest, et kuidas seda k tähte rõhutada, et kui, kui see hakkab nüüd ikkagi väga selgelt suure tähena eristuma kõigest muust ja hakkab ikkagi väga meenutama seda kohukese reklaami, mida me kõik mäletame ja mis tõepoolest reklaamis seda kolm nädalat kauplustes olnud kohukest, mida võib-olla mõned inimesed isegi sõid, aga, aga kahjuks seda kohukest ma enam kusagil ei näe. Aga reklaamikampaania oli sellele kohukesele muidugi vägev. Nii et, et see on kindlasti küsimus, ma loodan, et need asjad jäävad lahendamata. Ma ei tea, mis seal sihtasutuses veel toimub ja millised on need sisesuhted, aga aga ma pean ütlema, et, et see, mis sihtasutuse ümber viimasel ajal on toimunud, on üsna kummaline, et kui keskerakonda kuuluv teatrijuht Eduard Tooman ründab Tallinn 2000 et 11 sihtasutus, siis, siis mõneti on see mulle täiesti arusaamatusest sihtasutuse ainuke juht, et ainuke juhatuse liige on keskerakonda kuuluv Jaanus Mutli tuntud tuntud taksonduse ja linna liikluskorralduse ja, ja ma ei tea mille kõige spetsialist veel ka itaallaseks kutsutud mees. No vot, siin ongi jah probleem tegelikult natuke nagu selle iseseisvuse taastamise päevaga eilse päeva tähistamisega on ju selle kogu selle kultuuripealinna aasta tähistamisega, et et see peaks olema nagu meie kõigi asi. Ja, ja oleks, on ju väga loomulik, et me kõik eestlastena noh, kaasa arvatud inimesed, kes Tallinnas ei ela. Tunneksime uhkust selle üle, et Tallinn sai sellise hiilgava võimaluse Euroopa kultuuripealinnana, et seda kasutatakse kogu Eesti huvides, isegi mitte ainult Tallinna linna huvides, vaid kogu Eesti huvides võimalikult hästi ära. Sest tegu on kindlasti võimalusega, mida noh, niipea jälle järgmist korda nii lihtsalt ei tule sama suurelt ja ja hästi-hästi, narr või hästi kurb oleks lasta lasta ta lörri nagu väidetavalt, et noh, ma ei ole küll spetsialist hindama ja, aga väidetavalt nagu Vilniuse kultuuripealinnaks olemine läks suhteliselt nagu tühja. Ma ei tea, kas see on tõsi, aga, aga niiviisi on seda hinnatud. Et ei suutnud nagu ennast eriti nähtavaks teha ja isegi lennukid ei lennanud parasjagu üldse Vilniuse poole eriti sageli. Kui sa nii ütled, siis ma juhiks tähelepanu ka sellele, et kui, kui Tallinna linnaga kipub samuti minema siis, kui on kasutusel ka veel hüüdlause Kaltcher kool, siis seda neja koos, millele ma siin juba eelpool viitasin, seda võidakse hakata seda kasutama siis, kui, kui kõik ei tule kultuuripealinna puhul päris hästi välja, nii nagu nagu on soovitud, et see oht on samamoodi olemas, nii et seetõttu see kutsub, on pisut ohtlik. Noh, tahaks nagu loota, et, et kõik selle kultuuripealinnaga tegelevad inimesed noh, saavad nagu aru, et, et tegu on ikkagi sellise suure võimalusega, mida, mida nagu käest lasta oleks näiteks selle nimel, et lihtsalt, et keegi, võib-olla märtsikuus võiks valimistel selle natuke rohkem kasu lõigata. Et, et neid ütleme sellise suhteliselt madala motiivi nimel nagu kultuuripealinna ohverdada oleks lihtsalt väga rumal tegu. Seda enam, et mulle tundub, et kui räägime otsekui me, me ilmselt kõik kardame, et äkki Keskerakond kasutab kultuuripealinna märtsiga võistleks valimisteks väga ära, eks kasutab seda, et nad on Tallinnas võimul kultuuripealinna sihtasutus võib ju öelda, on sisuliselt nende kontrolli all. Ja ta Tallinna, et Keskerakond hakkab seda ära kasutama kuidagi, eks ole, seda suuri k-tähega rohelisi märke igale poole panema. Aga ma ütleks nii, et kui Keskerakond tõesti kavatseb seda teha, siis nad on kohutavalt lühinägelikud. Sest just nimelt. Ma olen täiesti veendunud, et vähegi mõtlevaid valijaid ka riigikogu valimistel selline käitumisviis tekitab väga suure, ütleme sellise protestilaine tegelikult. Et, et niiviisi ei tohi käituda. Ja, ja see oleks äärmiselt lühinägelik, kui ütleme, Keskerakond võtaks sellise hoiaku, et noh, niiviisi teevad, et nad ei hooli sellest avalikust arvamusest selle ümber. See oleks lihtsalt rumal, sest selle asemel, et sellega märtsikuus mingeid hääli võita, nad ilmselgelt sel juhul ka arvatakse, et sellega väga palju neid inimesi, kes võib-olla kõhklevad ja noh, selles mõttes, et oma sihukest totaalselt silmad kinni keskerakonda toetajat muidugi ei kaota, aga teda ei ole ka vaja veenda. Aga võib-olla üldse praegu aegne PR-kampaania ongi selline üliagressiivne ja sageli tülgastust tekitav, et kui me vaatame ka siin seda, kuidas lennufirma Air Baltic ennast reklaamib ja kuidas ta korraldab suurejoonelise tööbörsi selleks et paarkümmend inimest tööle võtta ja ja müüb selle ajakirjanduses maha, siis, siis ka see oli sellel nädalal ju tegelikult ülimalt jõuline aktsioon. Lausa pealetükkiv aktsioon. No seda küll jah, aga kui me nüüd pöördume tagasi selle keskerakonna ärakasutamise poole, siis ega see ärakasutamine ei pruugi olla ju nii nähtav kõigile, mida sa siis täpselt tehakse, kui on kui on siin sama agentuur, kes on teinud keskerakonnale kampaaniat ja nüüd teeb seda kultuuripealinna aitab teha, et, et siin on juba, siin on palju asju, mida me ei näe ja ja ei saa teada. Aga teisest küljest jälle, et ma arvan, et kui nüüd riik nagu räägib oma toetusest sellele kultuuripealinnale, et et see on ka kurb, kui siin lihtsalt kardetakse, äkki võib midagi juhtuda, äkki kasutatakse ära, et ärme igaks juhuks siis parem teeme, ärme ütleme, ärme toetame, et, et see on ka nagu teistpidi väiklane ja tobe, et et võiks nagu mõelda, et see on ikkagi tervele riigile oluline projekt ja ja kui siin, kui siin keegi midagi kuritarvitab, siis las ta jääb tema enda südamesse. Aga pigem on probleem selles, et algusest peale ei ole mängureeglid kokku lepitud ja sellepärast see probleem ongi tekkinud, et ei ole suudetud kokku leppida, kuigi riigi esindaja on sellesama sihtasutuse nõukogus. No ei ole näha, et, et oleks aktiivset tegevust sealtpoolt näha, et oleks nagu nii-öelda reaalselt aktiivset sekkumist sihtasutuse tegevusse. Et seda me ei ole näinud, et oleks pidanud algusest peale vastavalt rahalisele panusele ka nii-öelda vastutusalad kokku leppima, võib-olla ka natukene üht koma teist ümber mängima ja oleks olukord olnud kindlasti praegusest oluliselt parem, aga noh kõike ei ole võimalik teha ametnike tasandil. Me teame, et siin on väga selgelt poliitilised vastuolud, miks, miks see niimoodi on läinud, aga meie aeg on kahjuks läbi saanud. Rahvateenrite saade sellega lõpetab ja stuudios olid Külli-Riin Tigasson, Valner meie Tartu stuudios ja Lauri Hussar ning soovime teile kõike kaunist ja ilusat nädalavahetust.