Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Eesti vabariigi valitsus tähistab kaheksakümnendat maid kui teise maailmasõjaohvrite ja langenute mälestuspäeva. Läti välisministri avaldus, kus öeldi, et juhul kui Eesti lisa Venemaaga sõlmitava piirileppele omapoolset deklaratsiooni tekitakse Eestile probleeme. Seal oli Läti välisministri kinnitusel juristide, mitte ministeeriumi seisukoht. Viljandi kultuuriakadeemia ja Tartu ülikool alustavad ühinemiskõnelusi. Narvas avati uus spordihall, mis peaks lahendama Narva spordiklubide ja koolide sportimismuret välismaalt. Gruusia Suurbritannia liider teatasid, et jäävad kõrvale Moskva võidupüha pidustustest. Gruusia kavatseb pidustusi boikoteerida, kuna Venemaaga jõutud kokkuleppele vägede väljaviimise küsimuses. Briti valitsusjuht on aga ametis uue valitsuse kokkupanemisega ning ilmast. Homme sajab Eestis paiguti vähest vihma. Sooja on seitse kuni 12, kohati kuni 14 kraadi. Eesti vabariigi valitsus tegi avalduse seoses teise maailmasõja lõpu 60. aastapäevaga. Selles rõhutatakse, et vabariigi valitsus tähistab kaheksandat maid kui teise maailmasõjaohvrid langenute päeva. Valitsus rõhutab, et tunnustab Eesti vabaduse eest võitlejatena neid, kes võitlesid nõukogude ja saksa okupatsiooni vastu eesmärgiga taastada Eesti vabariigi iseseisvus. Teine maailmasõda algas Eesti vabariigi jaoks 1940. aastal Nõukogude okupatsiooniga ja maailmasõja lõpp ei toonud Eestile vabadust, vaid okupatsiooni jätkumise. Eesti vabariigi kodanikele surusid osavõtusõjategevusest peale kaks okupatsioonivõimu Nõukogude Liit ja Saksamaa. Eesti valitsus käsitab oma kodanikke sõja ohvritena. Me austame kõigi nende mälestust, kes saatuse sunnil langesid selle sõja ajal, öeldakse Eesti vabariigi valitsuse avalduses. Riiast tehakse viimaseid ettevalmistusi, et võtta vastu USA presidenti George Bushi. Riiga sõitis ka Eesti president Arnold Rüütel ja Riias on juba välisminister Urmas Paet. Riiast, teatab Indrek Kiisler. President Bushi saabumine täna hilisõhtul Lätis peab maailmale näitama tema toetust Balti riikidele meie püüdlustes ehitada üles demokraatia ning turumajandus. Lisaks peab viisid näitama, et USA aitab meil vastu seista Venemaa poolsele survele, mis enne üheksandat maid on muutunud eriti tugevaks. Küsisin välisminister Urmas Paetilt, kas Ühendriikide presidendi visiit näitab pigem seda, et me ikka veel ei ole normaalsed riigid ning maailmas käsitletakse balti riike pigem probleemina. Lisaks Lätile käib USA president ju ilmselgelt probleemses Gruusias. Pigem see, et Euroopa-visiidi käigus Ameerika Ühendriikide president külastab ka Balti riike on kindlasti poolehoiuavaldus ja tunnustus sellele tegevusele, mida Eesti ja Läti ja Leedu on viimastel aastatel saavutanud. Te olete kindlasti temaga kohtunud oma Läti kolleegiga, ilmselt kohtutega. Rumm, kas olete arutanud ühist koostööd piirilepingute sõlmimisel Venemaaga? Piirilepingute osas me küll peamiselt vahetuses informatsiooni. Läti välisminister on ütelnud, et Eesti võib sattuda raskustesse, kui ta ei lisa sellele leppele omapoolset deklaratsiooni. Mul oli ka sellest tema ütlemisest täna põgusalt Läti ministriga juttu ja, ja tema sõnum mulle oli see, et ta küll edastas ainult mõne Siinse juristi arvamust ja kindlasti see ei ole tema seisukoht. Ja samas ta möönis ka, et Eesti ja Läti põhiseadused ja punktid, mis puutuvad kuidagi ka piire ja piirilepinguid, on siiski erinevad, nii et seega ja olukord Läti põhiseadusega ei ole sama, mis on olukord Eesti põhiseadusega piirilepete sõlmimise kontekstis. Loomulikult ei saa ka see kohtumine mööda Balti-Vene suhetes. Üheksas mai on vaid kolme päeva kaugusel. Nii Venemaa kui ka Balti riigid on teinud ridamisi 11 süüdistavaid avaldusi. Mis saab aga meie suhetes pärast sõda? Aga Eesti-Vene piirilepped saavad sõlmitud, siis on üks oluline punkt, mis on olnud peaaegu 10 aastat korras. Nüüd päevakorrast välja võetud ehk riigipiir on fikseeritud ja see küsimus lahendatud. Ehk ma loodan, et ka see samm aitab kaasa ka siis edasistele Eesti-Vene suhete arengule teineteist austavas suunas. Täna esines ajakirjanike ees ka Läti president Vaira Vike-Freiberga, kes kinnitas, et Ida-Euroopa ajaloovalged laigud tuleb lõpuks täita. Läti presidendi soov on, et lähema kümnendi jooksul tõepoolest vaadatakse Euroopas ajalooraamatuid ümber. Indrek Kiisler Eesti Raadio uudistele Riiast. Edasi veel sõnumeid välismaalt ja neist teeb ülevaate Tõnu Karjatse. Gruusial ja Venemaal ei õnnestunud sõlmida vastastikuste suhete lepingut. Gruusia president Mihhail Saakašvili teatas, et kavatseb Moskva pidustusi boikoteerida. Presidendi otsusest Moskva pidustustest eemale jääda, andis teada Gruusia välisminister Salumäe Zurabisfiili. Välisministri teatel otsustas president pidustustest eemale jääda, kuna vene poolega ei õnnestunud jõuda kokkuleppele reas küsimustes, sealhulgas vene vägede väljaviimises. Ka Briti peaminister Tony Blair teatas Venemaa presidendil Vladimir Putinile, et ei saa osaleda üheksanda mai pidustustel Moskvas, põhjendades seda pingelise tööga uue valitsuse moodustamisel. Parlamendivalimised võitnud leiboristide liider peaks uue valitsuse koosseisu tegema teatavaks veel täna. Venemaa ja Suurbritannia liider leppisid kokku edasistes kontaktides enne juulis toimuvat G8 tippkohtumist. Nii annad teada Vene presidendi pressiteenistus. Austraalia inseneri röövinud Iraagi sissi tantsida Austraaliale 72 tundi aega vägede väljaviimiseks. Vastasel juhul mees tapetakse. Mässulised avaldasid uue videolindi, kus tähtaega täpsustatakse. Videolindil on näha ka röövitud austraallase isikutunnistus. Lõuna-Iraagis suvaria linnas õhkis enesetapuvõitleja juurviljaturul auto, seal sai surma vähemalt 58 inimest, võtavad haiglaallikad. See on ligi kaks korda rohkem kui eelnevalt teatatud. Vahejuhtum peamiselt šiiitide kajastatud linnas on osa mässuliste suurenevast vägivallast. Alates Iraagi uue valitsuse väljakuulutamisest kaheksa päeva tagasi On pommiplahvatustes ja teistes rünnakutes saanud surma üle 200 inimese. Uuest Eestist Viljandi kultuuriakadeemia ja Tartu ülikool otsustasid tänase kohtumise tulemusel alustada ühinemiskõnelusi, täpsemalt Piret risti vahendusel. Viljandi kultuuriakadeemia nõukogu ja nõunike kogu andsid täna akadeemia rektor Anzori Barkalajal volitused alustada liitumisläbirääkimisi Tartu ülikooliga. Kahetunnise ülevaate saamise ja hilisem arutelude tulemusel jõudsid mõlemad otsustuskogud veendumusele, et ühinemine Tartu ülikooliga on kultuuriakadeemia jaoks õige otsus. Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo tunnustas Viljandi kultuuriakadeemiat eelkõige kui rahvuskultuuri kõrgkooli. See õhustik ja see arutelu, mis toimus, oli mulle tõepoolest meeldivaks üllatuseks ja ma leidsin, et meie koostöövõimalused on võib-olla avaramad, kui enne tänast koosolekut paistis Aaviksoo märkis aga ka seda, et liitumisläbirääkimiste volitused peab talle andma ka Tartu Ülikooli nõunike kogu, mis koguneb 27. mail. Liitumisläbirääkimised on selle võrra lihtsamad, et mõlemas kõrgkoolis pole erialade kattuvust. Kõikidel nendel erialadel, mida Viljandi kultuuriakadeemias õpetatakse, Tartul omapoolseid otseseid konkureerivaid õppekavasid ei ole küll aga me näeme sünergiat nii muusikakoolituses, arhiivinduses kui mitmel ja nagu ma ka siin täna ütlesin, Eestis kõige rohkem napib kompetentseid õppejõudude ja mitmete meiegi ülikoolis õpetatavate ainete jaoks. Ma näen just Viljandi kultuuriakadeemia õppejõududelt ka head toetust. Kas liitumisel Tartu ülikooliga kaasnevad kultuuriakadeemia õppejõududele ka suuremat kvalifikatsiooninõuded? Mõõdupuuks on eelkõige professionaalsus oma tegevuses, kui see on teadustöö Sis teaduslikus tegevuses, kui seal loominguline töö Sis loomingulises tegevuses. Kas 2005. aasta suvel saab kultuuriakadeemia ja Tartu Ülikooli liitumine teoks? Veidi vara otsustada, aga mõnedki seaduses ettenähtud tähtajad sunnivad meid kiirustama, nii et loota vaip. Milliseid sisulisi muutusi võiks liitumine tuua Viljandi kultuuriakadeemiale? Kahtlemata võidame kõigepealt oma olemise stabiilsuses. Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo lisas, et kultuuriakadeemia nime muuta ei kavatseta. Narva sai uue spordihalli, teatab Jüri Nikolajev. Narva spordihall on eelkõige mõeldud pallimängudele korvpalli, võrkpalli, käsipalli või jalgpallivõistlusi saab ühe korraga jälgida 600 kuni poolteist 1000 pealtvaatajat. Samas võib spordihalli direktori Priit Sharoni sõnul uues hoones ka muid spordialasid harrastada. Ja meil on olemas ka kahe väljakuga tennisehall siis on väga korralik jõusaal, aeroobika mitte ainult saalis ja ka üks maadlussaal, nii et peaks olema kõikide sportlaste vajadused rahuldatud. Huve hoone maksumuseks on 54 miljonit krooni, ehitamiseks võeti 15 aasta peale pangalaenu. Selleks, et omadega välja tulla, peab operaatorfirma mittetulundusühing Narva spordikeskus teenima kuus vähemalt 250000 krooni, räägib Priit Saar. Seda nüüd on raske öelda, et kui palju me nüüd suudame kommertsaega müüa, et kõik sõltub nüüd nende Narva inimeste initsiatiivikust, nendest sellistest asjadest. Lisaks sellele katab Narva linn 380000 krooniga kuus oma spordiklubide treeningtunnid. Narva linnapea Tarmo Tammiste arvates on kuludõigustatud. Ega Narvas ei olnud ju ühtegi spordisaali, kus oleks saanud viia läbi noh, ütleme mingil vähegi kõrgemal tasemel võistlust, kui ütleme, Narva linnavõistlus ei olnud ju pealtvaate äkki kuskile panna lasteaianurgas lisaks on see ka väga oluline, et kui laps tuleb, mängib siin palli, siis on teada, kus ta on ja mis ta teeb, et mitte, ta ei ole kuskil seal, kus keegi ei tea, mida ta teeb. Uue spordihalli ideega kaks ja pool aastat tagasi lagedale tulnud Tallinna firmal ideo projekt Eesti kulus poolteist aastat selleks, et veenda narvakaid uue spordihoone vajalikuses. Ehitustööd kestsid kaheksa kuud. Ideo Eesti tegevdirektori Oleg Karelini hinnangul on Narva spordihall ainus euronõuetele vastav taoline spordirajatis maakonnas. Veel oleks Kareli arvates Narva vaja ehitada moodne ujula ja ekstreemspordirada. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, mitmel pool tekib udu ja kohati sajab veidi vihma. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni viis meetrit sekundis ja õhutemperatuur on öösel pluss kaks kuni pluss seitse kraadi. Homme päeval püsib pilves selgimistega ilm, hommikul on kohati udu, paiguti sajab vähest vihma. Puhub lõunakaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja on homme seitse kuni 12, kohati kuni 14 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.