Balti riikide nõukogu ametlikult sündis 12. mail 1990. aastal ja see korraldustöö algas, kui ma mäletan, neljandal mail. Aga kas on võimalik ka öelda seda, millal see idee tegelikult idanema hakkas? See idee tegelikult on idanenud juba palju aastaid. Ma olen selle üle mõtisklenud ja lugenud selle kohta üpris palju ajaloolist materjali juba ja nende sündmuste ja olukordade kohta, kui esimesena balti riikide juhid ja poliitilised ringkonnad mõtlesid võimalik balti liidu loomise üle ja mitte ainult balti liidu, vaid isegi palju laiemalt, kuhu haarata veel kaasa ka Soome ja Poola. Ja võib-olla esimestest nendest mõtisklustest kuskil üle 10 aasta tagasi kui ma huvitusi nendest materjalidest ja, ja uurisin neid päris sõna kõige otsesemas mõttes. Balti riikide nõukogu loomisel kujunesid partneriteks Vytautas Tansbergis ja Anatoli Corbonov. Millised olid kontaktid nende meestega enne sõda? Mul oli kontakte kontakte ka nendele eelnenud juhtidega nii Leedus kui Lätis selles küsimuses. Kuid ma ei leidnud toetust sellele ideele, siis veel nende poolt. Ja tõenäoliselt, et muidugi oleks ka raske olnud seda ideed sellel ajal realiseerida, sest teatavasti perestoroice ka algusaastatel siiski nii julgeid mõtteid ei olnud võimalik veel realiseerida. Kuid möödunud aasta märtsis ja aprillis, kui meie ülemnõukogu oli juba uue koosseisuga tööle asunud aprillis siis ma ootasin pingeliselt seda hetke kui Lätis. Samuti toimuvad juba võimustruktuuride valimine ja esimesed mehed saavad paika, et siis selle üle uuesti aru pidada. Ja teatavasti neljandal mail möödunud aastal toimuski siis Läti ülemnõukogu esimehe ja asetäitjate valimine. Ja kui see oli umbes kella 11-ks toimunud nima, siis võtsin telefoni ja helistasin nii Lansbergisele kui ka karbonovile. Et kuidas nad vaatavad selle peale, kui me looks niisuguse balti riikide nõukogu. Taastaksime 34. aastal kolme balti riigi välisministrite poolt allakirjutatud lepingu. Olime põhimõtteliselt need ideed siin läbi mõelnud, ette valmistanud, kuid dokumendid lõplikus vormis olid muidugi ette valmistamata ja nad nõustusid kohe ilma pikema mõttevahetuseta, mida muidugi polnudki telefoni teel võimalik teha. Ja Läheme hommikul varakult, viienda hommikul asusime neid dokumente viimistlema, mille, nagu ma ütlesin, eelprojektid olid meil valmis ja tegime selle mõne päevaga ära. Ja siis palusimegi Klansbergistegarbonovi tulla siia, et see ühine dokument läbi vaadata ja alla kirjutada. Ja nii see siis 12. mail toimuski. Nüüd on aasta töötatud ja on vastu võetud päris suur hulk dokumente. Mõned nendest on olnud lühemaajalise tähendusega, mõned nendest on olnud pikemaajalise tähendusega ja kui vaadata ka praegu näiteks välismaised teatmeteoseid, siis balti riikide nõukogu on juba jõudnud ka teatmeteostesse, seda võetakse rahvusvahelise elu reaalsusena. Aga kas maailma erinevate riikide poliitikud võtavad praegu balti riikide nõukogu ka sellise rahvusvaheliselt arvestatava tegurina? Jah, sellel ajal möödunud aastal ja veel ka ülemöödunud aastal teatavasti Moskva poolt süüdistati üksikuid balti riikide juhtiga ühte eraldi. Et kui niisuguseid separatistlikke mõtteid ja ka konkreetseid tegusid nende juhtide poolt ei oleks, siis oleks Balticu, mis ja Balti riikides kõikjal täiesti rahulik ja perestroika, et oleks võimalik arendada nende algsete ideede järgi, mis said Perestroika aluseks selle esimesel etapil. Kuid balti riikide nõukogu võib olla suur tähtsus seisneski selles, et juba ühiselt balti riigid kõik tervikuna tõstatasid küsimuse balti riikide iseseisvusest ja sellele järgnenud küllalt aktiivsed poliitilised mitmed sündmused kuni referendumi läbiviimiseni Balti riikides. Kõik need veel kinnitasid meie tee õigsust ja just nimelt ühise tee õigsust sellel ühisel teel. Balti küsimus. Palju reljeefsemalt tuli rahvusvaheliselt esile ja viimased kohtumised Ameerika Ühendriikide presidendi härra Bushi ja välisministri, meie mõistes välisministri härra peekerida ja paljude teiste ameerika veel juhtivate poliitikutega. Sisuliselt kõik nad kinnitasid, et nad toetavad balti riikide iseseisvumist, sealhulgas ka Eesti iseseisvumist. Nad ei ole kunagi tunnistanud balti riikide okupeerimist järgnevat annekteerimist Nõukogude liidu poolt. Nii et nii põgusalt praegu üle käies teatud küllalt suur ring riigijuhtide hulgas võime väita seda, et ka riigijuhtide tasemel ja paljude riikide parlamentide tasemel on kindlalt välja öeldud oma sõna. Ja ma usun, et see arusaamine süveneb. 1900 kolmekümnendatel aastatel ei jõudnudki balti riikide juhid kokku saada. Nüüd ollakse käinud koos päris sagedasti õppinud 11 hästi tundma ja kas praegu ka veel on sellist ohtu, et võib-olla ei suudeta omavahel koos töötada ja tse ühe aasta töö jääbki ühe aasta tööks või on siiski kindlus olemas, et ikkagi see asi, millele 12. mail Tallinnas alguses pandi omavik. Ma olen veendunud, et see omab väga pikka perspektiivi sest aasta tööd on näidanud seda, et üksikuna ükski vabariik ei oleks kuigi kaugele või Balti riikidest üksinda ei oleks keegi kuigi kaugele jõudnud oma poliitiliste protsesside realiseerimisel ja poliitiliste, vaid ka majanduslikke. Sest meil on siiski loodud ikkagi sisuliselt võime rääkida juba balti ühisturust. Ja meie balti riikide nii poliitilise kui majandusliku tegevuse koordineerimine on küllalt tihe, noh, ühed on vastu võetud dokumendid, kuid teised on otsesed kontaktid telefoni teel ja ka lisaks muud kohtumised meie vahel. Ja ma julgeks seda öelda, et need on kohati igapäevased. Kohati mõnel juhul möödub nädal, kui me üksteisele helistame, kuid üldreeglina sagedamini, kus me konsulteerisime kõikides küsimustes ka seadusandluse küsimustes, mida me valmistame ette põhimõttelisi lähenemisprintsiipe ja võimalikke niisuguseid saame nendele seadustele, kuidas oleks tarvis probleemile üldiselt läheneda. Ja kontaktid toimuvad täpselt samuti peaministrite tasemel välisministrite tasemel, majandusministrite põllumajandusministrite tasemel ja ülemnõukogude alaliste komisjonide tasemel aga samuti ka parteide tasemel vaatamata, et need äsja alles hiljuti tekkinud parteid ja erakonnad ei ole veel ju suutnud kuigi kaugel oma kontakte arendada. Kuid praktiliselt kõikidel erakondadel, kui on üldse see erakond teises Lätis või Leedus loodud siis on ka need kontaktid siin omavahel juba loodud. Nii et me võime rääkida tõesti tõsisest ja sisukast koostööst aga ei tähenda seda, et me oleme ammendanud kõik need võimalused. Ja selleks, et tõesti veelgi meie koostööd parandada ja seda sisulisemaks muuta, on kõigi kolme balti riigi poolt määratud siis nagu esimeeste esindajad omavahelisteks kontaktideks, selleks et järgnevaid istungeid ette valmistada ja samuti veel tehnilised töötajad ja selle alaliseks niisuguseks kontaktide kohaks, kus siis valmistatakse ette meie istungid järgnevaid oleme siis otsustanud jätta Riia, kuivõrd see on kõige ratsionaalsem, kuid istungid ise toimuksid ikkagi kordamööda erinevates riikides. Ja niimoodi siis samad esindajad aitavad kontakte luua ja koordineerida tegevust ka peaministrite Ministrite alaliste komisjonide ja teiste vahel ja vastuvõetav otsus. Ja see tähendab, istung on vaja paremini ette valmistada kui senini. See on olnud tingitud seniga puht sellest ülisuurest koormusest, mis on kõigi kolme balti riigijuhtidel, peaministritel ja ka teistel tasanditel. Et lihtsalt ei ole aega olnud selleks, et arutada põhjalikult läbi probleem ja siis istuda kokku ja otsus vastu võtta. Seda peaksid praegu need esindajad suutma neid juba teha. Nii et. Ma leian, et balti riikide koostööl on väga suur perspektiiv ja see peab laienema veel rohkem poliitilisest sfäärist majanduslike ja kultuuriliste kontaktide sfääri.