Lugupeetud külalised, austavad kolleegid, veteranid. Käesolev hooaeg son Estoniale mitmeti erakordne, näeme nii. Nii palju ja nii vastutusrikast rolli ei ole meie senises ajaloos veel kunagi olnud. Te kindlasti teate ajakirjanduse kaudu, et käimasolev teatrikuu oli meile võib-olla vähem. Rikas paljudest kohtumistest ja kontsertidest sest me valmistusime ja valmistame ette juba praegu kolme väga olulist külalisreisu. Täpselt nädala pärast peaks meie laev olema Stockholmi kesklinnas ja sellel ajal, kui meil täna algas Sinao valguse õhtu algab meil laevas pressikonverents, mis on pühendatud eelseisvatele külalisesinemistele, Stockholmi Kuningliku ooperi laval. Nii et märtsikuu viimane nädal on Estonia teatrile seotud Stockholmiga. Lisaks sellele, et me anname kuus etendust kuningliku ooperilaval on veel balletiõhtu, söder, tellis ja mitmed solistide kontserdid. Koduteatris on juba alanud piletite tormile eelmüük Moskva leninliku komsomoli nimelise teatrietendustele, kes peaks ka väga huvitava repertuaari Tallinnasse tooma ja publikupuudust ja ilmselt ka nendel päevadel siin majas karta. Teatrikuu jooksul. Me oleme peaaegu valmis saanud deliibi balleti kopeedia mille avalike esietendust siiski alles aprilli esimestel päevadel pärast tagasijõudmist Rootsist. Meil käivad ka proovid nendeks etendustega kontserdiks, millega meie teater võtab osa. Nagu ma juba ütlesin, vabariigi Eesti NSV moodustamise 45. aastapäeva ja isamaasõja lõpu 40. aastapäeva üritustest meie balletikollektiiv viimistle repertuaari, millega ta juunikuus kolm nädalat kassoveerib Bulgaarias ja tegelikult kogu kollektiiv lisaks Rootsile, Bulgaariale teeb juba ettevalmistusi nii repertuaari kui ka muude ürist osaks osas nendeks päevadeks. Nimelt septembri teisel poolel toimuvad meie etendused Moskva suure teatri laval. See tähendab aga seda, et meie tööhooaja lõpuni saab toimu kuni laulupeoni juulikuu keskel. Me läheme puhkusele ja puhata, õieti ei saagi mõtest keegi, sest suur teater, see on ka igale teatrile suur eksam, suur proovikivi. Aga kui neid võimalusi on meile pakutud, siis meie omet, lomet, loomulikult tahaksime kõigiti neid usaldusi ja neid lootusi õigustada. Ja ma olen veendunud, et Estonia teatripere teeb kõik selleks, et auga välja tulla. Nendest vastutus rikate rikastest esinemistest. Käimas on järjekordne teatri üheteistkümnendat korda. Estonia teater kutsunud siia lavale oma endisi ja praegusi tehnikaid. Sellel aastal saatsime kutse 13-le kolleegile, kahjuks kohale on tulnud väga vähesed nendes. Ja kui praeguse hetke nimi alati ei teagi täpselt, miks keegi tulla ei saa, mõned haiged. Mõned on, olen sõitnud, aga teadus on olukord, selline etendus või kontsert algab kell seitse. Ja ma olen veendunud, et need, kes kohale tulnud, need suudavad ja peavad teile kõikidele öelda väga palju oma läbikäidud teatriteese. 27. septembril sai seitsme aastaseks Sophie Moisser paar, kes oma elust 27 aastat ainult Estonia opereti. 26. oktoobril sai kuuekümneaastaseks valvekeks. Kahjuks kumbagi ei olnud a- valguse õhtu osavõtjate seas. Kuid teatrisõpradele meenutuseks saame fonoteegi lindilt kuulata siia sooäärt duetides tema alalise partneri Endel Pärnaga kelle juubelitähtpäev langes eelmisse teatrihooaega. Mis ta tahab, mind võlub et ime pääl ta ühes, no naisi kauneid ära täita. Riigi Talebi lemmi iga õnnest lausa tegi pea tarringi käi, köitis oleks imehea kutt, pole täielle pärast kogu hingest mammupleri vai võis oletada. Et. Rahvas tunneks vabad käed hapet pärast tööd huvitavaks, kübe alles ette tulev verre raka pool, noored igal pool kaela. Ei kava, küll. Jah, mood nõuab minu töid ja Princo Lall leib lauale. Talgud olles aulaulud paabel kuidagi millalgi. Talv ma küll loobuda ei saa. Kümnendal novembril tähistas oma esimest juubelit Eesti SMS-Eesti NSV teeneline kunstnik Ülle Ulla. Sina Ülle olid üks nendest noortest tantsijatest kes moodustasid Tallinna koreograafiakooli esimese lennu kellede tulek Estonia teatrisse tähistas väga murrangulist momenti meie balletikunstiajaloos üldse. Kuidas sa üldse tekkis mõte ja soov hakata õppima tantsimist, balletti? Mulle tundub, et peaaegu kõik väikesed tütarlapsed soovivad tantsida. Võib-olla mõni erand on olemas, aga üldiselt vist kõik tahavad tantsida. Ja peale sõda siis oli võimalus Estonia teatri juures asub tatud stuudios hakata õppima ja sellest stuudiosse tuli hiljem siis koreograafia, kool. Meid oli alguses väga palju kaks klassitäit, kummaski klassis oli 20 tütarlast ja nendest jäi siis järgi seitse kelledest üks siis Helmi läks kaheks viimaseks aastaks Leningradi ja lõpetas samal ajal kui meie ja me tulime kõik koos seitsmekesi sellesse teatrisse. Ja väga armastasime seda teadsid juba kooli ajal väga, sest kohe esimesest klassist peale balletikoolis me võtsime osa paljudest lavastustest tegime kaasa ja tundsime siin alguses tegime kaasa seal kloorias, hiljem, kui see maja sai valmis, siis esimesel etendusel üks suur kontsert oli, kus oli siis kalevipojast esimene ja teine pilkist. Siis me tegime sellel avaetendusel kaasaja ja niimoodi jäimegi sellesse majja kogu aeg. Ja mul on üldse niisugune tunne, et see maja on nagu minu elus nagu nagu Tallinna sümbol või noh, ta nagu Tallinna keskel ja ja kõik, nagu see elu toimub, nagu selle teatri ümber. Sina oled tegelikult sellest teatrist nagu juba. Spiraal oli kolmandat ringi mööda algul 13 aastat balletisolistina, siis läksid Leningradi, muusika oli tuled uuesti tagasi. Ja praegu oled sa nagu gabarees. Nii opereti näitleja ampluaas järelt midagi on tõepoolest olnud, mis kõigile raskustele vaatamata sind selle majaga on sidunud ja seob. Kas sa mäletad oma esimest solisti rolli selles majas sellel laval? Siin? Esimene tähendab peale kooli lõpetamist teatris näitlejana juba tantsijana olles. Oli Schumanni karneval. Tantsisin seal ühte noort tütarlast ja ma mäletan just seda, et see oli enda otsa lavastus ja temaga koos selle, see oli lühikene ballett, sel sellele järgnes veel. Kui ma ei eksi, siis pajatasid. Ma võin ka eksida, oli küll ja. Ja mul oli see väga suur üllatus, et ma sain niisuguse suure osa. Aga minu jaoks oli veel suurem üllatus, kui üsna varsti sinule anti selline karakterroll vanainimese roll, nagu kuudula valdas. Kuidas sa selle ülesande vastu võtsid ja selleni enneolematult kõrgel tasemel suutsid ära teha? Tagantjärgi on võib nii rääkida, et see oli. Aga toredasti tuli välja. Ma ei tea, kui nüüd näeks, ei tea, mis siis arvaks? Ja ma olin siis üheksateistaastane ja ma mäletan, see oli kohe teisel aastal, kui ma teatrisse tulin. Ja ma olen nagu sellest rääkinudki, et ma olin nagu kangesti klassikatantsija ja ikka püüdsin varvastele kõrgele ja. Ja siis, aga seal see oli jah, karakter, osa ja see oli väga huvitav ja ma ei uskunud, et ma sellega hakkama saan. Ma kuulen küll, et nagu olen hakkama hakkama saanud Sest sinu tütred laval, hoid, kõik sinust palju nooremad ja ometi. Ja neid vahel juhtub esimeses, tähendab proloog oli, kus ema tuli, laps oli süles, selle diagonaali tegi nagu siia etisele risti juurde. Ja neid lapsi vaheldus tihtipeale mõni laps kasvas jälle suureks ja siis toodi jälle üks uus väikene ja siis ma pidin sellega niimoodi üle lava minema siit. Ja kui ma nüüd tänaval kohtan mõnda täitsa eakat naisterahvast ja mõtlesin, et see oli kunagi väikene Esmeralda, kes mu süles oli, siis tundub väga naljakas. Kõik on kasvanud vanemaga, Valdo bioloidu vanemad kolleegid ja hingepuder ja Eiki aasa Helmi Puusta. Mulle tundub, et tublit poolt vaadates oli kindlasti sinu üks menukamaid rolle. Traveli boolero solisti osa. Mida sa võib-olla enda poolt vaadates kõige lähedasemaks osadeks ülesanneteks pead? Alati küsitakse, nii et noh, et milline on kõige-kõige meeldivam kõige armsam ja kõige õnnestunum osa. Aga tagantjärgi vaadates jah, ma võin tõepoolest nimetatakse poole pealt ja, ja seal on veel paar osa niisugust, mis on nagu jäänud meelde inimestele rohkem. Aga üldse, kui ma tagantjärgi mõtlen, siis terve see aeg siin teatrilaval ükstaspuha, milline see osa oli, iga õhtu tuli siia tulla ja, ja niisuguse alati sihukese närviga ja endise ootusega ootusärevusega ja ja see on näitlejal niisugune suurepärane tunne ja see on suur õnn olla teatris näitleja säärasel laval, terve saalitäis inimesi vaatab sulle otsa ja ootab ja loodab sinult seda kõige paremat. Ja ma olen mõtelnud, et need näitlejad, kes peavad teatrist ära minema juba oma vanuse tõttu ja muudel põhjustel, teinekord kui kurb on, kui, kui peadki jääma alati ainult saalist vaatama ja ja kuidagi kuskilt kaugelt meenutama, et noh, et ma olen ju ka siin olnud kogu aeg ja ja selle tõttu nagu säärane võimalus siiski teatris edasi töötada on küll väga tore. Ma mõtlen just praegu seda kabaree juhust, mis minule siin osaks langes. Suuremat kingitust ei saa üldse elus olla, kui see, et sa võid kunagi veel, kui on juba suur paus olnud, mul oli nagu 10 11 aastat juba vahel ja ma olin igasuguse lootuse või? No ma ei arvanudki, et. Ma võiksin veel siitpoolt lavalt esineda kas või nagu tänagi. No ja inimene peab, ma arvan ka valmis olema selleks võimaluseks ja sinu loominguline tee on olnud tõepoolest erakordselt mitmekülgne. Võtame filmis tehtud osad Draamateatris, sa oled mänginud veripunane roos, oli vist? Siis sa oled Music rollis olnud Leningradis? Palju aastaid sa oled teinud kaasa televisioonis telefilmis ja. No rääkimata pikaajalist tööd varietee artistina ja kunstilise juhina Mida sa ei ole saanud teha ja mida sa oleksid tahtnud teha ja tuli ju veel meelde, et kui meil tuli välja Dambergi raudne kodu sa tegid kaasaga ooperis seal kõrtsi, lauljatari sällid ja ainukese osalisena sellest ansamblist said sina teatriühingu aastapreemia. Nirka ooperis debüteerinud väga tulemusrikkalt kohe. Luvad kõrgerlin. Yles uut madal saada on ka. Ides õutu tuuled. Kõigil minna Messdeed Mess. Ta. Mess. Kas on veel mõni saanud, mida sa ei ole saanud teha, aga mida sa oleks tahtnud teha? Seda on nii, räägitakse jah, et näiteks öeldakse, et filmide ees ei, ainult ühes filmis. Üks ainukene film mitte filmidega. Üks film oli hea Tallinnfilmis, aga televisioon ja ometi on sind ikkagi seda kanalit kaudu edasi viinud. Ma arvan nii, et iga näitleja igal näitlejal on võib-olla mingisugused võimalused kuskil, mõni sõna rääkida või, või ma arvan, et paljud inimesed oleksid selleks suutelised. Need ei ole lihtsalt nagu sattunud. Ei olnud nagu ei ole, nagu keegi pakkunud võib olla. Tegelikult iga näitleja kindlasti oskab ka hea näitleja oskab kindlasti tantsida ja ma mõtlen, laulja kindlasti oskab hästi tantsida, näiteks Helgi Sallo. Ta on nii suurepärane näitleja. Laulja ja ta on väga toredasti, valitseb oma keha. Ja on väga mitmekülgne. Ja ma kujutan ette vanasti operetti näitlejat. No need kombinaat, teatrid ise toodavad sääraseid sääraseid näitlejaid, kes võib-olla nii väga hästi laulab ja väga hästi midagi teiega natuke teevad, no näiteks Vanemuises on palju tantsijaid, kes teevad draamas ja, ja ja ooperilauljad teevad ka draamas, ja Nendel on lihtsalt see võimalus, sest et inimesi on vähe ja nähakse, et keegi peaks vist olema suuteline nendest inimestest täitma seda kohta, mis puudub ja samuti meie teater on ju olnud alati ka varem oli veel siin draama kui paljud näitlejad ise, sa tead ju teatriajaloost. Ma ei ole aga tantsijad ka meil teevad operetis kaasa. Ja ka vanasti ju need eskonnad ja karmid on kõik teinud, tantsinud või isegi tantsides nagu alanud, eks ole. Laur ja, ja nõnda edasi. Sinu puhul on veel tore tänasel õhtul ära märkida seda et kui sa nagu aktiivsest teatri tegevusest eemale jäid ja meie majas ainult kabaree ka praegu oled seotud, otsisid sa ometi võimalusi ja teid oma võimete rakendamiseks selle teatri kasuks ja on väga tored. Sinu käe all on meil jälle mitte jälle vaid, vaid vist võib-olla esmakordselt paljude katsetuste järel. Regulaarselt hakanud toimuma solistidele ja koorilauljatele mõeldud kehatehnika ja lavalise liikumise tunnid. Millist üldse noh me saame aru, meil on pidevalt sellest räägitud, et lauljat ja ja näitlejad peaksid rohkem liikuma, aga elu kahjuks on ikkagi vahel andnud võimaluse minna kergema vastupanu teed ja kui ei ole sellist innustavad juhendajad ja õpetajad siis kani kepiga kedagi vägisi ka tundi ajada ei saa. Millega sa oled neid suutnud ära võluda, et nad sinu tunnis käivad ilma nii-öelda sundimatu? Ei, aga ei käi kõik sugugi mitte. Aga need käivad, kes tunnevad vajadust. Jah, on üks kümmekond inimest, isegi võib-olla 15 inimest ooperisolistide ja koori peale kokku, see on väga vähe naiste osas siiski on ju? Arvuliselt vähe, aga ma arvan, nende hulgas on väga palju olulisi inimesi, kes peaksid käima. On küll ja ja ma tõesti, ma ise vaadates saalist nägin seda, et ja leian seda ka praegu. Et ooperikoori peaks nagu natukene noh, tõesti harimal selles selles suunas. Ja ja ma oleks tahtnud ka tõesti paluda sind, et, et korra veel rääkida pärast Rootsist tagasitulekut nende koorilauljatega naistega, et nad siiski mõtleksid, et see on olulisem olulisem, palju olulisem, kui nad arvavad Teatud mentaliteedi muutus on küll toimunud Majas, sest vanasti oli võrdlemisi raske nii-öelda panna koorilauljad tantsima, liikuma nad just selleks on meil ju balletirühm olemas majas aga praegu võib-olla ka muusikalide repertuaaris olekule ja kas sinu pedagoogiliselt tegevusele on koori lähevad vastupidi väga huvitavad, et igas ooperis, kus oleks võimalik nad tahaks ise tantsida, mitte panna neid väiksemaid ülesanded sinna balletiartist. Väga palju on noori kooris väga palju noori. Meil varem oli nagu rohkem eakamaid naistele. Aga nende eakamate daamide juures oli jälle vooruseks see, et nad väga palju nagu tunnetasid neid ajastu kostüüme paremini, kui jälle praegu tänapäeva need tänased kori daamid näiteks praegu kuma Travjaadet vaatandaali siis meie sugugi rahule sellega, kuidas need koorilauljad No järgmisel kuul me võtame siis sinu Abikaga need ette. Et mul oleks veel üks küsimus selline kui laulja vaatab tagasi oma lauldud osadele, ta võtab kätte klaviiri, seal on noodirida olemas, ta võib mõttes selle muusika jälle silmade ette manada või? Koreograafiat kunagi nii täpselt ju paberile panna ei saa, kuigi ka klassikat ju on, märgitakse, on märgitud omaskeemide abil üles. Aga kas on mõni osa, mida saab praegu nagu korregrafist joonist? Mäletad täpselt, kui oleks vaja, võiks kohe selle ette näidata või. No ma võiksin võib-olla mõne katkendi, mis on nagu filmitud, lihtsalt, et ma olen hiljem näinud seda. Aga Ravelli poole Rütma tol ajal kirjutasin üles. Ja see pool on mul üles kirjutatud esimene puhal. Ja seda selle järgi tegelikult saaks täiesti taastada. Kuidas üldse tantsijale jääb see see sammustiku joonise järjekord meelde, kas kõigepealt muusika fraasi järgi või, või selle liikumise struktuuri järgi õpitakse ja või kuidas sina omandatavad? Näitab sammud ette. Et vot nüüd on niisugune samm ja nüüd on niisugune, aga sammusid me ju kõik teame, sammusid Me õpime juba koreograafiakoolist ja on ju. Need on nagu noodid. Sammustik on olemas ja nad jäävad väga kergesti meelde, sest nad on meil üheksa aastat hoolega õpitud ja nõnda edasi. Ja nad ei ole nii palju. Need on võimalik seda võrdlemisi kiiresti omandada. Ma tahaksin veel võib-olla publiku jaoks jaga kohalolijate jaoks esitada sellise küsimuse. Päev kõrvalt vaadata, siis balletiinimesed teevad selles mõttes tööd süsteemi kindlamalt ja võib olla rangemalt, sest ükskõik mis, kelle etenduse õhtul lõppeb hommikul algab treeningtund kell 10 peale. Ja see on kindlasti üks niisuguse põhimõtete ja harjumuste ja distsipliini kasvatamise poolest tähtis faktor. Aga kindlasti ta kasvatab ka mingist tahtelisi omadusi. Tantsijad on tõesti väga töökas rahvas ja tõepoolest, lapsest saadik on on nagu esmatähtsaks saanud just see igapäevane treening. Ilma peaaegu et ühegi puhkepäevata. Esimesed aastad, kui mul veel peret ei olnud, ma mäletan, siis me tegime puhkepäevadel ka alati tööd. Tulime alati ameti üldisega. Tulime alati proovisaali, oli üks grupp inimesi, kes alati tulid puhkepäevadel ja ja tegid treeningut. Aga kui on pere juba inimesel, siis tal on märgatavalt raskem. Ja üldse. Publik peaks nagu mõistma seda, et kõik need inimesed, kes teile pakuvad siin sajaprotsendilist rahuldust ja naudingut need inimesed kõik millegi nimel, nagu keegi kuskil kellelegi jääb midagi kindlasti siis vähem perekonnale või need inimesed peavad olema jäägitult. Selle kunsti. Päralt ja sellepärast vanasti ja tihtipeale on nagu öeldudki, et üksikud inimesed on nagu suuremad kunstnikud tean tõesti mõnda solisti, aga suurepärast kuulsat inimest, kellel tõesti ei olnud peret. Tal oli nagu üksik, ei olnud lapsi. Ja vot säärased inimesed suudavad muidugi kõige rohkem nagu jäägitult sellele majale pühenduda. Aga tänapäeva naine tal on kindlasti suured probleemid, et jõuda siia lavale, õhtuks täisvormis esinema. Ja muidugi enesedistsipliin, igasugune, see kõik ainult soodustab seda. Ja see on tõesti vajalik, ilma selleta ei saa sellele lavale tulla. Millised oleksid need kolm soovi, mida sa veel tahaksid täide viia? Järelejäänud aastate jooksul aastakümnete jooksul ainult kolm soovi. Rohkem võib alati olla, mõni mõningad peavad, olen peamised. Mul ei ole hiiglase soove, mul oleks hea meel, kui jalad kannaksid ja kui tervist oleks, siis peaks olema ka meeleolu ja kui on nii palju toredaid inimesi ümber ja kui millegagi saab kedagi natukene võib-olla nõu anda milleski. Aga tegelikult mul. Ma ei oska midagi soovida. No mina soovin siis sulle tõepoolest head tervist ja seda, et see ikkagi meie kollektiivi hulgast saaksid edasi olla sama aktiivselt kui seni aitäh. Meie tänane hea kolleeg alias inimene, kes on töötanud meil 40 aastat, Marta pritsvat Ma arvan, et ainult see, kel on teatripisik Rakveres või nagu räägitakse, veri valesti käima pandud Kellel hing on, siin peab nende seinte ja nendel lavalaudadel ainult nii kaua vastu. 23 aastat olles olnud kassas küll publiku kassas, küll peakassas, küll olev rahadega tegutsenud ringreisidel edasi seitse aastat rekvisiidid ja nüüd juba kaheksas aasta valvelauas. Valve Lauson, teatri kõige hapram, kõige hellikum koht. Kui publiku jaoks algab teatri garderoobis, siis meie jaoks algab teater valvelauast. Ma arvan, et valveametnikel peab olema nii maitset, taki tunnet kui julgust. Ja veel neljanda komponendina huumorimeelt mis tegelikult koosnebki maitsest, taktist, julgusest. Nii ütles kunagi Rooma senaator chisse roog, 2000 aastat tagasi, ma arva, Marta, need sõnad käivad sinu kohta. Kuid alustame siis ikkagi algusest, kõigepealt nagu ma tean, olid sa Vanemuise teatris ja näitleja. Lühikest aega jah, üks hooaeg. Ja siis oli mul üks osa seal. Ja pärast ütles Kaarel Ird, et eks näe, kas vastused nüüd väga hea näitleja või mitte sittagi. Ja muidugi siis mädaned lengi verest ära ja mõtlesin, et jätan selle karjääri, tulin siia. Hakkasin tõsisema tööga peale kaaslasi ja nii edasi. No sa oled olnud palju meil laval siin reisudel Memans näitlejana ma mõtlen, noh, kolmandas neljandas reas. Aga mis tunne on olla praegu sinu orbiidis nende helgiheitjate valguses kui siin kõik vaatavad? No ilma trenni ja kostüümid on paha. Ega ei soovita kellelgi, teeme vaheaja, paned selga? Ei soovita kellelgi. Oled sa varem olnud kuidagi eksprompt laval? Niiviisi järsus orbiidis publiku. Korra oli nisukene aps siin, et äkki inspitsient hüüab, et kiire ümberehituslavale. Mina tulen kohe kiirelt ja sain poole lava peale, vaatan äkki teed lahti. Ümber tagasi, no siis õige niisugune tunne, et pärast yhekordse ike kolm kord vaadatud ennem. Sa oled väga tubli, ma tean, meie laval mitte ammu juhtus lugu, kui üks tore töötaja, kes pühkis vahel lava põrandat, jäi lavale ja Iisrael läks lahti. Ta vaatas, külmus tardus, heitis pikali kõhuli maha, käed-jalad laiali, sinna ta jäi. Senikaua kui ehiti Ilze, tule ära. Tule ära. Ilse Ilse ei tundnud, pandi eesriiete viidil särama. Kassas võib-olla tolleaegne, kas oli nagu rohkem tegemist, ma tean, ringreisidel oli kassapidaja, ütles administraator. Sa oled tegutsenud väga paljude rahadega, suured summad on sul käes olnud, on sind kunagi varastatud või oled sa ise midagi välja makstud? Ei ole, mul ei ole seda õnnetust olnud. Aga mureta, mullu muretu läike, kassa kassa tegemine, diat. Kui inventuuri peab tegema ja ja Moskvas olin ma ükskord väga suured summad, läksin siis seal õpetati, tuleb võtta nii kaenla alla, kõvasti kostjana, ma mõtlesin, siis paistab just välja sealt, et seal on midagi teha. Ma leksini geni ilusti käes ja rahulikult ei juhtunud midagi. Mul oli pandud ikka abi ka, kes aitas valvata, see hoidis mind õlgadest kinni, ma ütlesin, mindi kästud. Rahahoidmisega on meil siin tihtipeale olnud seiku, meil oli administraator Anniko lühikest aega meil hiljem filharmoonias. Tema mõtles välja niisuguse kavaluse, et ühes käes oli tal suur lai see, mis nahka Ungari portfell mitme lukuga, mida ta hoidis nagu liitvat ja teises käes oli mingisugune võrkus ajale nutsakas ja seal oli palju raha. Ja kui tal siis restoranis ühel õhtul õhtust süües sülest varastati, portfell ära, aga 100-le nutsakas meie palkadega jäi lauale vedelema, pidin rõõmust hulluks minema. Ta kavaldas õnnestus vabaldamalt Baseli kõrvalpõige. Kui sa teatri tulid. Missugune sinu esmane huvi, mida ta oleks tahtnud kohe näha või mille vastu tundsid erilist huvi? Ma tahtsin näha just neid suuri soliste. Et kas nad on ka erilised inimesed, et ma ei ole ühtegi näinud. Mõtlesin, et peaks ikka rahvahulgast välja paistma. Aga no ei olnud niukseid lähe. Siis ma küsisin, rääkisin, ütlesin, et paistab, et kõik on nii tavalised inimesed. Ütles keegi läks mööda üks noormees ja mõtlesin, noh, et seega on ei ole viga. Siis siis minu vestluspartner ütles, muigas ja ütles. See meeldib kõigile. See oli Georg Ots. No ja ma saan aru, mind ei olnud siis teadlas. See jah väga 47. aastal mis allveelaeva kohta ütleksid veel, see on raske amet, hellika amet. Kas inimesed tüütavad, toovad pakkeid pidevalt nõudlevat, midagi küsivad, käivad? Huvitav kõik tööd, mida ma olen teinud, ma olen teinud nii hea meelega ja mul on kõik kohad meeldinud. Ja valvelaud meeldib ka mul väga. Ei mind ei sega, see tuuakse, mind ei häirinud, inimesed meeldivad ja meeldib ka neid teenindada. Täname sind Marta ja kõikide kolleegide nimel ja ikka niisuguseks, nagu sa oled olnud meie heaks haigeks.