Kell on kuus õhtul Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte seitsmenda mai olulisematest sündmustest stuudios Tanel Talve. USA president George Bush kohtus täna Riias balti riikide presidentidega, kus tunnistlased Läänes tähendas teise maailmasõja lõpp rahu, kuid Baltimaadesse tõi okupatsiooni ja kommunistliku rõhumise. President Arnold Rüütel kinnitas täna Riias taas, et Eesti on Ameerika Ühendriikidega heades suhetes huvitatud demokraatia arengust Venemaal. Läti politsei vahistas paarkümmend natsionaalbolševiku, kes protestisid täna Riias USA presidendi George Bushi visiidi ja tema poliitika vastu. Venemaa president Vladimir Putin aga eiras taas balti riikide üleskutseid tunnist ära viis aastakümmet kestnud Nõukogude okupatsiooni ning ülistas täna punaarmeed Ida-Euroopa vabastaja, mitte rõhujana. Iraagis olete ametisse kaitse ja naftaminister. Nende ametikohtade täitmata jäämine ähvardas kogu valitsuse kukutada. Põhja-Korea valmistub tuumarelvad katsetuseks, väidavad rahvusvahelise aatomienergiaenergiaagentuuri juhile. Eestis üritatakse luua rohelist erakonda. Rühm noori süüdistab Hansapanka vassimisest ja valetamisest, kuna uut noortele mõeldud kaubamärki turule tuues kippus Hansapank esindama subkultuuri, mida nad tegelikult ei esinda. Rahvusvahelise folkloorifestivalide ja rahvakunstiorganisatsioonide nõukogu on mures, et autentsed rahvakultuuri viljaletakse üha vähem organisatsiooni põhjal Euroopa sektori konverentsil Tallinnas anti soovitus teha selget vahet, mis on audentne. Mistiliseeritud. Eesti traditsioonilised laulupeod peavad ajaga kaasas käima, kuid hoidma alles ka väljakujunenud väärtusi, tõdeti täna Põlvas toimunud laulupeo liikumisele pühendatud konverentsil. Ilm on meil jätkuvalt vihmane, homseks lubatakse sooja seitse kuni 13 kraadi. Ja nüüd siis kõigest juba lähemalt Läti pealinnas kohtusid balti riikide presidendid täna USA presidendi George Bushiga. Indrek Kiisler teeb nüüd kokkuvõte täna Riias toimunust. Erakorraliste turvameetmete tingimustes toimunud visiit algas hommikul Läti presidendilossi juures, mille järele andis Läti president Vaira Vike-Freiberga oma USA kolleegile kolme tähe ordeni. George Bush külastas ka Riia vabadussammast, kuhu ta asetas lillepärja. Seejärel toimus kolme balti presidendi George Bushiga kohtumine. President Bush märkis, et ta on ühiseid väärtusi jagavad sõprade hulgas. Ta ütles, et seekordse Euroopa-visiidi eesmärk on natsismi üle saavutatud võidu tähistamine kuid ta saab aru, et Baltimaade olukord on teine. Ameerika president ütles, et teise maailmasõja lõpp ei rahu kuid Baltimaades tähendas okupatsiooni ja kommunistlike repressioone, mida Ameerika ühendriigid kunagi ei unusta. Bushi sõnul on okupatsiooniküsimus selgemast selge ning ta on enda kinnitusel ütelnud seda ka Venemaa presidendile Vladimir Putinile. Keerulise ajaloo küsimusi puudutas ka Eesti president Arnold Rüütel. Tuleb tõdeda, et minevikku aus analüüs on alusetu riikidevahelistele edasistele suhetele. Neil päevil tähistatakse 60 aasta möödumist teise maailmasõja ja natsismi üle saavutatud võitu. Aga see võit ei toonud kaasa vabadust ja demokraatiat paljudele rahvastele. Eriti valusalt puudutab see Balti riike kes kaotasid pikaks ajaks iseseisvuse. Siinkohal soovin eraldi rõhutada Ameerika Ühendriikide rolli, kes Baltimaade okupeerimist kunagi ei tulnuks tunnistanud. Ameerika ja balti rahvaste jõupingutused lubavad aga täna siin Riias tähistada. Vabaduse võitu. Äsja pidas USA president kõne väikeses gildis, kus ta kinnitas, et mitte kunagi pea Baltimaad seisma enam üksi silmitsi vaenlastega sest nüüd on Balti riigid, maailma võimsaima sõjalise ja poliitilise liidu liige. President Bush peatus ka vähemuste küsimustel. Ta kutsus üles vähemuste suhtes tolerantsuse ele kuid tal oli ka sõnum Läti mittekodanikele. Tema sõnul on ka vähemustele omavastutus eelkõige saada kodanikeks, kes soovivad oma riigile head. Läti vene äärmuslased andsid ennast täna ka märku. Nimelt toimus kokkupõrge kohalike natsionaalbolševike ja politsei vahel. Natsionaalbolševikud piketeerisid hommikul äärelinnas 1905. aasta mälestusmärgi juures, kuid siis otsustas nende liider, et tuleb minna kohtuma ka kesklinna George Bushiga. Hotell Reval Latvia juures üritas politsei nende edasiliikumist takistada. Seepeale hakkasid äärmuslased loopima suitsupomme ning karjusid, et fašism ei lähe läbi. Politsei arreteeris 20 inimest, kes viidi politseijaoskonda rahunema. Muidu möödus tippkohtumine intsidentide ta ning USA presidendi lennuk lahkub Riia lennuväljalt umbes poole tunni pärast. Indrek Kiisler Eesti Raadio uudistele Riiast. Venemaa president Vladimir Putin eiras balti riikide üleskutse tunnistada viis aastakümmet kestnud nõukogude okupatsiooni ning ülistas täna punaarmeed Ida-Euroopa vabastaja rõhujana. Kolm balti riiki on Euroopa Liidu toetusel ärritanud Venemaad enne Moskvas toimuvaid võidupüha pidustusi, rõhutades, et liitlaste võit tähistas Nõukogude okupatsiooni algust. Meie inimesed mitte ainult ei kaitsnud nende kodumaad, nad vabastasid 11 Euroopa riik, ütles aga Putin, avades baklanna jagaraal teises maailmasõjas saavutatud võidule pühendatud mälestusmärgi. Maailma riikide juhid aga peaksid avaldama survet Põhja-Koreale, et viimane loobuks tuumarelva katsetustest, ütles rahvusvahelise aatomienergia agentuuri juht Mohamed ElBaradei. Tema sõnul oleksid katsetuste läbiviimisel katastroofilised tagajärjed, mis puudutavad nii poliitilist olukorda kui ka keskkonda ja loodust. Põhja-Korea plaanist viia läbi tuumarelva katsetus annavad agentuuri teatel tunnistust laekunud luureandmed. USA valge maja hoiatas, et Põhja-Korea võimaliku katsetuse läbiviimist käsitletakse provokatsioonina ning see eraldab riigi veelgi rohkem muust maailmast. Iraagi valitsuses määrati ametisse kaitse ja naftaminister, milles ei suudetud siiani kokku leppida. Ülejäänud valitsusliikmed said paika juba varem ja arvati, et erimeelsusi tekitanud ministrikohad saavad kogu valitsusele saatuslikuks. Nüüd on siiski kokkulepe olemas ja naftaministriks määrati šiiidi araabia päritolu Ibrahim palgal. Ulom kaitseministriks aga sul nyyd Sadonal Tulaimi sunniidi valimine ministriks on oluline samm Iraagi valitsuses, sest siiani on just sunniidid olnud USA ja Iraagi valitsuse vastase. Bagdadi kesklinnas plahvatas täna hommikul aga taas autopomm, mis tappis vähemalt kuus, mõnedel andmetel isegi kuni 17 inimest. Osa hukkunutest on Ühendriikide tsiviilisikud. Ja taas koduste teemade juurde rühm noori kogunes täna protestiaktsioonile Hansapanga vastu. Lähemalt uuris Kai Vare. Hiljaaegu äratasid nii mõnelgi puhul tähelepanu omapärased majaseintele ja bussiootepaviljoni desse ilmunud märgid, mida hakati kutsuma rott koerteks. Esialgu tundus tegu olevat mõne noorterühma algatusega, peagi aga selgus, et see on Hansapanga reklaamikampaania. See kutsus esile noorte meelepaha. Täna kogunes ligikaudu 40 punkari välimusega noort protestimeeleavaldusele, et nõuda Hansapangalt kaubamärgi ärakorjamist ja reklaami kampaania eest vastutavate inimeste vallandamist. Noored süüdistavad Hansapanka vassimisest ja valetamisest, kuna uut noortele mõeldud kaubamärki turule tuues kippus Hansapank esindama subkultuuri, mida nad tegelikult ei esinda. Üks meeleavalduse algatajaid tuuli Toomere. Esimene reaktsioon sellistele rott koertele oli, et ohoo midagi huvitavat, midagi lahedat toimub linnas, kuid tuli välja, et selle taga on Hansapank. Siis ausalt öelda ja kõik said väga vihaseks. Sellepärast et tõepoolest on ära kasutatud sellist ehedat algatust, ehedat, midagi ise teha tahtmise tunnet seotud. Üks silkultuur rahamaailmaga subkultuur ei taha olla teatud rahamaailmaga. Protestiaktsioonil osales ka Eesti humanitaarinstituudi professor Rein raud, kelle sõnul Hansapank on käitunud valetaja ja varastajana. Kõigepealt on ta rääkinud minule menu sõpradena lugu, mis ei ole olnud tõsi ja küsimus, kas võiksime usaldada, pankamis valetab ja teiseks on ta varastanud, ta on üritanud varastada väärtuses paljudele inimestele väga olulised sellise vaba kodanikualgatuse, sõnavabaduse, teadus ja muud niisugused asjad, üritanud muuta müügiartikliks, üritanud noortele naha alla pugeda niisuguste väärtuste või sellise reklaamiga, mis tegelikult ei peegelda nende enda maailmapilti. Kuidas praamifirmaga lepingu katkestanud ja vallandanud need inimesed, kes on lubanud sellel asjal juhtuda siis saavad nad mu lugupidamist. Hansapank on vabandanud nende inimeste ees, kelle tundeid kampaaniaga riivati aga pangasuhtekorraldusjuht. Ando Noormets ei kiirustanud lubama, et noorte nõudmistele vastu tullakse ja kaubamärk turult ära korjatakse. Me arendame pidevalt enda kaubamärki edasi ja täna on väga ennatlik öelda, et, et kas kaubamärgi äravõtmine turult on põhjendatud, asjad ei käi üleöö kindlasti, ja inimestel on väga palju erinevaid arvamusi, näiteks väga paljud noored on tegelikult selle märgi täna väga positiivselt vastu võtnud, et esimese kolme päevaga on pank väljastanud paar 1000 noortekaart juba, mis on selle noortepanga? Mis on välja toodud, seega tõsi, nad ei ole nagu põhjust asja ühepoolselt hinnata. Keskkonnaaktivistide kasuvad taaslooma Eesti roheliste erakonda üleskutse erakonda moodustada öeldakse maha täna õhtul Sangaste vallas lossimäel roheliste 16. rattaretke kogunemisel. Samas kutsutakse inimesega erakonnaga liituma erakonna loomise üks algatajatest. Valdur Lahtvee nentis, et 1000 liikme kui saamine ei ole siiski lihtne. Tallinnas toimus rahvusvahelise folkloorifestivalide ja rahvakunstiorganisatsioonide nõukogu Põhja-Euroopa sektori kevadkonverents. Kümne riigi folkloorifestivali eestvedajad arutasid, kuidas paremini infot koguda, kuidas kaasata lapsi ja noori, kuidas eristada autentset, rahvakultuuriseadeid ja stiliseeritud folkloori. Kai Vare teeb kokkuvõtte. Liikmes-organisatsioonide aruannetest jäi mulje, et Eestis ja Soomes on folklooriliikumine tugev. Hästi läheb ka Lätis ja Leedus. Teistes maades on tegevusega hajutatum ja kohalikul seoff algrakuke, seal ei ole kõigest selget ülevaadet. Arutati võimalust kaasata paremini lapsi ja noori. Laste folkloorifestivale toimub igas riigis, aga need ei ole rahvusvahelised. Teise riiki festivalile sõitmine läheb aga kalliks. Pealegi on enamasti osavõtjate arv väga piiratud. Probleeme on teisigi. 53 aastat iiri rahvatantsu õpetanud ja propageerinud marasena tõi tõelise valupunktina esile autentse rahva kultuuri kadumise ohu. On ahnel heviksid kis linna liiga palju rahvuslikku pärandit on kadumas, ütles marasse. Läheneb. On olemas iiri traditsiooniline tants, palju kuulsaid tantse, mida ei tohiks stiliseerida. Igal pool maailmas, kus inimesed kuulevad, et oled Iirimaalt, ootavad nad, et sa oled kohe võimeline püsti hüppama ja tantsima. Sellepärast ma räägingi alati lastele, kui oluline on teada oma juuri. Ma ei ole selle vastu, eksperimenteerib takse, aga ei tohi unustada, kust sa pärit oled. Ka Eesti rahvusliku folkloorinõukogu juhi Ingrid Rüütli sõnul ei ole chow stiliseerimise vastu. Tuleb ainult selgelt määratleda, mis on, mis. Jah, et kalendrites on kolm sellist märksõna identne sead, digitaliseeritud seatud on siis nii natukene lava jaoks seatud, eks ole, ja stiliseeritud on siis nyyd, kus on võetud elemente siit-sealt ja, ja tehtud siis kaasaegset koreograafiat ja kompositsiooni põhiasi on see, et, et üks selline segastiil ei muutuks ainuvalitsevaks. Ingrid Rüütel tunnistas, et Eesti autentne rahvakultuur oli vahepeal väga suures ohus. Nüüd enam nii hull olukord ei ole. See oli vahepeal täiesti kadunud, nõukogude ajal oli olemas Kihnus ja Setumaa ja seda hinnatud, aga nüüd ei saa seda öelda, on see leitud, mida pealtnäha paljudel festivalidel viirus säram, Baltical aga loomulikult stiliseeritud stiil, see, mida esitatakse tantsupeol, selle vastu ei ole mitte keegi. Aga küsimus on selles, et kas väga traditsioonilised vormid elavad, mis on tegelikult palju demokraatlikule seal võivad osaleda, kõik ei nõua erilist ettevalmistust, seal õpitakse kõik rühmas, tehakse koos ja ta annab sellise identiteeditunde. See ei ole mitte ainult esinemise jaoks läksivad ise tegemiseks, eelkõige. Sel aastal tähistatakse Põlva 150 aasta möödumist Eesti esimesest laulupühast. Täna toimus laulupeo liikumisele pühendatud konverents. Toomas Kelt jätkab. Laulupidude minevikule ja tulevikule pühendatud konverentsil Põlvas kinnitati ühelt poolt usku traditsiooni püsimajäämisse, samas leiti, et peod peavad vähemalt osaliselt ajaga kaasas käima. Siiski pole päris selget tulevikunägemust veel olemas, rääkis konverentsi korraldanud Põlva rahvahariduse seltsi esimees Rein Vill. Kindlat nägemust vabad kellelgi on, aga eks koos ajaga peab muutuma laulupidude nii-öelda ülesehitusrepertuaar kindlasti läheb ajaga kaasa, aga nii nagu rõhutati, väga oluline on ikkagi see, et meie oma kultuur oleks esitatud, et meie oma laulud kõlaksid seal, et Mei tooks laulupidudele sisse ja kõike seda poppi ja välja maaliku. Et me hoiaksime ikkagi kinni oma väärtushinnangutest ja nii palju, kui seda võimalik Tulevikku laulupeo traditsioonist teha on. Laulupeod jäävad püsima vaid siis, kui Eestis on piisavalt entusiaste nii korraldajate kui osalejate seas. Samas ei saa entusiasm tekkida tühjale kohale, seda tuleb arendada nii kodudes kui koolides. Viimane üldlaulupidu näitas küll, et huvilisi on piisavalt, ehkki muidugi tänapäevase tarbijaühiskonna käitumine ja muutumine, kõik see on ka mõju kindlasti avaldanud ka laulupeotraditsioonile aga väga palju sõltub ka ikkagi, nagu siin me leidsime koolidest kodudest, kust saab alguse ikka või lauluarmastust ja koolidel on ikkagi väga suur osa praegu selles, et lauluarmastus ka lastesse tulevates põlvedes kestma jääks. Laulupeo liikumisele pühendatud konverents toimus Põlvas seoses laulupäevade juubeliga. Põlvamaa on varasem teadaolev koorilaulu levikuala Eestis, rääkis Rein Vill. Konverentsi korraldasimegi Põlvas sel põhjusel, et tänavu möödub 150 aastat Põlvas peetud esimesest Eesti laulupäevast 1155. aastal ja selle tähtpäeva auks oligi siis tänane konverents ja see nii-öelda juubeliaasta kulmineerub meil 12. juunil Intsikurmu laulu väljakul, kui toimub Põlvamaa laulu- ja tantsupidu. Rõõm ajas. Seoses 150 aasta möödumisega esimesest laulupühast on Põlva linn kuulutanud käesoleva aasta laulupeo aastaks Toomas Kelt Eesti Raadio Tartu stuudio. Ja ilmateade öösel on meil vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, paiguti on udu. Puhub lõunatuul üks kuni kuus meetrit sekundis. Õhutemperatuur on pluss üks kuni pluss kuus, sisemaal kohati null kuni miinus üks kraad. Homme on Lääne-Eestis vahelduva pilvisusega ilm, Ida-Eestis läheb ilm pilve, hakkab vihma sadama. Tuul pöördub põhjakaarde ning puhub kaks kuni kaheksa, õhtul Liivi lahe kuni 11 meetrit sekundis. Sooja on homme seitse kuni 13 kraadi. Selline oli siis laupäev, seitsmes mai Päevakaja kena õhtu jätku.