Tere, head kuulajad. Alanud saatetunnis kuulete sellest, mida maapõu sel suvel Eesti ajalooteadusele on pakkunud. Arheoloogide kõige kiirem tööaeg ongi ju suvi. Kus ja mida sel aastal Eestis kaevati, millised olid seni põnevaimad lavastused? Sellest rääkisin professor Aivar kriiskaga ning käisin ka Võrumaale uudistamas Rõuge eksperimentaalarheoloogia rekti kus arheoloogiamagistrant Viire pajust eestvõttel kerkib muinaselamu rekonstruktsioon milles asuvad talvel elama ja ent muinasaegses olmes proovile panema ka inimesed. Mina olen Arp Müller ja alustamegi vestlust sellest Aivar kriis ka Tartu Ülikooli laboratoorse arheoloogiaprofessorina ning ajaloo ja arheoloogiainstituudi juhatajaga. Kui olevikust ajas tagasi hakata liikuma mineviku suunas siis kust üldse algab arheoloogide huvi? Ja kas näiteks aastast 1991, kui Eesti taasiseseisvus võiks ka näiteks juba midagi arheoloogiavahenditega leida ja uurida? Arheoloogia huvi tegelikult hakkabki? Ta lausa sellest hetkest, kui me teiega räägime. Kui me võtame maailma arheoloogia, siis maailma arheoloogias on küllaga näiteid, seda, kus on, on uuritud väga lähiminevikku, arheoloogiliste meetoditega. Arheoloogilised väljakaevamised on tegelikult ajatud, et nad sobivad uurima minevikku muidugi väga-väga kauges ajas ehk siis esiajas, kus kirjalikke allikaid tule ja kus on üks ainukesi viis ja üleüldse teada saada, mis minevikus aset leidis. Aga mida aeg edasi, seda rohkem arheoloogiahuvi on olnud suunatud tänapäeva suunas ja ja, ja me usune Eestis kaevame väga hea meelega juba 19. sajandi ikka kahekümnendat sajandit ja see lisab ajaloo käsitlustes uut materjali. Aga aastast 1991 veel ei ole mõtet midagi kaevata, on ikka longist küsimuse püstituse asetuses on, on probleeme. Sellest peabki lähtuma, et milline on küsimuse asetus, aga aga annab uurida väljakaebamistega kõikvõimalikke toonaseid ehitisi, mis on praeguseks ajaks näiteks lammutama tatud. Nende kohta on võimalik saada teadmist, uurida aga see vene sõjaväebaase, mis on meie alal olnud sõjaväetegevust muuhulgas noh, kõikvõimalike õppuste näol nende kaitseehitiste rajamist, kaitsekraavide kaevamist, seal on kõik võimalik uurida. Aga räägime sellest, millega reaalselt siis eesti arheoloogid praegu tegelevad ja kuhu Eesti arheoloogiahuvi on suunatud? Suund on õige mitmeid ja, ja arheoloogid tegelevad ka, aga erinevate asjadega. Noh, Eesti on loomulikult ju suhteliselt väikese arheoloog konnaga riik, mis tähendab seda, et meil on kahtlemata olemas missioon, kata tervenisti Eesti ajalugu arheoloogiliste meetoditega arheoloogiliste uurimistega, ehk siis meie tööd hakkavad pihta esmaasustusest ja, ja lõpevad valdavalt seal kusagil seitsmeteistkümnenda, 18. mõnevõrra ka juba 19. sajandi piiri peal. Kui palju Eesti arheoloogid peavad tegema nii-öelda avariideid. Ja kui palju saavad eesti arheoloogid uurida seda, mille vastu tõepoolest on kõige suurem teaduslik huvi? Päästega kaevamised ja sealhulgas ka avariikaevamised on kahtlemata olnud nüüd Eesti taasiseseisvumise ajal üks põhiline arheoloogide töö ehk siis kõikvõimalikud uusehitised, et oled siis teed, on need majad igal juhul, kui nad satuvad muistise peale siis nende ümberehitamist või ehitamiste või, või igasuguste kaevetööde käigus on, on tarvilikud arheoloogilised uurimistööd. Eks sa nüüd jätnud loomulikult oma pitseri Eesti arheoloogiasse ja ilmselt jätab veel pikaks ajaks. Valdav osa Eestis tehtavatest uurimistöödest on just nimelt päästeotstarbelised ja ma usun, et ka suurem osa eesti arheoloogidest on viisil või teisel seotud just nimelt päästekaevandustega. Aga kahtlemata uurimisasutused, et ja teadusasutused, õppeasutused, ehk siis meie kaks ülikooli, Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikool ja veel mõned muuseumid tegelevad ikkagi süstemaatiliselt ka teadusuuringutega või siis ainult teadusest lähtuvate arheoloogiliste uuringutega. Ja no vähemalt Tartu Ülikoolis on meil olnud kindel eesmärk. Kata esiajal osas ära kõik olulisemad perioodid. Aga kas avarii kaevamine, kui kuhugi paigaldatakse mingisuguste toru või trassi kaevatakse lahti parameetri laiune riba, kas avarii kaevamine arheoloogile on huvitav või pigem on see selline kohtus, et tuleb ju läbi kaevata ning ajastusele on no seal on kaks asja, tähendab arheoloogile on see kindlasti huvitav. Olete öelnud, et, et noh, kui on tegemist hea arheoloog, kui ka siis ei ole olemas uurimisperioodi või uurimisküsimust, mida ta enese jaoks suudaks ilusaks mõelda. Et see on minu meelest hea ja, ja sellise keskpärase arheoloogi oluline erinevus, et kas ta tahab sellest materjalist saadaga teadustulemust mitte siis ainult teha käsitööd, et oleks auk maasse kaevatud, fikseeritud, dokumenteeritud, kõik semis nähtakse. Aga ma arvan, et eks päästekaevamised on ühelt poolt õnn, tot, õnnetus, õnnetus on ta loomulikult sellepärast, et arheoloogilised väljakaevamised on kõigedestruktiivsem meetod arheoloogias. Ja üldine tendents on ikkagi selle poole, et arheoloogias destruktiivset meetodit kasutatakse võimalikult vähe. Ehk siis iga kord, kui me mõistis, saame, me saame mingisuguse uue teadmise aga samas ka lõhume selle ja seetõttu noh, mida vähem kaevame, seda, seda rohkem tegelikult. Me säilitame seda pärandit. Aga teiselt poolt otse loomulikult need päästekaevamised annavad ka tohutult palju teadusele juurde, et eks me peame seda kooliraha maksma õpiraha maksma. Midagi teeme valesti, midagi läheb valesti. Aga, aga see materjali hulk, see hulk leid teadmisi ehitistest, kultuurkihist, muististe paiknemisest on ikkagi väga-väga oluline, mis nende päästekaevamistel juurde tuleb. Et see on selle positiivne pool ja, ja see on, no ütleme siis teadusele, aga on väga-väga kasulik proovida erinevaid meetodeid. Vaata seda informatsiooni. Nõnda asi tegelikult, et see raha ei tule vahetult siis noh, nii-öelda teadusrahastuse enese seest vaid, vaid tuleb nii-öelda tellijalt ehk siis uusehituse tellijad nõuseksi tegijalt mainisid juba Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli Edison Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi arheoloogia osakond ja on Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut. Kas need ongi siis Eesti kaks põhilist keskust? Jah, mingis mõttes võib öelda küll, et need on kaks põhilist keskust. Sellele lisaks siis veel eraettevõtteid ja, ja muuseum. Aga ma usun, et niisugune plaanipärane uurimist, töö ja tegevus on ehk kõige selgemalt väljendatud selles kahes ülikoolis ja ennekõike loomulikult jama, millised on nagu Tartu ülikooli perspektiivid ja mõtted ja ja nagu ma ütlesin, meie asi on ikkagi kata võimalikult laialt ja võimalikult mitmekesiselt kogu seal uurimine. Siinkohal tõime vestlusesse Aivar kriiskaga pausi, et kuulata salvestust, mis tehtud Võrumaale. Seal toimub nimelt arheoloogiline eksperiment, et saada teada, kuidas raua ja inimesed endale palkidest maja ehitasid ja kuidas seal elada, oli. Räägime Rõuge linnamäe läheduses, kus käib praegu hoogne ehitustegevus. Siin mõned mehed raiuvad kirvega. Üks teine puurib oherdiga auku palgi sisse. Kolmas inimene laulsid minu jaoks tundmatu tööriistaga palki puhtaks. Mina räägin Tartu Ülikooli arheoloogiamagistrant Viire Pajustega, kes on kogu selle ettevõtmise taga siin kõigepealt täpsustame, et mis on see minu jaoks tundmatu töölist. See tundmatu tööriist on liimmeister ja sellega mitte ei laasita, vaid kooritakse. Tavapäraselt inimeste jaoks arheoloogia tähendab seda, kui kusagilt kaevatakse midagi välja, leitakse leidude põhjal, tehakse järeldusi ja täiendatakse meie ajaloo fakte, aga miks teie olete hoopis teistpidi siis lähenenud arheoloogialeja hoopis ehitate miskit üles? No tegelikult on asi niimoodi teks, minugi töö aluseks on ikkagi kaevamistulemustel põhinev materjal, ehk siis arheoloogiline materjal, mida me kõigepealt välja Me peame ja siis teeme selle mõttelise rekonstruktsiooni. Ja nüüd me proovime seda reaalselt järgi, et kas asi töötab. Et seda asja võib siis nimetada nagu eksperimentaalarheoloogia, ehk siis Ongi eksperimentaalarheoloogia. Praegu on kerkinud siia juba üheksa polgi kõrgune vastu umbes 30 ruutmeetri suurune elamu. Millist ajastut see peaks siis rekonstrueerima? Konkreetse maja eeskuju on pärit viikingiajast, ehk siis kuulub ajavahemiku aastast 800 kuni 1050 peale Kristust. Aga selline ehitustraditsioon, selline hoonetüüp on juba oluliselt vanem, ehk siis ristnurgaga rõhtpalkehitis oli tuntud juba pronksiajal tol ajal küll veidikene pikemate seintega ja vahepostidega, sellepärast et üle kuuemeetrine palk kipub seinas vajuma. Ja siis on selleks toeks vaja tugiposte. Kuna meil on siin ilma suhteliselt niisked ja külmad, siis hakati järjest väiksemaid maju ehitama, et inimestel ikkagi seda sooja piisab. Kas siin, Rõuge linnamäel või ümbruses on ka mõnda täpselt sellist või sellelaadset mujal? Kas nüüd täpselt seda me ei tea, et meil on ikkagi tegemist hüpoteetilise rekonstruktsiooniga, sest põhiline, mida me välja kaevame, hoone põhjad, orgaanilist materjali, meie pinnas säilitab halvasti vahetevahel üldse mitte. Antud hoone eeskujuks on tegelikult ainult savipõranda jäänused ja hoone siis minu arust uksepoolses nurgas on kivil asu, mida mina tõlgendan kui ahju põhja. Miksma Ma julgen väita, et uks on selle koha peal, kus ta on. Et selle hoone põhi asus siis selle neemiku läänetipus, kus lihtsalt vastas oli juba kaitserajatis kolmest küljest piiras seda hoonet kaitserajatis ehk siis tal oli võimalus väljuda ainult ühte suunda selle linnusega hoovipoolsesse külge. Et siis ukse asukoht on ka enam-vähem kindel. Ukselävi asub teise palgikorra kõrgusel. Sellel põhjuseid mitu, esiteks selleks üks, et külm ei pääseks majja. Uks on väike, täpselt sama samasugusel põhjusel, inimesed olid ka väiksemad, vot ei olnud. Muinasaja inimene oli umbes sama suur kui meie oleme praegu aastal 1200. Nii palju kui ma mäletan, naise keskmine pikk, kus oli meeter 64, tema keskmine kaal oli 56 kilo, ehk siis keskmise pikkusega naised üsna saledad, üldsegi mitte Jessakad. Ja nii nagu arvatakse praegu, et eesti talunaine pidi olema jässakas maadligi ei ole. Mehed olid keskeltläbi Meters 73, vist, kui ma hästi mäletan. Nii et nad ei olnud väga väikesed väikesed inimesed keskajal. No tõenäoliselt muutus rahvastiku arv, ehk siis inimesi tuli juurde ühe inimese kohta põllumaad vähemaks, seda toidulaud kesisemaks tõenäoliselt. Räägime ka majast veel. Milliseid ehitusvõtteid, milliseid töövahendeid te siin kohapeal kasutate? Kohapeal on põhiline töövahend kirves ja väiksemate nikerdamise tööde juures tuleb siis peitel appi, et siin ukse tappi, keeled, pesad, uksepostide tapipesad on tehtud siis peki abil. Kas muinasajal ka juba peitel oli olemas, tahaks uskuda? Ta oli, et ma ei ole seda ise suutnud järgi kontrollida, et aga tõenäoliselt ikkagi oli olemas, et eks ma siis lähen pärast, uurin need hoidlad läbi, et kas siis oli või ei olnud ta ikkagi üsna tõenäoline on, tuli. Jaa, soojustate siis samblaga ja päris esimese palgirea alla, olete kase tohtu pannud? No tegelikult need mõlemad on hüdroisolatsiooniks kasetoht kindlasti hüdroisolatsiooniks palgi alla pandud, selleks et maa pealt tulev niiskus ei kahjustaks palki, et hoiaks teemalisele palgimädanikku esialgu vähemalt niiskus isolatsioonina teatud määral toimib ka turbasammal turbasammal ja annab niiskust, kui vaja, võtab seda niiskust. Ehk kui siis praegu on olnud siin päris palju neid vihmased ilmasid siin päris korralikult sadanud palgid lähevad märjaks, siis see sammal hakkab tõmbama palgist vett välja. Ja siis ta hingab sealt pragude kaudu selle vee välja. Aga tegelikult palk peakski ju mitu aastat kuivama, enne kui seina panna. Noh, jah, see on siis kui ja ehitatakse mootorsaega, aga kui on vaja ehitada kirvega, siis on ta ikkagi toorest palgist nagu mõttekam teha, sellepärast et muidu põrutab ikka käed päris korralikult ära, see töö läheb oluliselt raskemaks. Vaigune puu läheb kõvaks. Et oksakohad veel eriti. Seal on see vaigu kontsentratsioon suurem. Uks ise on peenikene, niiet sellest kohast kirvega läbi lüüa on nagu kivikirvega lüüa, ma arvan. Kes kõik need nädalad siin ehitamas käinud? Noh, esimesel nädalal oli natukene arheolooge natukene sõpru, osad sõbrad on alles isegi jäänud siiamaale mul abiks on olnud mul taas kehastajaid üks väike meeskond peal, kes siis ka proovisid järgi, kuidas maja ehitamine on. No ma olen küsinud meeste käest ka, et tere, kuidas ta nimi, Hannes olemine, mis eriala meeste muidu olete siis, kui te muinasmaja ei ehita? Trükkal trükikojas, millise töövõtted siin kõige keerulisemad on olnud? Ah keerulist pole siin midagi tegelikkuses, et üllatavalt lihtne on see, et see kirve käsitsemine kui selline on esimestel päevadel, Sa saad ikkagist kirvega joonele pihta, mis on võrana ette märgitud, et see on nagu kõige keerulisem. Aga see on teine, kolmas päev ja ei saa arugi. Jalad jäid terveks. Ei jäänud. Et sai siin esmaspäeval natukene lohakalt kirvega käitutud ja tabasin hüppeliigest kirvega. Et sai kolm õmblust, jääb, pole hullu midagi. Ma küsin teiste meeste käest ka. Tere, kuidas teie nimi on, Andrus, mis teete, Peeter, teil on puur, ehk siis oherdid käes. Ma teen siin tapi kohta, et need otsa palgid püsiksid paigal. Mis teie mees muidu olete? Mina olen erialalt biomeditsiini õppinud, et ei ole väga nagu sihuke erialane töö. Nii, aga mis siis tõi suvel pluss 30-ga ja aeg-ajalt ka paduvihmaga siia rassima? Viire kurb nägu. Aga tegelikult ka, et mida põnevat see projekt, kui selline teile endale pakub? Kindlasti on, Selgeks on maja ehitamis, võtad et teises majas oleks juba iseseisvalt hakkama. Peaaegu võib-olla. Ma tean, siia oodatakse talvel grupi inimesi elama, ka katsetama, kas, kas jääb tänapäeva inimene ellu ja kuidas muinasajal võis ilu sellises majas olla. Kas olete tulemas? No loota võib. Mida pelgalt midagi arvata, et mis siin võib katsumuseks saada. Kuna meil see kasetohukorjamine nagu natuke puudulik, siis ma kardan seda, et katus hakkab natuke vett läbi laskma. Niisugune oht on olemas. Jätkan Viirega juttu, et kui see maja valmis saab, mis hakkab siin sees talvel siis toimuma. No kõigepealt tulebki seda natukene ette kütta, seda maja sellepärast, et värske palk annab seda tärpentini auru päris palju. Ma arvan, et see ei ole suits ja tärpentiini aur koos, see võib olla päris kummaline kooslus. Natukene tuleb teda ette kütta ja siis veebruari esimesel nädalal peaks tulema siia inimesed sisse nädalaks ajaks. Ehk siis paneme proovile, missugune see majas haiglasse siis peab sooja või pea sooja ja kuidas soojus üldse majas dub. Ehk siis need termomeetreid saab olema siin majas päris palju erinevates kohtades erinevatel kõrgustel ja samas kohas ka siis maja välisküljel, et kontrollida temperatuurivahesid suitsu piiriteema, on kindlasti üks küsimus. Et minul on selle kohta oma arvamus, ma ei tea, kas ma saan sellele kinnitust või ei saa, eks seda siis eksperiment näitab. Nii seletame natuke asja lahti, muinasajal ei tuntud korstent ja suits lihtsalt hõljus toas ringi ja juhiti siis välja, kust ja kuidas? Noh, uks ja suitsu väljalaskeavad, aknaid ei olnud, toimib täpselt nagu suitsusaun, et kes suitsusaunas käinud, siis ta teab, mismoodi see süsteem käib, käib kütmise ajal, tegelikult hoitakse seda neid avavusi lahti sellepärast et kui nüüd kütta kinniste uste ega, ja siis lasta hapnik korraga peale, siis võib see väga kiirelt põlema minna. Dist temperatuur on väga kõrgeks aetud ahju kütmisega, kui seda ei kasutada sauna kerisena natukene teised lood, et seda ei köeta nii kuumaks. Aga tuleoht on kindlasti olemas. Küsimus on siis selles, et kas inimesed selles majas elades suitsuses ellu jäävad, kas nende hingamine on seal võimalik ja kas silmanägemine jääb alles. Roomates kindlasti saab hakkama, aga eks need suitsukahjustused silmades olid kindlasti olemas, olid 19. sajandil ja need, see on täiesti reaalne asi. Eks ta oli probleemiks. Aga nädal aega seda kindlaks ei tee. Tänapäeva inimene ta teab, et ta saab ära minna siit. Kas need inimesed peavad siin ka kaheksanda sajandi inimeste kombel toituma ja kogu see olme on justkui kaheksanda sajandi oma? Jah, tegelikult on küll, välja arvatud nüüd see ihu tõlgendamise osa. Et meil on siin omad tänapäeval välja kujunenud reeglid, et avalikus kohas selliseid asju ei toimetata. Teiseks ega päris õues ei teinud seda võib-olla muinasaja inimenegi, vähemalt talvel mitte. Soe koht on laut, tõenäoliselt kõige reaalsem koht, kus siis kükitama käidi. Aga autoril ei ole, meil ei ole, see tähendab seda, et meil on vaja leida mingi alternatiiv. Üks taas kehastaja, kes siin kohapeal oli, tema pakkus välja idee, et Peaks kauplema valla käest selle kõrval asuva vana aidavõtme, sinna peaks panema ämbri, et ainukene vahe, mis tuleb sisse, see lehm ei vaata vastu. No võite lehma pildi panna, aga kas inimesed peavad siis püüdma endale toitu ka ümbruskonnast ise mõne kitse äkki vibuga maha laskma? Seda ei luba meie jahiseadused või ma ei teagi, kuidas neid seaduseid nimetataks, kus nad süüa saavad, no liha nad saavad, soolaliha saavad endale kätte kaks kolm kana, kes siia tulevad, nendest nendest sulelistest Kukekesed leiavad tõenäolist rebuti. Kodukits on plaanis kaasa võtta ja, ja siis sama noormees, kes siin ennem rääkiski siinsest elada tahab. Ehk siis õnnest, tema on ka päris hea kalapüüdja. Nii et ma arvan, et kala on ka neil täiesti olemas. Vilja saavad nad nii-öelda toorkujul jah või kivi, ise hõõruvad jahuks. Teevad siis sellest putru või kokku, seda ma ei tea, seda, nad otsustavad ise. Juurikad, juurviljad, need saavad olema need, mida tol ajal söödi või noh, aedviljad, ka hernes, uba, kapsas, naeris. Kartulist ärge unistage kuhugi, sellepärast et selle selleks ajaks kulumbuski veel sündinud tuli oleks toonud Euroopasse. Nii et jah, meie, eestlaste põhitoidus jääb laua peale. Küll ära siin suitsupiirist rääkisite, aga mis üldisem tulem eksperimendi järel siis peaks välja tulema? Üldine tulem on ikkagi kõik kui mitte ainult suitsupiir, aga kõik kokku, et kas maja on piisavalt soojapidav? Just see, millest me ennem rääkisin temperatuuri, soojuse jaotumine, kui kiiresti ta maha jahtub, kus see suitsupiir on? Kindlasti tekib siin kohapeal veel palju küsimusi, loomulikult siis see, et kuidas inimesed selles keskkonnas ennast tunnevad, aknaid ei olnud, tuba oli pime suhteliselt noh, kindlasti varakult magama, aga, aga mingisugune aeg oli ka vaja selles pimedas toas toimetatud talvel. Ehk siis tehti kõikvõimalikku näputööd ja siukest kergemat käsitööd, mida sai toas teha? Minu arvamus on selline, et inimesed hakkavad ka mingisugustest. Venelased siin alguses hakkab olema see, et arutatakse selle üle, kuidas siin nagu toimetama hakata, kuidas siin ellu jääda, kuidas enda elu võimalikult mugavaks teha ja, ja võib-olla hakkab mingisugusest hetkest peale siin käima ringiga mingisugune hakatakse jutte vist ma ei tea. See on kõik tulevikumuusikamaja valmis saada. Valgusest annab pirrutuli või? Selle piru koha pealt ka väga kindel ei ole, kahjust kindlasti natukene valgust, tuli. Kas te salvestate kõik selle, mis toimub maja sees? Ma kujutan ette, et video peale või kaamera peale seal pimedas suur teiega heli jääks küll peale. Heli jääks peale, plaan on kindlasti panna nad päevikut, kirjutama, et nad kirjutavad oma päeva muljet oma emotsioonid. Siis tahaks panna hirmsasti veebikaamera püsti, et on olemas need infrapunakaamerad, mis ka pimedas mingit liikumist näida näitavad, et, et siis inimesed saaksid jälgida, kuidas nad seal ellu jäävad. Aga noh, see on ka jälle sihuke helesinine unistus, kõigepealt on vaja saada raha võimalikult nõusolekut. Vaatame, kuidas sellega saab. No meie praegu salvestatav jutt läheb eetrisse 20. augustil. Selleks ajaks on ehitusedenenud praegusega võrreldes, mis peaks valmis olema. Tegelikult peaks maja katusel olema. Kas see tõepoolest juhtub seda? Ma ei tea, sellepärast et see kisklema tegelemine tundub meile kõigile päris sihuke peavalu kohta. Me ei tea, kas me saame sellega hakkama, aga me anname endast parima. Aitäh Viira põhjustel. Olgu lisatud, et Rõuge linnamäel toimuvaga saate end kursis hoida veebilehe www punkt. Muinasmaja punkt Edistsibachis punkt com abil. Jätkama siinkohal aga usutlust Tartu Ülikooli arheoloogia instituudi juhataja professor Aivar kriiskaga. Soovisin teada, kuidas tema suhtub sellisesse moodsasse eksperimentaalarheoloogiasse. Näiteks eksperimentaalarheoloogia ei ole moodne ja teiseks eksperimentaalarheoloogia suhtuma väga hästi. Väga moodne ta ei ole, sellepärast et eksperimentaalarheoloogia on üks arheoloogia osa olnud tegelikult väga-väga pikka aega ja, ja isegi Eestis on mingisugused esimesed katsetused juba 20. sajandi alguses tehtud. Aga ma ise olen sügavam, olen veendunud ja ka ise teinud arheoloogilise eksperimente, et et see on üks viis minevikust teada saada. Ja, ja niisugune viiskus sedavõrd head on positiivsed tulemused kui negatiivsed tulemused, et ma tõeliselt naudin neid eksperimentaalarheoloogilisi jutte, mis tulevad ja neid neid tegevusi, mis leiavad aset nii Eestis kui mujal maailmas. Aga kas ka traditsiooniliste väljakaevamiste juures on meetodid muutunud viimastel aastakümnetel suhteliselt vähem, kui me ei pane sinna juurde kõik võimalik mõõteriistu abivahendeid, millega saab joonistada, millega saab pildistada, millega saab võimalikult täpselt mõõta. Aga põhimeetod on ikkagi see, et, et me peame selle pinnase avama. Ehk siis selles mõttes on arheoloogia täiesti klassikaline auk, on vaja maa sisse kaevata selleks et sealt leida siis kinnisobjekte või kultuurkihti vaadata Nende kihtide ja kinnisobjektide ja leidude omavahelised seosed. Seal midagi uut eriti välja ei ole, mõelnud aga see, mis on üldine siukene suundumus olnud, et järjest täpsemaks ja täpsemaks, minnakse nendes mõõtmistes järjest täpsemaks ja täpsemaks, minnakse ka kaevamises ja fikseerimiseks, et kui seal kaheksa sajandi alguses võidi nendeks Kalmet kaevata mingi paar-kolm päeva ja see oli kolme läbi kaevatud siis nüüd üldiselt, et on ikkagi väga mitme hooaja küsimus, ühe kalme läbikaevamine või asulakoha uuringud kestavad võrdlematult kauem, kui seda oli enne. Kust te teada saate, kus labidas maasse lüüa? Selle kohta võib öelda nagu traditsioonidest, see on väga hea küsimus. Seda on küsitud mu käest. Noh, ma ei tea, võib-olla tuhandeid kordi. Sellele on nüüd mitu vastust, tähendab seal on alati olemas mingisugused indikaatorid, mis, mis ütlevad meile, et ühe või teise koha peal võiks olla olla kinnismõistis. Kiviaja puhul ma olen kasutanud päris palju niisugust viisi prognoosinud omaaegset veekogud, ehk siis ennekõike toimib see merede randadel ehk siis muinasmererannad Nad võivad olla tänapäeval väga kaugelgi sisemaal, eriti näiteks Lääne-Eestis. Ja, ja siis teades seda, kuidas juba olemasolevat asulakoht need paiknevad, et eelistatud on seal mingisuguse lahtesid poolsaari või saari siis ma prognoosin selle koha, kus niisugune laht või saar võis olla ja, ja siis juba lähen sinna labidaga peale, kaevan augu maasse ja kas ma leian selle, mõistis või ei leia, nii et olemine järgneb alles sellele, kui musti son reaalselt leitud. Aga räägime sellest, kus sel suvel on kaevatud, eks meediast läbi jooksnud ka erinevaid objekte. Tartu lähedal Saaremaal ka Tallinnas ilmselt me mingit ammendavat loetelu siin kuulajateni ei suuda pakkuda, aga mis teie arvates võiks rohkem tähelepanu saada või mille võiks ära mainida sellest, mida arheoloogid suvel 2010 on teinud? Jah, ega siin niimoodi täit nimekirja tõepoolest ei ole, ei ole võimalik ilmselt mõtetki luua, et eks need ka, mis on olnud palju ja kõigepealt peab ütlema seda. Ma lähen natukene küsimusest kaugemale, et arheoloogilistel välitöödel on õieti kahelaadseid objekte meil ühed, mis sattuda kiiresti meediasse, sellepärast et nad toovad mingisuguse uue teadmise kohe nende väljakaevamiste jooksul seda näha. Nad on põnevad, nad on andvat kohe ja, ja siis on veel ridamisi objekte, mis tegelikult toodavad, et tulemust pikaajalises perspektiivis, kus tehakse päev päeva kõrval või aasta aasta kõrval väga rutiinselt ja tavalist arheoloogi tööd ja siis ühtäkki tuleb see teadmine siis ühtäkki tuleb mingisugune teadmine, mis võib-olla muudab minevikku käsitlust isegi rohkem kui, kui need objektid, mis, mis tegelikult meedias kajastuvad mis muudavad nii-öelda hetkega juba väljakaevamiste käigus. Et ma isegi arvan, et enamik suuri muutusi kontseptsioonilisi muutusi esiajaloo käsitlusel näiteks Eestis on toimunud just nimelt nende rutiinsete tööde käigus. Nii et meil on siis olnud ka sel aastal selliseid objekte, mis, mis on põnevad ja olulised kohe annavad uut materjali ja selliseid, mis on, mis on siis tasapisi ennast tootnud peale Stotmas materjali? Noh kindlasti kõige põnevam leid sel aastal oli kiviaegne matmispaik. Ehk siis 10 luustik kuni sarvist lõpuks jäi kiviaegset luustikku ühest hauast. No see on, see on väga-väga oluline leid. Hästi palju selliseid mõtteid ja probleeme tõstatub see kohe, et kuidas, kuidas need ühiskonnad või õieti siis kogukonnad, et suutsid üle elada näiteks 10 mehe surma ja mis üleüldse võis selle põhjustada, et säärasel tõuseb niisuguseid küsimusi, mis mis annavad tohutult palju, ma usun tulevikus selle kivi tõlgendus mitte ainult Eestis. Ja need 10 luustiku leiti Tartu külje alt Veibri külast ja need on siis Mari Lõhmuse kaevamised Veibri külast, see matmispaik oli varem teada ja, ja seal on ka siis varem tehtud arheoloogilisi uurimistöid. Aga, ja selle aasta leida oli siis üks haud, kus Läti 10 luustiku sealt hauas seest. Ja, ja ma arvan, et küsimus ei ole täiesti suurusjärgu tulemusega, vaid kindlasti see analüüs tulevikus mitte ainult leidmise fakt, vaid see analüüs tulevikus, mis tuleb, on andev tervel eurooparheoloogiale ja ennekõike loomulikult Läänemere piirkonna arheoloogile. Aga miks ikkagi need 10 luustikku on nõnda olulised? Kõigepealt niisuguse ühishaudasid kiviajast ei ole just palju. Teine asi on see, et kui nüüd tõepoolest nii nagu uudistest käis läbi, et, et see võib olla nii, et on tegemist siis meeste ühishauaga siis seda, seda analoogi on ka väga raske kusagilt maailmast leida. Et niisugused suured ühishauad on teada Kesk-Euroopast näiteks, aga nad on ka natukene tõenäoliselt nooremad kui vibri matmispaik loomulikult seal on väga palju uurida, seal on veel väga palju teha. Aga tervenisti see situatsioon iseenesest, et vaatamata sellele, et, et nii suur hulk inimesi on surnud siiski kogukonnad või siis kogukond suutis nad matta, tahad, see ei tekitanud neile vähemalt sellel hetkel veel niisugust seisu, et see kogukond olekski välja surnud ja seal on tohutul hulgal niisugusi, küsimusi, mis isegi kui nad ei saa lahendust siis ainuüksi nende tõstatades tehakse päris suurt teadust, mis on Läänemeremõõtkavas oluline ja terves Euroopa mõõtkavas oluline. Ma tean, et teie ise olete kaevanud Narva jõe kaldal rääkige sealsetest leidudest ja sellest üldse, mida te otsisite aa nüüd Narva uurimisprojekt või uurimistööd on just nimelt see, see teistsugust tüüpi uurimine, kus siis aasta tegelikult ma olen seal Narva kandis ju töötanud nüüd kokku 91.-st aastast peale tasakesi iga suvi natukene aega toimuvad seal arheoloogilised väljakaevamised, mõistmist, otsimised, ja nüüd juba päris mitu aastat toimub see kõik koostöös vene kolleegidega, ehk siis meil on ühine projekt vene kolleegidega seal siis Narva luuga ja mingisugusel ajahetkel sai lihtsalt selgeks, et seda Narva pundart on väga raske lahti arutada, ilma et peaks minema ka teisele poole jõge. Tegemist on niisuguse ühe või isegi lausa kahe laguuni süsteemiga. Ja, ja see on ääretult põnev uurimaks just nimelt rannikuasustust ja selle asustuse sees toimunud muutustest majanduskäitumisest asukohtade, siis elukohtade valikust. Ja see on nüüd niisugune asi, mis ei tooda tulemust kunagi ühekorraga loomulikult ka sealt võib leida haudu tõenäoliselt kui, kui neid otsida ja ja, ja saada mingisuguseid ilusaid, ilusaid ja uhkeid leida. Aga, aga noh, ennekõike on küsimus niisuguses siinses ala läbiotsimises uute muististe selgit väljaselgitamises. Sel aastal näiteks tuli meil siis Venemaa poole pealt seitse uut kiviaegset asula kohta? Jaa jaa, siinses uurimuses ja just nimelt ka koostöös geoloogidega, mida me siis teeme nii Eesti siseselt kui ka ka piiriüleselt, et sellesse projekti on hõlmatud tegelikult rohkesti inimesi, ma arvan, et kusagil 10 15 inimest erinevate erialade teadlasi on, on selle projektiga seotud. Ja noh, prognoos on küll niisugune, et nüüd noh, neli-viis aastat peaks olema siis veel niisugust tõsisemat uurimist enne, kui kui see on see, see on siis küpsenud, see, see alamloomulikult, me teame selle piirkonna kohta, millal sona asustatud, et milline on siis ütleme, arheoloogilist, kultuuriline pilt. Aga see piirkond kompleksina hakkab mängima ikkagi alles tulevikus. Mida küsivad need inimesed, kas või külainimesed, kes teie kaevu järeletulevad ja küsivad, et mida te siin teete nii eesti kui ka vene poole peale mida te neile siis ütlete, mida te oskate neile jutustada, kas nad küsivad, et kes siin elasid, kuidas elad kas ta siis oskate neile midagi jutustada? No küsimusi on õige mitmeid, noh, alates sellest, et kust need kilekotid saite. Aga, ja kuni selleni, et näidake palun oma passi. Aga jah, enamasti on, inimesed on ääretult sõbralikud ja, ja neid huvitab see asi, et millal siin elati, tõsi küll, inimestel on väga raske aeg-ajalt viia kokku, et kui me kõneleme siin mingisugusest ajastut või 5000 aastat enne Kristust või 7000 aastat enne Kristust. Samamoodi läheb inimestel aega sassi, nii et, et ei ole sugugi midagi imestada, kui, kui keegi selle peale, et me uurime siin kiviaegset asula kohta ja siin elasid inimesed juba ammu teatab, et jah, miks mitte, et see on ju päris head teed. Ja poodkam. Et niisuguseid niisuguseid juhuseid on ikka, aga aga laias laastus ma arvan, et et need kontaktid on hästi meeldivat olnud ja, ja loodetavasti ka tulevikus ja, ja inimestele inimesed vaatame seda huviga natukene võõristades, aga üldiselt huviga ja, ja ma olen tähele pannud seda, et viisil või teisel see muutub sellele kogukonnale oluliseks. Olen seda märganud Hiiumaal, olen seda märganud ka muudes piirkondades ka pärnu kandis, uurides pikalt ja aastaid seal. Et seda minevikku osatakse hinnata, osatakse hinnata. Ta vajatakse ka selle eksponeerimist ja ja see on äge, aga ma ikkagi küsin selle rumala küsimuse ära, et kes seal Narva jõe kaldal kiviaegsetes asulates siis elasid, olid need eestlaste eelkäija venelaste eelkäijad, et kuidas seal elati, oli seal suur ridaküla või kogukond või hajaküla oskate natukene kirjeldada? Need inimesed, kes elasid Narva ja Luuga jõgede alamjooksul, on eestlaste ja meie naaberalad asukat esivanemad väga paljus noh, nii nagu me teame tänapäevastest geneetilistest Sis uurimustest, et on on just nimelt piirkonnad, mis siis on siin noh, alates Narva jõest kuni kuni Karjala nii tegelikult välja on niisugused, kus geneetiliselt domineerivad vanad põhjad ehk siis inimesed on küll venekeelsed aga geneetiliselt ääretult sarnased eestlastele. Et, et ma usun, et võib, võib väga selgelt öelda, et, et need on meie, meie ühised esivanemad tegelikult aga elukorraldus on, on ääretult põnev jah, sellepärast et tegemist on ühe niisuguse ja võib-olla isegi kõige parima näitega üleüldse Soome lahe ääres kindlasti, aga miks mitte noh, nii-öelda Läänemere lõunakallast vaadates alaga, kus on võimalik kuurida kohastumist niisugusele kahe selle süsteemile, ühelt poolt on meri tegelikult laguun lausa teiselt poolt on jõgi ja metsad ja, ja see on loonud niisuguse situatsiooni, kus kus need kogukonnad said suhteliselt hästi hakkama. Ehk siis elutingimused, et ma arvan, et neil olid mõnevõrra paremad kui kusagil mujal. Ja, ja seal tulevad nüüd arvesse üks kuni kaks võib-olla kolm jahiterritooriumi ehk siis ma kujutaksin ette sellesse, sellesse laguunide süsteemi elama siis tegelikult et noh, ühe kuni kolme külatäit inimesi ehk siis kokku Maksimaalselt ehk viis 60 inimest sellel sellel alal elavusetele aga kas alati tihedalt koos või iga perekond eraldi. Üldiselt see kõige varasem kiviaegne asustus, mis seal on tekkinud, on ikkagi külaline, asustus, ehk siis kogukonnad elasid koos. Ja see muutus on seal muidugi ka näha, kuidas toimub mingisugune kogukondade jagunemine ja siis kusagil ütleme 2000 902500 aastat enne Kristuse sündi on sündinud tegelikult aja asustus. Aga see ongi põnev vaadata seda, kuidas see tohutult toitepiirkond on võimaldanud tekkida tegelikult ilmselt suhteliselt nobedasti aastaringse tema külad ja sealt on siis toimunud juba erinevatel jahihooaegadel korje hooaegadel püügihooaegadel osa, kogukonna lahkumine nendele toimingutele. Ja, ja siis Nõnda siis on son ilmselt toimunud, et osad on käinud siis mingitel perioodidel ära, aga tulnud jällegi tagasi nendesse ema küladesse ema külasse. Ja loomulikult need ema külad ei ole siis mingisugused 1000 aastat järgemööda kestnud külad vaid, et nende kohtunikega muutunud ehk siis on elatud koos külas mingisugusel ajahetkel tõenäoliselt küttepuud on seal otsa lõppenud tõenäoliselt. Ta on muutunud, see suhteliselt lagastatakse piirkond, siis on küla viidud teise kohta ja elatud seal edasi. Et seetõttu neid muistiseid on päris palju. Et kui see oleks nii, et elatud on ühes kohas ja ära käidud, siis meil peaks olema niimoodi, et on üks suur niisugune külakoht ja palju pisikesi ümberringi, aga tegelikult me neid suuri külakohti on ka päris mitu. Neid laga ehk siis kiviaegne prügi on arheoloogile vist päris kasulik materjale. Jah, meil enda juba väga kasulik materjal. Aga neil võis muutuda üpris selliseks antisanitaarseks ehk siis niipaljukest, kui on, on tehtud ütlemiskultuur antropoloogilisi uuringuid ja vaadata seda, mis sunnib inimesi vahetama oma oma külasid, siis see tsükkel on tegelikult, et noh, mingisugune 10 20 aastat, kus elatakse koha pealt ühe koha peal ja siis muudetakse see küla kohta ära. Ehk siis see puhtfüüsiliselt ja niimoodi lagastub, looma kondide korjasid, visati põhimõtet pealselt oma ukse kõrvale? Jah, võib ka nii öelda, olgugi et need on tehtud ka mingisuguseid kogumisauke, kuhu need Kont loobitud kokku ja aga, aga noh, kõigepealt on loomulikult küttepuude puue, eks ole, ehk siis küttepuid on vaja tuua järjest kaugemalt ja kaugemalt sepinast talutakse ära, sinna tekivad hulgaliselt välja näiteid. Ehk siis sellist WC kultuuri loomulikult kiviajal tõenäoliselt ei olnud, vähemalt senimaani ei ole arheoloogilisi märke sellest sellest olnud. Et jah, inimesel on komme olnud ja, ja küllap on ka tulevikus, et et need elukohad, kui need nende eest nüüd väga tõsiselt ei hakata hoolitsema Vat kasutuskõlbmatuks. Aga nad olid ka kummalisel kombel kiviaja puhul mulle tundub, et, et nad on olnud kasutuskõlbmatud mingisuguse perioodi. Aga see peab olema, seal on niimoodi, et see mälu püsib, ehk siis nende inimeste sees on põlvest põlve läinud teadmine edasi, et aga meie eelmine küla kohta on olnud ühes või teises kohas ja siin on tuldud tagasi. Et enamik nendest noh, niinimetatud ema küladest või baaslaagrites, mida ma, mida ma siin nimetan oma jutus on, on just niisugused, kus on siis lühiajalised katkestused, elatakse elutegevuse katkestus, elatakse elutegevuskatkestus ja nii suhteliselt pika perioodi siis aga millistes hoonetes see külm talv üle elati, millistes riietesse külm talv üle elate? Riietuse kohta, meil on kiviajast väga-väga vähe materjali. Noh, parim võimalus seda uurida on siis Alpidest leitud niinimetatud jäämees, kellel kelle suur osa rõivastusest oli, oli säilinud õnneks noh, küllap kasutati loomanahku ja, ja küllap tunti juba siis taimekiudude punumist ja nii edasi, nii et võib nüüd kujutada ette sellistes nahkriietes ja punutud riietes igal juhul hoonete kohta, siis kiviaegne arhitektuur on ka suhteliselt mitmekesine ja sinna mahub ilmselt väga erinevaid ehitisi alates lühiajalistest varjualustest kuni kuni siis tõsiste majadeni välja Eestis lakukiviaegseid hooneid on, on leitud suhteliselt vähem. Aga kaks nendest väga selgelt. Ta on siiski olemas, need on Narva lähedal sealsamas riigikülast, ehk siis see piirkond, mida me nüüd tasakesi uurime, on on kunagi olnud ka piirkond, kus on tulnud sellised väga suur üllatus leida. Seal on tegemist hoonetega, mille pindala on 50 60 ruutmeetrit ja need on tõenäoliselt olnud neljakandilised ja kergelt moose süvendatud elamud. Palkehitised, tõenäolisest palkehitised, Soomest on teada ka juba ristpalgi kasutamist. Algselt kuidas need palgid kokku pandi, noh, kõigepealt ongi see, et palkehitised kahes konstruktsioonis, ehk siis on rõhtsal tasedele palgid puitkonstruktsioonid. Et mõlemaid konstruktsioonitüüpe tegelikult kivisas esineb, kui need on olnud võimalik jälgida. Ja kumblid meil on olnud kasutusel, ma isegi ei oska öelda. Aga tuleme sealt Narva jõe juurest mujale Eestisse ka siin meedia tähelepanu on saanud näiteks järjekordne muinaslaev Salmes arheoloogiadoktor, Jüri Peets on sellest rääkinud, aga kui oluline see võiks olla ka ääretult oluline. Aga ütleme siis nii, et niisugune uudisaeg oli esimese laeva leidmisel. Ehk siis nüüd peaks sellele järgnema pikaajaline rutiinne töö ehk siis minu jaoks teine laev ei olnud enam uudis. Uudis oli see siis, kui leiti esimene laev ja ma usun, et Jüri Peets kindlasti teeb seal kõikvõimalikud asjad selle materjaliga, et, et see teadmiste hulk suureneks. Aga just, et rõhutan veelkord uudis oli esimese laevaga teine laev eeldab nüüd väga pikkaajalist korralikku rutiinset tööd. Aga millistel kaevamistel või töödel võiks nii-öelda silma peal veel Eestis hoida või, või mida võiks teada, et kust võiks sellesuviste kaevanduste põhjal oodata võib-olla tulevikus midagi? Ega nad ei paista ju välja enamasti need sellised rahulikud uurimistööd. Et noh, minu jaoks näiteks sellesuvine tulemus oli, oli võib-olla kõige ägedam hoopis ehkki üks väga-väga vana kaevamine. Mõned aastad tagasi Tartu lähedalt Ihastest leitud kiviaja asulakoht, mida see on siis tasakesi pärast väljakaevamisi uuritud edasi ja edasi mõeldud selle selle kompleksi üle. Aga nüüd viimaks tuli ka radiosüsiniku doteering selle kohta, ehk siis asulakohalt leitud kopraluu on 8000 aastat enne Kristuse sündi. Et niisugune suhteliselt tagasihoidlik objekt, mida ausalt öeldes ei linn ega muinsuskaitse eriti ei tahtnud väärtustada, andis tegelikult ääretult põneva tulemuse ja vana on see objekt, ehk siis kujutage ette, Tartu linna territooriumil on meil olemas siis kiviasulakoht, mis tegelikult on ainult 1000 aastat noorem kui, kui pulli asulakoht. Ja kõigele lisaks senimaani sellest ajajärgust umbes 8000 aastat enne Kristuse sündi, meil oli materjali kindlalt dateeritud materjali väga-väga vähe. Me oleme tänu sellele dateeringule avastanud ühe kompleksi, mida me nägime, aga ei osanud panna ajaliselt paika ja saanud mõelda seda veel ajas. Kuidas on meie või siis ka teie teadmised muinasajast muutunud viimasel aastakümnel või paaril aastakümnel ja kas näiteks need inimesed, kes kooliõpikutest õppisid muinasaega 20 või 30 või 40 aastat tagasi kas tuleks neil õpikud uuesti kätte võtta või, või kas ta oleks ka praeguseid õpikuid ümber kirjutada, mis on meie ajaloo teadmises muutunud, mis vajaks muutmist? Õpikuid tuleb ikka ümber kirjutada ja jumal tänatud, õpikuid ju aeg-ajalt ikkagi uuendatakse. Ja on tulnud niisuguseid õpikuid, kus on suhteliselt kiiresti integreeritud ütleme, kõige olulisemad teadmised mineviku kohta. Aga ma usun, et 90.-te aastate eesti arheoloogiat iseloomustab just nimelt niisugune kontseptuaalne muutus miks mitte öelda selline maailmavaateline muutus? Väga pikk kaheksa Eesti arheoloogias on, on rõhutatud muinasaegse terve muinasaegse ühiskonna negalitaarsust ehk siis niisugust võrdõiguslikkust, see pilt on totaalselt muutunud. Me ei räägi mitte mingil juhul mingisugustest, võrdsetest kogukondadest või kogukondade sees elavatest inimestest või võrd võrdõiguslikkust ühiskonnas või ürgkogukondlikust, kommunismist nagu armastati öelda vaid, vaid ikkagi väga selgelt kihistunud ühiskondadest juba väga kauges minevikus ja, ja küllap see hierarhiline struktuur on tegelikult noh, alates kiviajast peale olnud väga palju on muutunud asustuspilt päris palju muutunud majanduspilt. No üks kõige olulisemaid muutuseid kindlasti selle viimase 20 aasta jooksul on meie teadmised viljelusmajandusest. Kuidas on see viljelusmajandusele üleminek toimunud nii siis põlluharimisele kui karja kasvatamisele ja siin on tehtud päris päris suurt Ta ära ikkagi noh, nii kiviaja poole pealt kui ka pronksiaja poole pealt rauaaja poole pealt, ühesõnaga kõik need etapid on läbi käidud. Oluliselt on muutunud meie ettekujutused rauatootmisest. Oluliselt on muutunud meie ettekujutus, et nii Raua ja Pronksi nagu kiviaja ühiskonnast ma võtan jällegi nagu enda sellise põhilise uurimisperioodi kiviaja siis Ajal, kui mina alustasin, jäi väga sageli mulje, et seejärel, kui umbes nagu põhjapõdrakarjad olid kadunud ja metsarahvas ja siia paigale jäänud see Läänemere piirkonda, siis siis mängija ühiskond on olnud niisugune homogeenne, suuri muutusi ei ole toimunud kuni Villeleva majanduse tulekuni. Aga aga uurimistöö, mida ma olen läbi viinud ja mida on viinud läbi kolleegid noh, alates Rootsist, Soomest, Venemaalt igal pool siin Läänemere ümbruskonnas näitab väga selgelt, et näitavad väga selgelt, et kiviaegne asustus ja majanduspilt Ta omab nii ajalisi ruumilisi erinevusi, et see on, see on ka väga-väga tõsiselt muutunud, me ei näe seda enam ühtse niisuguse kombina poliitiliste siis põhjapõdraküttide ja, ja poliitiliste oma viljelejatel vahel vaid, vaid see on variatsioonide rikas on. See on värvikas, sinna mahub erinevaid kogukondi erinevaid majandusviise püügimajanduse sees ja see on põnev. Head kuulajad sellest, kuidas maapõuest leitav muudab meie teadmise ajaloost rääkisid saates professor Aivar kriiska ning magistrant Viire Pajuste. Neid usutles Arp Müller.