Tere, head kuulajad, tänases keskprogrammid räägime taas Tallinna puumajadest. Tallinna ajaloolistest eeslinnadest ja stuudios on külas arhitektuuriajaloolane Oliver Oro, MINA, OLEN küsitleja, Arp Müller. Te teate kaduma. Kui palju teis on soojust ja elu läbi ei käi siis mäletate loost, kes on sündinud. Vanadel majadel, olgu nad puust või kivist on alati mingi eriline tähendusrikkus, mille annavad sellele kõik need ajajäljed, mis seal on see, et ta on kuskilt otsast natuke kulunud ja vajunud ja kuskilt midagi on natuke katkine. See ei pruugi üldse olla halb, see annab asjale mingi erilise emotsionaalsus ja meenutab kõiki neid inimesi ja elatud elusid, mis selle majaga seotud on ja kõiki neid võimalikke sündmusi ja mõtteid ja tundeid, mida seal on tuntud ja mõeldud, mida me ei pruugi isegi teada, aga me aimame, et see kõik on seal kuskil olemas. Puumajadel on muidugi veel eriline tähendus selle poolest, et sageli on nad just Meie endi esivanemate ehk linnaeestlaste elu ja kultuurikeskkond. Et kui suur osa sellest pärandist, millega me eestimaal tegeleme ja mida me hoiame, on meile justkui kellegi teise poolt hoida jäetud või antud mõisad ja kirikud ja linnuse varemed, mis on tegelikult kuulunud siis valitsevatele klassidele, kes valdavalt ei olnud eestlased. Et see on justkui võõras pärand, mis on ka loomulikult eesti kultuurile väga oluline, aga ta ei ole justkui siiski päris meie oma. Ta on meile justkui kuskilt antud või hoida jäetud, siis ütleme maa-arhitektuur, siis näiteks rehemajad, aga ka linnade puumajad on just see päris oma see keskkond, kust tulid meie esivanemad ja kus ka siis on niisugune Eesti kultuur oma tõekspidamiste ja kommete ja tabude ja arusaamadega. Oliver Oro ühes varasemas saates me jõudsime rääkida mitmetest hoonetüüpidest ja jõudsime välja niinimetatud Lenderi majani ja rääkisime ka ära, mis asi on Lenderi maja. Aga kui Lenderi maja aeg Tallinnas ümber hakkas saama, siis milline hoone tüüp seda asendas? Me rääkisime jah, tsaariaegsetest puumajadest, aga kui tsaariaeg sai otsa ja pärast vabadussõda Eesti oli saanud iseseisvaks, siis kahekümnendatel ja kolmekümnendatel, nüüd, vabas Eestis püüti hakata leidma täiesti uusi puumajatüüpe mis erinesid varasemast. Ühelt poolt oli elu edasi läinud ja inimesed tahtsid elada teistmoodi, ka seal eeslinnades mugavamalt ja kaasaegsemalt kui varem. Ja teisalt oli ka tegemist niisuguse arhitektide ja majaomanike teadliku püüdega erineda sellest varasemast sarja arhitektuurist ja rõhutada siis seda, et nüüd on uus ühiskondlik etapp ja Eesti on Noordemokraatlik iseseisev riik, kus elatakse teistmoodi. Ühelt poolt tulevad sellised riigi poolt soositud odava ehituslaenuga ehitatud väikemajad. Need on siis sellised majad, mida on ehitatud näiteks Veerenni tänava kandis seal kodu ja vaikne ja tare ja need tagavad aga ka näiteks järvel virve ja Laine tänava kandis ja ja muidugi nõmmel mitmeid ja näiteks seda veeremi tänava piirkonda, kuna seal olid just need odava ehituslaenuga massiliselt ehitatud majad seda piirkonda hakatigi kutsuma võlakülaks, sest et seal olid valdavalt kõik need omanikud, kes olid selle suure laenu võtnud ja pidid siis seda võlga maksma. Need on tavaliselt sellised väiksemad majad, kus vahel on siis ainult üks pere, sagedamini aga üks suurem korter, kus elas peremees ise oma perega ja kakskolm väiksemat üürikorterit. Nüüd siiski mitte kõik inimesed ei elanud sellistes majades või ei saanud ka endale lubada selliste majade ehitamist. Jätkuvalt oli niisugust üüriturgu, et oli nõudlust ka selliste puidust kortermajade järele ja seetõttu kujuneb välja uus selline suurema puidust kortermaja tüüp, mida on hakatud nimetama Tallinna majaks. See on siis nüüd selline kivitrepikojaga puumaja, mida on palju Kadriorus, näiteks Köleri tänava tagumises otsas on kalamajas näiteks üks terve sellistest majadest koosnev kvartal. Salme ja Kungla ja Leigri tänava kandis aga kalamajas, valgevase tänaval ja mujal. On ka palju teistes linnaosades ka lillekülas näiteks ja mujalgi ka Pelgulinna uuemas osas, siis seal teisel pool ristiku tänavat. Aga miks tekkis kivitrepikoda kivitrepikoja kujunemine seotud uute tuletõrjeeeskirjadega, mis nõudsid, et majal pidi olema kas kaks eraldi trepikoda või siis üks keskne ja kivist trepikoda? Kahe eraldi trepikojaga ehitati enamasti niisugusi jõukama rahvapuumaju, kus olid suured esinduslikud korterid, kus oli eraldi teenijatrepikoda ja eraldi köögitrepikoda, aga niisugusi, keskklassi või töölisklassi maju ei olnud mõtet kahe eraldi trepikojaga ehitada ja nii kujuneb see kivitrepikojaga majatüüp, mida siis eriti just tuleohutuse seisukohalt palju paremaks kui seda varasemat Lenderi maja. Sest kui Lenderi majades juhtus tuleõnnetus, siis tihti oli see väga traagiliste tagajärgedega ja inimesed massiliselt surid ka nendes õnnetustes suitsu mürgitustesse, sest et sealt oli raskem saada välja. Aga need kivitrepikojad siis pidid tagama seda, et isegi kui see puit, kork, kus põleb ja inimesed kaotavad oma vara, siis vähemalt inimestel endil on võimalik sealt mingi aja vältel terve nahaga välja pääseda. Siis nendes kivitrepikojaga majades pütiga pakkuda lihtsatele inimestele uut elukvaliteeti. Kui varasemates Lenderi majades tihti veevõtu koht oli olnud õue peal pesuköögis või siis koridoris mingi kraan paremal juhul, siis nüüd vähemalt kraanid toodi korterisse sisse. Tõsi, seal ei olnud muidugi voolavat sooja vett nagu tänapäeval, aga enam sa ei pidanud siiski minema ämbriga koridori või õue peale veetud tooma ja kas ka tualetid olid juba sees ja tualetid mõnedes majades jäid veel koridori, aga paljudes majades sissiga kempsud toodi nüüd korteritesse, et need kivitrepikojaga majad ehitati juba, nii et igal korteril oli siiski oma kemps. Et see on ka suur erinevus varasematest Lenderi majadest, kus väljakäigud olid enamasti koridoris ja vannitube ehitati mõnedesse natukene jõukamatesse ja parimatesse nendesse kivitrepikojaga Tallinna majadesse juba ka tihti küll oli nii, et korteris oli vannituba ainult peremehel endal ja teistes välja üüritavates korterites oli ainult WC, tõsi küll, mitte nüüd enam kuivkäimla, vaid juba veega WC, aga vannituba siiski ei olnud ja vannituba oli siis tihti keldris kõigile majaelanikele ühine agulirajoonis. Tõdes eeslinnades oli ka väga palju saunasid. Ja ja kasutati neid ühisvannitube, mis olid keldris, aga, aga noh, varasemates Lenderi majades, mis juba jäid massiliselt kasutusele, ega need siis kuhugi ära kadunud polnud sedagi, aga inimesed kuidagi ennast ikka pesema pidid ja samuti need Tallinna majade elanikud tihti sellele keldri vannitoale siiski eelistasid avalikud, kus sauna neid oli palju ja neid oli igas linnaosas ja lisaks pesemiskohale, need toimisid ka niisuguse suhtlemise ja info ja uudiste vahetamise keskusena ja niisuguste piirkonna oluliste elu integreerijat, noh kus siis naabruskonna elanikud kohtusid ja rääkisid ja tuttavaks said selles mõttes need saunad olid toona institutsioonidena üsna olulised ja toimisid omal moel ka nihukeste seltsimajadega. Kivitrepikojaga puumaju ehk siis Tallinna maju, kui palju neid kokku ehitati, Tallinn. Päris täpselt keegi ei tea ja pole kõiki kokku lugenud, sest et osa on ka hävinud aga neid on ehitatud ikka sadades. Et, et neid on praegu järel veel kuskil 300 ümber, et osa neist on suuremad maja, oli üks periood, kui lubati ehitada kolmekorruselisi kivitrepikojaga maju 30.-te aastate alguses kus on siis rohkem kortereid ja osa on väiksemad ja tagasihoidlikumad majad, kus on siis kolm või neli kord pärit sellest kivitrepikojaga majas. Ja samuti see korterite suurus võib erineda tavaliselt näiteks Kadrioru või kesklinnale lähemate rajoonide, selliseid kivitrepikojaga majad on ehitatud niimoodi, et seal korrusel ainult kaks kvartalit aga sellistes natuke tagasihoidlikumate linnaosades nagu Pelgulinnas või kalamajas, kus elasid rohkem sellised töölised või, või, või nihukese madalama keskklassi inimesed, kellel ei olnud nii suurt sissetulekut, et sellist korterit üürida on sellised ühe- ja kahetoalised korterid ja igal korrusel on siis neli või kuus korterit. Kas toona ka ehitajad, toonased kinnisvaraarendajad linna ehitusmäärustega üritasid mängida või aukudest läbi pugeda, seda vist ikkagi on lausa tänaval kõndides näha, kui just nimelt. Korrastest rääkida jah, vot kas nüüd just niuke siis sulitempe teha, kuigi eks vahel üritati sedagi, aga on tõesti palju neid nii-öelda mansardiga maju kus on niisugune kõrge mansardkorrus, mis on praktiliselt täiskorrus ja see tuli siis sellest, et see periood, kui lubati kolmekorruselisi kivitrepikojaga puumaju oli üsna lühike, siis jälle ehitusmäärust muudeti ja tuletõrjevõimude survel leiti, et ikka kolmekorruseliste puumaja ei ole vaja ehitada. Aga oli ehitada lubatud kaks korrust ja katusekorrus. Ja siis seetõttu ilmusidki need kõrged mansardi deta, väliselt justkui oli katusekorrus ja vastas siis ehitusmääruse nõuetele. Aga tegelikult ta ikkagi seest vaadates andis praktiliselt täiskorruse välja ja seal sai üürida välja siis ikkagi niisugusi täismõõdulisi karta räid. Seda tehti küll. Ja samamoodi nüüd, kui vaadata nüüd mitte neid Tallinna maju, vaid teid ehituslaenuga väikemaju näiteks seal Veerenni piirkonnas, siis seal näeb ka palju niisugusi naljakaid projekte, kus Maja katusekorrusele on näiteks projekteeritud ainult vannituba mis tundub totakas, et miks sa seal teisel korrusel ennast pesema pidid. Aga mõte on siis see, edaspidi sai siis ka magamistoad välja ehitada sinna üles korrusele, aga algselt ei saanud, ei tohtinud, sellepärast et selleks, et seda odavat ehituslaenu saada riigi käendusel, nagu see toona käis, oli teatud reglementeeritud haarava ruutmeetreid, mis majas tohtis olla ja üle selle ei tohtinud ehitada. Et siis ta pidi projektis selleks, et see maja nagu kvalifitseeruks nende majade hulka, millele seda sooduslaenu anti näitama niimoodi, et seda katusekorrust välja ei ehita. Ta, ja siis hiljem, kui juba osa laenu oli tagasi makstud, siis tehti eraldi projekti, ehitati see katusekorrust täiendavalt välja. Et, et isegi kuldsel ausal eesti ajal muidugi niisugusi asju tehti, et bürokraatiast mööda pääseda. See on tõsi. Nendes Tallinna majades, kas igas Tallinna majas oli keldrikorrusel ka mõni äri või kauplus, igatahes nad on ju nõnda ehitatud või projekteeritud, et sinna on võimalik. Midagi sellist teha? Jah, kas nüüd just igas, aga tõesti, võrreldes varasemate Lemberi majadega on Tallinna majad tihti ka palju kõrgemale soklile ehitatud ja tihti see soklikorrus on nii kõrge, ta toimib peaaegu täis korrusena ja kui me neid maju vaatame, siis on ka näha, et sinna on tänavalt läinud keldrisse või sinna kõrgele soklikorrusele, mida peaaegu ei saagi keldris pidada eraldi sissekäigud. Nii et seal siis eesti ajal tõesti on olnud mõni vürtspood või juuksuri, äri või kingsepatöökoda. Kahjuks tänapäeval, kui on suured kaubanduskeskused, väikesed poed välja suretanud enamik nendest keldrikorrusele algselt kohe sisse planeeritud äriruumidest seisab tühjana ja neil ei ole nüüd niisugust kaasaegset kasutusfunktsiooni leida. Aga kui vaadata ka näiteks Robert Nerman nii väga põhjalikke raamatutest toodud andmeid, siis tõesti ka Pelgulinnas näiteks või kalamajas peaaegu igas teises-kolmandas majas on olnud mingit laadi, kas siis väike toidupood või, või mingit laadi teenindustöökoda. Mõned on siiski veel alles, aga millal nad ära hakkasid kaduma ka siis kohe peale nõukogude korra tulekut või siis ajapikku. Üldiselt pigem ajapikku, küllap vanemad raadiokuulajad ka ju veel mäletavad, et ka nõukogude ajal nende kivitrepikodade majade all tihti mingid väiksemad poed tegutsesid tihti kas juurviljapoed või, või mingi taarapunkt või, või, või mingisugune rätsepatöökoda või midagi niisugust. Üldiselt nad hakkasid ära kaduma nõukogude aja teisel poolel kui ka toidu- ja tööstus kaubastu ametnikud leidsid tihti niisuguste väiksemate poodide pidamine ei ole õige ja ei sobi nõukogude elulaadiga ja neid hakati kinni panema. Ja, ja siis nüüd ka muidugi üheksakümnendatel algul tekkis neid juurde, sest et kui see ärivabadus tuli, siis iga ettevõtlikke mees tahtis teha oma keldripoe, olgu siis videolaenutuse või hamburgerikioski või midagi muud niisugust. Paljudesse majadesse tekkisid ka mingid väiksemad autoosade poed ja nii edasi, aga noh, praeguseks on see ärimudel muutunud ja nad on hakanud sealt ära kaduma. Võimalik, et nüüd seoses niisuguse kogukonna ja seltsiliikumisega, mis on paljudes piirkondades nüüd tekkinud, siis hakkavad uuesti sinna tekkima mingid väiksemad kohvikud või ökopoed või midagi niisugust. Ja muidugi oli ka veel üks niisugune nähtus, et paljud nendest keldriruumidest seitsmekümnendatel, kaheksakümnendatel muudeti mingiteks majavalitsuse ladudeks või anti mingisugusele ehitusvalitsusele mingisuguseks laoruumiks ja paljude majade puhul me näeme siis, et nõukogude aja teisel poolel on need keldritrepid lihtsalt mulda täis aetud ja kinni asfalteeritud, et me näeme, et seal küll on see keldri trepp olnud, aga millalgi on ta ära, kaob. Aga kahekümnendatel, kolmekümnendatel aastatel ajal, kui Lenderi maja ehitamine, hääbusi hakati ehitama nii-öelda Tallinna maja, siis tegelikult see elu nendel tänavatel, kus meil majad olid, oli vist märksa aktiivsem, elavam kui tänapäeval. Tõsi küll, et nagu me ka Lenderi majade puhul rääkisime, et miks nende korterite üürimine nii hästi ära tasus, et tookord need puitelurajoonid ei olnud sugugi mingisugune perifeerne osa elamufondist, vaid enamik linlasi, elaski seal, sest Lasnamäe, Mustamäe ja teisi neid suurelamurajoone ei olnud olemas. Et see oligi see tavaline elukeskkond, kus kõik inimesed, kes ei elanud just vanalinnas, seal nad elasid ja tookord need kvartalid olid muidugi ka tihedamalt asustatud, sest et oli üsna tavaline, mitu põlvkonda elas koos ja inimeste niisugune eluruumivajadus oli võib-olla ka väiksem, et ilmselt see elamistihedus seal oli ka suurem. Ja on muidugi ka see aspekt, et inimesed ei sõitnud tookord autodega autosid oli, aga oli üsna vähe pigem üksikutel jõukamatel majaperemeestel ja enamik inimesi liikus jala, niiet tänavaruum oli selles mõttes aktiivsemalt kasutusel muidugi. Kui palju inimesi korteris elas ja kas see oli erinev Lenderi maja ja Tallinna maja puhul aja edasi liikudes? Jah, eks need Lenderi majad, need olid muidugi tihti eriti tihedasti asustatud. Kui me räägime nüüd just niukestest väikeste tööliskorteritega majadest kus enamik vaesemaid linna eestlasi elas, siis seal oli tõesti nii, et selles ühesainsast kööktoast koosnevas korteris võis elada koos terve perekond, kus oli näiteks isa, ema ja neli last ja võib-olla ka veel vanaema ja kui veel mõni ruutmeeter üle jäi, siis võeti allüürnikud, et olid välja kujunenud terved eraldi mööbli paigutamise skeemid. Kuidas üldse oli võimalik asju panna niimoodi seal kvartett, päriselt, nii palju inimesi sinna kööktuba Ta magama mahuks. Nüüd hilisematest Tallinna majadest, siiski olid need elamispinnad pisut avaramad, et korterid olid kahe või kolmetoalised. Mis küll on niisugune eripära ja mida vanemad inimesed tihti on rääkinud, on see, et isegi veel kuni nõukogude aja esimese pooleni niisugustes lihtsamatest peredes säilis suurte ühiste magamistubade traditsioon ehk et siis, kui elati näiteks kahetoalises korteris, siis üks tuba tihti püüti jätta elutoaks ja oli tavaline, et siis ema, isa ja näiteks kolm last magasid kõik ühises magamistoas koos ja seda ei osatud pidada millekski ahistavaks või sündmatuks. See oli toona majade ees ja ümbruses ja aedade, Sist. See väga palju noh, eks inimestel toona oligi palju rohkem lapsi, tõsi küll, ega need väga suured 10 või 12 lapsega pered olid toona ka erandlikud, pigem oli siis ikkagi kaks, kolm, neli, viis, aga ikkagi tavaliselt jah, oli peredes lapsi rohkem kui üks ja toona nii tsaariajal kui eesti ajal isegi veel Nõukogude aja alguses. Need puitelamurajoonid olid üsna turvalised ja lastel iseenesestmõistetavalt lasti mängida naaberõuedes ja sageli isegi otse tänaval. Tolle aja nendest puit, eeslinnadest pärit inimesed on ka meenutanud seda, kuidas kogu seda tänavat või lähiümbruskonda väga hästi tunti. Kõik naabermajade lapsed tundsid 11 ja kogu seda lähiümbrust nagu mõtestatigi, nagu koduruumi kuuluvana või sinu kodu ei alanud sellest korteri uksest, vaid kõik see ümbrus ja naaberhoovid ja majade lähedal olevat tühermaad, kuhu tehti spordiplatsid ja kõik see oligi nagu see sinu niisugune koduruum. Puitasumid on ka väga erinevad, mõned on väga tihedalt hoonestatud, teised jälle on väga suurte aedadega. Millest see tingitud on? Kõige haljastuste rohkem on nõmme kui niisugune metsalinn, aga nõmme, arengulugu on täiesti iselaadne ja sellest me täna siin rääkida ei jõua. Nüüd nendest kesklinnale lähematest puitasumites, millest me siin täna räägime on Tallinnas niukesed, rohelisemad Need asumid, mis on olnud jõukama rahvaasumid nagu Kadriorg või süda, Tatari, kus on olnud suured aiad. Muidugi aiamaad ja õunapuuaiad olid ka kalamajas või Pelgulinnas ja seal on siis olnud majati erinev sõltuvalt pererahva suhtumisest, aga siiski üsna paljudes majades seal see aed kuulus eelkõige maja peremehele ja tema perele ja paljudes majades näiteks üürnike lapsed pidid mängima ainult sellel munakividega sillutatud hoovialal ja sinna õunapuuaeda nad ei tohtinudgi minna või siis tohtisid minna näiteks ainult pühapäeval, kui siis pereproua oli ise seal ja kutsus lapsi aeda. Mõnes majas oli see siis ka leebem ja üürnike lapsed tohtisid ka pererahva lapstega aias mängida. Kas aiad olid täis ka peenraid ja muidugi seal olid ka peenramaad ja siis jällegi mõnel pool, kus krunt oli suur, oli ka igal üürnikul seal oma peenramaa, aga mõnikord siis õunapuuaed ja peenramaa oli ainult siis majaperemehe oma ja on ka selliseid krunte, aitäh. Kus nagu tänapäeva kinnisvaraarendaja tahab saada võimalikult palju ruutmeetreid, on juba tsaariajal või Eesti ajal ehitatud krundile sootuks mitu maja, nii et seal sellist suuremat aeda ei olegi, on ainult hooviala ja krundile on kolm või neli maja ehitatud, nii et see krunt on ehitatud tihedalt maju täis. Eriti selliste kruntide puhul, mis olidki ehitad nagu üürimajade ehitamiseks. Et see mees tegelikult ise elas hoopis kuskil mujal, näiteks tal oli hoopis endal maja nõmmel, aga tal oli ka Pelgulinnas või kalamajas või kuskil Magasini tänaval ostetud mitu krunt mille ta siis ehitas tihedalt niisugusi välja üüritavate korteritega puumaju täis, nii et saab tuua paralleele ka tänapäeva kinnisvara arendusega. Ja, ja juba tsaariaja lõpul oli niisugusi terviklikke kinnisvaraarendusprojekte, kus kellelgi oli suurem maatükk, kuhu ta ehitas palju maju. Üks niisugune on niinimetatud riimeri kinnistu Kadriorus. See on siis Vesivärava Felmannija Köleri tänava vahel, kus on terve pool kvartalit nihukesi ühesuguseid maju ehitatud seal 20. sajandi esimestel aastatel, kus omanik ise elas üldse Peterburis siis niinimetatud Kochi arendus, projekt Raua tänaval. Praegused Kreutzwaldi viis viisa Raua 41 43 majad, kus ka üks kaupmees kohv ehitas endisele Epinatsiewitte heinamaale terve grupi maju tsaariajal pus nihukeses juugendlikus laadis mida tahab, kas siis korterite kaupa välja üürima, nii et nihukesi terviklikke arendusprojekte oli, mis on muidugi erinev, tänapäevast, on see, et toona nii tsaariajal kui hiljem eesti ajal need arendused projektid olid orienteeritud ikka kõik üüritulule tähendab, neid maju ei müüdud mitte korterite kaupa maha nagu tänapäeval, vaid nad enamasti käib ikka ühele omanikule või müüdi siis tervikmajana edasi teisele omanikule. Ja see tulu tuli korterite väljaüürimise eest, mitte müügist. Millal sa üldse majad nii-öelda korterite kaupa laiali jagunesid? Üldjuhul on see jah, üheksakümnendad Ta nähtus, kui tuli see korterite erastamine Eesti ajal mitte päris kõik, aga ikka väga suures enamuses majad ja just ka puumajad olid ühe omaniku majad või võis olla näiteks kaks omanikku, et mingid vennad ehitasid kahekesi ühe maja. Aga enamasti ikka oli, niiet olid välja üüritavaid korterid ja enamik inimesi olid üürnikud, see oli täiesti normaalne, mitte kõik ei olnud kinnisvara omanikud. Muidugi. Eesti aja teises pooles tõesti tulevad ka niisugused asjad nagu nede elamuühistud ja ja niisugune niukene kooperatiiv ehib näitus, kus siis võib rääkida ka sellest, et olid nagu need elamu ühisused, kus siis iga kord Peri omanik oli siis nagu siis selle ühisuse osanik, et ehitati nagu siis nii-öelda niukene koos ehitamine, mis siis võib-olla natukene sarnaneb tänapäeva korteriühistuga või niimoodi, et seal ei olnud enam siis mitte üks omanik, kes üürib seda maja vaid, vaid oligi palju siis neid ühisuse osanike. Et, aga see puudutab ikkagi eelkõige suuremaid kivimaju ja, ja eelkõige see puudutab Eesti aja lõpp, puu, et üks esimesi niisugusi niisugusi ühisusi oli 20.-te aastate keskel oma kolle Pelgulinnas. Aga need on siis juba kivimajad, need on kivimajad. Need ühisused ehitasid ka mõningaid puumaju, aga üldjuhul puumajad on ikkagi ühe omaniku majad olnud. Millised hooned veel kahekümnendatel kolmekümnendatel eeslinnade puumajadega linnaosade juurde kuulusid? Toona ei olnud ju taksosid või kuigi juba tekkisid, aga olid ju näiteks voorimehed. Paljudes linnaosades vist veel ei olnud elektrit, need tingisid ka omamoodi ehitisi ja objekte. Jah, see abihoonete maailm nii tsaariajal kui Eesti ajal on olnud muidugi väga oluline ja nende elamute juurde kuulusid õue hoonete kompleksid, seal olid kindlasti puukuurid, sest et praktiliselt kõik puumajad olid ju ahiküttega kuni Eesti aja lõpuni välja. Seal oli tavaliselt pesuköök, eriti tsaariajal, pütise ehitada eraldi hoonena õue peale, hiljem eesti ajal hakati seda tegema juba vahel keldrisse. Sest et pesu pesemine ajastul, kui ei olnud pesumasinaid, põhjustas palju lõhnu ja ka müra ja pesu keedeti pesuköögikateldes ja ja, ja sealt tuli palju suitsu ja auru ja seda ei saanud nagu majas või korteris teha. Et selleks olid eraldi pesuköögi tõuete peal. Ja olid ka tallid, sest et paljud eeslinna elanikud olid siis lausa niisuguses ametis, et Neil pidi olema hobune, näiteks veo või sõiduvoorimehed. Või lihtsalt majaomanikul oli hobune, millega oma igapäevaseid sõite tehasest autod olid veel haruldased. Ja lausa ka laudad, sest kaugemates eeslinnades näiteks vana Lasnamäel siku pillis ja Pelgulinna tagumistes osades jätkus loomapidamine veel, et 1930.-te aastate kapteni, kuhu need loomad siis aeti sööma. Vot seal oli ju nii, et eks need heina ja karjamaad olid ju suhteliselt lähedal võtta, sest et, et need osad, kus on nüüd nõukogude ajal linn edasi ehitatud, need osad olid linnast toona veel üsna tühjad ja ja seal sai lehmi ja lambaid karjatada küll. Ja noh, enamasti linnas ei olnud nüüd mitte sellised suuremad loomakarjad, vaid näiteks oli üks lehm ja paar lammast ja, ja paar seapõrsast näiteks, keda siis seal hoovi peal peeti. Tavalisemad olid kanad, eks ole, veel nõukogude aja algupoolel tihti paljude õuede peal jalutasid kanad ringi. Ja muidugi, kui me räägime veel varasemast ajast 18.-st ja 19.-st sajandist, siis oli see loomapidamine tavaline, isegi kesklinnale lähemates eeslinnades ka süda Tataris ja, ja kalamajas peeti lehmi ja see oli täitsa täitsa normaalne ja käis toonasele eeslinna elu juurde. Aga kas ja millal linnavalitsus selle vastu võitlema hakkas? Kas nüüd just võitlema või kadusid loomad ise ära, lihtsalt vajaduse üldiselt kadus ära? Jah, niukene linn toidab ennast ise elamismudeliga, hakkas ära kaduma selle elu moderniseerumisega seoses kahekümnendatel, kolmekümnendatel, juba vaikselt ja üldiselt sellele teeb lõpu nõukogude aeg, üksikuid lehmapidajaid oli ju veel ka nõukogude ajal, aga üldiselt see siis oli juba pigem niisugune kurioosum, mida veel vahel ette tuli. Kolmekümnendatel muidugi karmist Läti reegleid ja on olemas ka need linna sanitaararsti raport Tiit kontrollkäikudest eeslinnadesse, kus on toodud välja siis näiteks need aadressid, kus loomalaudad ei vasta hügieeninõuetele ja kus majaomanikke tuleb trahvida. Nii et üldiselt niisugune linnavalitsuse poolne surve ja soov kuidagi seda eeslinna elulaadi ref vormida ja moderniseerida iseenesest oli olemas, aga üldiselt see traditsiooniline elulaad suures osas siiski säilis eesti ajal. Kas tänapäeval ringi jalutades Kaavel neid hobusetalle või mõnda lauta võib ära tunda? Oi, neid on täitsa palju ja paljudes majades on ju ka puukuurid täitsa kasutusel. Nende abihoonetega on küll see, et enamasti on nad olemas, aga nad on kaunis funktsioonitud, et lihtsalt mõni korter hoiab seal oma kola sees või midagi niisugust ja nüüd siis nagu noh, nendes eeslinnades, kuhu on kolinud ka palju noori ja aktiivseid inimesi on, et siis hakata otsima nendele endistele abihoonetele uusi funktsioone. Et kas siis näiteks mõni maja elanik teeb sinna oma mingi kunstniku, ateljee või fotostuudio või, või kohaldatakse see endine pesuköök näiteks majaelanike ühiseks saunaks ja mingisuguseks, niukesed koosolemise ruumiks või või mõnikord ka näiteks nendest endistest tallidest on tehtud prügikastimajad ja see oli niisugune viimaste aastate tendents, et lisaks elumajadele on hakatud tähelepanu pöörama ka nendele vanadele abihoonetele ja saadud aru, et need on olulised miljööd kujundavad tegurid, mida peaks säilitama ja püüdma neile mingit kasutust leida. Ja tihti need pesuga kojamehemajad, kus pesuköögi kõrvale või peale on tehtud pisike kojamehe karter siis siis kui need, kui ehitada see pesuköök ja see väikekojamehe korter, siis on võimalik saada sellest täitsa ilus ja kena niisugune kaasaegne väike korter, mis asub eraldi õuepealses majas. Nii et niimoodi on võimalik kellelgi soovijal saadavad täitsa niisugune eramaja või individuaalmaja keset Tallinna linna. Kuidas elekter tuli Tallinna puitasumitesse elektritulemisest oli natuke juttu siis, kui me rääkisime konstruktsioonidest, eks ole, et elektripärast hakati loobuma palgist ehitama püstpalki elekter tuleb kaunis vaevaliselt. Kui suurlinnades nagu Londonis või Pariisis on elekter tavaline juba 1800 kaheksakümnendatel üheksakümnendatel aastatel siis Tallinnas, tsaariajal, elekter oli ikkagi kaunis haruldane nähtus ja seda oli peamiselt mõningates tööstus ettevõtetes, kus siis seda kasutati. Masinate käit saamiseks oli väiksemaid eraelektrijaamu ja mõned ettevõtlikud eeslinna elanikud, peamiselt jõukamad inimesed Kadriorus. Tataris vedasid kuskilt mõnest ettevõttest ka oma majja elektriliini, et elektrivalgust saada. Noh, näiteks on teada, et Jaan Poska oma majja Kadriorus pani elektri juba 1908. aastal. Aga enamasti see jäi siiski nihukeseks üksikute jõukurid eralõbuks. Muidugi elekter oli suurte tehaste juurde planeeritud töölisasumites koplis näiteks, aga, aga enamik eeslinnu oli tsaariaja lõpuni siiski ilma elektrita. Elektrijaam hakkab tööle 1913, pärast seda küll elekter levib rutt. Aga elektrivõrkude väljaehitamine on esimese maailmasõja tõttu siis veel natuke aeglane, nii et enamik eeslinnamaju saab elektri, ütleme 1920.-te aastate keskpaigaks või 20.-te aastate jooksul. Aga senises kasutati, mida kord rei valgustamise no ikka üldjuhul petrooleumilampe olid ju olemas petrooleumipoed, kust siis petrooleumi osteti. Selleks olid eraldi reeglid, et kui näiteks toidupoe juures müüdi petrooleumi, siis seda tuli hoida eraldi ruumis, et petrooleumihais ei hakkaks toiduainetele külge ja olid olemas ka kohe eraldi petrooleumipoed, kust seda seda saigi osta või vaadata ka neid vanu aruandeid, et mis on, kus majas asunud siis? Mitmete majade juures on olnud petrooleumipood. Kui see oli eraldi niisuguse müügi Lavkana, siis soovitati petrooleumi müügi laska peab tuleohutuse tõttu alati kivist ehitada. Erinevalt muudest nendest müügiputkadest, mida tihti ka puust ehitati. Ma tuleks veel korra konstruktsiooni juurde tagasi detailina majad, millest me täna põhiliselt oleme rääkinud. Kuivastu. Võidavad need Tallinna majad on, oi üldiselt Ta ei ole nendel ka väga häda midagi. Erinevalt nüüd Lenderi majadest on Tallinna majade puitosa ehitatud enamalt jaolt püstpalk või püstpruss konstruktsioonis tollel ajal levisid need kahekordsest püst prussist seinad. Ja, ja üldiselt on see konstruktsioon, kuna ta on seotud ka vahevöödega päris stabiilne, kui seda maja nüüd vahepealse hooldamatusetud ei ole väga käest ära lastud. Muidugi püstpalkkonstruktsiooni proteesimine, kui need palgid seal juhtuvad, nüüd mädad olema, on natuke keerulisem kui rõhtpalgi puhul ja natuke rohkem erioskusi nõudev, aga on ka täiesti võimalik ja kuna Tallinna majad oma kivitrepikojaga noh, on ka just selle kivikonstruktsiooniosakaalu tõttu natuke kapitaalsemat, kui need läbini puidust varasemad tsaariaegset maja siis üldiselt nende tehniline seisukord ei ole väga hull. Kas Eesti ajal töömehed praaki kunagi ei teinud? Seda ei saa öelda, et nad praaki kunagi ei teinud seda eestiaegset töömeeste praaki ka siin-seal on näha, et On ju küll ka olnud niisugusi maju, mille puhul on selgunud, et need on väga juhuslikest materjalidest ehitatud ja ja on selge, et see ei tulene et nõukogude aegsest, vaid remondist, vaid see on algusest peale niimoodi olnud. Et eriti nende majade puhul, kus peremees ise sees ei elanud ja mida ta ehitaski välja üürimiseks kiire tulu teenimiseks. Ja ma olen näinud ka niisugusi, proto kolle, kus siis näiteks on Majaomanik kaevanud, et ehituskvaliteet ei vasta nõuetele ja siis on kohapeal käinud komisjon ja kes on asja hinnanud ja on toodud välja siis terve pikk mitme lehekülje pikkune loetelu puudusi. Nii et loomulikult niisugusi, vaidlusi ja isegi kohtuasju esines. Aga üldiselt tundub, et siiski palju vähem kui tänapäeval. Et tsaariaegsed ja eestiaegsed puumajad on tavaliselt ikka esialgu olnud üsna korralikult ehitatud. Kui meie jutud on tekitanud kuulajates nüüd lisahuvi siis kuidas Tallinna tänavatel jalutades võiks ringi vaadata ja mida võib-olla enne võiks lugeda ja kust saaks lisateavet? Endale ammutada lisateabe ka niimoodi, et kaua aega oli, nii et meil tõesti ei olnud väga palju niisugust materjali, mis käsitleksid arhitektuuri, sest arhitektuuriajaloolased olid tegelenud eelkõige niisuguse suurear tekstuuriga ja rohkem vanalinnaga ja suurte avalike hoonetega. Aga viimastel aastatel seda materjali ka päris palju trükist ilmunud. Kindlasti esimesena ma soovitaksin Robert Nerman nii raamatuid, mis on väga faktitihedad ja väga suure arhiivitöö materjali pealt kirjutatud. Tema on kindlasti meie kõige tehnikamees linnade uurija ja on Talivee ilmunud raamatut Kopli ja kalamaja ja süda Tatari ja teistegi linnaosade kohta. Ja siis on meil ka üks väga tore sari, nüüd, mida annab välja Solnessi kirjastus nimega jalutaja teejuht Tallinnast on siis nüüd ilmunud põhja Tallinn Pirita ja Nõmme ja, ja neid on veel plaanis ja toimuvad ka meil niisugused ekskursioonid, kus me siis palju lähemal ja konkreetsemalt, kui me siin tänases saates jõudsime, räägime ühe või teise hoonetüübi või ühe või teise ajaloolise linnaosa arenguloost ja ajaloost ja kultuuriloost ja neid korraldab siis Tallinna kultuuriväärtuste amet koostöös kodulinna majaga ja nende kohta. Ta ja nende toimumise aegade kohta saab täpsemat infot kodulinna majast. Proua Tiina Mägi käest. Ja tavaliselt see info küll läheb ka üles internetti, tee sinna rubriiki, kuhu minna, Tallinn. Lisaks nende majade kohta, mis on muinsuskaitse all, on võimalik saada infot ka kultuurimälestiste riiklikust registrist, kuhu on tavaliselt seotud sellised maja tutvustavad lühitekstid. Kultuurimälestiste riiklik register on kõigile kättesaadav internetist muinsuskaitseameti kodulehelt www punkt muinas. Aadressilt ja lisaks on palju sellist arhiivi infot, mida võib-olla ei ole kuskil avaldatud aga mis on ka avalikkusele ligi pääseb. Mitte sugugi kõigi majade kohta, aga päris paljude majade kohta on olemas mingid ajaloolised õiendid või arhitektuuriajaloolised iseloomustused Tallinna kultuuriväärtuste ameti arhiivis, kuhu siis ka vastuvõtu aegadel, esmaspäeva õhtupoole ja neljapäeva hommikupoole on kõigil inimestel võimalik pöörduda ja nendega on võimalik seal ka täitsa tasuta tutvuda kui siis, kui, siis selle konkreetse maja kohta. On mingit ajaloolist informatsiooni ja ajaloolisi fotosid, mida ei ole ka sugugi mitte kõigi majade kohta, aga siiski päris paljude majade kohta on, on võimalik leida foto- ja filmiarhiivist mis on ristiku tänava lõpus. Ja kindlasti ka väga suur ja väga uhke fotokogu on Tallinna linnamuuseumi fotokogu, mis asub Tallinna raekoja taga. Fotomuuseumis. Tallinna ajaloolistest eeslinnadest ja eeskätt puitasumites kõneles arhitektuuriajaloolane Oliver Oro. Teda usutles Arp Müller. Plaat, mis on säravast vasest kaunistab korteri ust. Kaabud, lüües silmadesse kohvikus snoob ekspromt. Lehtedes vilksatas läbi määre lume alla hästi hoitud. Valitsus abistab vaeseid kaitseval riietus. Naistele mooni kontuur. Poisipeaks lõigatud. Vanaema praekooke köögis, mis päikest täis kohviku poolatar korraks üksinda tulub jalge. Krookused õitsevad aias. Kevad on kenasti või. Vanaisa, Lottemaal jah, saad eestlaste käes puu, poja, teisel korral. Korter, kus tube Bankon.