Tere, hilised raadiokuulajad, mina olen Jaan õlg õla. Siin ma siis nüüd olen, varakevadises metsas, mitte kaugel Tallinnast. Nagu kuulate, laulab taamal linn oma katkematut laulu. Helid ja hääled on iseenesest üks müstika. Olen kusagilt kuulnud, et need lapsed, kes kuulavad raadiot ja näiteks kuuldemäng jah, on elava oma fantaasiaga, kui need, kes veedavad enamuse oma vabast ajast teleka või arvuti ees. See väide on tegelikult vägagi arusaadav. Kuna kuulates näiteks raadiosaadet, kus tegevus ei toimu stuudios vaid kuskil mujal, tuleb neil väga palju ise ette kujutada, mis ümberringi toimub. Ah, mis ma siin ikka heietan, astun aga edasi. Sest kuskil siinsamas metsa sees peaks olema vana Vene sõjaväest mahajäetud katakombe. Näed, siin ta ongi, ainult et uks on kõvasti kinni. Proovime, ehk annab seda kuidagi lahti lükata. No küll on siin raske ja pime. Kuulake, kas see pole mitte tuntud soome lugu, mamme. Selle Soome-Eesti hümni veetilkade versiooni mõtlesite töötasid välja skulptor Aili Vahtrapuu ja Eesti raadio teenekas helirežissöör Virve Pulver. Ühe näituse jaoks, mille teemaks oli vesi Nüüd aga pean küll tuhka pähe raputama ja üles tunnistama, et kõik see eelnev oli kuulaja petmine. Ma ei ole sellest stuudiost väljas käinud. No mitte päris see hümni tilkumine Aili Vahtrapuu ja virve vulveri abiga ikkagi tõeline asi. Juba ammustel aegadel oli inimestel soov hakata helisid ja hääli kuidagi üles salvestama ja talletama. Ja siis, 1877. aastal leiutas Thomas Alva Edison fonograafi ning alates sellest hetkest sai salvestada ja säilitada heli. Siin siis väike näide sellest esimesest salvestusest. See leiutis muutis maailma ja on ka inspireerinud tuhandeid laululoojaid siin üks eestikeelne näide sellest. Kuna vaharullile salvestamine oli omal ajal väga kallis lõbu, siis said seda endale lubada ainult vähesed, kas siis väga kuulsad või siis väga rikkad inimesed. Sellise häälega kõneles Suur-Vene kirjanik Lev Tolstoi ja aastaarvuks kirjutati siis 1901. Kui aga rikastest rääkida, siis eelmise sajandi algul oli ühel USA Jenkinsi nimeliselt pankuril abikaasa, kellele meeldis hirmsasti klassikaline laul. Ta ise arvas, et valdab seda kunsti imehästi. Eriti koloratuur Sapronile mõeldud laulu. Abikaasa ei arvanud sellest mitte midagi, vaid maksis kinni salvestusega seonduvad kulud. Tänu sellele on meil võimalus nüüd kuulata, kuidas eelmise sajandi algul keegi Florence Foster Jenkins murrab Mozartit. No sellega tuleb meelde vene kultusfilm lõbusad semud, kus üks neiu tegi klaveri juures hääleharjutusi ning toksis tooreid mune, Mozarti kipsist nina vastu. Ülemised noodid aga laulis puhtalt välja, ikkagi Ljubov Orlova. Nii palju siis sellest vanast lindistusest. Tänapäeval võib häält salvestada igaüks, kell on Maci või arvuti või diktofoni või mobiiltelefoni ostuks raha. Viimasel ajal on seda usinasti kasutanud Tallinna linnavolikogu liikmed. Muusikat tehakse ning salvestatakse oma kodus kasvõi garaažis. Kui aga nüüd tulla saate alguse juurde tagasi, siis igasugused taustahelid on tänapäeval laserplaatidel olemas. Aga viiekümnendatel tehti kõik taustahelid ise stuudios. Kuidas see käis, on meil võimalik kuulata ühelt arhiivilindilt, kus Ivar Vigla küsitles kauaaegset Eesti raadio helirežissööri Eero Seplingut. Ühes ruumis lasin teha lahtivõetava põranda ja selle põranda lue, nende luukide all oli valatud teine põrand, mis oli siis koosnes niukestest ringidest üks Ridaali tsemendist, üks ring. Nii et kui ma käisin tsement ringi mööda mikrofon oli keskel, siis jäi kuulajale mulje, et ma kõnnin tänaval asfaldile. Järgmine riba oli siis kruus või killustik selle peal kõndides saimaa külavahe teed astuda. Ja keskel oli liiv, mida oli võimalik labidaga tõsta, kaevata seal? No ma mäletan, kas mitte Hamleti või hauakaevamise asjad said kõik selle liivadest tehtud mikrofoniga metsa ei läinud. Aga võib-olla Eiro veel taustadest taustu ma sind võib teha niisugused loodusest püütud taustad. Teiseks niuksed tehistaustad, mida oleks võimalik demonstreerida isegi ma võtan praegu. Ja teen sulle näiteks, kuidas heinalile tõstab. Kuulajate käest kodudes küsima, kas tuli ka selline heinakuu tunne peale. Aga nüüd avaldada saladus. Tegelikult siis Eero Sepling tõusis korraks infoonikas püsti, võttis raadiolindi säsi, magnetofoni lindijäätmed muidugi natuke peoslased, sahistas neid ning sellest tuligi selline heli, mis umbes meenutab heina sahinate ja võib ka tulekahju teha, näiteks mul ei ole paberit küll siin. Mavjana tule ragin näiteks. Mul ei ole vastavad paberid. Ma mõtlesin praegu site juhuslikult kätte sain. Eero Sepling praegu lihtsalt sõrmede vahel mudis, natuke sigaretipaki. Ja milline see õige paber peaks olema, sa ütlesid, vastavat paberit pole, ei peaks olema, et kas mingi pärgament Pärgamendi meil jah, tänapäeval vaja ei ole, võtan lihtsalt, näiteks võtan praegu kätte plaadi ja plaadi pealt võtame tracki number kaheksa ja süütan kohadiku. Ja tikuga panen tule põlema või siis lõke põlema. Eero Sepling oli ka see mees, kes oli tuntud seenekorjamise laulu Buratino laulu ning paljude muude helikujunduste ja tolle aja raadionippide taga. Võtame näiteks Buratino laulu. Igal pool televisioonis ja mujal kõlas laul niimodi. Äpi äppi kõige ja ei ärka. Joon. Aga ega Ferdinand veic ei saanud ju kogu aeg laulda ja rääkida sellise nii-öelda Buratino häälega. Selleks pandi salvestav makk aeglaselt käima, aga pärast mängiti ta lihtsalt kiiremini maha. Nii nagu me seda lugu oleme harjunud kuulma siis on selle loo esialgne ehk siis nii-öelda inimlik versioon. Pange imeks lõbus A Le maa sest siit leida. Tarkust ka kooki. Ka kooke joon. Ateena mäeks ja keepangegi mäeks lõpus olev maa TSD bla murrad teenani mäeks ja ärge pange imeks. Lõpus olen ma sest tüüpi. Sama lugu on ka tuntud aatomiku lauluga. Selle laulu autor on Arvo Pärt ja salvestus on koguni kolmekordselt kiirem. Selline. Nüüd see kiirus maha võtta, siis saame kuulda, kuidas see lugu lindistusel kõlas. Päeval paistab päikene paista. Ja ka öösel kuuma kuu. Pooleli see väikene poole vä? Kui mu jõud on? Kas tundsite ära, kes laulis? Meil siin raadios oli tükk tegemist, et ära mõistatada, kuid pikkade arutluste tulemusena selgus, et konkreetselt selle versiooni laulis 1970. aastal sisse Kalju terasmaa. Kuigi Arvo Pärt arvas, et selle filmi aatomiku laulu laulis ikkagi sisse Eri Klas. Sellest loost olla tehtud palju erinevaid võtteid ja paljud solistid proovisid seda laulu laulda kuid ei saanud nii aeglaselt laulmisega hakkama. Kui nüüd aga tagasi tulla Kalju terasmaa juurde, siis üllatas vanameister eelmisel aastal meid sellega, et laulis Eesti Raadio esimeses stuudios sisse dueti Toristeiga. Loomulikult ei väisanud seksikas naabritüdruk, nagu teda kutsuti selleks Tallinnat vaid kasutada eriti niinimetatud hõredat fonogrammi kuhu mahtus parajasti ära Kalju terasmaa meeldiv hääl. Toristei oli Kalju esimene armastus ning kui teada igasuguseid daatumeid, siis duetti kujutletav tegevus võiks toimuda aastal 1950. Ariste oli esimene lauljatar, kelle hääl mind võlus. Olin siis 16. Oli ju ilus minnes aga tagasi eelmise sajandi algusesse, kui hakati orkestreid lindistama, siis toimus seni, et üks mikrofon pandi keset tuba või siis stuudiot. Orkester jagunes nii. Viiul oli mikrofonile kõige lähemal, siis poobillid veidi kaugemal vaskpillid ning kuskil kaugel-kaugel toa teises otsas olid löökriistad. See paigutus oli sootuks teistsugune kui kontserdilaval. Kui juhtus veel laulu solistika salvestamine olema, siis tema oli loomulikult kõige lähemal mikrofonile. Järgmine lugu, kus solistiks Aleksander Arder ja saatjaks möphi bänd on lindistatud just samamoodi. Sedamoodi salvestati, kui sai stuudiosse juba mitu mikrofoni püsti seada. Belli grupid koos üles võtta. Murrang muusika ülesvõtmisse toimus aga siis, kui võeti kasutusele mitmerealised makid. Salvestus toimus nii, kõigepealt salvestati basskitarr ja trummid ehk siis põhiet, neil oleks lihtsam mängida ja nad saaksid aru, millises kohas nad lindistatavas laulus on, laulis solist niinimetatud musta laulu. Siis mängiti järgemööda muud vajalikud instrumendid. Nii salvestatakse siiamaani. Sellise süsteemiga sai üks pillimees loosse mängida mitmeid pille ja laulda näiteks kasvõi kõik hääled ja ka solisti oma. Seda üksi mängimise varianti kasutatakse väga palju. Ühe toreda näited on Vladimir Sappoosnini lindistused, kus ta üksinda mängis sisse terve orkestri pillid, õigemini ta imiteeris need pillid oma suuvia kehaga. Ise olen ma lindistamise ja helindamisega Raadios tegutsenud juba üle 10 aasta, alustasin lindilõikamise ja kleepimisega, nüüd on tänapäeval siis asendamatuks abiliseks loomulikult arvuti. Ütleme nii, et minu spetsialiteet on raadio, rekla raamide tegemine. Ühest kolmest kuueni saates vikerraadios, vastasin paljude küsimusele, et miks nad seal telereklaamides noh, seal, kus reklaamitakse mingite arstimid, nii hirmsasti vuristavad. Teate, see tähelepanu, tegemist on ravimiga enne tarvitamist lugege piani, bla bla, bla ja nii edasi. Aga asi on väga lihtne. Nimelt kuna meie riigis on reklaamiseadus, mis kehtestab reegli, et ravimireklaami lõpus pea laps selline hoiatus olema. Aga selline hoiatus võtab aega, noh, ütleme tsirka seitse sekundit. Kui aega on ju kallis. Ja siis püütaksegi võimalikult kiiresti ja odavalt hakkama saada. Samasugune hoiatus on näiteks ka suitsupakkide peal, ta peab seal olema. Tuleme tagasi siis selle niinimetatud uuristamise juurde. Võtame näiteks ühe täitsa luuletuse ja ajame selle kaht moodi kiiremaks. Luuletus ise pärineb kusagilt 60.-test, on kevad käes ja traktorist ei saagi välja traktorist, sest iga tegus künnipäev on uue põllusünnipäev. Nii selle luuletuse pikkus on üheksa sekundit, ajame ta siis kiiremaks ning maksame natuke vähem raha ja ajame ta kiiremaks just Buratino meetodil. Nii nagu me Ferdinand väike laulu kuulsime ja ajame ta näiteks kuue sekundi peale ainult käega Katarist ei saagi välja patareist, sest iga päev on Uuepellusini tobe. Kas pole sellist teksti kuulata telereklaami lõpus aga nüüd ajame ta kiiremaks, siis sedamoodi nagu me teleklippides oleme kuulnud ja samuti kuue sekundi peale on kevad käes ja traktorist ei saagi välja traktorist, sest iga tegus künnipäev on uue põllusünnipäev. Vot selline ravimireklaami lõpp meie teleklippides kõlabki. Jutt on palju olnud, kuulaks nüüd õige laulu just nimelt laulu, sest laulab ilma taustata Susan Vega. Et need need tööd See oli Susan veega ja tema ilus hääl. Ilus, kas pole. Hoopis teine ooper on aga kontsertide üles salvestamisega. Seda peavad tegema tõelised professionaalid. Kontsert ise on ju sündmus, kus elamus tekib lava ja saali koostöös. Kui laval midagi sünnib, siis saal ju reageerib. Kui aga ühte neist kahest pole kuulda, ei teki tervikut. Loomulikult on tähtis ka artisti ja saali vaheline kahekõne. Kui see puudub, jääb jällegi tervik saavutamata. Üks ilus kontsert, mida paljud mäletavad, oli 63. aastal, kui Estonia kontserdisaalis laulis Marino marini ansambel. Tolle aja chinovnikud. Aga vist käskisid kõik rahvareaktsioonid ka plausid nii maha kärpida kui vähegi võimalik. Ja tulemus ei ole hea midagi puudu. Näide sellelt kontserdilt. Aplaus ei puudu justkui oli, aga tegelikult ei olnud. Sama hästi oleksime võinud kuulata ka nii-öelda stuudiosalvestust. Ja siitpoolt ka vastupidine näide. Kontsert toimus 1986. aastal Inglismaal Birminghamis ühes teatrisaalis. Saalis võis olla kusagil umbes 300 inimest. Aga kuulake, kui ilusti kõik see lavalt tulev ja saalist kostev on üles võetud. Ahja laval on Don Williams koos oma bändiga. Nagu kuulsite laulu, naeratusi, kiitust, tänulikkust, siia koostööd, kui palju. Helid ümbritsevad meid igal pool ja kõikjal. Kelle jaoks on see müra, kelle jaoks muusika. Nagu mäletate, võib ka veetilgad hümni laulma panna. Isegi kontsertsaali vaikus enne sümfooniaorkestri esinemist on täis helisid. Paljud artistid, tänapäeval kasutavad seda niinimetatud müra oma muusika tegemiseks ära. Möödunud suvel toimus Leigo järvemuusikal omapärane projekt kus eesti industriaalrokk kiv viljelev bänd Nuubik saelans musitseeris järve laval järvekese kallastel möirgasid ekskavaatoreid ja traktoreid rütmiliselt kaasa. Ise kahjuks ei näinud seda kontserti, kuid kujutan ette, et pilt võis olla lausa võimas. Saate lõpetuseks kuulame umbes samasuguse idee rakendust kus Tallinna kammerorkestriga koos musitseerivad igasugused kontoritarbed ja masinad, telefonid, mobiiltelefonid, faksid, paberihundid, pastakad, pliiatsid, uksed, toolid ja nii edasi ja nii edasi. Helid on meie ümber kogu aeg olevaid mees ja leia selles muusika üles. MINA, OLEN, Jaanelgula. Kohtumiseni tulevikus.