Tere päevast, head inimesed. Raadio kahes alustab järjekordne piknik, nädalavahetus on käes, minu nimi on Urmas Vaino. Ja tänase piknikukülaline on mees, kelle suur osa ajast vähemalt minu andmetel läheb. Kulub filmistuudios, aga, aga küllap me saame seda pikniku jooksul täna teada. Ülo pikov, tere päevast. Tervist. Mul on muidugi natukene piinlik eriti praegu aknast välja vaadates, sellel hetkel, kui me oma vestlust kõvaketaste salvestusseadmete abil talletame, on erakordselt ilus ilm. Selline suvine ilm ja, ja peaks olema pigem väljas õues. Ma kutsun sind siia umbses umbses pikniku kabineti selleks et 202 tundi juttu puhuda, kohe ausalt öeldes kuidagi ebamugav tunne, väike piinlikkustunne lausa peal. Nii on jah, et sul peabki olema piin. Ja ma püüan seda piinlikkust kuidagi siis järgmise kahe tunni jooksul kanda. Üldiselt ülal selle pikliku külalised jagunevad kaheks nagu kunagi Ilfi ja Petrovi, mäletad, et on jalakäijad ja autojuhid mitte päris nii, aga, aga siin jagunevad nad kaheks. Ja siin on inimesed, kes, kelle puhul on mul mängeldes võimalik nii-öelda, kes nad on. Ja siis inimesed, kelle puhul ma ei oska öelda, kes nad on kohe, nii, lihtsalt, mis sa arvad, kumb sina oled? Ma arvan, et ma olen see, kellel puhul on lihtne öelda, kes ma olen. Arvad jah? Jah, no tee minu eest töö, siis, palun ära ütle, kes oled. Aa, vot endal on nagu raskem, ma arvan, ma olen autojuht. No ma ei mõtle võibolla nendest autojuhtidest, aga aga või tajudki sa oma maailma justkui autojuhi maailma? Kahjuks no päris maailma ei taju, aga kahjuks ütleme päevaselt ikkagi tuleb ka autoga sõita, et jah. No kuule, see on, see on luksus ja privileeg tänapäeval sõita rahulikult autoga, sellepärast et teha ei ole midagi ja, ja ehkki snoobitsemine on nõme, aga, aga väga raske on ikkagi hakkama saada juhul kui sa pead arvestama ainult sellega, mida, mida nii-öelda ühiskondlikul tasandil meile liikumisvahenditena pakutakse. Jah, no ma tegelikult ise olen ka tohutu jalgrattafanaatik ja ma olen väga palju nagu jalgratast kasutanud, aga just nüüd, kui on nii-öelda pere kasvanud ja väike laps ja väga palju asju on vaja nii-öelda kaasa võtta ükskõik kuhu me lähme siis, eksju, kas lähme üheks päevaks või pooleks päevaks, siis nagu jalgrattaga enam ei mängi välja? Kuule, oled sa uurinud, muide, kui palju maksavad need imelised, välimuselt lausa suurepärased ja kuuldavasti ka väga hästi töötavad need taani imevigureid mis käivad jalgratta järele, kuhu saabki panna rahulikult lapse istuma. Isegi olen uurinud ja täitsa mõtlen selle peale. Ja kaks ööpäeva, nii nagu minagi, nutsin, siis kui ma selle hinna lõpuks teada, mis see käru maksab, sinna. Nojah, ma muidugi kohe nagu ma ütlesin, et, et võiks ise nagu ehitada vä, nagu veidi need ees, mitte ei võta, eks ju, aga aga, aga natuke on see, ta on ikkagi nii, noh kui nüüd, ma ei tea, kuulajad aru saanud, millest me räägime, jutt käib ühest kärust, mis käib jalgratta taga ja kuhu sa võid siis kõik kõik vajaliku ja sinna laduda. Sest see on sellisest noh, kui juba kirjeldama asusime sellisest pehmest materjalist ratastel kuut täpselt, kus on võimalik välja vaadata, aga ei ole lihtsalt seda auku, mis koerakuudi, see lihtsalt on lukuga suletav. Jah, aga natuke, mis mind tegi nagu, ütleme nagu ärevaks, et, et tegelikult ei tundu nagu turvaline, ütleme nagu see kuut ise on kindlasti turvaline, aga just see meie liikluskultuuris, sellega liigeldaja sulle nii-öelda kõige kallim inimene ka oma laps sinna panna, siis kuidagi ütleme nagu väiksematel teedel või kuskile minna nagu hoovis. Jah, või ütleme, ma julgeks isegi kuskile, noh ma ei tea, siukse vähema liiklusega piirkonda kuskile Hiiumaale jalgrattamatkal ollakse täitsa ideaalne, aga niimoodi siin Tallinnas sõita see kuidagi tundub nagu natuke liigne riskimine. Ja see on tõsi selle pärast, et sa isegi see on nagu kui vaadata, siis see oleks nagu ütleme, kalapüük, eks ju, et ja see väikene ratas oleks seal see konks ja ussike, mis meelitab seda neljarattalist, seda, seda ussikest esisilla alla neelama, see on tõsi, aga, aga tuleme ikkagi tagasi selle juurde, et kuidas ennast tutvustad, kui sa inimestega kohtunud ja peaksid andma natukene nii öelda abstraktse oma pildi, kui lihtsalt töölepingus. Ma loodan, et sul on olemas ju, sul on ka mitu töölepingut olemas, eks ju. Üks tööleping on kunstiülikoolis üks on nukk joonisfilmis, vabandust. Kus veel võivad olla töölepingud. Noh, tänapäeval kogu see niisugune loomingu ja kunstielu on tegelikult hästi projektipõhine, et ega sa niimoodi ei olegi otseselt nii-öelda kuskil põhikohaga tööl, et, et, et see on tõsi, et ma teen nii-öelda neid projekte, olen kaasatud hästi mitmesse ja on siis üsna mitmes nii-öelda valdkonnas, aga aga jah, tegelikult isegi põhikohaga ma lähen tööl kunstiakadeemias, et seal Priit Pärnaga koos organiseerima ja tegelema animatsiooniõpetusega. Aga kõik muu tegevus on seotud ikkagi filmiga otsapidi, et nukufilmi stuudios on hetkel üks film pooleli joonisfilmi stuudios, aeg-ajalt teen filme ja lühemaid reklaame. Siis ühes väiksemas stuudios, selle alt anname välja dokfilme filmistuudio silm, viburlana on selle nimi ja ka raamatuid ja, ja baarireklaamfirmaga teen koostööd, ütleme kõik on otsapidi ikkagi seotud sellise liikuva pildiga siis ehk filmiga, et ütleme, et mul, mul nagu endale meeldib ennast, ma ei tea, kas nimetada vähemalt uskuda, man filmitegija, et see on niisugune tore liigutaja tuli mulle praegu veel pähe. Noh, jah, ütleme, see võibki olla mehhaaniline nagu transamees, kes töötab kuskil galeriis, on ka pildiliigutaja, aga noh, mul meeldib seda nagu, nagu ise liikuma panna, nii-öelda pilt ise liigub. Ülo selles elus oleme me kõik transamehed, transamees oleme me selles elus igal juhul. Kuule üks asi veel sulanud selline lühikene eestlase jaoks arusaadav, väga konkreetne nimi. Ülo, mismoodi see on moondunud kõikidel nendel lõpututel festivalidel, kus sa oled käinud, mismoodi siin näiteks nimetavad prantslased, kes sinuga kokku saavad, või, või jaapanlased mis eri versioonidega põnevamalt sa kuulnud oled. Nägin neid on jah, et selles mõttes ma ei oska nagu hääldada lihtsalt kirjapilt, et kui teinekord film saadetakse tagasi või või mingi festivalil. Kuulge, me ei saa öelda, et film saadetakse tagasi. Film tagastatakse selles mõttes, et muidu sinu filmid, need saavad auhindu, neid ei saadeta tagasi festivalidel. Kui film saadetakse koos auhinnaga tagasi siis on jah, teinekord kirjapilt hästi tihti erinev, et, et seal on jah ütleme kõige kummalisemaid kombinatsioon, aga, aga, aga sellist noh, muidugi väga naljakate löögilöögi aitäh ja samas on hästi üllatav, näiteks nagu Türgist tuleb alati õieti, et meil on ka selline selline täppidega öö ja ja üks, üks küllaltki tuntud näiteks. Ikka illustraator ja ka animafilmitegija karri paisman, kui ta nägi mu nime, ta ei suutnud nagu siis eesnime nagu uskuda, et see on nagu pärisnimi, et et tema jaoks oli see ei, ta oli nagu väga kade ja tahtis oma nimesse ka just eesnimeks täppidega hüüda, et tema jaoks sellise Fannifeisse, et seal nagu silmade suu see ö, kaar, et nagu sellisele, et tal aitakse väga hästi nagu müüa, et oma siis töid, et ma just kogu aeg ootan, et millal mul hakkab see ö-täht nagu aitama, et ei ole veel praegu aru saanud, aga et, et paljud nagu arvavad, et ütleme, kelle tähestikus ei ole ja kes ei ole seda nagu kohanud, siis äkki arvavadki, et ma olen ise mingi tähe leiuta, andekaks on selline nagu naerunägu. Et see on nagu, nagu printsil kunagi, kes esines ekse sümboli märgi all. Et, et see on sümpaatne, on väga tore, nagu te aru saate, siis meie jututeemad tänasel piknikul ulatuvad absoluutselt seinast seina, aga kusagil kuskil sügavuses on alati üks liikuv pilk sees sees olemas. Loodetavasti pilk liigub selle saate jooksul nii nagu ikka. Piknikureeglitesse kuulub kaks tundi head juttu, aga muusikat sinna juurde ja see muusika enamasti on pikniku külalise välja valitud nii täna ka. Ja täna sõna otseses mõttes vajutab nuppu ja, ja ka mina ei tea, mis, millised lood tulevad, nii et selles mõttes on, on meil kuulajat teiega võrdne seis, mis lugesime sätid esimesena. Selline lugu, mille ma enda jaoks avastasin nii-öelda väga hiljuti, ehk alles mõned päevad tagasi, et siin Pärnus olid väga uhked hansapäevad, kus sai käidud ja siis ühel laval sai vaadatud sellist ansambel Pärnu poisid. Ja see oli nagu tõeliselt kihvt ansambel, et ma ei tea, kas ta üldse siin raadio kahe eetris ongi kõlanud. Nad tegid nüüd väga vinget sellist mustlasmuusikat, et natuke kust uuritsa stiilis, aga, aga mitte mitte päris, nad olid ise teinud siuksed eestikeelsed sõnad ja väga uhkelt kõlas. Ma hakkasin, siis saame aimu Päris mustlasmuusika ma astusin kohe nagu ligi ja küsisin plaati osta ja see mul ka nagu õnnestus, aga, aga kahjuks neil oli plaat nii-öelda vanematest lugudest, mis on ka väga-väga head. Ja, ja sealt ma leidsin ühe loo, mis võiks mind isegi iseloomustada ja see on väga hea, et esimesena kõlab, et selle nimi on vedelvorst. Et ma löön ta nüüd käima. Ja ei käi, olen laisk. Leiba ja naist vedelemas. Tuul eali. Mul pole naist ära. Mulle üldse ei meeldi ma ka ta, sest. Oleme õhtul sees ja. Kui ükskord leigem said üsna minu juurde ööseks jäi. Tuur sees. Et ja meest, aga ta pesta, mina keerasin, ma. Tuul sees kuid tee säng mingigi teekmehel oli ta. Antuuri. Siis tartlasi. Kornadõusi muuseks. Puutu vee sees ei käi pealuu sees see minu kõrvalda. Tuur eesli. Eaweedeege MP, kus enni Toorsiidivärv lukku kuulasid. Edelatuul siin. Pärnu või ei käi lõbunaist jää. Ja. Segada, aga Pärnu poisid olid need, kes laulsid siis hetk tagasi mõned nädalad tagasi Pärnus hansapäevadel avastatud ansambel, meie tänase piklikku külaline on Ülo pikov ehk siis stuudios ei istu mitte pärnu poisid, vaid kui kuidagi siit niimoodi elegantselt nende verstapostide vahelt läbi sõeluda, siis Tallinna poisid on need, kes vestlevad. Ülo pikov. Mis tunded tekivad, kui keegi siit multifilmitegijaks nimetab? Väga soojad tunded, et multifilm on tore et nende mõistetega on alati hästi palju nii-öelda probleeme. Kõik tulevad küsima, et mis vahe multifilmil ja animafilmil, sest nii-öelda nõukogude ajal räägiti multikast. Filmist uus film, eks ju? Jah, ja siis tänapäeval räägitakse rohkem animafilmist, et tegelikult seal ei olegi mingit vahet. Et need on lihtsalt eri maailmajagudes hakanud arenema, mõista, et see on umbes sama nagu ameeriklased ütleva astronaut ja venelased, kosmonaut ja muidu, nüüd hiljuti saatsid hiinlased oma mehe nii-öelda sinna üles ja nemad nimetavad teda taiko naudiks, et et see on umbes sama, et tegelikult multifilmi animafilm on üks ja sama. Kui keegi ütleb, ikkagi multifilm siis on, on, on asi täpsemalt vanakooli vana kooli mees lihtsalt ja, ja väga tore, mulle väga meeldis, siin sai uus multifilm, seda mõned lapsed teravama kõrvaga tõlkisid, kui nüüd tulebki mingi uus multikas ja nüüd on see saanud, et uus multikas nad seda ootasid ja selgus, et see oli siis, kui olid need multifilmid ja ka nüüd vaadates siis juba DVD-de pealt, kus seda kuskil filmi alguses öeldi, siis siis aegade side on selline, et ühed ja teised toona ja ka nüüd kuulevad samu asju selles tekstis mis on väike kõrvalepõige. Mis isejänest ongi ju tõsi, et või see on päris ilus, kui nemad kuulavad, ma pole ise seda küll nii-öelda kuulnud ja, aga. Jah, igasugune selline animateema Eestis üldiselt ilmselt nende sama sai uus muld filmiaegade tõttu liigitatakse liigitatakse sellise laste maailma juurde käivaks. Kui, kui sageli sa oled seda pannud iseenda jaoks tähele. Kas see segab sind kuidagi? Ei sega sugugi mitte et nii-öelda nõukogude ajal, mil mina tegelikult ei tegutsenud nii-öelda filmitegijana, et lihtsalt vanematelt kolleegidelt kuulnud, et et nii-öelda ametlikult võimude poolt Afysseeritigi kui kunstilasteaiale ja, ja siis selle nii-öelda nagu natuke varjus üritati ka teha selliseid nii-öelda ka täiskasvanutele mõeldud filme või vähemalt nii-öelda mis võiks minna mõlemat ja mis võiks kuskil ka festivalidel huvi äratada, kui mitte lastefilmid, vaid pigem kui sellised kunstilised kunstianimatsioon filmid. Et, et see nagu omal ajal oli ka niisugune ametlik nii-öelda nagu tellimus riigi poolt, et see oligi mõeldud lastele. Aga noh, tänapäeval ongi ju need kõik asjad ju päris paljuga nagu segunenud, et kui mõelda, aga mis üldse nagu tehakse või või, või noh, ma ei tea, kas või kui mõelda mingi Ameerikast tulnud anima teleseriaalide peale kasvõi nagu Simpsonid, et tegelikult noh kindlasti see on see nagu ka lastele ja kindlasti on see ka täiskasvanutele ja et ega tegelikult noh muidugi see nüüd läheb väga nagu spetsiifiliseks, et, et seal on nagu sihtrühmad kõikidel filmidel ja need arvutatakse väga täpselt välja ja täpselt see vanus ja täpselt need nendele mõeldud naljad ja keelekasutus ja ja nii edasi ja nii edasi, aga see rohkem sellistel nagu kommertslikel filmidel reeglina täispikkadel või seriaalidele tegelikult nii-öelda lühematel, filmidel ja eesti filmidel, see ei ole nüüd nii nii primaarne, et seda noh, et nad on ikkagi mõeldud nii-öelda nagu kõigile võet Lühematel, tahtmata astuda kuidagi sinu kriitiku varustaja rolli, tunduvad mulle sinu filmid ikkagi olevat just need kunstilised või siis täiskasvanutele mõeldud mõeldud tükid, kus, kus asjade ära tunnetamiseks ei ole mitte kohustuslik, aga on soovitav mingi mingi elukogemus või mingeid mingite sümbolite äratundmise oskus elementaarne, vähemalt aga raamatuid kirjutanud seal nagu lastele või siiamaani on ilmunud nagu lasteraamatuid, mis on siin nagu hoidud tagasi lastele lastele nendesamade multifilmi animafilmide tegemise juures. Ega väga ei olegi midagi tagasi hoidnud, vaid no mis, ma lihtsalt tahaks öelda, et tegelikult on lastele filmi teha, ma arvan, isegi nagu raskem kui nii-öelda täiskasvanutele, et sa pead olema ikkagi Sul peab olema topelt seda elukogemust ja, ja sellist nii-öelda nagu empaatiavõimet ja, ja üldse laiemalt niimoodi nagu võimet tajuda üldse, kuidas nii-öelda lapsed mõtlevad, mis just tänapäev tänasest taevas nagu lasteaia nii-öelda maailmapildi moodustab, mis on nende huvid, millised nii-öelda ma ei tea, atraktsioonid, neid köidavad ja nii edasi ja nii edasi, et et võimalik, et ma olen isegi nagu natuke natuke nagu kartnud seda teemat, aga ma pean ütlema, et see mind väga nagu huvitav, et ma kindlasti tahaks nagu proovida ja lastele teha animafilmi ka ja mul ka teatud mõtet selles vallas liiguvad, et et ma kindlasti tahaks seda proovida, et ma üldse seda ei välistaks, et siiani ma ei ole tõesti teinud nagu lastele filme, vaid ainult raamatuid. Ja, ja, ja ma arvan, äkki äkki see ühel päeval muutub. Hästi, sageli või, või noh, ütleme niisugune tüüpiline mõtlemise mudel võiks olla see, et kui sa, et kui sa teed filmi nagu täiskasvanuga, siis, siis oled sa sellisest kommertsmaailma reeglitest vaba, sa ei pea tegema filmi, mis, mis meeldiks ühele täiskasvanule või teisele täiskasvanud, peaasi, et see meeldib sulle endale ja küllap kogunevad siis ühel hetkel ka andunud vaatajad. Aga laste puhul mulle vähemalt tundub, ma ei tea, peab olemas olema mingi nii-öelda reeglistik, selle jaoks laps saaks seda vaadata ja seal nii-öelda see meeldimine natukene kohustuslik juba. Ma ei tea, see päris nii ei ole, et, et see on jälle, millega me võrdleme, et, et kui me tõesti mõtleme mingite väga suure eelarveliste Hollywoodi filmidega, siis kindlasti ja seal on see tohutu eeltöö ja on filmidel ka eelesilinastusele sihtrühmade, siis veel paljusid asju täitsa muudetakse ja tehakse ringi ja tehakse igasuguseid selliseid nii-öelda teste ja uuringuid, et et see ikkagi, no muidugi on mingid elementaarsed, ütleme kriteeriumide puhtalt, kui palju seal võib olla vägivalda ja kui palju mingeid selliseid asju, aga pigem need on nagu filmitegija isegi enda peas ja et kuhu ta need piirid panevad. Ma julgen öelda, et see nagu ütleme üldse Euroopa filmis ei ole niimoodi niimoodi nagu päris, ma ei tea, sätestatud, et kasu kui mõelda nüüd mängufilmide peale, mis seal lastele mõeldud ja, ja, ja ütleme kasvõi sellest vägivalla aspektist, et siis siis seda on seal päris palju ja et need, need ei ole päris nagu ka, kui mõelda, nagu õhtul, kui üks selline keskmine perekond istub kodus ja näiteks televiisor mängib, et mis sealt tuleb, eks ole. Et lapsed on seal ees, et, et ütleme ka kella kaheksa ajal kella üheksa ajal, et ega ega nad ju saavad ikka või kogu see meedia laiemalt elektrooniline meedia on ju ikkagi suht nagu segunenud, et ega neid ei anna nagu lahus hoida väga. See oli ka väga teema selles mõttes, et kui me räägime sellest just või vaatame selle nurga pealt, kuidas, kuidas lapsed, noh, mõnes mõttes ikkagi sellise süütumas ilmaga peavad saama nagu sedasama värki, eks ju, mis tuleb täiskasvanute jaoks ja mille mille täiskasvanu enda pea sest töötab, mingi selline suurem lahutuse lahutusvõime või selekteerimise võime ja nii edasi, aga, aga noh, ehk teisisõnu, et titele antakse sama sama searasva või seapraadi, mis täiskasvanule süüa, et need asjad on nagu sageli nihkes. Sageli on aga mis on nagu naljakas, mulle sattus hiljuti kätte nii-öelda muinasjuttude raamat, mis olid nii-öelda muutmata, nagu nad olid nii-öelda ajalooliselt levinud ja tegelikult näiteks muinasjutud on ülijulmad, mida inimesed nagu aastasadu jutustan lastele ja küllap seal on ka teatud selline preventiivne eesmärk, et neid nagu natuke. Ja ma ei pea hirmuga eemale hoida kas seal sinihabemest või kellast, et, et tegelikult on ikkagi noh ütleme ka täiskasvanud on päris nagu silmakirjalikud mingis mõttes ja, ja, ja noh, et et, aga, aga see on tõesti pikk ja, ja, ja siuke lai teema ja ega ma see väga spetsialistiks ennast ei pea, et. Teed esimese lastele mõeldud animafilmi ära, siis räägime. Rääkida kuule, me peame muidugi rääkima sinu puhulikuga koolist ehk siis Turu kunstiakadeemias, sellepärast et Eestis, nii üllatav kui see ka ei ole diplomeeritud tuntud animafilmitegijaid vaatamata, et me ja ja täiesti õigusega usume ja, ja, ja, ja nii ongi, et, et Eestis on väga kõva animafilmikoolkond olemas, siis tegelikult paberitega tegijaid nii-öelda ei olegi sugugi nii palju. Neid on kaks, täpselt nii. Et et jah, et olen, siis mina ja Kaspar Jancis, kes õppis minuga samas koolis, küll kursus hiljem, et et nii see on, aga, aga kui jälle küsida, kas see on nagu hea või halb, et ega ma ei oskagi täpselt öelda, et, et et Eestis on kogu aeg tehtud animafilme ja siis ütleme viimased 50 aastat ja, ja nad on väga head vastukaja leidnud maailmast ja ja siiani oli see õppe selline nagu ütleme nagu keskajal oli õpipoiss sellmeister, et reeglina inimene, kes oli huvitatud või tahtis selles valdkonnas nii-öelda ennast teostada, liitus mõne stuudioga. Eestis on kaks suurt filmistuudiot, Sis animavallas, stuudio nukufilm, stuudio joonisfilm ja reeglina ta ei saanud kohe siis filmi teha, vaid töötas kellegi teise filmi juures, kas siis kunstnikuna võin öelda, abistava personalina ja siis mingil hetkel, kui ta jäi seal stuudios kas silma või, või kuidagi seal niimoodi oli ennast natuke tõestanud, anti talle võimalus teha oma film, Regina see väga lühike näiteks kaks minutit ja pandi kokku sellised noorte kassetid nagu siis mitmest noorest autorist ja anti neile võimalus ja tehti niisugune väike kogumik ja, ja siis, kui see nii-öelda ka kuidagi see töö ennast tõestas, siis varsti tekkis mingi võimalus inimesel uut filmi teha ja nii see nagu läks ja mingis mõttes see tegelikult on väga hea süsteem olnud siiani. Aga üks põhjus ka, miks just me nüüd jälle Priit Pärnaga selle animakooliga tegime, et lihtsalt tänapäeval tehnika, elektroonilise meedia areng on olnud nii kiire. Et. Et enam ei suuda, ütleme, nii-öelda ühe stuudiopõhiselt sammu pidada kõikide nende tehnika arengut, aga, ja, ja tegelikult ikkagi see vajab konkreetselt õppimist noh nii-öelda puht seda sisu poolt loo konstrueerimist, pluss siis ka kogu seda nii-öelda tehnika poolt nei programm erinevaid tehnikaid, erinevaid igasuguseid riist- ja tarkvara. Uue uue, selle nii-öelda teadmise laagerdumise periood on jäänud nii lühikesed. Jah, ja, ja samas on seda nii palju, et ütleme, et ka stuudiot ei suuda ennast enam nagu ise tegelikult nii-öelda hoida sellel kõige uuemal kursil või kasutada kõige uuemaid programme kõige uuemat tehnikat, et kui see endiselt on stuudiopõhine, siis suuresti on natuke nagu vähemalt üks, kui mitte rohkem samme maas nii-öelda teiste stuudiatest või mingi, mis, ütleme valdkonnas, laiemalt, siis mujal maailmas toimub ja, ja, ja, ja selleks on kool väga hea ja see on ennast tõestanud, meil on nüüd juba esimesed lõpetajad jaa, jaa, praktiliselt kõik nii-öelda töötavad, tegutsevad erialaselt, et mis on väga hea näitaja, muide, mis puudutab kunstiakadeemiat. Paar inimest läksid küll nii-öelda edasi õppima, aga ma käsitleks seda ka nagu samas valdkonnas tegutsemisena, kes läksid magistratuuri, aga ühel noormehel on täitsa oma stuudio palkas inimesed, masu ajal, lõi töökohti, tegutseb edukalt, teised tegutsevad teistes stuudiotes ja läheb nagu hästi, et tundub, et, et selles nii-öelda valdkonnas on nõudlust ja huvi ja see on populaarne ja ja niisugust nii-öelda sädet on noorte silmades, kui ma seal liigun, et see on tore. Ja sa näed uusi põlvkondi selles samas nii-öelda uhkes Briaadis, mis on juba olnud uusi põlvkondi tulemas. Kindlasti näen ja, ja see on, see on hästi nagu huvitav tegelikult nende nii-öelda noortega üldse töötada ja, ja, ja ütleme, näha nende selliste Mis on muide väga nagu huvitav, et ega tänapäeva noored isegi ei mõtle enam nii eestikeskselt, et nad mõtlevad täitsa juba Euroopa Liidu Euroopa keskelt, et ega, ega aga nende nende meelest on täitsa nagu loomulik pärast kooli minna kuskile Euroopasse tööle, siis mingi hetk tagasi tulla, mis nagu minu ajal üldse ei, niimoodi inimesele ei mõte on, ütleme, üliõpilased. Soomes õppimine oli juba ülikõva sõna ja täiesti uskumatu tükk. Inimesed käisid tänaval, pealsin näpuga katsumas, kui said teada, et tuleb pikov, kes on õppinud turust. No päris ei tulnud näpuga katsuma õnneks, aga, aga, aga see oli muidugi see oli teistmoodi, et nagu hüpatas enda õpingute juurde Soomes, et et kas või see, kui tänapäeval võib igaüks istuda laeva peale, minna Helsingisse filmi vaatama, seda tehakse või käiakse nagu ühepäevasel ostureisil näiteks. Mina ootasin pool aastat viisat, et see oli nagu veidi nii-öelda raskema kategooria viisa, selle elamisluba ja, ja mis seal kõik pidid olema ja pool aastat ootasin ja kool juba hakkas ja mul ei olnud seda ikka tähendab isegi nagu läksid nii-öelda hilinemisega, selle saime, seal oli ikkagi väga palju nagu vaja tõestamist ja, ja siin oli ka noh, nii-öelda inimesi, kes mind abistas täitsa nagu haridusministeeriumis ja suhtlesid omavahel ja ja et, et see ette nagu lihtsalt geograafiliselt. Sel hetkel oli Soome nii palju kaugemal, et sinna ei olnud võimalik lihtsalt minna, et lihtsalt ma vaatasin pool aastat luba. Jah, tõenäoliselt täna on Madriidi oluliselt lihtsam saada, kui, siis ekse Soomele kindlasti kindlasti. Kuna juba selle kooli juurde tulime, kas see, et sa üritasid saada siis turu Kunstiakadeemiasse, oli see oli see pigem juhus või ja, ja teiste võimaluste puudumine, kui, kui teadlik soov ja valik minna õppima animakunsti. No see oli, see oli ikkagi ikkagi nagu juhus, aga see oli väga hea juhus. Et noh, lühidalt, see lugu oli see, eks ma olin endast ikka väga heal arvamusel ja ma tahtsin filme minna õppima ja, ja mul oli minna Moskvasse nii-öelda, kus ka nõukogude ajal käidi ja mis on tegelikult väga hea nii-öelda filmikool on see kik kõrgemate režissööride kursused siis Moskvas on siiani on siiani ta muide maailma kõige vanem filmikool ka, mis on, mis on nagu selles mõttes natuke üllatav fakt, et kohe pärast revolutsiooni Venemaal tehti kinokool, et esimesena maailmas. Aga kuna sel hetkel enam eest ei olnud nõukogude liidu osa ja siis ma täitsa kirjutasin selle kooliga, olin kirjavahetuses ja see õppemaks oli ikkagi noh, üle mõistuse suur ja ma sain aru, et see ei ole võimalik. Mul oli juba piiritaguste ja, ja pigem isegi Ehkki noh, ütleme noh, see oli ikka, mulle tundus isegi see oli nagu nii palju, kui ma uurisin, see oli ikka kohe väga karm hinnakiri suurem kui isegi nii-öelda päris piiritagustele seal noh, võiks ka mingeid poliitilisi põhjuseid olla ka sinna nii-öelda nagu ei tahetud ja siis need hinnad olid ikka kohutavad ja siis ma hakkasin otsima nagu teisi teisi võimalusi ja siis tekkis Soome koolivariant ja no ega ma tol hetkel animafilmist midagi ei teadnud ja see, mis ma teadsin, ega ma midagi head sellest ei arvanud. Ja minul oli muidugi selline salakaval plaan, et läheks nagu sinna noh, multifilm, et just nimelt niisugune lastevärki, kes seda ikka teha tahab. Aga et siis äkki sealt saab vahetada kuskile järgmisse kooli ennast, et see on juba nii-öelda nagu filmikool ja seal, kui sees oled, et siis läheks kuskile edasi, et ikkagi see nii-öelda see päris filmi filmi manu tahtsin minna. Häbiväärne, aga ikkagi esimene samm teel inimeseks saamisel. Jah, et ütleme, et mõtlesin seda väikse nii-öelda hüppelauana kasutada, et kui see peaks läbi minema, aga juhtus muidugi niimoodi, et sain ilusti kooli sisse ja, ja nii-öelda tutvusin õppejõududega ja, ja nii-öelda üldse selle valdkonnaga, et tegelikult ma ju ei teadnud nagu midagi ja ei tahtnud ma sealt enam kuskile ennast vahetada ja, ja ma olen väga õnnelik, et ma seda ei teinud ja, ja selles mõttes, et mul mul hakkas nagu meeldima, et üldse see ma alles siis nagu tegelikult esimest korda nägin üldse nei nagu võimalusi ja paralleelselt minu õpingutega hakkas ka üldse animatsioon tegelikult need nagu plahvatuslikult arenema, et selle taustal ei kogu see nii-öelda interneti areng kogu elektroonilise meedia niuke hüppeline kasv. Et et see on ikkagi nagu väga õnnelik, et ma kuskile ei läinud ja et ma seal õppisin ja et ma selle alale jäin ja et see on, see oli, see oli hea otsus. Ülo, kui palju selles, et, et see otsus sündis, on, on, on seotud sellega, et et nii mõneski noh, nii-öelda kummalises plaanis on, on sõnu toonase õpetaja ja usutavasti mõtled sa temast praegugi kui õpetajast ehk siis Priit Pärnaga teil mingi geneetiline kood nagu sama, et et võib-olla mitte küll päris valdkonna inimesed, ma ei tea, kuidas sina taimede vastu, kas sa suudad helistada seal ütleme, ühte ühte nõgeseliiki teisest, aga mida Pärn kindlasti väga hästi teeb, aga, aga näiteks see, et, et mõlemad jaksate nagu lõpmatuseni joosta enam-vähem võiksite jõuaks joosta Tallinnast Tartusse ja tagasi. Et, et see asi ometi täid seob. Sidus siis, et kui palju sellele, et olite teatud asjades ühesugused ühte tüüpi, kui palju see sind tegelikult ära ostis, võlus? Ma isegi alustaks natuke, ma ei tea, kas kaugemalt, aga ma, ma ei oska öelda, kui ühesugused või mitte, et, et pigem pigem ma arvan, me oleme nagu erinevad ja teatud niisugused nii-öelda vastaspoolsed ka teatavas mõttes nagu tõmbuvad, et aga, aga Priit Pärnu on vaieldamatult väga suur isiksus ja ta on mind väga palju nagu ka mõjutanud ja muidugi ma pean teda nii-öelda nagu õpetajaks ja ja suuresti, mis ma animafilmis tean ja arvan, et ikkagi on nagu, nagu seotud temaga või, või et ta on nagu olnud minule sihukeseks teejuhiks sinna ja ja, ja ta on ikkagi noh, võima võimas isiksus, et absoluutselt ja ja mis seal salata ja ütleme, kui me räägime Eesti eesti filmikunstist, et keda meil nii-öelda nagu väga nagu maailmale pakkuda on või, või keda nagu ütleme, teatakse, et ega no on veel siin, ütleme nüüd ma olen nagu nooremad ja niimoodi, aga, aga ikkagi on Priit Pärn tähendab noh, et on nagu, ütleme, muusikamuusikas on Arvo Pärt ja nii-öelda filmis on Priit Pärna, et, et see on tõsi. No nii, aga ma tulen ikkagi selle juurde, kui kiiresti sa tundsid ära, et te olete mõnes mõttes ühesugused või siis just vastanditena tõmbuvad teineteise poole sobivad natuurid. Ma ei, ma ei oska öelda selles mõttes, et ega väga ei tundnud, tähendab ütleme, ütleme Su võetakse siis minul tekib peavalu, aga Priidule ei teki ja selles mõttes, et ega ega noh, ega see äratundmine ei tulnud kohe, aga, aga ta on ta on väga nagu pinge isiksused, ma ei oska midagi öelda, et ta on nagu, ütleme, hea liider, jada ütleme hea meeskonnakaaslane, ja ta on nagu, temaga on nagu nauditav teha ütleme, tööd kas siis koos õpetada ja me oleme koos kadent, filmi see oli Frank ja Wendy täispikk animatsioonfilm ja ja tegelikult see oli nagu see väga kihvt kogemus, et see on, mul ei ole nagu teist sellist kogemust olnud või teiste teiste režissööridega või sellises teises valdkonnas, aga see on selline nagu noh, võimalik, et see on kuskil spordis kuskil mingites sihukeses, meeskonna mängus või kuskil niimoodi, kus 11 hakatakse täiendama ja kus on sellised nagu teatavad ajurünnakud ja mingid ideed on õhus ja temaga temaga noh, mingisugune sihuke jah, siuke teineteise mõistmine või niisugune on kindlasti olemas ja ja ütlema, et, et kui meil ikkagi see suhe hakkas ka selline õpilase-õpetaja suhe, siis mingi hetkel, Me saime kolleegid, eks, ja siis mingi hetk headeks sõpradeks ja praegu me tegelikult oleme väga head sõbrad ja ja, ja mis on ka naljakas, et vanuse järgi ta võiks mulle nagu isa eest olla, aga tegelikult noh, me oleme nagu head sõbrad ja saame tihti kokku ja teeme saunajuttu ja nagu suur isiksus. Priidu juures on väga ilus saun ilusa vaatega merele ka Tallinna lahele, nii et Ülo, enne kui me läheme järgmise muusikapala juurde, kas see on tõde või ajakirjanduslik fiktsioon, et sa loobusid pikamaajooksust peale seda kui Soomes. Sellist väikest salajast öö trenni tehes sinust just nagu postist mööda kihutasid. Keenia tõusvad tähed suusaspordis. Ütleme noh, see oli nii pime öö, et, et see on ei oska seda ümber lükata ega, ega õigeks tunnistada, et, et see, see on ikkagi osaliselt fiktsioon. Ajakirjanduslik fiktsioon. Reaalsuse ja, ja mitte reaalsuse ebamaisuse piiril. Selline teadmine meiega, mis lugema järgmiseks kuulama. Järgmiseks kuuleme vendade Juhansonide lahtilükkamise lugu. Laskub yks. Väsinud. Üsna selgete Silmega. Ja lausub. Ei poisid, kas oled pall iimis siis lükk, kane korra ka. Näitas see kohapeal ka lahti selle väikese maa jama Peipsi koha pealt Lip Care, selle väikese maa ja maa ühe tiiru ümber, selle ma nõndaviisi peaks tegema. Ja siis kasvõi täi ei ma ühes rahu ja rahul, aga siis kas. Ühed rahu ja väga eks toet tage pilgud siis vas suu ja oli ka me korra. Parasjagu. Kaks Soome Rootsi way, Norra. Parasjagu Uueko kaks Soome Rootsi Vainurka. Kuulge, laine Läti, ma ei saa aru ja, ja Valka. Uhke Laine. Rand Ma saan aru ja Valka halb. Taani väinadest mahume. Nii, kui kõik seisavad seal vao pea, siit minna ei ole neil vii küllalt näinud, mis kun ja mis siis ei ole meil. Küll on näinud, mis kull ja mis ja. Eks seal on siis tee meile riigikogu maailmamerre-le. Kas leidub seal kuskil üks tamm viimsele verre? Kas leiduks seal kuskil üks? Viinsele verre. Ja kui me seal Mismoodi saarenaa läheb kõige ees kui üks vana mereriik, nagu nemad teatas seda teed? Ja Hiiumaa ja Muhumaa sätivad ennast kahele poole suurt maad nagu kaitseks. Ja kõik teised väiksemad saared tulevad riburadapidi. Kihnu tüdrukud oma seelikutega pühivad vee siledaks. Ja juba me läheme sealt ümber briti saarte. Vilepill ühes käes pomm teises käes ja ei saa mitte mõhkugi aru. Või ehk tulevad järele nemadki. Aga tagasi me ei vaata. Keerame sealt ümber Ameerika ja Austraalia. Ja laseme ära suurele maale mõned hotelliehitajad ja korjame peale sõpru ja eestlasi, kes veel tahaks tulla. Ja siis hooga üles sealt India ookeani kohalt Aafrika ja Aasia vahel. All seal paistab vana Egipt. Jeruusalemma. Ja meka. Aga pilved tulevad vahele? Ei näe täpselt. Seal kordadel tame sill Hiima ta päid, kese kull. Kas leiduks seal all veel üht haika ka sellele mulla? Kas leiduks seal all veel üht haika, kaassellene munn? Aga need sookured lendavad raadio kahe saate ärgaks piknikul kohal, täna on saatekülaliseks Ülo pikov, Ülo, ma saan aru, et selle laulutuules omal ajal, 90.-te keskpaigas, siis kui sa, kui sa Turus õppima asusid, siis oli omamoodi nagu väikesest Eestimaast või ütleme, sellest siis nii-öelda lahti lükkamine ja väljaujumine. Nii nagu sa ise ütlesid, anima on väga rahvusvaheline asi, mis sind on hoidnud ikkagi Eestist kinni, ma olen täiesti kindel, et, et sul on olnud võimalusi, oleks olnud võimalusi teha samamoodi selliste õpetaja ja juhendaja tööd. Prantsusmaal, kus on, kus on head filmikoolid, eksju, kus on pärn ise õpetamas käinud ja nii edasi teisteski kolmandates pimedates paikades. Noh ega ma väikest viisi olen ka käinud, aga, aga, aga mis ma pean ütlema nagu tohutu Eestis Baltic, et ma nagunii-öelda kuskil nagu elama minna või Eestist ära minna ei ole kunagi nagu kavatsenud ja ei kavatse ka, et, et, et võimalik just nende soome õpingute ajal ma sain aru, et tegelikult minust ei saa iialgi sellist nii-öelda nagu väliseestlast või et mul lihtsalt nii tohutult meeldib see, et mul on sõbrad siin, mul on kõik lähedased siin ja mul on meeldiv lihtsalt nagu noh, kasvõi nagu suvi Eestis päris tihti tuleb ju mingeid pakkumisi, et noh, kas kuskil jälle festivalile või mingi näidisloenguga või kuskil esineda ei taha minna, tähendab, suvel ei taha minna kuskile Saksamaale, tähendab, no ei taha, et et mul mulle meeldib jah, tohutult Eestis, mis ei tähenda, et jah, mingeid väiksemaid nii-öelda nagu reise või, või ei peaks tegema ja neid on ka päris palju tehtud, aga jah, et nagu permanentselt või kauemaks vennad ei lähe. Tuleme selle õppimise juurde korraks tagasi. See, et sa peale turukooli lõpetamist peale siis ära käidud sõjaväega otsustasid minna õppima Tartu Ülikooli õigusinstituut ja see oli selline ikkagi väikene kahtlus, tehtud valikute sõjavägi, ma saan aru, tegi kunstnikust ikkagi mehe ja pani aru pähe, et nüüd on aeg õppida endale eriala, mis toob lõpuks leiva lauale. Ei noh, see sõjavägi selles mõttes ega hingelt nagu tegelikult millitarist ja ma läksin vabatahtlikult veel sinna sõjaväkke ja kuidagi mul nagu viskas ära see olukord, et kõik nagu hiilisid sealt kõrvale ja ja see on nagu meie, Eesti riik, tähendab meie Eesti sõjavägi tähendab, et, et, et miks ei peaks minema muidugi, et sai seal nagu ära käidud ja ja ma ei kahetse nagu päevage, mis seal sai nagu veedetud, et noh, muidugi seal oli ka nagu natuke ütleme sellist nagu ütleme, nõmeda maid, situatsioon, aga aja jooksul on kogu see aeg nii-öelda romantiseerunud ja niisugune, mingi helgusega mõtlen tagasi ja ja väga head nii-öelda sõbrad, mitmedki on jäänud sellest ajast last, kellega ma käin läbi ja, ja ja, ja ma julgen öelda, et see on tegelikult suur rikkus, kui sa ka nagu kunstivaldkonnas nagu tegutsed või filmivaldkonnas on see, et et tihti, mis ma olen näinud, et, et noh, varem või hiljem sulle ühel hetkel nii-öelda sõbrad ja kolleegid on ühed ja samad ja kui sul on nagu et see jääb natuke nagu ühekülgseks üldse sellest maailmast nagu arusaamine või nagu, et mis nagu toimub, et ma julgen öelda, et ma olen nagu selles mõttes õnnelik inimene, et, et mul on hästi eri elu tappidelt, mis on olnud nii-öelda nagu suhte eri valdkondades veedetud, et paljud nagu sõbrad jäänud ja ma suhtlen väga-väga paljudega eri erinevatelt elualadelt ja, ja see on, see on suur rikkus ja on nii-öelda sõbrad ja, ja neid on palju. Aga kihu õigusteaduse järgi, kus, kus see sündis siiski see? Tegelikult nagu suht kummalistel asjaoludel, et tegelikult see Soome kool sai nagu ära lõpetada teatud ja nii-öelda haridus sai omandatud välisriigis ja, ja ma tegelikult tundsin, et mis puutub ikkagi nagu nagu üldse eesti keeles ka kasvõi kirjutamist või et mul oleks ikkagi ma tahaks ka Eestist saada ja nii-öelda haridust kõrgharidust eesti keeles ja siis sai otsitud kui erinevaid nii-öelda koole ja asju ja täiesti nii-öelda nagu õppeprogramme uuritud ja mulle isegi mõte, et äkki ma ei lõpeta ära, et õpin seal mõned aastad ja, ja ära puht nagu üldhariduse mõttes ja ja siis nagu õigusteaduse nii-öelda see õppeprogramm tundus tegelikult väga põnev, et seal on väga palju psühholoogiat ja, ja kõikvõimalikku selliseid, ega neid trahvi tuupimise ju seal ei ole, et see on ju päris nii-öelda nagu see on humanitaarala ja seal on väga palju niisuguseid nagu üldArina vaid asju ja siis saigi valitud ja samamoodi nii-öelda ühel hetkel isegi hakkas rõhuvitama ja sai ära lõpetatud ja sai ka nii-öelda spetsialiseerunud sinna autoriõiguse valdkonda ja ja isegi muidugi üha vähem, aga teataval määral ma tegutsen selles valdkonnas ka, et. Konsultatsiooni, kui ma tahaksin, võiksin autoriõiguse lepingute osas sinu käest saada. Jaa, absoluutselt, et ma nii-öelda kõik, mis enda nii öelda firmasid puudutab, lepingut teinud ja ka muud asjad ja mingid kolleege abistanud, et ma selles valdkonnas nagu tegu Täna siis mingit väikest konflikte ei ole sa paragrahvi maailm, ehkki ma olen väga nõus, et see on erakordselt loov ja seal peab seal peab oskama näha ja ise luua teatud selliseid seoseid, selliseid, mida vahetevahel võiks endal vaja minna või mida seaduse mõte nii-öelda võimaldab, eks ju. Aga ta siiski on ette kirjutatud ja fikseeritud maailm, ehk teisisõnu võiks võiks uskuda, et see selle loomingulisem maailmaga, milles, millest sa auhindu ja, ja, ja, ja, ja no okei, igapäevaselt tegutsedes toimetad, need on ikkagi erinevad asjad. No on ja ei ole, tähendab et ma ei oskagi öelda, et, et mis ma enda puhul avastanud niisugune kummaline vasturääkivusi, et et, et kui ma midagi nagu teen, siis ma olen selles valdkonnas nagu edukam, kui ma paralleelselt teen ka midagi muud, et, et mulle nagu niimoodi nagu eri valdkondades teatud mõttes paralleelselt tegutsev nagu mõjunud nagu hästi, et ühel hetkel, kui ma millegiga ainsana nagu tegelen, tihti kipub, võtad üle või nagu lihtsalt nagu mingil hetkel materjal nagu hapuks, et liiga palju tegeled ja siis on isegi hea, et sa teed nagu natuke nagu mitut asja. Muidugi seal on ka omad probleemid ja puht nagu nii-öelda ajajaotuse ja kõige muuga, aga aga mulle kuidagi on nagu istunud, et ma ei taha nüüd mingit tahtlikku juttu hakata rääkima, aga kuidagi kuidagi on nagu loomuomane, et ma suudan nagu asju täiesti nagu lahus hoida ja isegi nagu ma ei tea, samal päeval ja sama sunnitunnises teha nagu erinevaid asju ümber lülitada ennast, et, et see, sa isegi pigem on nii-öelda viljakas mõlemale mõlemale või nendele erinevatele valdkondadele, millega ma siis sel hetkel ka tegelane. Aga on see ainult sinu enda jaoks nii-öelda need teadmised, oskused, mida sa, mida sa koolist siis ma pean silmas just ülikoolist Tartu ülikoolist korjasid, või, või, või annad sa nii-öelda ka ikkagi välja ehk selles mõttes, et inimesed käivad ja aitabki teistele, kolmandatele neljandatele teha? Ei muidugi, et ütleme ma nüüd nagu ütleme ei reklaami ennast ei tegutsenud. Ristikov siin ja seal sellel aadressil. Ka ütleme noh päris paljuga ütleme, ütleme kogu see, ütleme, audiovisuaal valdkond on nagu ma olen siin olnud ka erinevates komisjonides ja kui siin on ühtlustatud Euroopa Liidu õigusega ja ja ma olen, ütleme ka tegutsenud sellise nagu selle audiovisuaalvaldkonna nii-öelda jah, ühtlustamise. Gruppides, mis on siin Eestis olnud viimastel aastatel ja et ma olen nagu tegutsenud jah, ütleme seal nagu eelkõige nii-öelda filmitegijana, kellel on ülevaade, aga, või mingi ettekujutus ka juriidilisest maailmast Väiksed trumbid nagu sinu taskusse igal juhul toob. Ka öelda, et ma võtan seda nagu kuidagi, ma ei oska öelda, et Eesti on nagu väike ja kogu see nagu valdkond, et tegelikult me oleme ju nagu huvitatud, et, et kui ma siin nagu tegutsen, et see oleks võimalikult nii-öelda nagu ajaga kaasas käiv ja, ja selles mõttes, et meile võimalikult nii-öelda soodne pinnas tegutsemiseks teistele loojatele, filmitegijatele, et et kui mul mingi elusaatuse põhjusel on ka tekkinud selle valdkonna haridus- ja seal nagu ei ole, et siis ma neid aidanud võimaluse piires ja man, ma ei taha öelda, ma nüüd seda väga mingi missioonina võtan või pea on aga, aga kuidagi nagu teatava kohustusena kohata, et ma olen nendes nii-öelda mingites töörühmades olnud, et eks see võtab ka nagu oma aja ja teinekord ka mõtled, et et praegu praegu võiks tegelikult hoopis hoida pintslit käes ja teha nagunii-öelda siukest nii-öelda loomingulist asjaga, jõuab mõlemat ja saab, saab hakkama. Selle loomingulise asja tegemise juurde naaseme õige pea. Tänases pikniku vestluses on külaliseks Ülo pikov, filmitegija, animatsioonifilmide režissöör ja mõne hetke pärast juba peale väikest uudistepausi oleme me tagasi, aga selle saatetunni lõpetab järgmine muusikapala. Väike harjutus, kuskohast seda lugu olete kuulnud, head raadiokuulajad, mõelge välja. Kus imeline Ma olen inimene, kes see astuda maalima tunnetusteks avad. Ah, mis täna küllalt kõrgel taevas Täht, mis jahib minule Minu luuletuste riimid paneb paika maailma kuulsaks lugu peetaks. Nad ütlevad. Jätkub raadio kahe suvine nädalavahetuse vestlussaade ärgaks piknikul ja tänase saate külaline on animafilmi režissöör Ülo pikov. Siit raadiomaja 10. korruse akendest välja vaadates sellele hästi vastu peegeldavale suvepäikeses hästi päästu peegeldavale merele. Oled sa Ülo pigem purjemees või mootorpaadimees? Purjemees, et täitsa elus on tulnud ette ja oli periood, kus ma ikkagi väga aktiivselt nagu suvel tegelesin purjetamisega, et seal üsna mitu aastat ja, ja see oli uhke aeg ja mingis mõttes süda nagu kuskil ütleb, et see aeg tuleb tagasi, aga praegu kuidagi on see natuke tahaplaanile. Aga selle mere ja vee peal liikumise juures tunned sa rõõmu rohkem just sellest samast tuulest, mis kannab ja, ja mille juures tuleb siis nii-öelda leida nii-öelda omase eesmärki oma sihteksju pool erinevalt erinevatest nurkadest puhuvad huulega hakkama saada või, või mis, mis on? Ütleme, võimalikult esimene asi on see, et mulle meeldib mürin samamoodi ma ei saa aru inimestest, kes nagu naudivad skuutriga sõitma neist isegi mingi rolleriga või jalgratas on palju etem või tähendab, et nagu, nagu huumoriga sa oled proovinud isegi ei ole, aga isegi juba vastamine mulle kuidagi ärrita, mulle ei meeldi, ma ei saa aru, sellest, tähendab, et võimalik jah, et ei ole proovinud ja aga, aga ma ei tea, kuidagi üldse ei kutsu selle peale. Aga purjetamisega jah, olen päris palju tegelenud ja isegi oma nii-öelda väikelaevajuhi pabereid, et olen nii-öelda. Need olid sa ikkagi eraldi hiljem ära teinud seisalla purjetamisega seotud üldse. Ei noh, ütleme, kui see periood oli ja siis oli ikkagi vaja nii-öelda laevajuhi pabereid ja see on natuke nagu, ütleme, autojuhiload, sa käid koolis ja annad eksameid ja käid siukse nii-öelda kvalifikatsiooni saad ja et ma olen täitsa nii olla. Kas seda öeldakse, kvalifitseeritud väikelaeva juht, eks ole, ja ja jah, see oli nii-öelda tore aeg, aga just nii-öelda, et mind ei köitnud üldse nagu võistluspurjetamine. Meil on kus peab nii kõvasti kallutama sõitma selle viimase piiri peal, vaid ikka niisugune mõnus loksumine maad ja ja Eestis on fantastiliselt neid väikseid laide ja saari ja neid nagu suvel külastada ja sinna oma siis uju ujuvahend ankrusse panna või telgiga seal laiul nagu ööbida ja see, need on fantastilised kogemused. Mul on muidugi viimase paari suve jooksul just Soome ja Rootsi Soome Eesti rannikute vahel sõites tundunud, et siin just ei ole neid saari, mille vahel siis ikkagi heita ennast ankrusse, aga ju see on nagu väike vaatenurga küsimus ka. Jah, ei no selles mõttes muidugi Soome on saarte puu poolest vist ikkagi palju rikkam Eestist, aga ega meil nüüd neid ka vähe ei ole ja ja see on ikkagi. Eesti saared on ikkagi väga ilusad, et see on. Ma seda purjetamise aspekti muidugi ei teadnud ja see küsimus oli tegelikult mõeldud oluliselt filosoofilise vana ehk lasen, sa lased sa elutuultele ennast puhuda või pigem hoiat. Ehkki tavalises elus sai sallimas mootori häält, aga, aga filosoofilisemalt nii-öelda elu suunamise plaanis hoiad sa pigem mootori mootori rooli siis peos. Või kuidas? No see on vist nii ja naa, ega ma ikka lasen asjadel juhtida ka või, või vist on, vist on see tõde ka see, et, et ka need inimesed, kes väga harvad arvavad, et nad nii-öelda otsustavad ja kõike ja valivad kõik, et ega, ega seal on ka ikkagi seda juhust ja seda saata, sest nagu päris palju mängus, et eks ma üritan siis seal nii-öelda nagu filosoofilises plaanis seal rohkem seal kuskil vahepeal balansseerida, et ega ma nüüd nagu päris nii ei tee, et ma lähen hommikul välja ja mõtlen, mis, mis, mis päev toob või et eks mul on ikka mingi niisugune eesmärgistatud tegevus nagu välja mõeldud, aga, aga tihti tuleb ka seal nende korrektiive teha, et jah, aga kuskil seal vahepeal ütleme siis. Kas see hetk, kui, kui sinu sinu sinu perre sündis laps, kas seega muutis sind või mis, mismoodi see sind muutis? No ma arvan, et vale, kui keegi ütleks, et see ei muuda, tähendab muidugi muutis, et väga palju ja ja noh, see on ikkagi kõige suurem muutus elus, tähendab, mis on nagu juhtunud, et nagunii-öelda oled saanud siis lapsevanemaks või mehena isaks ja, ja selles mõttes, et kogu see ikkagi vastutuse asi ja tegelikult ega nüüd see noh nii-öelda see on nagu muutunud, see elu, aga ka isegi isegi ei oska öelda, mis nagu suunas, aga ta on vaieldamatult teistsugune ja, ja lihtsalt. Ja, ja ta on tegelikult väga nauditav ja ja mis on jälle nagu huvitav on see, et paljud, nagu ütlevad ja, ja kui nii-öelda Mäeles ootasime last perre, siis, et oi, nüüd läheb, kõik muutub ja nüüd unusta ära vaba aeg ja nüüd nagu ei ole enam üldse sul võimalik midagi teha. Enamasti räägivad need, kelle laps ei ole Jah, aga imelik vasturääkivusi on isegi tekkinud sellega, et nagu nagu vaba aeg on juurde tekkinud, mis on isegi nagu müstiline siukest, nagu moodne sõna on kvaliteetaega või sellist nagu näiteks nagu noh, meil on nagu siis perega või naise lapsega läinud näiteks noh, kas siis minu ema juurde või siis naise vanemad juurde veetnud seal täitsa nädal aega, tähendab, nagu paned teki maha, ise loed raamatut, laps magab pikalt, päeval paremal ei olnud nagu aega, nagu suveti, seda nad kogu aeg nagu möllasid ringi kuskil kas siis purjetasid või tegelesid mingite asjadega, et et ma olen nagu avastanud, et nagu ootamatult ma nagu isegi loen rohkem näiteks nagu või kuidagi. Et see on nagu huvitav nagu mingis mõttes, et jah, paljud asjad on nagu muutunud ja ei noh, ütleme puht nagu väljas käimine õhtuti või noh, see on nagu teistmoodi seda rohkem läbi mõelda, et kuidas, kas siis üks vanematest või leiame lapsehoidja või mismoodi seda teha, aga et, et põhimõtteliselt on esimene aega juurde tekkinud, mis on nagu hästi tore ja siukest nagu toredat aega, et. Kuidas sulle tundub, kui palju inimene peab mõtlema oma elu juures nagu või tegema mingeid selliseid pikemaid või lühemaid plaane? Kui palju peab kirjutama üles eesmärk, eks siin moodsad, et moodsad hakkamasaamisgurud õpetajad ütlevad, et väga täpselt tuleb kirja panna, mida sa elult tahad, mis on kõige tähtsam küsimus, eks ju, ala Peep Vain ja nii edasi, et, et, et siis on võimalik selle poole liikuda ühest küljest, teisest küljest. Elu ei ole ju ometi nagu redelist üles ronimine, eks ju, et sa tahad, näed kusagil ja tahad sealt nagu ainult sellest konkreetsest august sisse saada, kus ma poole tee peal tean, kas ma tahan siia Lakronide või mitte ja nii edasi ja nii edasi. Kui, kui täpselt sinu jaoks on need asjad paigas, mis kunagi juhtuda võiksid. Noh, ei ole paigas selles mõttes, et ma nüüd midagi kirja küll ei ole pannud ja ei kavatse ka panna, et et ma ei tea, minu jaoks tundub see suht kuidagi nagu niisugune naiivne maailmapilt nagu panna midagi paberi peale, siis seda iga päev vaadata kuidagi selle poole nagu selle poole nagu pürgida. Pigem neid otsuseid tuleb teha nii, et sa hiljem nagu ei kahetseks midagi, vaid see pigem nagu pigem ma ei oska öelda, tuleb nagu elimineerida mingid asjad, mida sa ei taha, et see juhtuks või et või et sa ei taha, et asjad niimoodi läheks ja, ja muul nii-öelda nagu mingis mõttes laste iseenesest juhtuda ja, ja siis lähebki kõige paremini, et ega see pettumus võib ju suur olla, et kui ma nüüd noh, nagu ma ei, ma ei tea, kirjutaks paberi peale, tahan saada Hiina keisriks, tähendab ja siis ühel hetkel on aastad läinud aastakümned näen seda paberit ja no mis ma siis teen, tähendab, et noh, ei ole ma Hiina keiser, et, et need, et ma ei oska öelda Aga unistuste täitumise tunne, et oled sa kogenud, oled sa oled sa hiljem tagantjärele mõeldes näinud asju, et näed tegelikult ma tahtsin ja nüüd ongi niimoodi läinud. Noh ikka on olnud muidugi olnud, tähendab, ja samas mida ma olen ka nagu näinud, et ütleme kasvõi nüüd me tuleme kas või selle Ma ei tea, mis on siin kogu see, see kinnisvara teema, mis on need nii-öelda mullina lõhkenud ja nii edasi, et et ma nagu suht nagu rahul nii-öelda eesti rahval on, ütles, et tark ei torma ette, et, et siin on olnud ka endal mingeid mõtteid, eks ju, et hirmus laen võtta, kuidagi elujärge parandada ja ma praegu nagu hirmus õnnelik, et ma ei ole nii-öelda nagu tormanud, ma ei ole seda teinud, et et ma tunnen nagu, mingis mõttes isegi ma ei oska öelda nagu nagu heameelt, et ma, ma nagu ei, ei jooksnud kohe selle nagu mingi asjaga kaasa või, või kuidagi et mul on ka noh, jah, et, et nagu hea on see, et ma ei ole nagu. Ma ei tea, võimalik, et see mingi kajale juhus või et miks seda ei teinud, aga et siin täitsa ju noh, kui nii-öelda kõik võtsid hirmsasti laenu ja ostsid ja ehitasid ja et noh, ma arvan, meil kõigil olid väiksed mõtted, eks, miks mitte ja jutt oli ju igal pool noh et see jätkub igavesti, tähendab, et et, et on võimalik, teatud niisugune ütleme jah, et, et ma ei ole nagu või ma, ma loodan, et ma ei ole nagu, nagu sihukeste kõikide moevoolude kõikide asjadega, nii nagu kaasa läinud või kohe noh, nagu mõtlemata kaasa jooksnud, et et isegi selle üle on nagu hea meel, et noh, üks asi on need saavutused, aga mingid asjad, et ei ole ka nagu hulle libastumisi olnud, et. Praegu selle jutu peale tuli meelde üks lugu, mis, mis juhtus minuga paar päeva tagasi see püüdlikult viisin ära siis jäätmesorte veerimisjaama siis jäätmeid prügi, eks naturaalselt ja, ja seal olid mingid asjad, mida ma sain panna kohe otse, tõsta ära mingitesse konteineritesse ja ära jagada ja, ja kõik oli korras, eks mingid asjad olid siis need, mida, mida platsi peal valitsenud proua ütles, et otsustab, nende eest tuleb maksta. No väga tore, Ma maksan nende eest, kuidas me seda asja siis nüüd mõõdame? Tuleb sõita autoga kaalu peale, sõidame autoga kaalu peale, siis sõidan, fikseeritakse, sõidan sealt maha, tõstan asjad maha, tõstan mängeldes, noh, see oli tõesti nii-öelda ühe käeliigutus. Ja, ja kõik, absoluutselt, mitte midagi, sõidan uuesti peale ja astun nii-öelda siis tasumise jaoks punkti, kus proua siis arutas, teatab ta mulle, et teie kraami oli 40 kilo. Nonsens ei ole võimalik, ma ei suuda iialgi. Ja üldse vähesed ilmselt, kes suudaksid 40 kilo niimoodi lihtsalt randmeliigutusega välja tõsta, kui palju sa oled tähele pannud seda, et, et siin nagu igal teisel või kolmandal sammul, kui palju sa mõtled, selle peale püütakse tüssata ja sa pead olema lihtsalt valvas selle jaoks et mitte avastada endale soolalaengut tagumikus või siis või siis lihtsalt lohku tõmmatuna. Ma ei, ma ei tea, ega ma nüüd nagu paranoilised seda, seda, seda niimoodi jälgi, aga endast ta muidugi seisma, et endale nagu liiga teha või lasta nagu pähe astuda, et ma ei oska nagu öelda. On mingid hundiseadused või sellised hundiseaduste aegu, nagu öeldakse, või selline väljend või kuidas sulle tundub, kas on nagu praeguse aja kohta käiv asi ka? Ma ei oskagi nagu öelda, mina, mina pean ütlema, eesmärk on päris palju siukest nagu inimlikkust või vastutulelikkust või et ma olen. Ma ei oska nagu praegu, nagu öelda, et. Loll enam kirikus ei pruugi peksa saada igal hetkel. Ei tea jah või ma ei tea, mina ei ole nagu saanud või mis pole aru saanud, ma ei tea, et ei, mul on mul nagu tundub just nagu, kui ma eesti ühiskonda vaatan või kasvõi nagu praegu aastal 2010. Et kuigi sihukest nagu inimlikkust ja siukest vastutulelikkust on nagu minu arust nagu isegi kasvanud või mul on nagu meelde või kuidagi, et Ma ei tea, ma näen mingeid siukseid nagu positiivseid arenguid, isegi nagu puht nagu nagu liiklusesse puutub või kasvõi mingi tee andmine või mingid väiksed asjad, aga kuidagi. No see võib ka olla väga ühekülgne, kindlasti mõnel raadiokuulajad on täiesti vastupidine kogemus just tänasest päevast, aga kuidagi niisugune mingi niisugune tervik, mis kuidagi Su sinna ajukoorde ladestub või mulle nagu tundub, et see on nagu paremaks läinud, et et ma ei tea. Väga tore, selle peale on hea kuulata muusikat, mis sul välja valitud on. Nüüd on üks järjekordne lugu, mis pärineb ansamblilt, kriminaalne elevant ja loo nimi on kuku ja siin kuuletega ühte sensuaalset naise häält, kellest sai hiljem minu abikaasa. Kuulame kuku ära ja siis räägime kriminaalselt elevandist ja Gazprientsidest. Ansambel kriminaalne elevant saates R2 piknikul, mille külaline on täna Ülo pikov. Animatsioonifilmide režissöör Ülo, ma saan aru, et kriminaalse elevandi sünnis on sinul olemas oma süü niimoodi ilusasti poeetiliselt väljendudes. Väga täpselt ka ei tea, et Kasparancis selle nii-öelda grupi vaimne liider ja käima pani ja on kindlasti palju õigem sellele vastama, aga aga jah, Kaspariga, kellega me oleme siis nii-öelda õppinud samas koolis ja nii-öelda ainsat diplameeritu animafilmirežissöörid. Et tema on minu filmidele muusikat teinud ka ja just varasematele filmidele ja, ja siis ühe filmi, kas saigi, saigi, see oli ahvi aasta, veel oli selle filmi nimi sai tal nagu grupp kokku pandud ja ja jäin mina muusikaga rahule, jäi ta ise väga, väga muusikaga rahule ja, ja siis jäid nad nagu kokku mängima ja mängivad sellest ajast tänase päevani. Sa rääkisid mulle enne meie siinse avaliku vestlus alguse sellest, et sinul puudub endal igasugune muusikaline kuulmine, kas see hoiab sind ka kuidagi? Kas on jätnud sind ka kuidagi teatud relvadeta selles anima animategemise maailmas, et sul ei ole endal suutlikkust teatud nagu asju taha komponeerida, ise mingit heli juurde luua? Ma ei oska seda öelda, aga ma noh, esiteks näiteks seesama kriminaalne elevant, et ma oleks üliõnnelik, kui ma läks üks pillimees sellest ansamblist, aga kahjuks ei ole nii primitiivset pilli vist olemas, mis nii-öelda millega ma hakkama saaks. Kas oled proovinud seda triangleid, kus tuleb lüüa nagu õigel hetkel vahepeal lihtsalt kyll vahepeal teha? No karta on, et võin sealgi mööda panna, tähendab, et ega vist väga minu peale ei saa loota, aga, aga noh jah, olen kohvreid tassinud neile, ütleme niimoodi. Et aga, aga, aga ma ei oska öelda, see on nagu natuke ka see, et, et kui nüüd küsimuse juurde tagasi tulla, et, et paljud ütleme animafilmimaailmas just režissöörid, kes on ka musikaalselt andekad, teevadki oma filmidele ise nagu muusika. Ja mingis mõttes, see on ju väga tore ja kihvt film on niimoodi tehtud. Mina tähendab, selles mõttes on selle nagu ära tunnetanud, et see ei ole nagu minu teema ja minu võimetele nagu vastav, et ma olen alati kasutanud professionaalseid heliloojaid siis või nii-öelda muusika tegijaid. Ja ma olen jälle nagu õnnelik selle valiku üle, et see on mind elus viinud kokku väga mitme nii-öelda andeka inimesega just muusika valdkonnas ja ja vaieldamatult, kui see on nagu nende teema nii-öelda 100 protsenti ja nad on sellele pühendunud, et nad on ikkagi palju kaugemale seal jõudnud ja nad on palju ikkagi nagu väljendusrikkamad ja palju nii-öelda nagu laiemalt mõtlevad ja vaatavad selles muusika valdkonnas, et, et ma olen nagu väga rahul Nende koostööd, aga mis ma olen teinud näiteks viimastel aastatel just Mirjam Tally ka noor noor helilooja, kes praegu elab küll Gotlandil, Rootsis, aga nii-öelda Eesti tüdruk ja jätkuvalt temaga teeme koostööd ja et mul nagu meeldib, et nende niisugune nagu mul on jälle tunne, et üks inimene ei saa nagu kõike teha, et, et ühel hetkel noh, see sõltub alati nagu inimesest ja mis, mis see konkreetselt on, aga et, et kuigi ma nagu ühest küljest ei, kahed kahetsed. Ma see on ju eesmärk on ju see, et tuleks nagu hea film, et seal oleks nagu hea muusika ja, ja siis ongi nüüd nagu nii-öelda need režissööri valikud, et kuidas ta teeb nad, et kas ta teeb nagu ise või palub nagu naabripoisil teha, kellel on ka kitarr seina peal või süsteem mängi helilooja. No üks, millest sa mööda ei pääse, filmide tegemisel on ikkagi joonistamine, animafilmi režissöör peab ise siiski joonistama. Sinna ei ole teha midagi. No on ka jälle näiteid erinevaid, et, et reeglina tõesti nii on, aga ka neid animatehnikaid on ju nii erinevaid, et, et kui me võtame kas või praegu Eesti Nieldavast tuntuma animafilmitegelase ja, ja nii-öelda valt filmiprojekti, mis on nii-öelda vast kõige tuntum laste hulgas LOTE, siis tegelikult seal on kaks režissööri. Ta on Janno Põldma, kes hoolitseb kogu nii-öelda stsenaarse ja kirjutatud võtate osa eest, ja Heiki Ernits, kes hoolitseb kogu nii-öelda joonistatud osa eest, et kindral reegliteta animafilmitegija või joonisfilmitegija peab olema nii-öelda hea joonistaja, joonistaja, aga see ongi jälle see, et, et pigem ütleme, režissöör just hea režissöör peabki olema väga hea, nagu organisaator, inimestetundja, et et see ongi kõige minu arust hullem asi filmimaailmas, aga miks mitte ka sõjaväes, et kui nagu nii-öelda väga hea leitnant hakkab kindraliks või, või vastupidi, et selles mõttes, et et kui sa tunnetad ära, et see ei ole nagu sinu teema, siis sa pead leidma kellegi, kelle teemas on või kelle nii-öelda intellektuaalsed võimed nagu vastavad sellele ootustele või tellimusele või mis, sa nagu tahad saada tulemust, et et see nagu ongi põhiline, et ega sul on nagu noh tähtis on ju, et oleks nagu hea film ja film, mis nii-öelda nagu töötaks ja köidaks kõik noh, ühel, mis sellel heal filmil peab olema, et siis kui järgmine teema on, et kes konkreetselt mida tegi, eksju, et sa pead leidma need inimesed. Aga ikkagi, sa ise joonistad enda filmidest? Seda, seda ma teen ja seda ma nagu väga naudin seda, ma tahan teha, et see mulle meeldib, jah. Joonistamise võime avastasid sa endas, millisel hetkel või on see ainult selline puhas treenimise küsimus. Ega ma ei olegi seda otseselt nagu avastanud, et eks see on nagu kogu aeg nagu, nagu saatnud, et noh, juba algkooli päevilt on, olen olnud üks nendest tagarivi poistest, kes ikka kogu aeg sodis midagi kuskile vihiku taha kaanele ja eks sealt on nagu edasi kasvanud ja ka kõik need koomiksi vaimustused ja kõik need kõik need asjad kogu aeg on selline nii-öelda joonistamine nii-öelda saatnud minu tegevusi ja, ja, aga ma ei ole kunagi sellist akadeemilist joonistamist nagu õppinud või ütleme, väga minimaalselt, mis nüüd näiteks kui ma Soomes õppisin, et oli, et see on ikkagi selline ütleme, nagu karika, turisti joonistamine või karikad, turistimõtlemine, et ega sihukeste, mingite perspektiivide ja ma ei tea, mis linnavaadetega, seda ma nüüd küll mingi kõva käsi ei ole, et, et pigem see on selline nii-öelda multifilmilik lähenemine joonistusele, mida ma siis nii-öelda teeni harrastan. Aga praegu täiskasvanud inimesena A ja O seiklusi joonistad nii-öelda vabatahtlikult või ainult siis, kui öelda tellimus olemas ja kohustus midagi ära saata. Ei, neid nii-öelda vabatahtlikult, et see oli tegelikult muide, mis seal nende, selle koomiksid on ka huvitav huvitav teema, et pigem läks käima hoopis nagu teise teise külje pealt, et mul tekkis nagu mõtet. No üldse oli siin arutlus kolleegidega, et kas Eestis üldse on võimalik sellist nii-öelda nagu laiemalt mingit koomiksitööstus teha või sellistelt hakata tegema ja Eestist välja kui maja. Ja siis kes arvas, et ei saa ja et see on ikka nii keeruline kõik, siis mõtlesin, et võiks nagu proovida, aga et mõte on see et teeks koomiksi, kus ühe nelja koomiksi selle kolme pildilise seeria joonistamiseks ei läheks kauem kui üks minut. Ja et kas oleks nagu võimalik sellist teha, et, et sa peaks neid tootma tohutus koguses, tähendab ja siis sai tehtud nagu tegelased, kes on nagunii lihtsustatud, sellele astmele, et kui nüüd nagu veel üks täpp on silm, eks ju, kriipson suu, et kui sa nagu ühe täpi ära võtad, siis juba nad enam nagu lihtsustada ei saa, et siis juba ei saa aru siiani paks abstraktne nagu mingi mingid kriipsud prügi paberil, eks ole, ja siis sai hästi lihtsustatud selline koomiks tehtud ja ja põhimõtteliselt see reegel on siiamaani, et nii-öelda minut ja koomiksid ja kui läheb üle, siis panen kõrvale, et ja, ja noh et, et neid on nagu noh ja need levisid nagu netis tähendab selles mõttes, et neid ei saanudki nagu otseselt kuskil nagu pakutud, et nii-öelda nagu puhtalt nii-öelda sõprade ja mingite kes kellele siis iganes need edasi saadeti sealt kuidagi siis nagu Ekspress korjas nad üles ja hakkas ka avaldama ja, ja see on nagu, et nüüd vaieldamatult auditoorium palju suurem tähendab ja mis ongi mis puudutabki nii-öelda nagu nii-öelda nagu koomiksit veel kõige karikatuuri on see, et kui ta ei ole ikkagi nagu avaldatud, kui ta ei ole nagu inimesteni jõudnud, siis ta ikkagi ei ole veel nii-öelda nagu sündinud, et ta võib sul olla ju sahtlis, et mul väga hea karikatuur, eks ju, kuskil, aga noh, et kui keegi ei ole seda kunagi näinud või ainult ise olen näinud, siis ta siis ta ikkagi ei ole nagu noh, ma ei tea, nagunii-öelda valmis või et ütleme, kusjuures mingi maaliga see üldse nii ei ole, et et ikkagi nagu karikatuur, niisugune niisugune just see lühikoomiks, mitte siuke narratiivne, siuke koomiksiromaan, et seal on ikkagi mõeldud sihuke nagu avaldamiseks. Pigem kannab karikatuuri traditsiooni, et et sellega on läinud päris hästi ja selles vallas ma täitsa nagu jätkan ja praegu on isegi lootus soomes saada see avaldatud ja et vaatame, kuidas läheb, et et see on niisugune nagu väike mingi katse ja, ja ma ei teagi, et vaatamissaavut Minuti minuti koomiks ja tegelased on ikkagi samad, need need ei müüa. Millistel hetkedel sa selle tegemise ette võtad või, või, või, või see lihtsalt on noh, ma mõtlen, et kas see on lihtsalt niimoodi, et ahminud päeva päevakavas on siin väike auk ja ma saan asjade vahel teha või, või on see nii-öelda planeeritud? Tegelikult see, see ei ole selles mõttes kolmapäeval kell kaks mulle. Tavaline must märkmik, kuhu ma aeg-ajalt panen igasuguseid mõtteid kirja ja, ja ja siis ühel hetkel ma lihtsalt neid nagu toodan ühe suurema koguse ja, ja siis mingil hetkel saavad ideed otsa ja siis ma panen selle seisma ajutiselt. Must müstiline märkmik kõlab nagu kaubamärk. Jah, jah, see on isegi mul siin kotis, et võin seda näidata pärast, et raadio raadiokuulaja seda näha. Millised need Sa oled teinud vist umbes paarteist filmi või, või enam enam kui 10 kümmekond filmi või siis osalenud eks tegemises. See on piisavalt, ma julgen öelda muidugi teadmata valdkonda ja võib-olla sa ütled, et ma olen, ma olen kaugel tõest, aga, aga mulle tundub, et see on selline piisav kogus naht ühel hetkel järsku mõtlemaks nagu suurelt või tahtmaks midagi nagu suurt sellepärast et teatud asju juba tehtud ja nüüd võiks justkui võtta noh, midagi nagu ette, saad sa aru, mida ma mõtlen, vaid tunned sa nagu selle tunde tunde ära? Noh, selles mõttes, eks meil kõigil või vähemalt eks minul on ka väike marssalikepike paunas seal selle mustamäel märkmiku kõrval, tähendab müstilise musta märkmiku kõrvale. Et, et muidugi nii-öelda mõtteid on ja, ja muidugi tahaks mingit sihukest pikemat filme teha, et, et ega ma ei eita seda, aga noh, et eks siis nagu elu näitab, et nagu ma ennist rääkisime, et vaatame, nagu tuuled kannavad. See, mis sul praegu arendamise faasis on, mul ei tule selle nimi kohe, ma pean siit otsima üles on mul küll tähendatud kusagil ülesse aken ja uks, et see ei ole ikkagi pikem, pikem töö see hetkel ei ole nii reaalselt need asjad veel nii-öelda plaan siin töös. Nii filmivaldkonnas tegelikult nii-öelda need, ma ei tea, õunad valmivad väga aeglaselt, et tegelikult tegelikult isegi nagu üht-teist on, aga noh, sellest on ikka väga varal nagu rääkida, et tegelikult nii-öelda ütleme, et siis tegutsema. See on küll müstiline, kannatlikkust peab selles maailmas olema ikkagi uskumatult palju selliseid rabistajad nagu, nagu mina näiteks kindlasti hakkama ei saaks. Arvatavasti. Ma ei oskagi öelda, kas kannatlikkust, aga lihtsalt mingid protsessid on ikkagi väga aeglased ja nõuavad ikkagi nagu noh, tihti need on seotud paljude igasuguste fondidega, seal on omad tähtajad ja tihti need fondid on ka üldse nagu Eestist väljaspool igasuguseid Euroopa fondid ja seal Teine teinekord. Korra aastas tähtaeg oli kaks korda, siis nendeks ettevalmistamine ja kõik see, kõik, see, nii see aeg läheb, tähendab et reeglina, kui me räägime nüüd nagu ikkagi näiteks täispikast mängufilmist, ikkagi viis-kuus aastat on normaalne ettevalmistusaega isegi täitsa keskmine, et vahest läheb kauem, vahest läheb kiiremini, ütleme professionaalsetel tootjatel jõuda nii-öelda sellest nii-öelda ideest ja kokkuleppest režissööri või stsenaristina teinekord režissöör liitub alles hiljem nagu sinna nii-öelda lõppfilmi esilinastuseni, et viis-kuus aastat. Need on pikad ajad, kuulame vahepeal muusikat ja siis siis jätkame, mis sul näpu all nüüd on? Järgmiseks kuuleme ühte sellist ansamblit nagu Helletused ja see on laul, suur tamm ja see on lihtsalt väga tore lugu. Ära pane seda veel mängima, ma saan sinu käest küsida selle küsimuse, mille järgi sa iseenda jaoks elekteerid selle, et mis on hea muusika ja, ja, ja, ja, ja mis sulle meeldib ja mis sulle töötab? See on nüüd ka hästi raske küsimus, et ma ütlen kohe ära, ma nagu tohutu Eesti muusika nii-öelda fänn või mulle tohutult meeldib, et ma olen avastanud, kui kellelegi plaate ostan, siis ma ostan ikkagi nagu Eesti maastik, plaat, et mulle ei meenugi, et ma nüüd viimasel ajal mõnda mõnda võimalike töö jaoks või mingit see on vaja nagu otsida spetsiifilist mingeid noh, artisti või mingit klassikalist muusikat ja siis on tuld nagu ostetud või tellitud kuskilt aga eelkõige nagu Eesti muusikat ja ja ma ei tea, ma ei oska ja öelda, et, et noh Miski, mille tunneb nagu lihtsalt ära või nagu miski, mida tahaks nagu veel kord kuulata, et see muide hästi huvitav teema, millega ma olen nagu filmivaldkonnas tegelenud, et, et et vaata, kui imelik on see, et, et meil kõigil on nagu oma lemmikmuusika lemmiklaulud ja me oleme nõus neid kuulama nagu sadu kordi võimalik isegi 1000 korda ja siis, kui see tuleb nagu 1001. kord, sõidame autoga, tuled raadio kõvemaks ja sulle meeldib see. Ja meil kõigil on oma lemmikfilm, filmid ei vaata neid nagu mitu korda isegi näiteks. On ka mitmeid ja väga mitmeid lemmikfilme ja kui näiteks teles tuleb kino näinud, seda ma ei hakka vaatama, ma kuidagi ei taha rikkuda seda esimest emotsiooni või seda, mis ma nagu sain, tähendab seda suurust, seda ja, ja ei vaatagi. Vahest vaatan nagu kaks korda või noh, et kui siin vaja midagi, kas siis noh, õpetamise jaoks nagu analüüsida või seal midagi otsida, näidata nagu, et, aga aga vaata kui imelik. Sandersi muusikaga saab uuesti ja uuesti kuulata siis seda suurt tammel kuulamegi kuulame. Wilde'i. Vaadan vaada. Taati tamme jõudi, kan kattis taeva, tahtis taevas uut ajada, hoogsad piiri, puugeedi. Riivid peenrad pillutama. Miina jood töölasse noortele. Loodetavasti jõudsite mõelda, miks muusikat saab kuulata ikka ikka ja jälle, aga filmi ikka-ikka-jälle ei taha vaadata üle, see on väga huvitav, ma arvan, selle, selle teoreetilise vestluse juures võiks jätkuda jätkata kaua, aga et meie aeg On napsis siis jätkakem teistsuguste teoreetiliste vestlustega tänase ärgaks piknikul, saatekülaline on Ülo pikov, Ülo kuna lapsel analüütiline mõtlemine mulle tundub, on, on väga, väga, väga sinulik või, või sulle omane, millest on tekkinud see, et et Eesti on selline kõva animamaa, me oleme siin rääkinud. Priit Pärnast, kes, kes on, kes on klassik juba juba juba elades ja, ja legend ja, ja, ja maailmas animaringkondades vaieldamatult kõva tegija, eks see sinu enda auhinnakapis on, on preemiaid ja tunnustusi ja, ja teistel tegijatel sama moodi. Et millest see tuleb, noh, võib-olla ma tõesti ei tea, noh, ma pean tunnistama, ma ei tea leedu animamaailma väga hästi, aga mul on jäänud mulje, et me oleme nagu siin siin rohkem tegijad tegelikult kui me keskmised eestlased oskame arvatagi. Raske öelda selles mõttes, et, et see on nii, et ütleme animamaailmas ja filmimaailmas üldse laiemalt Eestit tuntakse kui animamaad ja väga-väga tugevat isegi ühel festivalil mingil paneeldiskussioonil, see ükskord nagu vaieldud, tutatud ütleme niimoodi, et et mis võiks olla Euroopa animapealinnad, kus on nii-öelda ja tegelikult isegi paljud nagunii-öelda ka Väliskriitikud tõid välja, et miks mitte Tallinnat, et siin on noh, see on ka üks põhjused, Elbertuganovi poolt asutatud nukufilm. Ta oli isegi no mitte nüüd päris esimesi, aga üks esimene animastuudio üldse nagu Euroopas laiemalt mitte päris esimene. Aga nukufilm tähistas nüüd paar aastat tagasi oma 50-ni aastast juubelit ja siis Rein Raamat seitsmekümnendatel aastatel asutas joonisfilmi. Ja, ja see on kuidagi niimoodi nagu, nagu läinud, et ja muidugi, mis on tegelikult jälle väga-väga hea ja mis on praegu tagan nagu Eesti animafilmi sellise, ütleme siis jätkuva edu on ikkagi see, et on olemas väga tugevat stuudiod ehk tootmisbaas, et tegelikult enamuses sotsialismimaades olid sarnased stuudiod või niimoodi riiklikult noteeritud suured stuudiod olid Poolas, oli tšehhidel, tšehhidel oli väga tugev traditsioon, neil on üldse ajalooliselt keskajast juba nukuteatritraditsioon väga tugev. Aga siis, kui nii-öelda see sotsialistlik riigikord lagunes, siis ka kõik need suured stuudiod lagunesid ja nii-öelda asjad tassiti laiali ja igaüks tegi nagu oma stuudiumi S arvutiga ja, ja noh, nii see läks, et, et, et kuidagi nagu lagunes ära. Aga lihtsalt, mis Eestis juhtus tollased filmi tegijad, nad suutsid säilitada teada, et tegelikult tollal nad olid Tallinnfilmiosakonnad, olid nukufilme, Tallinn film, et nad säilisid või hakkasid tegutsema eraldi stuudiatena, aga praktiliselt kogu seesama tehnika jäi sinna mida siis aastatega on muidugi nagu moderniseeritud, et ega tänapäeval ei kasutata enam seal siis kaheksakümnendatel aastatel kasutuses olla, tehnikat, aga aga vähemalt niisugune tootmisnii-öelda baas, kus on professionaalsed inimesed, ütleme, animaatorid ja kogu see niisugune nii-öelda abipersonal kõige paremas mõttes. Ja erinevad režissöörid vahelduvad ja ja nendel on hästi Tugasse nagu taustasüsteem. Ja, ja teine asi, mis on ka stuudio, annab, on see, et kui film saab valmis ega siis alles mingis mõttes, sest ilm hakkab elama, keegi peab seda festivalidele saatma, kellelgi peab olema üldse infot, kus toimuvad, mis festivalidel kuskil peavad olema, noh, et keegi võtab või mingi keegi võtab stuudioga ühendust, et tahame teha täie nii-öelda meie mingit esitlust ja programmi ja et, et see on ikkagi selline, et nagu ütleme, et suurem, organiseerib ürituse vorm võidab alati väiksema, et et on olemas alati üllatusi ja ma üldse ei eita ja mitmekesine maailm ongi ju nii-öelda nagu rikkam, et peab olema ka nii-öelda väga niukseid väike stuudioid, ühe mehe stuudioid ja vaieldamatult aga pikas perspektiivis ja ütleme nagu nagu ala säilimise arengu huvides on ikkagi vaja siukest suuremat Strugisse struktuuri. Eestis on seal olemas. Sellise projekti tegemise ajastul, kui on olemas tõesti nagu sa ütledki struktuurid, et see ongi juba iseenesest edu see aitabki meie asjadel nagu kuidagi paremini minna ja inimestele rahulikumalt. Rahulikumalt töötada ja, ja noh, noh kasvõi kõige lihtsam näide see, et, et ütleme Priit Pärn sai praegu filmi valmis ja ta ei käi enam stuudios, aga kui ta näiteks aasta pärast tahaks uuesti filmitehases ikkagi kõigi eelduste kohaselt on nagu stuudio nagu olemas ja seal on inimesed, kes on isegi äkki muutunud professionaalsemaks vahepeal neid on treenitud nii-öelda teiste filmide ja asjadega, et see on ikkagi nagu noh, professionaalne kollektiiv, et kui selline nagu ühe mehe bänd filmi valmis läheb puhkusele, võimalik, et ta ei saadagi seda kuhugi või et, et seal on ka puht juba siuksed nagu leviprobleemid. Ta alustab järgmisel korral selle koha pealt, kuhu ta jättis pooleli või kus eelmine kord lõppes, eks ju? Jah, ja kas ta üldse suudab nii-öelda oma niisugust tehnikat või nii-öelda riistvara tarkvara uuendada, mis ka tegelikult arenemine tohutu kiirusega ja mis ka kõik jälle maksab tohutult. Et, et, et see on tegelikult teinekord mingid siuksed, tehnilised tehnilised eeldused, aga, aga praegu nagu päris hea, et, et seal on ka kindlasti probleeme ja paljusid asju ja nendest ei ole üldse mõtet praegu siin raadio kahes stuudios nagu nendesse nii-öelda süveneda, aga, aga põhimõtteliselt et suudeti säilitada suured stuudiod, et see on nagu tagant jätkusuutlikkuse ja, ja edu. Ma räägime veel üha, aga nüüd juba palju sisulisem asja selgeks eesti animafilmides üldiselt nii palju, kui ma olen vaadanud ja ma ei ole pannud linnukese kirja teinud spetsiaalset loendust, aga sõnalist osa on mulle tundub vähemalt nii palju, kui ma olen jälle mujalt maailmast tulnud, animat näinud, on nagu suhteliselt vähem. Miks meie filmides ei räägita, millest see küsimus seal on, ehkki ma ei arva üldse, et sa rääkimine oleks väga kohustuslik või vajalik, aga see hakkab ühel hetkel silma, et see oleks justkui stiil või, või oleks mingi suurem asi osa? See on tõsi, nii on, aga ma ei oska seda seletada ja siin on jällegi on nii-öelda nagu väliskriitikud võrrelnud nii-öelda lausa mingeid rahvaste või erinevate rahvuste loomust ja et just animafilmi kaudu selle maa animafilmide kaudu üritanud seda avada ja siis on alati ka välja toodud, et Eesti filmid on siuksed, dialoogi, vaesed või praktiliselt dialoog, puudub, et. Dialooge on siiski jõudnud ka ju inimeste sekka kõige kuulsam ma arvan, mis on inimeste sekka jõudnud animafilmist. Just nendest ongi Juulia Viktor, eks ju? Jah, intensiivne dialoog. Jah. Kuidagi nii läinud, ma ei oska öelda, noh, puhttehnilise tegelikult on. Ma ei usu, et see on põhjus, aga see on pigem nagu positiivne tagajärg, et Fir filmel lihtsam levitada, sa ei pea neid tõlkima, sa võid igale festivalile saata ja neid on ka kergem näidata, mis iganes maa televisioonis, et sellele nagu vaeva näha igasuguste tiitrite ja subtiitrite ja muude asjadega. Aga ma ei usu, et nüüd et, et kuidagi filmirežissöörid on algusest peale nagu. Madalam eelarve, eks ju ei näe, tõlkeraha ees on teinud. Aga et kui nad on midagi, on läinud jah, kuule, mis riikides oled sina näinud sinu enda filmid, kus kohas kõige paremini lähevad, sest selge on see, et audiovisuaalne või ütleme jah, selline audiovisuaalne keel nõuab ikkagi teatud noh, ühes keeles rääkimist ühes audiovisuaalses keeles rääkima, sest ma olen päris kindel, et need vahed on olemas. Mis piirkonnad, paigad on, need, kus sinu filmide peale inimestel silm põhjalikumalt särama hakkab. Noh, see on ka jälle hea küsimus, aga see on nagu mul on mul olnud õnne ja ma olen päris palju saanud oma filmidega reisida nii käinu Ameerikas, Kanadas kui Jaapanis, et, et tõesti, need reaktsioonid on erinevad ja need suhtumine on erinev, aga samas peab kohe ütlema see, et ütleme, kes meid tuleb, sinna ka vaatama ei ole päris nagu inimene tänavalt, vaid tal on mingi huvi või ta mingi ala kas fanaatik või selles valdkonnas tegutsev või, või kuidagi või seda ala õpib või kuidagi kuidagi teda huvitab, et tal on juba selline nagu poisike, tiivne eelhäälestatud. Et, et ma ei teagi, noh, eks, eks ma vastaks nagu jaapana, aga kogu jaapani kultuur ja kogu ju nende nii-öelda suhtlemine ja suhtumine üldse nagu kunsti ja ja on nagunii teistsugune, et, et ma arvan, see ei ole nii filmist filmist kinni kui pigem neist. Meie kuulajate hulgas on kindlasti väga palju neid, kes selle kahetunnise vestluse peale nüüd hea meelega hakkaks otsima, kes võib-olla ei ole varem lihtsalt sattunud vaatama asju, mida sa oled teinud, millest sa soovitaksid, alustada, mis on see film, mis aitaks sinu tegevusele kõige paremini külge? See ta on ka nii raske, et. Et noh, esiteks ma pean seda ka ütlema, et ma nagu seal on koos oma nende filmidega, et, et nii-öelda kasvõi, kui ma võtan oma mingi koolilõputöö, mis sel hetkel oli minu mingisuguste Maide võimetaja joonistusoskuste nagu lagi, siis ma praegu seda ei ole, kuigi ta on mul endiselt nii-öelda väga armas ja hea pelm, aga kabutšina jah, aga, aga, aga ma ei tea, noh ütleme, millest siin ennist oli ka juttu, et mis me tegime siis koostöös Priit Pärnaga ja kus oli ka Kaspareancise Priit Ender oli Frank ja Wendy ja seda peaks olema täitsa nii-öelda avalikult võimalik saada nii-öelda video laenutustes siis DVD näol ja ka poodidest osta DVD-d ja minu teada seda on võimalik isegi Elioni TV-st vist kuidagi tellida või vaadata, et ütleme, kellel on huvi, see, selle leiaks üles, et sellest võiks alustada. Pöörase kiirrongitempoga hakkab vaikselt lõppema, me saame tõesti mängima panna õige pea nagu viimase loom. Aga enne veel vaataks natukene tulevikku ja, ja mõtleks lihtsalt selle aja peale, mis näiteks võiks olla, ma ei tea, 10 või 15 aasta pärast, kui seal aset hetkeks sellisel ettevaatamise unistuste kangal lehvida, siis mis võiks, mis võiks juhtuda, mis võiks olla? Nagu nagu minu elus või eesti animamaailmas või, või, või mis mõttes? Hauka hauka mõlemad, kui sa tahad. Noh, nagu ma ennist rääkisin, et, Pikk film võiks olla valmis juba tehtud. No ütle, ma tegelikult nagu hakkaks, nii et, et loodaks see nii-öelda anima üldse, millest me rääkisime, kõik need stuudiod ja asjad, et need nagu säiliks ja kõik nagu jätkuks, et ega ega siin maailmas ju ei ole kindlat midagi ja, ja seal sama palju just siin eriti nüüd nii-öelda kärbitud eelarve tingimustes ju mitmeid nii-öelda kohti, kus ta on täitsa nagu juba juba nagu, nagu kriitiliseks läinud ka stuudio suudab jätkata ja kas suudab siit nagunii-öelda edasi minna, et siiani on nagu hakkama saadud, et pigem nagu väga loodaks, et, et nii-öelda säiliks võimalus ja soodne, soodne pinnas teha animafilme ja küll tuleks siis ka need nii-öelda pikemad ja lühemad animafilmid, et kas te neid mina või teevad nüüd neid kunstiakadeemias pivad või värskelt lõpetanud tudengid või hoopis kolmandad inimesed, et see on, see on juba nagu teine teema, et lihtsalt et väga lihtne on mingeid asju nagu lõpetada või, või kuidagi nii-öelda nagu ajutiselt seisma panna, aga tihti nad võivadki jääda ja, ja kogu traditsioon katkeb või saab väga palju haavata, et pigem ma tahaks, tahaks väga loodaks, et see nagu jätkuks, et. Ja kui sinu enda tehtud asjadest võiks olla siis 10 või 15 aastat hiljem tänasest päevast 10 või 15 raamatut riiulitel. Aga ütleme, see raamatute teema mulle kuidagi muutunud väga nagu hingele, lähedaseks ja, ja selles valdkonnas ma kindlasti tahaks nagu jätkata ja juba, et nii-öelda nagu töö käib, et siin juba kuskil hilissügisel peaks ilmuma üks raamat, mis on puhtalt lastele mõeldud ja üks selline nii-öelda just animavaldkonna ehk sihuke teoreetiline animatsioon filmiraamat anima, Sofia täpselt, mis on nagu rohkem siis ütleme õppematerjal ülikoolidesse ja siuksed, teoreetilised kirjutised. Et, et vaikselt ma üritan ka nende raamatute valdkonnas jätkata, aga ka film on ikka nii-öelda nii-öelda see armastus ja kutsumus ja mida ma nagu õppinud, et film on nagu põhiline, et ega kes on nagu ikkagi nagu filmi saanud teha, et ega see, see jääb selle juurde nagu igavesti, et see on natuke nagu, kes on saanud lavalaudadel käia, et ega, ega see näeb neid unes ja sellele nii-öelda see tahab sinna tagasi. Filmiga vist on samad. Väga tore, suur aitäh sulle tänase vestluse eest, ma loodan täpselt nii need asjad kõik. Meie eludes lähevadki, nii nagu me, nii nagu me ühel või teisel hetkel julgeme tunnistada. Tänase R2 pikniku külaline oli animatsioonifilmide režissöör. Aga ma julgen öelda, kirjanik ja, ja, ja, ja, ja mitut kanti loomees Ülo pikov meie saadet, vaata maa viimane lugu, milleks mulle vähemalt tundus, et nende avataktid kangesti selle laulu moodi, mida. Vaiko Epliku kosk ja, ja tahtsingi temaga nagu lõpetada, et ta on väga hea helilooja, ta teeb väga head muusikat mulle meelde, ma isiklikult ei tunne, aga pole kokku puutunud, aga äkki tulevikus kõikide surematute ja suurte filmide raames, et äkki õnnestub temaga koostööd teha, et, et minu arust tema film muusika on väga sihuke filmilik kõige paremas mõttes, et, et ma tean, ta on üht-teist teinud ja päris hästi õnnestunud ja et tahaks tulevikus temaga koostööd teha, et kuulakski siis lõpuks Vaiko Epliku. Aitäh Ülo sulle selle vestluse eest uus ärgaks piknikul on eetris juba nädala pärast. Järgmisel nädalavahetusel. Nautige kuulmiseni. Aga see vägivalla koos ka ostujõud vajab tuge koos päikse kaheksa. Sarnane on ka üht rääki omaga laenud meloosel. Üht oma. Ta kärge