Tõesti, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Rahva ülekaalukas toetus Euroopa Liiduga ühinemisele oli õige, liitumiseelsed hirmud olid alusetud, tõdes peaminister täna riigikogus. Sotsiaalliberaalid Kreitzbergi mikser liitusid sotsiaaldemokraate, olete te ka õunapuu, Reformierakonna ja Lepikson rahvaliiduga? Eesti Panga nõukogu valis panga presidendikandidaadiks Andres Lipstoki. Riigikontroll hakkab järgmisest aastast omavalitsusi auditeerima. Seadusemuudatusega saab riigikontrollõiguse kontrollida, kuidas omavalitsused seadustest kinni peavad. Jõelähtme vallas avatud pandipakendijaotuskeskus suudab aastas vastu võtta, loenduda ja taaskasutusse suunata kuni 400 miljonit joogipakendid. Haridus ja teadusministeerium koos sotsiaalsete partneritega töötas väljakutsehariduse arengukava järgmiseks neljaks aastaks. Selle tulemusena peaks kutseharidus hakkama lähtuma ühiskonnad tööandja ja õppija vajadustest. Meie ühiskonnas, kus peamiseks märksõnaks innovatiivsus varju loovus. Täna ametisse seatud kunstiakadeemia rektor Signe Kivi soovib ühiskonnas seda hoiakut muuta. Euroopa Liit ja Venemaa leppisid täna kokku nelja võtmevaldkonna lahendusteedest ja ilmast. Homme sajab Eestis kohati hoovihma. Sooja on kaheksa kuni 13 kraadi. Peaminister Andrus Ansip esines täna riigikogu ees ülevaatega valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika elluviimisel jätkab Uku Toom. Peaminister nentis, et rahva ülekaalukas toetus liitumisele on osutunud õigeks sammuks. Paljud lootused on täitunud ja hirmud on olnud alusetud. Liitumisest oodati eelkõige kiire majandusarengu jätkumist ning see ootus on ka täitunud. Tööpuudus on aastaga langenud viiendiku võrra. Liikmelisus on avanud uusi turge Euroopa liidu sees kui väljaspool võimaldanud rohkem investeerida haridusse, keskkonda, infrastruktuuri arendamisse ja sotsiaalpoliitikasse turgutanud maaelu, aidanud kaasa ettevõtete konkurentsivõime tõstmisele ning muutnud Eestit atraktiivsemaks ja tuntumaks. Samas rõhutas peaminister, et pikaks rahuloluks ei ole põhjust teha on küllaga nii ettevõtluse teadus- ja arendustegevuse kui perepoliitika osas. Üheks ühiseks väljakutseks on Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimine. See lepe loob lihtsama ülesehitusega ja kodanikule kergemini mõistetava organisatsiooni, kus on selgelt määratud, millised pädevused on Euroopa liidule delegeeritud. Andrus Ansip tõi esile ka mitmed erimeelsused Eesti ja Euroopa liidu vahel, näiteks suhkrupoliitika osas, samal ajal aga, kui peaminister rõhutas taas, et meile ei tule süüdlasi otsida, vaid töötada edasi Eestile soodsama lahenduse nimel oli mitmeid kriitilisi arvamusi just suhkruteemal Tõnis Lukas Isamaaliidust. Lätlased suutsid läbirääkimistega vähendada oma võimaliku trahvi 40 protsendi võrra. Meie katse kõiki tüssata nõrgendas aga meie positsiooni suhkrutrahvi alla kauplemisel või ka selle vaidlustamisel jäime lihtsalt vahele. Kriitikat oli ka ettekande osas liiga üldsõnaline, ei käsitlenud välis-kaitse- ja julgeolekupoliitikat konkreetseid finantsperspektiive. Mitmetes sõnavõttudes oli aga ka konkreetseid ettepanekuid. Urmas Reinsalu Res Publicast. Euroopa Liit on suur asi ainukesi töörühmi, kus formaalselt peaksid Eesti esindajad esinema, on üle 300 ja nüüd on väga tähtis nii-öelda kitsad Vii poliitikat, kus Eestit peaks pürgima eksperdi rolli. Ma arvan, et näiteks infotehnoloogia valdkond võiks olla üks selline küsimus. Eesti Panga nõukogu valis täna panga presidendikandidaadiks Andres Lipstoki, kes sai nõukogu koosseisu häälteenamuse. Mõlemad panga presidendiks kandideerijad Vahur Krafti, Andres Lipstok esitasid eelnevalt oma põhiseisukohad hääletusega. Arutelu järel otsustati, et Eesti Panga nõukogu esimees Mart sõrg teeb vabariigi presidendile ettepaneku nimetada viieks aastaks Eesti Panga presidendiks. Andres Lipstoki. Riigikogus läbisid teise lugemise riigikontrolli kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatused, millega riigikontroll saab õiguse kontrollida kohalike omavalitsuste majandustegevust, jätkab Hanno Tomberg. Riigikogus homme kolmandal lugemisel olev riigikontrolli seadusemuudatus annab riigikontrollile järgmisest aastast õiguse kontrollida kohaliku omavalitsuse üksusi munitsipaalvara valdamisele kasutamisel ning kontrollidega omavalitsuse osalusega sihtasutusi mittetulundusja äriühinguid. Enne teist lugemist andsid sellele heakskiidu ka Reformierakond ja Rahvaliitriigikogu. Põhiseaduskomisjoni aseesimees Evelyn Sepp. Eelnõu ettevalmistamise algstaadiumis sooviti riigikontrollile anda ka tõepoolest omavalitsuse tegevuseni ja otstarbekuse üle kontrolli teostamise õigust. Ja siin ei ole küll midagi vaielda, see oleks olnud igal juhul põhiseadusevastane ja tõepoolest on tänaseks täiesti üheselt eelnõusse sisse kirjutatud see, et riigikontroll hakkab siiski nii-öelda majandustegevuse seaduspärasust kontrollima, mitte otstarbekust. Seadusemuudatuse vastuvõtmise kiidab heaks ka riigikontrolör Mihkel Oviir, kelle hinnangul tuleb riigikontrolli koosseisu kuni 20 audiitori võrra suurendada. Aastas lubab riigikontrolör teostada kuni 20 auditit. Omavalitsus võtab ühe kolmandiku kogu selles töökoormusest, kui meil on praegult auditeerimisega tegeleb natukene üle 60 inimese, siis noh, ütleme see üks kolmandik võiks olla 20 audiitorid Me loomulikult praegu me ei kavatse mitte kohe orienteerida sellele 20-le inimesele, vaid me ise oleme mõelnud, et kusagil järgmisel aastal, kui me võtaksime 10 15 inimest, kes sellega nüüd ütleme, igapäevase tööülesanded tegelema hakkavad. Oviir ei leia, et auditid peaksid hõlmama ka raha, otstarbekat kasutamist. Meil oleks praegu tähtis see, et kohaliku omavalitsuse raha oleks kasutatud seaduslikult kõigepealt, et nad ka ise oma sisemiste aktidega oleks selle raha kasutamine korrastatud, milline on nende sisekontrollisüsteemid, kuidas nende enda siseaudit töötab ja nii edasi. Linnade Liidu seisukohta väljendab Tartu linnapea Laine Jänes. Linnade liidu juhatus on mitmetel kordadel oma seisukohta avaldanud ja pigem on ta kahtlev selle kontrollmehhanismi tõhususest, mida siis praegu kavandatakse. Sest tegelikult on ju kohalikes omavalitsustes olemas nii auditi uurimisfirmad, on olemas, sisekontroll, on olemas revisjonikomisjonid valla ja linnavolikogud, kes tegelikult on ka teatud mõttes kontrollijaks. Mõistlikum oleks ehk tõhustada olemasolevaid kontrollmehhanisme ja selle läbi tegelikult olla palju laiahaardelisem ja haldussuutlikum ei ole kindel, missuguses järjekorras seda tegema hakatakse. Küsitav on, kes neid otsuseid teeb ja kas mitte kogu see mehhanism või protsess ei muutu poliitiliseks küll, aga kui seadus vastu on võetud ja jõustub, siis loomulikult tuleb seadust täita ja ükski kohalikest omavalitsustest ei ole täna öelnud, et ta seda kardaks. Sotsiaalliberaalid jagunevad riigikogu erakondade vahel Peeter Kreitzberg ja Sven Mikser astusid sotsiaaldemokraatlikku erakonda, jätkab Uku Toom. Peeter Kreitzberg ütles, et ühinemine sotsiaaldemokraatidega oli pikka mõtlemistöö tulemus. Ja me oleme siiski teinud valiku lähtuvalt oma maailmavaatest ja Me sisuliselt jätkame samadel ideelistel veidi ideo loogilistel positsioonidel, nagu me olime keskerakonnas. Me töötasime suurel määral välja nii programmid kui valimisplatvormid ja selle tõttu on meil ka suhteliselt lihtne praegu minna uude erakonda. Otsene ajend oli riigikohtu otsus, mis ei andnud õigust moodustada sotsiaalliberaalidel oma fraktsiooni. Ilma selleta on aga võimalus Riigikogus teistega võrdset tööd teha võimatu. Sven Mikser märkis, et nii-öelda vabu hingi püüavad riigikogus kõik erakonnad ja ka temal on pakutud mitte ainult kaitse vaid ka välisministri kohta ja isegi kutsutud Keskerakonnaga taas liituma. Ka tema maailmavaade sobib aga rohkem sotsiaaldemokraatiaga. Me tahame, et Eesti oleks sotsiaalsem, et Eesti poliitika oleks inimkesksem ja me arvame, et sotsiaaldemokraatlik erakond on see erakond, kus on selline intellektuaalne ressurss olemas ja me tahaksime, et intellektuaalne ressurss tegelikult jõuaks selleni, et ka et ka valimistulemusest see kajastuks ja et see erakond saaks asuda Eestis valitsusvastutust võtma. Kas sotsiaalliberaalid on nüüd lõhenenud? Ja me oleme omavahel aasta vältel on pisut rohkem kui aasta vältel arutledes leidnud, et on hea, kui me suudame nende asjade eest, mida me kõik toetame, seista ühiselt, moodustada ühise jõu siin riigikogus. See on seni õnnestunud, ma olen, mul on selle üle väga hea meel. Samal ajal me oleme kodus vähemalt omavahelistes aruteludes leidnud, et erakonnastumine erakonnaga liitumine on igaühe nii-öelda sisemise maailmavaate sisemise äratundmise ja südametunnistuse küsimus. Kui teised pakkusid kõiksugu head ja paremat, siis mida said pakkuda opositsioonis olevad sotsiaaldemokraadid praegu ainult istekohti oma toas laua ääres, ütles Sven Mikser. Aga võib-olla tulevikus midagi rohkemat? Eiki Nestor ütles, et alati on hea, kui erakonda tuleb juurde mõtlevaid inimesi ja tulijatel on kõik teed lahti. Meie erakond on oma ülesehituselt selline, et inimesed tulevad erakonda näitavad ennast ja pärast seda ka erakond toetab neid. Ja mina usun nende võimet ennast erakonnas näidata ja ma usun, et meil on ka võimalusi olla erakonnas juhtivat poliitikutena tulevikus. Sotsiaalliberaal Harri õunapuu aga astus Reformierakonda ja koalitsioon saab nii Riigikogus ühe hääle juurde ja sotsiaalliberaal Robert Lepikson astus rahvaliidu liikmeks, see ka veel üks lisahääl koalitsioonile edasi välismaalt. Venemaa president Vladimir Putin kinnitas, et andis välisministeeriumile korralduse sõlmida piirileppe Eestiga. Putini sõnul on piirilepete sõlmimise eeldus, et sellega ei kaasne territoriaalnõudmisi. Putin kinnitas ka, et Moskvas peetakse Molotov-Ribbentropi pakti küsimust ammendatuks, kuna see dokument mõisteti ka juba 1989. aastal rahvasaadikute kongressil. Venemaa president Vladimir Putin eksis Moskvas Nõukogude Liidu ja balti riikide suhete ajaloost rääkides ajaloo tõsiasjade vastu. Interfaxi teatel ütles Putin Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumise järel antud pressikonverentsil, et kui Balti riigid astusid 1939. aastal NSV Liidu koosseisu, siis 1941. aastal ei saanud nõukogude liit neid kuidagi kopeerida, sest nad juba olid Nõukogude liidu osa. Moskvas toimus siis Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumine, kus jõuti kokkuleppele nelja võtmevaldkonna suhtes. Tulemusi kommenteerib riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson. Ma arvan, et eks see tänane tulemus oli teatud mõttes ootuspärane, seda tõesti oodati, et täna, 10. mail siis Moskvasse Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumisel kokkulepped saavutatakse. Samas ma arvan, et ega siin midagi väga murranguliste põhimõttelist uut Euroopa Liidu ja Venemaa suhetes tekkinud ei ole, pigem keeritud see hetkeseis, kus on oldud ja, ja samas on tegelikult mitmed Venemaa tipp-poliitikud, ka välispoliitika otsustajad andnud mõista, et ega kaugemale deklaratsioonidest need neli teekaarti väga kergesti ei ei ulatu, nii nagu täna ka tegelikult need teated Moskvast on viisaküsimustes tõesti juttudega ja ka aga kaugemale põhimõtteliselt sellisest seisukohast, et kunagi võiks tõesti viisarežiim Venemaa ja Euroopa liidu vahel lihtsustada ei jõutud, aga mis veel seda teekaartide poolt tuleb siis tõepoolest nelja ruumi osas kõige rohkem vaidlusi tekitanud küsimusi julgeolekuruumist ehk siis olukordadest Venemaa Euroopa Liidu naabrusriikides, Ukrainas, Lõuna-Kaukaasias, Moldovas ja nii edasi on minu arvates siiani jäänud ikkagi väga selgelt õhku. Gruusiat külastanud USA president George Bush kutsus austama gruusia riigi territoriaalset terviklikkust, lubas USA toetust Gruusiale liitumisel NATOga. Bushi sõnul peavad Gruusia võimud lahendama vaidluse Lõuna-Osseetia ja Abhaasia kuuluvuse üle separatistlike regioonide juhtidega rahumeelsel teel. USA toetab seda koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega. Samuti lubas Bush Gruusiale toetust erimeelsuste lahendamisel Moskvaga vene vägede väljaviimise küsimuses. Keskväljakul peetud kõnes nimetas USA president Gruusia suurimaks panuseks demokraatia arengusse nõndanimetatud rooside revolutsiooni, mis oli eeskujuks ka teistele rahvastele. Ja uuest eestist. Osaühing Eesti pandipakend avastana Muugal joogipakendite loendus ja sorteerimiskeskuse, mis tegeleb tagatisrahaga koormatud ja joogipakendite loendamise ning taaskasutusse suunamisega. Avamisel käis Meelis Kompus. Keskus pole peolt vaadata eriti suur, kuigi vanadesse suitsupääsukeste laulus trükkavatesse angaaridesse ehitatud keskus suudab aastas vastu võtta Ta loendada ning taaskasutusse suunata kuni 400 miljonit joogipakendit. Keskuses on joogipakendivoo teenindamiseks kolm metalli ja plastpakendi pressi üheksa loendusseadet ning vajalik tehnoloogia ühekordse klaaspakendi loendamiseks. Pandipakendi tegevjuhi Oleg Epner sõnul käivitub keskus õige kohe täisvõimsusel. Siiani oleme loendanud nii-öelda proovipartiid küll aga juba järgmisel nädalal saabuvad siia kokku kogutud pakendid läbi meie poolt rakendatud tagatisraha süsteemi. Loenduskeskusesse investeeriti 25 miljonit krooni. Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek peab tänast avamist pandipakendi süsteemi käivitamisel üheks kõige olulisemaks teetähiseks sest ilma jaotuskeskus, et ta poleks kaupmehel kindlust, et raha temani tagasi jõuab. Süsteem lihtsalt ei toimiks. Veel viita seegi üha suurenevates jäätmekogustele. Ainuüksi joogipakenditest tekkinud jäätmekogused suurenevad kuni 10 protsenti aastas. Tulevik lihtsalt seniste arengute juures oleks päris kurb, sest et see tähendab seda, et pakendijäätmete kogused kasvaksid kiiresti. Seniste selliste viisidega on Eesti üle 60 protsendi. Tõenäoliselt ei ole võimalik kokku koguda ja ka see kogus, mis jõuaks loodusesse prügina oleks järjest suurem. See on üsna selge. Jõelähtme vallavanem taimi Saarma on rahul selle üle, et jaotuskeskus just Jõelähtme valda rajati. Ühelt poolt tähendab see vallale töökohti, aga mitte ainult seda. Eesti pandipakend on ainukene omalaadne uute Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas, siis kindlasti tulevad teised siia õppima kogemusi vahetama, tutvuma, kuidas asi ennast õigustab. Keskuse avamist oli tervitamas ka Coca-Cola pilte regiooni direktor tännistor, kes tunnistas, et pandipakendi süsteemi loomine läks üllatavalt ladusalt, arvestades seda, et kõik tuli välja mõelda ja siis nullist üles ehitada. Nestor kasutas juhust ja tänase Eesti keskkonnaministeeriumi, riigikogu keskkonnakomisjoni, kaupmeeste liitu ja ka paljusid teisi osalisi, kelleta seda avamist täna poleks toimuda saanud. See on olnud suur koostöö ning usun, et meie ühine soov saavutada puhtam keskkond paneb ka tulevikus jää liikuma. Rääkistan Nistor. Ja seejärel oligi aeg lõigata läbi sümboolne roheline lint ning käivitada. Täna tutvustas haridus ja teadusministeeriumi uuendusi meie kutseharidussüsteemis, vahendab Kadri Abner. Arengukava näeb ette kutsehariduse vastavusse viimist Eesti majanduse arenguvajadustega õppekvaliteedi tõusu ning paremat koostööd teiste haridusliikide tasemetega. Kutseharidus plaanitakse muuta paindlikumaks, tekivad uued kutseõppeliigid nagu kutseõpe põhihariduseta üle 17 aastastele noortele kutseõpe põhihariduse baasil, mis annab võimaluse soovi korral omandada keskharidus hiljem ning õpipoisikoolitus, kus noor saab omandada kutsehariduse töökoha kõrvalt. Samuti luuakse kava kohaselt kutseoskuste omandamise võimalused põhikoolide ja gümnaasiumide juurde. Haridus ja teadusminister Mailis Reps on kindel, et nende muutuste sisseviimine tõstab kutsehariduse mainet. Kui sul on võimalus keskhariduse omamata tulla põhihariduse baasil kutsekooli, sa õpid siin kolm aastat ära, sa oled eriti andekas past silma oma erialal, sa võtad endale neljanda aasta, sa õpid juurde veel üldaineid ja siis sulama teed lahti. Kutseharidus ei pruugi tähendada madalamapalgalist töökohta, leiab minister Mailis Reps. Ühiskonna ootused ja tegelikkus ei ole, ei ole käsikäes, nii et võimalused tehnoloogiaaladel, tehnikaaladel on täna vaieldamatult suuremana. Arengukava eduka rakendamise ühe olulise probleemina näeb Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman ebapiisavat rahastamist. Meie arvates see finantseerimise tase, kuhu selle arengukavaga soovitakse jõuda, ei ole ikka veel piisav selles kavas soovitakse jõuda olukorrani, kus kutseõppekoht oleks 1,5 korda kallim kui üldkeskhariduse õppe kohta. Ma olen küll veendunud, vaadates siin teiste riikide praktikat. Meie oludes see suhe on meil täiesti ebapiisav, ilmselt peaks see suhe olema kuskil üks, kahele nüüd teine probleem on muidugi praegu ühe ja sama vanusegrupi õppurite õpet ehk siis üldkeskhariduse ja kutseõpe hariduse, õppurite õpet, riik finantseerib täiesti erinevatel ideoloogiliste, on alustanud ühte riikliku tellimuse kaudu teist pearaha kaudu. Oleme küll veendunud, et riigi poolt hariduse andmise finantseerimine erinevatel alustel ei vii mitte kuhugi. Täna Einaugureeriti kunstiakadeemia rektor Signe Kivi ametisse seadmist jälgis ka Kadri Abner. Eesti kunstiakadeemia rektorina annan sammuga järgneda oma tegevuses Eesti vabariigi põhiseadus, Eesti kunstiakadeemia põhikirja ja akadeemilisi tavasid pidada ametit väärikalt ja hoolitseda kõige selle, mis aitab saada akadeemia. Pärast ametivande andmist andis professor Signe kivile pidulikult üle ametiraha Eesti vabariigi president Arnold Rüütel. Hinnagulatsiooni tseremoonial räägiti palju kunsti õppimise olulisusest meie ühiskonnas, kus oluliseks märksõnaks innovatsioon ei tohiks vähem väärtustada loovust, ütles professor Kivi. Poissi armastuse kunsti teadlikud oleksid ühiskonnas surge, jälgi ühiskond, meie tegemisi laiemalt, kui me ei kasutanud, tunnistab, et innovatsioon algab ideega luua eriti kunstiakadeemia tee ja loobuda. Eesti riik pääseb kõrghariduse, infotehnoloogia, tehnika, tootmise ja bioteaduse, keskkonnakaitse õppetund ja seega me oleme justkui suluseisu, kus visualiseeritud maalile orienteeritud õpe on teisele. Kõrghariduspoliitika suunatud ühte valdkonda on ohtlike piirang, kuna teadmistepõhist majandust saab arendada ainuke asi. Loovus erialadega. Eesti kunstiakadeemia peab saama Eestile Euroopas demonstratiivõppe-loome- ja teaduskeskuseks mis annab olulise panuse kultuuri ja sellega seotud majandusvaldkondade arengusse. Kauneid ka edasi, arendades Eestile omapärast rahvuskultuuri ja sellega seotud kunsti ja teaduse eriala. Ka president Rüütel rõhutas oma tervituskõnes kunsti tähtsust. Tema sõnul on mõtteerksust hindamatu kultuurivara, mida meie ühiskonnas hoolega hoide tuleb. Siis toimunud nihete juures ei valitsegi olla, liita, saavutada kuidas seda hinnata? Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vihma. Puhub läänekaare tuul neli kuni 10, rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis ja sooja on neli kuni seitse kraadi. Homme päeval pilvisus hõreneb, kohati sajab hoovihma, puhub edela ja läänetuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on kaheksa kuni 13 kraadi. Te kuulsite Päevakaja. Stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.