Ja ta tuva Carmeni onu oli eriline ja kütkestav. See oli nägu, mis esimesel pilgul hämmastab ja mida ei suuda unustada kummalistest silonades. Praegune iharust kui tõrksust pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Ta kandis punast kaunis lühikest seelikut, mille alt paistsid valged enam kui ühe auguga siidsukad jalas õlut, punased kingad, tule värvi paeltega. Ta lükkas mantli ja kõrvale, et näidata oma õlgu ja suurult kassija kimpu pluusi välja lõikes. Käessolidel baski Pämburiin. Kuulsin kastani ette tämburiini naeru ja hüüdeid vahetevahel nägin rahvasumma taga seistes. Tuulegeerisena tantsivad Carmenit. Pros farmeri meie raamatu minategelane kohtas Andaluusia muslannat Carment esmakordselt kordobas. Cordoba kauge ja üksildane on Garcia Lorca kirjutanud. Seisabki päris Andaluusia sisemaal Sierra Morena jalamil. Servilia jääb kaugele edelasse Granada veelgi kaugemale kagu poole ning Malaga päikeserannikule Vahemere äärde. Uhket üksiklast kordavat on aga läbi pika ajaloo tähtsaimate Hispaania linnade hulka arvatud. Andaluusia tundub aja möödudes üha enam poeetide ja lugude vestjate, väljamõeldise kui tõeliselt olemasoleva paigana. Ta asub kohas, mida kunagi maailma lõpuks peeti tema randu seal, Hispaania mandri lõunatipus puhuvad nii vahend tere kui Atlandi lained. Põhjast piirab teda sierra Moreina kõrge ahelik idast Sierra Nevada meri ja mäed otsekui eraldaksid selle müütilise paiga kogu ülejäänud Hispaaniast. Poeedid ja lugude vestjad pole läbi aegade Andaluusia tülistamast lakanud. Vilja põed, Louis Sermuda, Andaluusia õõvastav, otsekui alkohol või oopium. Ja kui ma peaksin ühe ainsa sõnaga selle paiga imesid kirjeldama, sisse sõnu, oleks õnn, rooma ajaloolane straaba võrdles Andaluusias läbiva viljaka Kadalkvideeri jõe orgu Hellüüsimi väljadega. Miks mitte, kui Rooma impeeriumi aegadel viidi siinsest orust emamaale oliive veini, vilja, kala, klaveri siinsed õlad vallutanud mauride jaoks oli viljakas, rikas ja kaunis Andaluusia lausa paradiis. Hispaania põed Garcia Lorca on loomingus kõigi ülistavate klišeede kõrval kirglikku, kohati valusa flamenco muusikat taga näinud traagilist üksildast mustlashõimude Andaluusias mille lauludes elab kauge müstilise mineviku valu. See läheb oliivipuude oksi räsimas tuules aknavõrede taha peidetud vees ja Andaluusia vahinges. Andaluusia legendide juurde kuuluvad kindlalt flamenco härjavõitlus ja mustlased kuid ka veel väga palju muud. Nendele öösel on nii lõbus kui traagiline pool kuid nende vahele mahub veel lugematu hulk meeleolusid. Näed, kõlab kordavast pärit flamenko. Kardabast kõneldes tuleb õige kaugelt alustada siinsetelt aladelt on leitud neandertallasi Hallaste jälgi. Aeg oli umbes 32000 aastat enne Kristust soodne elukeskkond, juba siis tuleks vist arvata praeguse endale uusia südameis kvarialt Gweeveeri viljakas orus elanud umbes kaheksandal sajandil enne Kristust üheks Euroopa vanimaks jaga kõige salapärasemaks tsivilisatsiooniga veetud tartessoslased. Nende Linder pesus ja seda ümbritsev maa-ala, jäänud aga pöitu otsekui mingi kuivama Atlantis. On arvatud, et tärtessose hävitasid Kartaago, lased umbes viiendal sajandil enne Kristust. Cordoba flamenco meeles, kui uskuda Garcia Lorca elab kauge müstilise mineviku valu. Kartaago väejuht Amir karbarca nimetanud vallutatud asunduse kartuubaks sõnadest kart juuba, juuba, linn juba niimoodi kutsutud lahingus hukkunud tjah väejuhti. Aastal 206 enne Kristust jõudsid kohale Rooma leegionid. Konsul Marcus Claudius Marcellus rajas 169. aastal enne Kristust siinse Ibeeria asunduse kõrvale ladinakoloonia ja Rooma foorum, mis ehitati ju igasse impeeriumi provintsilinn seisnud kordebas juba aastal 113 enne Kristust. Julius Tseezeri ajal olnud Cordoba Hispaania ulteerijor, väetikanime Rooma provintsi pealinn. Rooma kordebast sündinud filosoofideoraatoritseenekad, noorem ja vanem. Pärast impeeriumi langemist olnud Cordoba üpris tähtis Bütsantsi, kui kuuendal sajandil siinsed alad vallutanud visi gootide ajal kirjutati aasta 711, kui Hispaaniasse saabusid mahurid. Kordebast sai aastal 716 provintsi pealinn, mis allus damaskuse kalifaadi ele. Araabia keeles oli linna nimi kõrt, tuuba 766 aga seisis siin juba sõltumatu all endale uusi nime kandva emiradi, pealind ja lõputa Ajaloo suurele lavale astub noil aegadel Damaskust valitsenud oma jäädi klanni noor prints Abdul Rahman. Noore printsi lugu algab nukralt. Ta on vaid 16. Kui oma Eadid raskes võitluses mässavate Abbasiilidega lüüa, saavad abide Arrahmaanil tunnustama majaadide võimukeskusest praeguses Süürias asuvast Damaskusest. Põgeneda. Temaga on kaasas tema vend Jahiõed, väike poeg ning ustav abiline. Veeder. Nad põgenevad lõuna poole ja see on ohtlik teekond sest Abbasiidide ratsanikud varitsevad kõikjal. Arrahmann peidab oma poja ja õed väikesesse külla ning jätkab põgenemist koos venna Jabedriga. Püüavad üle Eufrati jõe ujuda, kuid pääsevad vaid prints ise. Jah, veider. See raske teekond jätkub läbi Siinai kõrbe Egiptusse. Aastal 755 jõuavad nad praeguse Maroko põhjatipu Libral Tarja äärde, kust paistab Hispaania udusevõitu rannik. Siit saab edasi minna vaid üle gibraltari Andaluusia, kuid Abdul Rahman pole hoopiski kindel, kas teda selles kauges islamiimpeeriumi provintsis ka sõbralik vastuvõtt tõotab. Sirje poolsaare lõunaosa Andaluusia vallutasid Maurid aptarra mõni vanaisa valitsemise aegadel. Ja prints loodab, et siin pole tal midagi karta. See on ikka veel oma Eadide ala, kuid siinne islami kogukond on kirju ja rahutu. Kohalikud araablaste ja berberite hõimud on pidevalt omavahel sõjajalal. No igatahes saabub Abdul Rahman praeguseni, aga lähedal 755. aasta septembris. Kohalikud pealikud on tulnud printsi tervitama ja ümberkaudne rahvas saabub samuti siia. Õnnelik, et Rahman eluga pärale jõudis. Ühe legendi järgi toodud noorele printsile ka kingitus kaunis orjapiiga, kuid selle kingituse lükanud valitseja alandlikult tagasi. Aga provintsi kohalik emiir jusseff all Fighreid pole tema riigi habras toime mahustava noore oma jaadi printsi saabumise üle hoopiski mitte õnnelik. Oma poolehoidjatega plaanib ta juba võistleja mõrva. Siis puhkeb Andaluusia põhjaosas sära Kosas mäss abida Rahmani jaoks väga õigel ajal, sest tema võistleja peab oma vägedega põhja suunduma mässajaid maha suruma. Abdel Rahman ja tema üha kasvav poolehoidjate vägi vallutab ilma vägivalda kasutada mõttesse vilja. Kuid peagi jõuab jusseff Alfighryl pärast mässu verist mahasurumist põhjas tagasi ja võitlus võimu pärast Andaluusias on algamas. Kaks islamisõjaväge kohtuvad pealinna Cordoba lähedal Kadalkviviiri jõe vastaskallastel. Jäädi printsi, väed on pärast pikka rasket teekonda väsinud ja näljased ja lisaks tekib veel vastuolu vägede sees. Jeemeni araablased nimelt protesteerivad selle vastu, et prints Abdel Rahman istub uhkelt Hispaania sõja ratsul. Äkki põgeneb ta selle hobusega lahingu luhtumisel, kes teab kuhu ning jätab oma väed saatuse hoolde või mitte, kes teab, kuid selle probleemi lahendanud prints lihtsalt ja kiiresti. Et Jeemeni araablased kindlalt oma poolel hoida, ratsutanud ta kiiresti Jeemeni pealiku juurde, kes istunud päris armetu muula seljas ning vahetanud pealiku hämmastuseks oma uhke tulise sõjaratsu muula vastu. Oma pealikud printsi sõjaratsu seljas nähes on Jeemeni araablased rahul ja mõlemad väed rivistuvad ühele quadalkviviiri jõe kaldale. Arthur Rahmaanil pole võitlus lõpu kiiresti harjutatakse lahti üks roheline turban ning suletakse see printsi oda külge. Roheline turbani oda saavadki sel kombel Andaluusia Maiaadi sümboliks. Raske lahingu võidab Arder Rahman ülekaalukalt ja lahinguväli on vaenlaste surnukehadega kaetud, kirjutab kroonik. Alfighryl ja tema lähikondlastele õnnestub siiski põgeneda. Abdel Rahman saabub oma vägedega triumfi Marsil. Kordabasse. Kuid häda pole veel kaugeltki möödas, Alfie üritab veel mitmele igale võimu tagasi saada. Põgeneb aga pärast viimast lüüasaamist toleedusse ja sealt saadetakse valitsejale Ardara mannile tema pea mille viimane silla külge laseb naelutada halastamatut kombed noil ammustel aegadel kah selles eestiga kuulutab oma jäädi printsenud all Andaluusia ainuvalitsejaks. Emiiriks küll mitte Califiks, see oleks moslemimaailmas tollal tõenäoliselt rahutust tekitanud üks Abdel Rahman esimese järglastest kuulutas end kaga liifiks. Aga see juhtus juba tulevikus. Korda passi saabusid need siis veel ka alles jäänud oma eady suguvõsa liikmed ja nende poolt poolehoidjad. Kuid altar, Ahman pidi veel Bagdadist tulnud Abbasiividega võitlema ja maid jagama. Abbasiididega liiv, Alman sõõri nimelt tahtis ise viljaka ja kauni all Andaluusia provintsi valitsejaks saada see soov lõpes karmoone all peetud lahingus, kus Califi väed puruks löödi. Väejuhtide pead parasjagu mekas palverännakul viibivale kaliifile kohutavaks kingituseks kokkupakituna teele saadeti kingi kätte saanud öelnud õudusest haaratud Allmann. Suur tänu taevale, et meri, meie vahelan. Niisiis õnnestus Aberähmaanil pikapeale purustada oma vaenlased nii kaugel kui ka all Andaluusias eneses kus mitmed araabia ja berberi hõimud ikka ja jälle omavahel tülitsema kippusid. Oma jäädi, emiir lõi sõltumatu Cordoba emiraadid, ehitas uusi teid ja akvedukt ning leidis pühapaiga, kus kunagi oli seisnud Jaanusele pühendatud roomlaste tempel ning seejärel visi gootide basiilika. Emiir Abdul Rahman esimene alustas samasse paika tohutu suure ja uskumatult kaugel moslemite mošee ehitamist. Mess kiita. Mošee rajamine algas aastal 784, aga seda ehitati ligi kaks sajandit. Cordoba suurest mošees Mess kiitest sai, imeb Lähme ja ainulaadne ehitis. Varase islami vaimsuse jõuline sümbol on kirjutatud, et väljaspoolt jätab massiivsete kivitugedega müüride taha peitunud hoone tagasihoidliku mulje. Fotode järgi on raske otsustada ning aegade jooksul on siin mõndagi muutunud. Praegu tegutseb mees, kiitles juba pikka aega kristlik katedraal. Kuid puhub ja läänekülge ehib võrratult kaunis ja omapärane mauride. Kunstkiviseina kaunistavad filigraanselt peenetorne momendid. Musteriliste aknavõrede kohal kõrguvad sakiliselt ümarad kaared. Samasugused kaared ühendavad ka ornamentidega kaunistatud ukseava kohal kõrguvaid poolsambaid. Ja sa hakkad toimima, millised imed sind selle hiigelhoone sees võiksid oodata, millised sosinad kaugele jäänud aegadest? Külastajad juhitakse hoonesse läbi väikese lillede tänava. Siit on näha mees, kiita kunagist minareti, mida mitme korrusena ääristavad lilledega ehitud rõdud. Mina seisab ehituse põhjaküljel suure siseõue kõrval, kus on pursk ja kasvavad apelsini ja sidrunipuud palmid, Kepressid ja oliivipuud. Sealt sisenetakse teistsugusesse, metsa, õige ehtsemasse hammaste metsa. 856 tervelt 856 marmorist, graniidist ja Spisest ja hooneksist sammast. Materjal nende valmistamiseks leidnud siinsamas kunagi seisnud oma ajastu templist ja teistest purunenud Rooma aegsetest ehitistest. Neid sambaid ühendavad kõrgel lae all kahekordsed kaared Jaan hobuserauakujuline ja ülemine poolkaare kujuline. Need tellistest ja kividest puna-valgetriibulised kaared tunduvad lõputult igas suunas jätkuvat. Selle tohutu koopad. Taolise palvesaali võretatud akendest langev päikesevalgus loob hiigelpõrandale pidevalt muutuvaid mustreid ja kes suudaks kujutleda seda ruumi veel noil aegadel, kui päikesevalgusele lisandusid 1000 väikese õlilambi võbelevam tuled. Skeeter mošee keskuse kohal kõrgub mee kärjene peenestatud kuppel mille siniseid kahhelkive kaunistavad kuldsed tähed. Siin on palju rikkalikult ilustatud palvenisse ja muidugi Michal Raab arhitektuurikunsti meistriteos, mille hobuseraua kujulist saart ehivad imepeened silmipimestavalt kullatud taimemotiivid. Mehraap peab igas mošees olema seal nišš mošee seinas, mis osutab Meka suunas siis selles suunas, kuhu islamiusulised oma palvet teele saadavad Mihkrab tähendanud algselt vaid teatud ruumi mingis hoones näiteks trooniruumi palees valitsejale mõeldud auväärset paika selle sõnaga kutsunud prohvet Muhamed omaenesepalvepaika ja ka korra Taanis kutsutud niimoodi pühamut või palveruumi. Mis kiita mošee rajamist korda basse alustas siis meile tuttav sõltumatu Cordoba emiraadi rajanud Abdel Rahman esimene. Tema loodud dünastia ajal sai korda past tähtis jõukas ja elegantne keskus, kus tegutses hulk kunstnike ja poeetide maailma valgustav täht särab üle Lääne Cordoba kirjutatud noil aegadel linnamüüride vahel elanud oma 800000 inimest ja seda enne kümnendat sajandit. Iga järgmine valitseja lisanud omalt poolt üht-teist nii linn vanale kui ka selle säravale ehtele Mess kiita mošeele. Abdel Rahman kolmas lasknud uueminareid ehitada Alhakam, teine, suurendanud kogu Monet ja kaunistanud rikkalikult Mihraabi. Aastal 987 tegi Almann i abi Aamir. Viimase täienduse ühendas silla abil mošee Califi paleega. Kuid mis kiita rajaja ning Cordoba esimene kuulus emiir Abdel Rahman, esimene tuntud ka kui sisserändaja või koera IŽ kotkas lõpetas maapealse elu päris nukralt. Nagu valitsejatega mõnelgi puhul juhtub, ei usaldanud ta elu lõpul enam peaaegu mitte kedagi. Ei oma vanu võitlus kaaslasega sõpru, ta laskis neid hukata, saatis pagendusse, vallandas ametikohtadelt Abdul Rahmani esimese surma aega pole päriselt suudetud kindlaks teha, kuid on arvatud, et ta lahkus siit ilmast korda vas umbes aastatel 785 kuni 788 ning maetimis kiita müüri äärde. Tema järeltulijad jätkasid oma tsaarisoost. Valitsejad on ju veel läbi mitme põlvkonna parim aeg Cordoba emiraadi jaoks olnud Abdul Rahman kolmanda valitsemisaeg. Kuid möödusid veel mõned aastasajad ja Cordoba Andaluusia ning kogu mauride Hispaania pidi suurteks muutusteks valmis olema. Anno Domini 1236 pidi Cordoba mauride armee alistuma Kastiilia valitseja Fernando kolmanda vägedele. Araablaste vastane võitlus Re konkista oli Hispaanias tegelikult juba kaheksandal sajandil alanud ning Kastiilia jäärad koni kuningriik olid selles võitluses vahest kõige tegusamad. Lõpuks jäigi Mauridele vaid Granada, mille vallutasid katoliiklike manarhide, Isabella ja Fernando väed. Jaanuaris 1492. Sajandeid kestnud mauride ajastu Hispaanias oli lõppenud kuid seda jäid meenutama nende sajandite jooksul rajatud imelised lossid, mošeed, aiad, täiesti vapustavad arhitektuurikompleksid, kas real hambra granaadas ning mauride islamirajatised kõigis nende võimu all olnud lindid linnades. Üks uhkemaid Mess kihitamuse kordamas. Islami asemel valitses Andaluusias nüüd katoliku usk. Cordoba suurest mošees pidi katoliku kirik saama, et kristlased seda võrratut ehitist maha ei lõhuks. Siis hoone pühitseti, pühendati jumalaid ning mõõdeti kristlikuks kirikuks. Kristlikud monarhi tegid siin üksteise järel igasuguseid muutusi, mis nende meelest vajalikud olid. Alfonso 10. realsisustati mošees villavis seos Agabel ja kah kuninglik kabel. Aga kuigi Maurid Hispaaniast lahkunud olid, ei saadud riigis valitsenud sajanditevanust islamit ühe käeviipega lausa minema pühkida. Islamiusuliste kogukond elas edasi ka korda ning viimase ja kristlaste vahel tekkis järjest konflikte katedraalis muudetud Mess, kiites toime pandud uuenduste tõttu. Suured vaidlused peeti maha pühamu koori osa pärast. Tulemuseks oli lai valge rangelt lihtne gooti lööv, mille seina ehtisid keskaegsed maalid. Seda on asjatundjad katedraali kauneimaks osaks pidanud katedraal Reali, kuid mitte mošee, sest Mess kiita tohutu vapustav 865 mõnedel andmetel 850 600 hambaga. Hiigelsuur palve Maal on ikka samasugune nagu ammustel sajanditel. Sammaste kaksik noorte ja nende vahel kulgevate kaarkäikude lõputu mets. Aastal 1607 lõpetati tööd kordama katedraali kabelis Villevisseoza kabelis. Aegade jooksul katsid baroksed võlvid keskaegse ehitise kuid 19. sajandi lõpul lammutati barokkkabel uuesti maha. Et Califide ajastu pinnad ikkagi nähtavale jääksid. Erinevad ajastud, erinevad otsustajad ja erinevad kunstilised inimesed jätavad ju ikka iidsetele, pühamutele ja paleedele oma jäljed. Aegade jäljed. 1312 suri Haini linnas kuningas Fernando neljas alguses taheti tõmmata kas viljasse või siis lausa kaugesse tolleedosse, mis asub põhja pool Kastiilia lamaanžas. Kuid kuningas lahkus kuumal suvel matustega oli kiire ja Andaluusia tuntumate linnade hulka kuuluv võrde paali Hainile kõige lähemal. Ka Fernando neljanda troonipärija Alfonso 11. teatas hiljem, et temagi soov oleks korda basse maetud saada oma isa kõrvale. Niisiis ajategi Mess, kiida mošee katedraali, kuninglik kabel. Kuninglik kabel kaunite seina ornamentidega ehitud ümarruum. Selle põrand on kõrgem kui mujal katedraalis. Kuninglikud Sargad on paigutatud olümaratesse seinanišidesse. Kogu kabel on kaunistatud modehhaari stiilis, mis pole muud kui üks suur Mauri kunsti ja gooti stiili segadus. Pärast mauride alistamist kujunesse Hispaanias, eriti kuningakojas miskipärast väga populaarseks, nii et kõik olid taaskord tagasi hobuserauakujulised kaared, rikkalikud peened ornamendid ja stalaktiidid. Taolised meekärge meenutavad võlvid selles stiilis ehitajatega Mess kiita mošee katedraali andestuse väravaks kutsutud kuninglikuks välipeauks. Kipsist põrandaliiste ehivad pitsimustrilised rombide ja ristidega ornamendid, mis levivad ka seintele ühes seina nišis, mille äärt ehib pitsiline paar, seisab pühaku staatusesse tõstetud Fernando kolmanda puufiguur. Seinu köhivad kaunid pitsilised äärtega kaared. Siis kuninglikud Cordoba rikkalikult kaunistatud võrreldus meeski kunagises mošees, nüüdses kristlikus kirikus. Kirjutatud on, et kunstnikud ja arhitektid on Mess kiitvad, täiendanud kuni 18. sajandini välja ja et lõppkokkuvõttes on sellest kujunenud põnev ning intrigeeriv arhitektuuriline veidrus. Samas kujuteldamatult kaunis fantastiline vaatamis väärsus, mis jutustab enam kui 1300-st aastast Andaluusia ehituskunsti ajaloos korduva ise oma rõõmsate lumi valgete majadega, mille rõdudel lilli alla ripub, sobivat võrratult Andaluusias sellesse paika, mis võib sind uimastada nagu alkohol või oopium kui meenutades vilja põeti Louis Sernoodat. Samas on koerdada näol traditsioon põhiliselt ikka melanhoolne ja üksildase paigaga tegemist olnud kauge ja üksildane, kirjutas ju Garcia Lorca tänapäevakorda passidamis laiub sekeldav ja rahvarohke, kuid inetu kaasa tellas tendilias ühe selle ääres seisva kõrge ja pretensioonika hoone külge on kinnitatud siini armastatud flamenko muusika rütmis mängiv Kell. Nii kirjutab Michael šenkovsema raamatus. Pallas on talusse kuid kirjanikkon korda paska palju võluvaid vaatamisväärsuse leidnud, alates muidugi Mess kiitest. Väikesed väljakud. Kunagise Califi suvepalee Mediina haaras Trans paleed, servantese mainitud kunagine kõrts, võõrastemaja Potro mille puur Edud ümbritsevat kitsast siseõue. Rääkimata uhkemate vaatamisväärsuste hulka kuuluvast Deviana margiiside paleest, mida ehitati 14.-st kuni 18. kliendini ning kus on tervelt 14 siseõue ja aeda. Nii et oma pikast ajaloost saladuslike lugusid jutustav Cordoba oleks vaatamist väärt. Kell.