Tere hommikust, head vikerraadio kuulajad. Tänasel hommikul on jutusaate külaline muusik Tanel Padar ja Toomas vaheliselt. Tere, Tanel. Tere. Toomas. Tanel alustas muidugi kohe muusikast, et meil lebab siin laua peal värske album. Ring, mis on ta siis on ja Tanel Padari uus uus stuudioalbum ja, ja mõnes mõttes on, on jällegi fännidel hea olla, sellepärast et nad saavad seda osta, aga veel paar nädalat tagasi ei olnudki võimalik uut albumit osta, kuivõrd see oli juba väljas ja oli defitsiit. Nojaa, ja kuna see on siis esimene album, mida me andnud ise välja, et seal on välja andnud Universal Music siis plaati oli kuidagi väga kaugelt ja väga suure ringiga, sest minu teada, kas Rootsist tulemas läbi Soome jõudis Eestisse, kuna juulikuus olid on toredatest naaberriikides puhkuse ajad, siis oli päris keeruline seda plaati kätte saada, et lõpuks lõpuks vistee halliga saadetesse meile Viljandisse järgit. Et oli päris keeruline rada. Mis mismoodi plaat teil tuli, tulite pärast pikalt stuudios viimistlesite ja madistasid sellega minu meelest päris tükk aega. Jaoks maksmist jaanuarikuus pihta ja kõigepealt tegime väikese bändilaagri. Noh, mis teadupoolest on niisugune mõnus äraolemine ja tehakse sauna ja meil vedas ilmaga ka, et jaanuari lõpus, kui ma jätsin ja oli miinus 31 kraadi. Et ega seal muud varianti olnudki, saunalaval istuda ja niuke plaadi Maran, tuumik, Loodsaid seal Demotänavateks valmis ja salvestasime ära ära ka. Et oli siuke väga produktiivne, produktiivne päevake ja õhtuti meil seal. Et sealt edasi siis hakkasime proove tegema, tegime veel demosid juurde, tegime veel hästi, palju proove. Stuudiosse jõudsime vist. Kui ma ei eksi, siis mai lõpus alles. Et ettevalmistusperiood oli, oli prooviruumis nagu kõvasti pikem, kui tavaliselt. Lugusid oli ka rohkem, teemasid oli, oli kõvasti rohkem kui need 11 lugu, mis plaadile said, et need on siis niisugune meie enda valitud paremik, liialda. No mis seal prooviruumis toimub, selles mõttes, et kui te hakkate plaati tegema, jah, siis mängite te, ma ei tea, kas keegi teeb noodi talvisest idee. Idee jah, et me tegelikult tegime Tarmoga Tarmo valmiga, siis koos tegime demod siukse kodust, koduste stuudiotingimustes. Ja, ja siis saatsime laiali. Siis järgmine hetk oli prooviruumis ära kannatada need siuksed, tühjad pilgud, kui nad esimest korda neid lugusid kuulasid siis teised Dainime neid ideid. Aga kui pillid kätte võeti, siis kõik muutus kardinaalselt. Et et ükski lugu ei olnud otsast lõpuni tema näol juba valmis, et kõik said omalt poolt kõvasti juurde anda. Olete te üksteisele ka kõigepealt sõna paremas mõttes, head kriitikud, et näiteks Danel Pandre kuulab, kuulab tema üle ja ütleb, et kuule, Padar, et siin oleks vaja natukene minu meelest teistmoodi teha. Ei no nii on väga okei, öeldakse, aga tegelikult ma kardan kõige rohkem seda, et kuna me oleme nii kaua bändi koos teinud ja ja näha, mis toimub teistes bändides ja millest tekivad lahkhelid ja ja eks ikka tüüpiline niisugune siuke loomingu rida, et inimesed on ju erinevad ja ja noh hoolimata sellest, et on nii kaua koos oldud ja mängitud, et et ikka on ikka tekkinud mingisugused teistsugused suunad ja, ja bändid, mis meeldivad ja mille moodi siis võiks kõlada ant. Aga nagu noh, ma kardan, et sageli nagu jäetakse väga palju ütlemata, aga selleks ongi vaja teha selliseid toredaid bändilaagreid või siis nagu meil kombeks on talvepäevad või suvepäevad korraldada, kus siis õllekapa taga ikkagi lõpuks kõik välja öeldakse. Aga, aga mingit suuremat Brempsukest kardinaalselt eriarvamusi nagu ei ole olnud ja lahkhelisid. Et pigem öeldakse ju hea pärast, et pakutaks oma variant veel, et see on parem kui lihtsalt vaikida. Nii-öelda saan on vahetanud ka koosseisu, see tähendab, et kõik, kes alustasid, ei ole praegu enam teiega, et kas see on paratamatus või, või või näiteks mida toob endaga kaasa uue uue liikme tulek ansamblisse, uue kitarrimehe, uue trummimehe? Noh, uue liikme tulek ennekõike loodetakse seal bändi täiustumist just siis nagu inimeste näol, et inimesed omavahel sobiksid, mis on kõige olulisem asi, et kui sa aastased nii palju päevi koos võidad, kui meie kontserditel stuudios ja ja noh, mis iganes päevadel ja igasugused erinevad üritused siis on ikkagi, ma arvan, et väga suur tähtsus sellele, et inimesed omavahel klapiksida. Et noh, see väljendub ka absoluutselt pillimängus ja kontserditel, et, et kui sa saad olla teise mehe peale kindel kõikide nende vendade peale, kellega sa laval oled, et siis on kindlasti palju lihtsam elada teadmises, et et kui sinul näiteks kidrakeel katki lähevad, siis Tarmo saab rahulikult edasi võtta ja ise näiteks sinu soolo ära mängida. Ma juhtusin nägema eelmisel nädalal ühtede kontserte ja, ja seal oli selline üsna ebaharilik. Eesti bändide puhul ebaharilik näha seda, kuidas soligi kitarrikeel läks puruks ja sedasama hetkel, kui seal kitarrikeel puruks läks, siis keegi mees tagant jooksis juba uue kitarriga, et et teil on vist ka selline taustajõud, mida tavaliselt eesti bändidel ei ole. Nõmme oleme, me oleme kasutanud nüüd juba ilma vast üle üle kuue aasta. Üle viie aasta kindlasti. Kindlaid tüüpe, stiiline märg oli näiteks meil esimene seal küll mujal majandus, öeldakse Roadi selle kohta, aga see on niuke. Noh. Eesti keeles ei olegi vist sihukest sõna olemas kitarritehnik näiteks. Et jah, ega esimesed paar aastat see nii kiiresti ei käinud, et see on tulnud kõik vilumus, aga et selles mõttes meil on päris keeruline keeruline niisugune etapp, et, et iga mees, kae korraga seda selgeks saad. Samamoodi nagu nagu pillimängija ja bändi kokku mängimine võtab ikkagi aastaid. Ja kui selle uue albumi jutt nüüd kuidagi kokku tõmmata, siis tähendab see, et, et plaadi annab välja näiteks Universal, et tavainimene seda tõenäoliselt ei tea, et see on ikka ju Tanel Padari ja dessandi plaat. Seda küll jah, ega ta sihuke Eesti mõistes väga midagi olulist ei, ei muuda, aga aga meil on niisugune teatavasti maailma üks suuremaid muusikakontserne ja ja noh, väike lootus, kuna praegu salvestame ka sama albumit inglise keeles siis väike lootus on, et see sügisel ka ka väljaspool Eestit, et välja tuleb noh, loodetavasti siis nii paljudes kohtades kujunivers, muusiku kombitsad ulatuvad. Et kindlasti on põhirõhk igasugusel neti müügil ja ja mis, mis annab võimaluse osta ka näiteks eestlastel teisel pool maailma otsas mehe plaati. Mis on noh, põhimõtteliselt on, on, oli ka eelmise plaadiga võimalik, aga läbi nende keskuste Eesti portaalid on see kuidagi siukene. Sihuke natuke algeline, vabandust. Tanel Padar kui looja, muusik, helilooja mis seisus see mees on praegu? Väga heas seisus mul on. Mul on jube tahtmine teha igasugust muusikat juba pikemat aega, et sai siis endale soetatud niukene suht korralik tehnika, et ma põhimõtteliselt saan kodus teha aga erinevat muusikat, et mis puudutab võib-olla vähem rokkmuusikat. Aga rohkem sellist tämbientiv asja, mida on sihuke õhtul rahulikult kodus teetassi taga mõnus tiksudes teha. Et minu järgmine küsimus, mida sa vabal ajal teed, kui sul seda vaba aega üldse on sellist siis ka aastase juba või? Nii ja naa, eks üritan ikka võimalikult palju toast välja saada. Sellest õnnest hoolitsevad mu mu peade aktiivsed sõbrad, kes tegelevad miljoni asjaga alustades jetisõidust ning õpetaja Zen, Tourane ja ja muidugi being pooliga. Et selles mõttes ma olen küll vedanud, et ma ei tea väga sealt toast ära ei taha tulla, et kui mul on võimalus seal olla vaikselt omaette, siis ma pigem nagu oleks, oleks seal, aga aga ma arvan, et see on nagu kõige suurem viga iseenda vangistusse sinna jääda ja tekivad igasugused, võib-olla mitte kõige toredamad mõtted pähe, aeg-ajalt. Üheksa aastat tagasi, kui te võitsite Bentoniga Kopenhaagenis Eurovisiooni, siis oli 2001. aasta ja kui sa mõtled praegu sellele tagasi, siis mida see muutis elus? See muutis niipalju, et üheksa aastat tagasi mõtlesin inversonjuusikule. Ei nüüd üheksa aastat hiljem ütlesin ja kahetsete seda absoluutselt mitte. Ma minu konkreetne seisukoht oli, et ma ei ole selleks valmis ja mul on tunne, et ma, mul ei ole midagi anda. Et ma ei, ma ei ole sisemiselt kuidagi küps ja lauljana veel vähem. Et. Ma arvan, et see üheksa aastat on kõvasti kasuks tulnud nii mulle kui bändile ja Nil loomingulises mõttes kui ka kui ka laulja küpsuse mõttes. Kui te tegite Saarele Hiros tunnusloo mis oli siis nii-öelda iga maa tegi iga maa tuntud bänd tegi sellele sarjale tunnusloo, siis see oli ju tegelikult hiiglama hea lugu võtta. See oleks olnud selline esimene hea võimalus välismaale murda. Ja. Noh, mis siin salata, see lugu töötab nii eesti kui inglise keeles nii Eestis kui ka Soomes, kui me oleme seda mänginud, et et aga Need oleksid on nagu alati nii palju ära, et ma olen iga asi omal ajal, ega see lugu ju kuhugi kadunud ei ole, et, et see on täiesti meie repertuaaris olemas ja olemas on ta ka salvestatud kujul ja minu arust see on nagu ka igal pool kättesaadav, et et. Et noh, samamoodi võib öelda, et võtta aeg on näiteks sihuke lugu või ütleme, et on küsitud, et miks te, miks te ei ole üritanud nende vanade lugudega mis on nagu Eestis juba valitud aasta hitiks ja parimateks lugudeks. Et miks neid lugusid mitte nagu hakata suruma välismaale, et need on meie jaoks nagu natuke sihuke eilne päev, et et kindlasti on head lood, need on eelmise ingliskeelse plaadi peale salvestatud ja kui kellelegi meeldib, ise korjab sealt üles. Et pigem nagu üritaks mitte tagasi vaadata, vaid nagu edasi minna. Arv noorte Eesti bändide puhul kuulda sellest aga plombikat nii-öelda väljaütlemist, et noh, see Eesti turg on, mis see on, et see on selline konnatiik ja tuleb ikka kohe välismaale suunata oma nii-öelda ründeteravik ja nii edasi, aga ma saan aru, et sinu puhul on see, et kõigepealt tuleb Eestis kellekski saada ja alles siis mõelda välismaa peale või ma sain valesti aru. Ma tahaks soovida kõikidele nendele entusiastidele edu ja pehmet kukkumist. Et. Põhjus, miks, miks me kunagi alustasime ka ingliskeelse bändina, aga päris kiiresti saime aru, et et kui sa oma kodukamaral kuidagi kanda kinnitada ja üritan kuskile välja minna, esimene asi, mis seal küsitakse, et kuidas sul, kuidas sul on kodumaal, kuidas sul Eestis läheb, mitu plaati sa oled müünud ja kui sa ütled, et meil ei olegi Plaati müügis Eestis ja, ja me ei esine ka, et tal on niisugune põhimõte värk, et me Eestis ei viitsi või midagi, et väga tõsiselt ei võeta, see peenitakse koha läbise suhtumine? Ei, ei ole nagu niisugune läbilöögisuhtumine. Et pigem just uuritakse, kuidas sul kodus läheb. Ja kuidas sul seal plaadimüük, kuidas loodide tabelis on. Ja mis, mis nagu tulevikuvaated sul nagu just sihukse koduturu jaoks on, et, et sealt nagu sealt tekib see usaldusbändi vastu ja, ja siis aga nähtavasti mingi mingi koostöö võimalik muu maailma turgudega. Karjäärinõustajad ütlevad, et et inimene peab oma elu jooksul kaks kuni neli korda suure tõenäosusega karjääri vahetama, tegelema millegi muuga, leidma mingisugused uued uued väljakutsed ära, palun valesti aru. Ma loodan, et sa ei pea selles situatsioonis mitte kunagi olema, aga oled sa vahel mõelnud, et kui kui sa peaksid olema mingil hetkel seisus, kus. Aga ma ju põhimõtteliselt teen, et nüüd on just käimas filmivõtted kormoranid. Et seal ma olen kindlasti väga halb näitleja ekslik täielik läbipõrumine, siis on paar telesaadet, mida ma olen juhtinud, mida ma ka väga mida võib ka võrreldes minu muusikukarjääri ikkagi pidada läbi põrumiseks läbipõlemiseks. Et siis ongi nagu alati hea jälle võtta pill kätte ja siis tunnen, et vot, näed, nüüd ma alustasin jälle nagu otsast peale. Samas, ma ei ütleks, et need nii-öelda flirdid flirdid draamaga oleksid läbipõrumised see kuldsete vuplitega osa Vilde tee-s oli ju päris. Buss oli lõbus ja oligi, aga minu elu pikim pooltund. Et see aeg venis lava peal ikka nagu. Nagu vana Kalevi Kalevi padja näts. See oli kohutavalt pikk aeg, aga noh, tagantjärgi esimest korda vaadates jube piinlik, teist korda läks natuke naljakaks kyll. Aga räägime näiteks sellest draamast veel, et mis sind selles filmisarjade telesaadete juures, mis sind selles võlub? Ma arvan, et see on üks minu sihukesi suuremaid. Hirme. No kasvõi saatejuhtimine, see on nagu inimene kardab kõrgust, siis teda sunnitakse minema sinna sinna teletorni tippu ja alla vaatama, et et Ma arvan, mingi mingis mõttes kuskil siin taga kuskil ajus agarate vahel on mul tegelikult see asi, mida ma kardan, kui sind võib tunduda, et ma või noh, nii kaua juba laval olnud, et mõned võiks kaamerahirmu olla ega midagi, aga aga Ma ei tea, iga kord, kui, kui mingi saade väsi läbi saab, siis ma ütlen, et see oli viimane, mida need siit aga järgmine kord, kui tuleb mingi pakkumine, siis võtad selle kohe mõtlematult vastu, et et võib-olla peaks natuke rohkem mõtlema. Või siis äkki on väike lootus, et ma saan sellest hirmust kuidagi jagu. Hoolimata sellest, et sa pead ise seda väga tagasihoidlikult läbi põrumiseks või põrumiseks, siis ma ütlen kuulajatele infoks, et need saated, millest me räägime, et Eestis ühed väga vaadatavad saated aga rääkides kormoranide filmist, siis mis sinu roll seal kormoranide on ja, ja mida, mida, mida siin tuleb näha tegemas? Mainin seal ühte noormeest, kes mängib kitarri. Põhimõtteliselt ennast mingit analoogset tüüpi võib olla küll, mitte mitte. Mitte nii toredad, kui ma päriselus olen. Tegite plaadiga Ott Leplandi le milline kogemus see oli ja kas mõnevõrra oli natukene imelik teha plaati kellelegi teisele? Neid lugusid hakkab laulma keegi teine, mitte sa ise. Ma olen lugusid kirjutanud varemgi teistele artistidele, ka sõnu ja ja kui nüüd päris aus olla, siis selle. Ma ma ei olnud nüüd küll 100 protsenti igapäevaselt sellega seotud, et et pigem oli oli otil oti ümber kogunenud väga hea. Sõpru muusikuid kes superstaari saates paljuski olid seal saatebändis ja ja neil oli endal nii paljutõotavalt häid ideid ja, ja, ja see asi kuidagi sujus iseenesest. Ma küll ühe loo lõpus kirjutasin sinna, sest nendest lugudest tead vist natuke väheks, mis neil, mis neil seal tuli. Kui oleks veel tulnud, aga, aga aeg oli see mis, mis hakkas jalaga teatud kohta juba taguma. Kuna dessandi plaat, see on meil juba ammu stuudios olema sealsamas, et meil läks natuke kiireks, sellepärast ka ja ja ma arvan, et sotti plaati oli väga hea, mida, mida näitavad ka müüginumbrid ja mida näitab ka tegelikult hoiti sage esinemine? Tunnen enda kanda kindlasti väga hästi kinnitanud Eesti muusikamaastikul. Tegelikult see tähendab seda, et et et sul on lausa oma plaadifirma nüüd juba jah, produtseerida oma plaadid ise, te teete veel teistele artistidele. Plaat on küll ja me ei ole seda nii tõsiselt võtnud, et, et nüüd käiks ja käiks Krahlis päevast päeva ja otsiks sealt noori andekaid talente. Kindlasti ja see on nagu üks võimalus, võimalus enda elu keerulisemaks elada, hakata noort noortega tegelema. Et ega see lihtne ei ole, aga. Kas sa otsid selle, sellepärast võtsid vastusele Eesti talendi uue saate, et sealtkaudu leida need uusi talente või. No see on üks võimalus, et, et võib-olla ma tähendab Vaderi tsirkus, et mine tea, kui toredaid kloune ja ja akroakrobaat ja sealt leidub. Aga üks oluline asi igasuguse muusika juures on ka sõnad lisaks muusikale ja ja. Ma olen kuulnud selliseid jutte muusikute hulgas, et ega neid häid sõnu ei ole nii väga lihtne leida, et vahel kirjutad sõnu ise, aga, aga aga kuidas, kuidas need sõnad sinuni jõuavad? Noh, eks meil on ka nii, et, et osade lugudega tulevad sõnad samal ajal kui sa lugu kirjutad juba et tuleb muusika ja sõnad tulevad koos, et see on nagu niisugune täiuslik variant. Aga sageli on nii, et et sul on juba pikemat aega mingisugune teema mingi muusika teema olemas ja sai enam mitte midagi kuidagi süngi ära, mitte mitte ükski asi ei sobinud, proovid ise ja annab teistele kirjutada ja siis vaatad ikka, et see ei ole ka päris see. Ja siis mingi hetk sa loed sõnu, saad mingid sõnad. Et noh, eks me oleme alati katsetanud või andnud juba kindlatele sõna tegijatele nagu Aapo Ilves ja ja, ja ka Jürgen Rooste küll paari plaadi peale kirjutanud, aga, aga nüüd selle uue plaadi peal on ta kahele loole sõnad kirjutanud. Et et sul on lugu kirjutades või kui sul see lugu on olemas, siis selle looga mingi tekib mingi emotsioon muusikat kuulates. Loogiline, tekib mingi emotsioon. Ja, ja kui, kui sa saad need sõnad kätte ja sa neid sõnu sinna proovid ja loed neid sõnu ja ja kui sa tunned, et et need sõnad ei ei söö ära seda muusikalist tausta ja vastupidi ja nad kuidagi lonkavad ühte jalga, siis, siis ongi õige. No aga kuulame siis väike stiilinäidet ka, me oleme juba päris pikalt rääkinud, meie jutusaate külaline täna on nagu te juba ise kõik, olete aru saanud. Tanel Padar ja vihmatüdruk on lugu Jürgen Rooste sõnadele. Jah minu arust väga-väga kelmikad, sõnad ja sihuke. See lugu peaks nagu augustikuusse väga hästi sobima. Eemale yks seks taevas, veerge tuum. Sinuga koos ma. Meesin siin vaiks. Sinna kaklaatma jääb kortsus särg, liim, ilus. Elektrist kootud päevane järve. Oleksime tor. Sind vaatan järsku, justkui tiime. Koor. On peetunud, vistuvad vihmatuisus silme ees. Värske siis kepin viivuks, kuulutades. Suvima suureks piisaks hoovi poolt uima. Omme, kest, sõrmed meela. On keeleotsa soolale. Kõlas Tanel Padari lugu vihmatüdruk ja see tähendab muidugi seda, et Tanel Padar on meie jutusaate tänane külaline. Näeme oma mõtisklus teiega edasi sellel kaunil pühapäevasel hommikul. Sa oled õppinud klarnetit. Aga pole ühelgi kontserdil sild klarnetit kuidagi kuulnud mängimas. Noh, see eks see oli niisugune vägisi kuueaastaselt laste muusikakooli toppimine, see tegelikult ma läksin kaasa, kui mu õde viidi klaverit õppima, kes on minust siis natuke 10 päeva vähem kui aasta vanem, noh, selles mõttes küll aasta vanem. Mina muidugi läksin kaasa, et näpuga näidata ja, ja sealt akna tagant varastada, et näed, pead minema muusikakooli. Aga ühtlasi kuna ma juba olin, siis pandi mulle klarnet kätte ja pidin hakkama seda õppima. Mu, ma arvan, et ma pole vist nii nii südantlõhestavalt mitte kunagi nutnud, kui siis. See oli kohutav, jah. Kui kaua see kohutav kogemus kestis? Kuni sinnamaani, et mul piimahambad kippusid suust ära tulema ja klarnetit mängida, siis on üldse huulikuga puhkpilli mängida, siis on oluline, et sul oleks ülemised kaks esimest klahvi olemas, et kuhu siis huulikut vastu toetada, kui mõlemaga hambad läinud olid, siis stiigetena ei olnud väga hea seda. Ühesõnaga siis mul jäi pooleli aga suure palumise ja, ja mangumisega peale. Läksin siis oma täiskasvanud hammastega uuesti muusikakooli tagasi tänu ema ema palumisele. Mingil hetkel ma küll avastasin, et et klarnet siis nagu Lääne-Virumaa kandis klarnetit mängiti ainult matusetuha hoides. Ja see ei olnud minu jaoks piisavalt niisugune särav ja ambitsioon, ambitsioonikas kontsertkoht. Avastasin enda jaoks saksofoni ja, ja kuna ainuke vabapill tol ajal Rakvere muusikakoolis oli sopransaksofon, siis hakkasin siis seda mängima ja õppima. Kuni sinnamaani, et mu hea sõber kinkis mulle geni džiiblaadi ja ka sopransaksofoni õpinguid kail Skadki Sirkidel siukse Mulletiga mehe moodi ma ei tahtnud olla ja see muusika mulle ei meeldinud. Siis ma sain aru, et sopransaksofoni ei ole minu jaoks tulevikku. Et nii ta jäi. Nii et võib järeldada, et essani järjekorras siis näiteks viiendal stuudioalbumil, mis oleks järgmine sopransaksofoni tõenäoliselt ei kuule. Ei kuule jah, no võib-olla juhul, kui me tahaksime läbi lüüa kuskil Ungari, Ungari muusika show business i turul, siis ma arvan, et siis käiks klarnet küll asjata. Sa oled tegelenud tantsuga rahva ja võistlustantsuga, täpsemalt ja laulnud kiriku poistekooris. Kas on siin mingil kummalisel kombel ka aidanud, ma mõtlen praegu näiteks, et on sul neist neiupõlve hobidest mingil ootamata? Ma arvan, et poistekooris laulmine ei ole iseenesest asi, mida mida inimene, kes poistekooris laulnud ei ole, üldse mõistaks. Jah, tegelikult poistekoor, ma käisin Virumaa poistekooris küll, jah, mis, kus siis üle Virumaa tulid. Tulid noored kokku ja Hirvo Surva oli meil juhendaja. Ja kirikukooris käisin ma ka päris palju aastaid, et kindlasti mitte jah, et kirikukoor üldse kooris laulmine ja, ja sellises vanuses. Eks ta oli selline korralik eluvool, et et kirikus laulda miinuskraadidega ja ja, ja, ja noh, eks ta distsiplineeris päris kõvasti, et siuke soolosooloesinejana on alati palju lihtsam ja mida väiksem on kollektiiv, seda lihtsam on sihuke sihuke suuremas punnis, suuremas punnis toimetamine on alati kuidagi siukene. Rohkem disdistsipliini nõudev et see kirikukoor ja, ja Virumaa poistekoor see, need andsid mulle, ütleme siukse korraliku põhja praegusega kas eluks, kus 90 protsenti koosneb lihtsalt ootamisest. Nii paraku on, et sa lähed, tõid oma sound checki ära päeval siis ootad kuskil poole kaheni öösel, millal saaksid klubis minna lavale? Lahemaa Rahva muusikud, muide, mis pilli sa seal mängisid? Seal mängisin barovilli siis kontrabassitorupilli ja kannel. On tegelikult, kui hästi kuulata, siis Welcome to Estonia alguses on parmupilliga mängitud või üldse selle läbi selle loo. Aga noh, see žanr on, Shan on juba niimoodi, on päris kõvasti vatti saanud, et kui mul tekib niisugune tahtmine, siis, siis ma vastan heade sõprade untsakad kutsele minna nendega koos mõnele folgifestivalile, et et paraku ma siiamaani küll ei ole ajanappuse tõttu jõudnud, aga aga kui mul peaks vajadus tekkima, siis, siis kindlasti. Ma ma läheks teeks mõne toreda projekti, aga aga ma ei usu, et san. Peaks sellise suunitluse praegu võtma. Inimesed arvavad, et sinu elu on puhas glamuur, et on kontserdid, naised, peod ja nii edasi, aga tegelikult tundub, et selles elus on ta suhteliselt palju tööd ja mitte lihtsalt ööd sellist karmi tööd. Noh jah, ega siin siin on kael, valikud, et kuidas, kuidas kellelgi, et üks variant on see, et sinu meelest tehakse kõik ära. Ja siis sina muudkui puhkad loorberitel ja nopid neid nii-öelda teiste inimeste töö vilju. Teine variant on see, et, et sa üritad võimalikult palju ise ära teha oma oma tiimiga. Ja, ja see südamerahu, mis, mis nagu pärast seda tuleb, on nagu tunduvalt magusam, kui ükskõik milline ajakirja Esigas. Kuidas sa tuled toime erinevate tagasilöökidega, mingite murede jamadega, mis ilmselt isegi sinu, Tanel Padar elus tekivad? Et et meil on siin mõned muusikakriitikud, kes millegipärast südameasjaks võtnud, et, et iga jumala asi, mis meil välja tuleb, või kontsert või või plaat või DVD, noh, kõik on halb juba enne, kui ta välja tuleb, enne kui üldse teada, mis seal peal on juba halb. Et alati, kui siuksed nii-öelda, siis selle ühe inimese hallolluse mõtisklustest lugedes. Muidugi alguses on tohutu hea, kui sa mõtled pool aastat vaeva näinud ja teinud mingi asjad nad siis mul ei oleks südant öelda, lihtsalt, et, et see on halb, see on üdini halb ja see on täiesti mõttetu, et see oleks võinud olemata olla. Et juhul, kui inimene natukenegi vaeva näinud, ütlesin nähtavasti see on midagi väärt. Et loomulikult ajab vihale see mõtled, et tavaliselt mõneks ma ei ole kodus, kui ma seda loen, et mõtlen, et vot mul on Facebookis näiteks 1000 4500 inimesteni. Et kui ma näiteks küsiks nende käest, et kas te teate selle inimese kohta midagi intrigeerivat, nüüd tahaks ka tema kohta midagi halba kirjutada, aga õnneks see viha lahtub minuga umbes 10 minu sees umbes 10 minuti jooksul. Muusikakriitikud on üldse huvitavad lood selles mõttes, et tavaliselt kui tihti muusikakriitikutelt Mikk, kes on muusikakriitikud, muusikakriitikud on perse kukkunud muusikud, kes ise ei saanud muusikuna hakkama. Aga muusika kriitikutega see huvitav lugu, et vabandust, et kuivõrd tihti oled sa lugenud nende mõtisklustes konstruktiivset kriitikat on seal midagi konstruktiivselt või on see reeglina see, et pop on näiteks Padarit lahmida? Noh, kuidas võtta, all on muusikakriitikud, kelle jaoks on hea ainult, et igasugune indie-muusika. Et kindlasti on erinevates toimetustes olemas inimesi. Või noh, on rohkem, on muusikateadlikke inimesi kes võiks siis ise seda plaati kommenteerida, aga millegipärast kui toimetusest uurida, siis need inimesed On ise palunud, et nemad saaksid kommenteerida seda plaati, et lihtsalt halvasti öelda. Et maailma parim bännonakaid fajale ja kõik, mis on alla selle, on crap absoluutselt. Lähme edasi. Mulle tundub viimasel ajal, et. Mis viimasel ajal siin lihtsalt tundubki, et Tanel Padar on natukene nagu maha rahunenud. Vale puha, vale puha, vale uhab mul ikka endiselt keeb sees kõik? Kindlasti kindlasti ma ei ole enam selline tuulepea nagu enne. Ma endiselt ei vasta telefonikõnedele. Pole üldse uhke selle üle, aga mul selleks põhjused. Loomeinimesena nagu suht keeruline kogu aeg olla olla nagu rohelise peal, et vastata, kõnedele ainult hommikust õhtuni oodata. Alati on ka muid võimalusi emaili või SMS-i teel kätte saada, aga aga noh, ma ei tea, mida, mida nimetada selle või mis? Kroonika kroonika ei avalda enam viimasel ajal meeletutest pidudest fotoseeriaid. Nojaa, sest ütleme, meeletuid ega meeletud peod ei ole mitte kuhugi kadunud Ma arvan, peod meenutamaks läinud kui kunagi varem, aga need on lihtsalt sellistes kohtades, kuhu kroonika kombitsa ei ulatu. Kuivõrd kursis hoiad sellega ka ennast, mis mis ühiskonnas toimub, käib sulle miski närvidele. Ma ei ole, ma ei lase ennast väga häirida. See kas see käib ikka nii seinast seina, et kui ma iga hommik üles tõuseks oma tuttavate moodi kohvi kõrvale kohe delfi lahti lööks, siis siis mäletavasti peaksin alustama hommikut, mitte kohvivaid rahustitega. Sest ma ikka üritan võimalikult palju vältida igasugust meediat määratletud küll raadiot, mida ma, mida ma autoga sõitis, väga palju, kuulan. Et. Ma ei tea, niimoodi on oma elu kisun elada, kui ainult elaksin internetis uudisteportaalides. Et päris masendav, kurb tegelikult vaatepilt, et, et kogu aeg on mingid õnnetused. Siis mõni tore inimene astub mõnda Eivo populaarsesse erakonda. Siis kunstiinimeste jaoks. Nalja lihtsam on nii, et et kui tahad kuidagi tuju üleval hoida ja ennast lõbustada, võtan raamatu ei kuule mõnda head plaat. Milliseid häid plaate ja häid raamatuid sa viimasel ajal oled kuulanud ja lugenud? On sul mingeid näiteks räägime sinu muusikalistest lemmikutest. Kui mul on hetked kuulata, muusikat, on, ma tahan tõesti nagu lihtsat muusikat kuulata, mitte nagu taustaks mähisid. Kui taustaks, siis ma tavaliselt mõni raadiojaam, aga aga. Noh, ma ikka kaldun kuulama Oma oma vanaajad, lemmikut pluusi. Seda lihtsal põhjusel, et see Bluus on selline muusika, mis, mis? Ta ei täi suunas, hetkemeeleolul mitte kuidagi, ta lihtsalt mängib ja ta lihtsalt toetab seda meeleolu, mis sul on, et kui sa oled veits kukerja mõtlik, siis siis nii niisaga jääd seda muusikat kuulates ja sa leiad sealt täpselt sedasama emotsiooni, kui sa oled rõõmus, sa võid sedasama lugu kuulata ja see lugu teeb sind kuidagi natuke rõõmsamaks. See sound checki ja kontserdivaheline, nii-öelda passimise moment, kus sa selle sisustad lugemisel või kuidas kunagi? Uisa sisustad lugemisega, siis mida sa meeleldi loed? Päris ausalt ütlen, siis ma ei ole lugenud juba üle poole aasta midagi. Seda just põhjusel, et, et plaadi tegemine võttis päris palju oma ajast ja erinevat. Proovi lõigemised. Et õhtuks oled sa juba nii läbi, millel oleks nagu mõistlik, tahaks lugeda, siis siis ega üle ühe lehekülje ei jõua, lihtsalt jääd magama. Ajad näpuga järge, seda vaatad, et viimased viimased kolm rida on jäänud, siis loed seda viimast kolm, mida juba 10 minutit, sest et kogu aeg hakkab silm kinni vajuma. Et siis on Suht keeruline lugeda, aga mul. Mul õnneks head tuttavad, kes soovitavad häid raamatuid? Kui tihti on välismaiseid keikkasid sull ja ja tasandil, kui tihti te teid kutsutakse kusagile väljamaale mängima? Noh, seal sõltub sellest, et mujal maailmas käib kõik täpselt plaadil liisi järgi, et kui sul tuleb uus plaat Plaat natukenegi kuidagi on selles suur tohutust ilmunud plaadimassist kuidagi eristunud või natukene välja toodud või on meedias sellest kirjutatud või lugu edetabelis. Et noh, siis siis on nagu kindlasti kohe loota, et on, ka, on ka kontserte tulemas. Aga lihtsalt niisama noh, nii kõvasti, ma ei ole isegi Soomes mitte jalga kinnitanud, et et kellelgi tuleb meelde, et mul on nagu Eestis on umbes 1000 mul juubel. Ma kutsun, ta on esinenud. Sihukest asja ei ole. Aga, aga kutsutakse nähtavasti nüüd, kui meil inglisekeelne plaat sügisel peaks ilmuma siis karta on, et järgmise suve Soome festivalid on näiteks. Paljuski need kohad, kuhu, nagu tahaks minna ja kuhu meil kindlasti kutsutakse, iseasi, kui palju see kõik sõltub sellest, kuidas plaat kuidas see plaat, kuidas soome rahvast selle plaadi vastu võtab, käisid hiljuti Türgis, mis asi seal, mis Türgiseliks ülikoolilinnaku, lihtsalt üks festival kahepäevane. Ja oli väga meeleolukas. Ülejäänud bändid olid kõik siuksed, türgi Sirgi, folgi sugemetega bändid. Et ma isegi järedavad kitarri saagi, seal ei kuulnud päeva jooksul. Siis me küsisime, et kas see on tavaline telgi. Et noh, et, et kas, kas need ongi türgi rokibändid, siis mille peale öeldi, et ei, et see ei ole lihtsalt niisugune rocki, ülikoole, natsiet siin kuulatakse rohkem folki. Küsimuse peale, et miks meie siin sees olema. Et kuna me oleme siuksed sugulusrahvad keele poolest et siis sattusime veits valesse kohta, aga ta oli, vastuvõtt oli tore ja inimesed olid meeldivalt hämmingus. Et sai päris palju uusi uusi tuttavaid ja, ja kohalike bändimeestega seal vennast vennast vennastuda, vennastuda, ennustatud. Kui meie jutt nüüd kuidagi kokku võtta, siis sani te lõite, mis aastal. Meil on millal te olete meile kokkulepped? Tegelikult päris täpselt ei mäleta. Aga see meie vahele on jäänud. Meie ja 100000 kuulaja vahel päris täpselt ei mäleta, aga me leppisime kokku, see on null, üks null kaks null kolm. Et see oli 2003. aasta alguses, kui, kui see bänd sai loodud. Aga meil üks, kaks, kolm ja väga hästi meelde. Kahe aasta pärast umbes kolme aasta pärast tähistatakse võib-olla kümnendat juubelit mingil moel kindlasti mitte. Võib-olla. Aga milline võiks olla, see on näiteks 20 aasta pärast 20 aastat hiljem. Loodetavasti ei ole siis bändi laval esireas kolm ühesuguse kõhuga meest. Ma loodan ikkagi. Loodan, et, et 20 aasta pärast oleme me sama sexabiilsed lava peal kui praegu. Suur aitäh, Tanel Padar selle vägazexabiilse intervjuu eest siin vikerraadios ja meie jutuajamist jääb lõpetama veel üks lugu dessandi värskelt plaadilt ring missugune see võiks olla. Kas see peaks olema vikerraadio kuulaja, paneme kärts mürts, loo, mis oleks vikerraadio kuulajasõbralik rajas parem number kaks unenäomees.