Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Euroopa Komisjoni põllumajanduseksperdid kinnitasid jaa, et Eestile määratakse suhkrutrahv täies mahus. Trahv on 700 miljonit krooni ja see avaldatakse kahe nädala. Valitsus otsustas tõsta vanaduspensioni ja pikendada vanemahüvitise maksmist 15 kuuni. Autojuhtimist kuni 0,49 promillise joobega valitsus ei toetanud riigikogu seadustes elektroonilise hääletamise võimaluse kohalikel valimistel. Rahvaliit loodab, et president ei kuuluta seadust välja. Maanteeameti põhimure on seotud väiksemate teedega, sest Euroopa Liidu põhitähelepanu on suunatud kolmele neljale Eesti põhimõttele maanteele. Tänavu on suurim üksikobjekt ja valgejõe vaheline lõik Tallinn-Narva maanteel. Üle 9000. Eestis elava endise sunnitöölise on Saksamaa makstud hüvitise kätte saanud. Heino Pedusaar on restaureerinud ja Tseedeedele salvestanud kõik 20. sajandi alguse eesti heliplaadid. Töö kestis 55 aastat. Välismaalt. Läti parlament võttis vastu totalitaarse kommunismi hukkamõistva deklaratsiooni. Euroopa Inimõiguste kohus mõistis Türgi kurdide liidri Abdullah Salani õigeks ja ilmast. Homme sajab Eestis mitmel pool vihma, kohati on sadu tugev ja võib olla äikest ja sooja on kuus kuni 11 kraadi. Euroopa Komisjoni põllumajanduse peadirektoraadi eksperdid, kes viibivad siin Eesti valitsuse kutsel, kinnitasid Eesti Raadio uudistele, et Eestil pole mingit võimalust pääseda maksimaalsest suhkrutrahvist. Üleliigse suhkruvaru kogus on 91464 tonni ja trahv on 715 miljonit krooni, jätkab Hanno Tomberg. Eesti valitsus püüdis täna päästa, mis veel päästa annab ja põllumajandusministeeriumi juhtkond esitas Euroopa Komisjoni põllumajandusekspertidele viimased põhjendused üleliigse suhkruvaru tekkimisest. Euroopa Komisjoni ekspertide neljaliikmeline delegatsioon oli aga kõigutamatu. Eestil tuleb tasuda kogu üleliigse laovaru pealt maksu. Euroopa Liidu eksporditoetuste maksimummäära alusel on see 715 miljonit 248000 krooni. Põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oop. Kaup. Otsekohene ja aus vastus on selline, et senised diskussioonid komisjoniga on viidanud või demonstreerinud ennemini seda, et komisjon ei ole valmis ühtegi Eesti poolt esitatud või kasutatud argumenti rakendama või arvestama. Euroopa Komisjoni ekspertide sõnul on Eesti esimene võimalus, et ettevõted kõrvaldavad nende käesoleva suhkruvaru 30.-ks novembriks. Eesti riik võib seda nõuda aasta tagasi vastu võetud üleliigse laovaruseaduse alusel. Mina olen oma olemuselt optimistlik inimene ja ma usun, et selles kontekstis peaks nagu õiglus võitma ja need ettevõtted, kes tegelikult oma laovarud soetasid spekuleerimise eesmärgi, et nemad ka selle vastutuse siis võtavad ja maksavad, nii palju, kui ma tean, on pisikesi edusamme tehtud, et mõned kohtuprotsessid on hakanud nii-öelda oma lõpplahendust saama. Kalevi juhatuse esimees Oliver Kruuda kinnitas täna hommikul, et vabatahtlikult ta trahvi maksma ei hakka. Lisaks on Kalevil alles pooleli vaidlus maksuametiga üleliigse laovaru koguste üle. Kui ma täna ütleks, et jah, et mul on vastutus siin võib-olla kehvade läbirääkimiste tulemustena, tekitavad mingit rumalust kellelegi kuskil kinni maksta, et siis noh, nii kahju kui see ka on, et ma ei saa nagu sellest aru Tarbijate käes liitumishetkeks olnud 42 ja poole 1000 tonni üleliigse suhkru pealt peab trahvi maksma igal juhul riik. Riigil on võimalus osta ka ise kokku suhkrut ja see ümber töödelda diislikütuseks või loomasöödaks. Komisjon ise soovitav eelkõige kasutada eksportimist kolmandatesse riikidesse, aga siin on väike piirang. Sellist tegevust ei tohi riik ise ette võtta, et seda tohib ette võtta vaid ettevõtja, kellele on määratud üleliigne laovaru. Euroopa komisjon langetab otsuse Eesti üleliigse suhkruvaru koguse kohta järgmisel neljapäeval. Nädal hiljem, 26. mail, kinnitavad selle kõigi ootuste kohaselt ka Euroopa Liidu liikmesriigid. Lisame veel, et keda asi põhjalikumalt huvitab, siis pühapäeval kell 13. Null viis algab vikerraadios kahetunnine debatt, mille teema on just suhkrutrahv ja selle ümber toimuv. Pensionide, vanemahüvitis ja notari teenus olid täna valitsuse pressikonverentsi peateemad. Mall Mälberg teeb ülevaate. Valitsus andis täna riigikogule üle kaks seaduseelnõu. Need puudutasid vanaduspensioni tõstmist vanemahüvitise maksmise pikendamist praeguselt 12-lt kuult 15 kuuni. Seejuures tõuseb vanaduspension esimesest juulist 2726 kroonini, jõuab tuleva aasta esimeseks aprilliks 3008 kroonini. Töölepinguseaduse muutmist valitsus ei toetanud mitut ministrit poleks soovinud üle 65 aasta vanuste inimeste tööhõivet edendada kuid kuna sügiseks on kavandatud uue töölepinguseaduse väljatöötamine, siis jääb see selle uue seaduse reguleerida. Peaminister Andrus Ansip. Põhimõtteliselt nii sotsiaalministeerium kui ka valitsus peab selle eelnõu sisu väga oluliseks. Teatavasti Eestis on tööhõivega probleeme päris palju ja sellise vanuselise piirangu kaotamine võimaldaks parandada elatanud inimeste hulgas tööhõivet. Notariaadi seaduste muutmist valitsus toetada. Justiitsminister Rein Langi seletuse kohaselt lähevad kinnisvaratehingud lihtsamaks. Luuakse mehhanism notaritasude vähendamiseks ja kiiremini notari juurde pääsemiseks. Justiitsminister ei olnud rahul sellega, et tänane Päevaleht on teinud temast kolli, kes kiusab läbi riigilõivude, vaeseid ja väeteid. Ta selgitas oma mõtet veel kord. Eesmärk on see, et need, kes peavad kohut oma lõbuks ja kes reeglina on väga kindlustatud inimesed et need ikka tõepoolest lõivud kaera maksaksid. Ja mis puutub nendesse inimestesse, kes oma majandusliku seisukorra tõttu ei jaksa lõivu maksta, siis meil on olemas terve riigi õigusabisüsteem ja kõik need, kes soovivad enda lõivu vabastamist, võivad seda taotleda. Ja kui nad taotlused on põhjendatud, siis need ka rahuldatakse. Valitsus ei toetanud Robert Lepiksoni eelnõu, mis lubaks sõiduautot juhtida 0,49 promillise joobe. Aga ma oleksin selliste sõnumite saatmisega, mis on tõlgendatavad alkoholi pruukimise lubamisena, väga ettevaatlik, hoiduks nendest. Justiitsministri sõnul tuleks analüüsida, mismoodi teistes Euroopa riikides on asi sätitud. Kuna me oleme ühes ruumis. See on oluliselt keerulisem temaatika, kui meile tundub, et see on muutunud oluliselt keerulisemaks, sest peale esimest maid 2004. Riigikogu toetas e-valimisi kohalikel valimistel, täpsemalt vahendab Uku Toom. Vaidlused olid ägedad, 11 nimetati demagoogideksparanoikuteks, korruptantideks vaieldi ikka samade asjade üle, kui turvaline e-hääletus on ja milliseid seaduserikkumisi ta võimaldab ja kas praegu on neid vähem. Kas neid, kes valimisjaoskonda kohale tulla ei viitsi ja nii ehk siiski uuel moel valivad, on üldse valijate hulka vaja selle viimase punkti juurde toomegi mõned näited. Jürgen Ligi Reformierakonnast ehk siis koalitsioonist. Meie valimised muutuvad järjest vähem legitiimseks põhjusel, et valimisprotsent järjest väheneb mitte ainult Eestis, vaid ka teistes riikides. Põhjus kindlasti on väga kirju, kuid me ei tohi ühtegi valimisgruppi pärast alandada, et nad valida ei taha. Me peame looma neile parimad võimalused, see on seesama midagi siis ka Euroopa nõukogu soovitab. Võimaldage lihtsamaid hääletamisviise, sellega saab valija hääl paremini esindatud. Ja Mart Laar Isamaaliidust ehk opositsioonist Tulenevalt sellest, et ilmselt on teil tekkinud kahtlus ja kõhklus, et teie valijate seas lihtsalt pole nii palju selliseid inimesi, kes on nooremad, kes valdavad, tunnevad arvutit, on, olen näinud ja selle tõttu teile tundub, et te peaksite selle vastu seisma. Lugupeetud Keskerakond ja Rahvaliit. E-valimised ei ole süüdi, tei selliseid valijaid ei ole, palun lõpetage see vastuseis ja toetagem kõik ühiselt täiendav. Kogu arutlus aja raevukalt eelnõu vastu esinenud Janno Reiljan Rahvaliidust mõtles aga juba tulevikule. Demokraatlikus mõttes on koduvalimine, mitte e-valimine, põhiseaduse rikkumine, ebademokraatlik, korruptiivne häälte ostmise süsteem. Me loodame, et põhiseaduslikud institutsioonid asuvad siin meie põhiseaduse kaitsele, kuid juhuslikkust, parlamenti sattunut mingil põhjusel ebademokraatlikud jõud ja nad on ülekaalus. Selles küsimus. Need Parlamendi ebademokraatlikud jõud olid täna Janno Reiljani kaaslased koalitsioonist, Reformierakond aga kogu opositsioon Res Publica, Isamaaliit ja sotsiaaldemokraadid. Seaduse poolt oli 56, vastu 32 saadikut. Ja riigikogu võttis täna vastu kaks seadust, mis lubavad Riigikogu liikmetel osaleda kohalike volikogude töös. Euroopa parlament võttis vastu teise maailmasõja käsitleva resolutsiooni, mis mõistab hukka natsliku türannia ning tervitab samal ajal Ida-Euroopa riikide vabanemist aastakümneid kestnud rõhumisest Nõukogude okupatsioonist. Euroopa Rahvapartei ja demokraatide fraktsiooni kuuluv Tunne Kelam ütles hääletuse järel oma sõnavõtus, et resolutsiooni vastuvõtmine on oluline samm Abba ühise mineviku tõesel hindamisel ja mõistmisel. Kuid Euroopa Liidu ajaloo käsitlus pole ikka veel täiesti tasakaalustatud ning kommunistlike režiimide ohvrid jäävad üha teise kategooriasse. Edasi veel sõnumeid välismaalt ja neist teeb ülevaate Birgit Itse. Briti parlament võttis vastu totalitaarse kommunismi hukkamõistva deklaratsiooni, mis näeb endiste nõukogude sõjaväelaste Venemaale Repatreerimise. Seimi väliskomisjoni juht toonitas oma sõnavõtus, et deklaratsiooni on lülitatud klausleid mitmest Venemaaga sõlmitud lepingust. Esile tõsteti ka üleskutse Venemaale kui Nõukogude liidu järglasele kanda Läti ees vastutust moraalses, juriidilises ja rahalises mõttes. Deklaratsiooni vastaste hinnangul on tegemist absurdse dokumendiga. Kõige absurdsem olevat aga nõuda liberaalselt kapitalistlikum Venemaalt vastutust Nõukogude Liidu aegsete sündmuste eest. Euroopa Inimõiguste kohus Strasbourgis mõistis Türgi kurdide liidri ja vabadusvõitleja Abdullah ütsalani õigeks, teatades, et Türgi kohtu 1999. aastal tehtud otsus ei vasta seadustele. Euroopa Inimõiguste kohus leidis otsanani edasikaebust arutades Türgis peetud kohus polnud sõltumatu ega erapooletu. Türgi teatas kohe pärast Strasbourgist olnud teateid oma valmisolekust teha kõik, mis võimalik seoses Strasbourgi kohtuotsusega, andes nii märku Ankara valmisolek, kust kurdide liidri kohtuasja uueks arutamiseks. Riiklikus telekanalis esinedes teatas aga valitsuse pressiesindaja. Türklastel pole põhjust karta ütsanani vabastamist ning kutsus üles usaldama riiki ja selle õigusorganeid asja korralikus käsitlemises. Et seal on, mõisteti süüdi Ankara vastase mässu korraldamises ja juhtimises 1900 kaheksakümnendatel ja üheksakümnendatel aastatel. Selle tagajärjel hukkus üle 30000 inimese. Türgi kohus määras kurdi Tööpartei juhile surmanuhtluse. Karistus muudeti eluaegseks vangistuses 2002. aastal, kui Türgi Euroopa Liidu nõudmisel surmanuhtluse kaotas. Saksa parlamendi alamkoda kiitis ülekaalukalt heaks Euroopa Liidu põhiseadusliku leppe Bundestagis hääletus leppe poolt rohkem kui kaks kolmandikku saadikutest saksa parlamendi ülemkoda Bundes raat hääletab leppe üle 27. mail. Praeguseks on leppe ratifitseerinud seitse riiki. Uuest eestist teetöid tehakse sel suvel rohkem kui mullu, kuid võrreldes Läti või Leeduga on meil selleks raha oluliselt vähem. Lähemalt kuulete Vallo kelmsaarelt. Teeremondi suurim üksikobjekt on tänavu Tallinn-Narva maantee Maardu-Valgejõelõik, see saab korda Euroopa Liidu abiga, ütles maanteeameti europrogrammide osakonna juhataja Urmas konsop. Ühte sõidusuunda kokku 62,7 kilomeetrit, selle aasta sügiseks peab see teelõik saama ja seekord liiklejad kindlasti peaksid arvestama, et seoses selle remondiga on tee läbimiseks aeg kindlasti veerand tundi pikem. Ulatuslikumad teetööd on suvel kavas ka Jõhvi-Tartu-Valga maanteel, kus jätkatakse veel järgmisel aastal. Maanteeameti põhimure on aga seotud tugi- ja kõrvalteedega, tõdes peadirektor Riho Sõrmus. Kui me vaatame nüüd katete keskmiseid vanuseid, siis põhimaanteede peal hakkab olukord paranema, aga sellest tingituna on nagu kippunud halvenema olukord tugimaanteedel kõrvalmaanteedel, kus keskmine vanus on 24 aastat. See tähendab, et on olemas katteid, mille vanus on 40 aastat. Pindamistöid tuleks aastas teha umbes 1200-l kilomeetril. Sellele vajadusele hakkab maanteeamet tänavu tegelike töödega lähedale jõudma, rõõmustas regionaalprojektide osakonna juhataja Märt puust. Kruusateede remondi osas jääb tegelikkus veel vajadusest kaugele, kuigi kavas on korrastada ligi 635 kilomeetrit kruusateid. Seda on umbes 70 protsenti rohkem kui mullu. Vaja oleks aga teha töid 1000-lt kilomeetril. Kui aga mullu sai kõva kate vaid 70 kilomeetrit kruusateid, siis tänavu on plaanis tolmuvabaks muuta 285 kilomeetrit. Nende hulgas on siis ka 45 kilomeetrit Tallinn-Narva maantee lähedal asuvaid kruusateid, millele suure maanteefreespurust ehitatakse uus kate ja pinnatakse üle. Vaatamata sellele, et tänavu on teetööde mahud suuremad kui eelmisel aastal on Eesti, Läti ja Leeduga võrreldes siiski mahajääja. Leedus on ühe teekilomeetri kohta umbes 30 protsenti rohkem raha kui Eestis. Meie rahastamissüsteem on teistsugune, põhjendas Riho Sõrmus. Mootorkütuseaktsiisist 75 protsenti tuleb teedele, aga Leedus on teede finantseerimine teedefondi põhimõttel lihtsalt laekub rohkem raha ja nii on see olnud pikemat aega. Nagu varasematel suvedel on tänavugi paljudel teedel tõstetud lubatud piirkiirus 100 või 110 kilomeetrini tunnis. Ühtki kiirteed Eestis ei ole ja seepärast pole ka 120 kilomeetrise lubatud kiirusega. Teelõikepiirdeid pole esialgu ka tulevikuplaanides. Hüvitise maksmine Eestis elavatele endistele sunnitöölistele ja teistele natsismiohvritele jõuab lõpule Kai Vare teeb kokkuvõtte. 2001. aastal võttis Saksa parlament vastu otsuse maksta hüvitisi natsionaalsotsialismi ohvritele. Saksa fondi mälestus, vastutus ja tulevik. Programmide juht Ginter saatov ütles, et sõltumata riigist makstakse kõigile hüvitist võrdselt. Eestis on hüvitise saajaid 9200, kellele on välja makstud kokku 20,7 miljonit eurot. Programm jõuab lõpule selle aasta suveks. Hüvitiste väljamaksmist toimub seitsmepartnerorganisatsiooni kaudu. Eestis tegeleb sellega Valgevene fond. Mõistmine ja lepitusfondi esimees Valentin Gerassimovi ütles, et neile tuli selline ülesanne üllatusena. Samuti ei oska Valgevene fondis keegi eesti keelt. Gerassimovi sõnul leidsid nendega kõikjal abivalmis inimesi, kes aitasid andmete kogumisel kaartide täitmisel. Kõik sujus tänu koostööle. On punane rist, Hansapank, struktuurina moodustatud kõikjal Eestis ja igal pool on head inimesed, kes hästi ja kohusetruult tööd teevad. Ütleski rassima. Saksa fond tegeleb lisaks hüvitiste maksmisega sellega, et korraldada endistele sunnitöölistele külaskäik ja Saksamaale. Oluliseks peetakse ka natsismi ajastu tunnistaja Rate mälestuste jäädvustamist dokumenteerimist. Püüdvad. Maailmas on elus veel ülejäänud 1,6 miljoni natsismi ohvreid ja kõigiga pole võimalik intervjuud teha. Aga siin on initsiatiiv partnerorganisatsioonidega pääsk. Fond tahab jäädvustada vähemalt 1000 inimese meenutused, ütles Günter. Saad, see on raske ülesanne, sest ohvrite vanus on väga kõrge, paljud on üle 80, paljud ei ole enam võimelised neist sündmustest autentselt jutustama. Teema on ka väga emotsionaalne, mistõttu jäävad intervjuud sageli pooleli, ütles Günter Shadow, kuid lisas, et mitmel pool on koolilaste abiga siiski mälestusi kogutud. Ja politsei teade, täna kell 11 20 teatati politseile kahest tapetud mehest Saku vallas välja otsa talus. Noahoopi. Meestest lebas üks toas ja teine maja hoovil põhja prefektuuri isikuvastaste kuritegude talituse ülemkomissar Priit Pärkna sõnul oli tegemist väga jõhkra tapmisega, mille toimepanija või toimepanijad Eigo minut tagasi millegi eest tapetud olid. 56. aastal sündinud Valeri ja 46. aastal sündinud Ralph. Politsei alustas kriminaalmenetlust. Mees, kes esialgu tunnistas Tõnismäe monumendi. Ta hakkas täna varem öeldut eitama ning kohus laskis ta vabadusse. Tallinna linnakohtuniku ette vahi alla võtmisele toodud 42 aastane Andres väitis ootamatult, et pole vaatamata varem tunnistatud tegelikult monumendi peale värvi lisanud. Ja nüüd hoopis meeldivam teema kohe palju palju meeldivam. Eesti raadio kauaaegne helirežissöör ja tuntud helisalvestiste restaureerija Heino Pedusaar on valmis saanud eesti heliplaadi arhiivi, mis sisaldab ligi 1000 200 muusikapala restaureeritud digitaal koopiat. Esmakordselt saavad huvilised tutvuda kõigi 20. sajandi alguse eesti heliplaatidega. Pedusaar ise ütles intervjuus Kai Varele, et kõige suurem rõõm on tal sellest, et töö on nüüd valmis. Alustasin 55 aasta eest ja viimasel 10-l aastal oli mul tohutult abi Eesti raadio täiest viidika, varajasest, kes kõik oma laupäevad pühapäevad, istus, minu kaduses stuudios, arvutas ja tegija, parandas ja, ja digitaliseerida ja missugune nendest plaatidest kõige huvitavam ta on, kas endal restaureerida ja teha? Kahtlemata kõige põnevam on esimene Eesti heliplaat üldse. See on 1901 Peterburis salvestatud. Ei võiks ette kujutada, et sellele jõulumuusika autor on August Vaidzenberg, tähendab kujur ja siis oli niiviisi, et 1901 lauldi sisse kuus üldse esimest eestikeelset heliplaati. Need olid tillukesed, tillukesed 12 sentimeetrit läbimõõtu mahtus sinna parimal juhul poolteist minutit peale ja sellest õnnes õnnestus leida üks eksemplar ja see on nüüd siis selles kogumikus kõigi teiste hulgas olemas. Kuidas need plaadid üldse teieni on jõudnud? Viiekümnendatel aastatel ma olin ise raadiotöötaja ja hakkasin tasapisi muusikasaateid tegema, aga ma olen üles kasvanud Cramofonide ja plaatide veeres. See oli niivõrd huvitav. Mulle. Alustasin kollektsioneerimist ja vaatasin, et ega muidu sellest asjast ikka midagi välja ei tule, tuleb natukene nagu eesti keeles öeldakse, kella lüüa. Sest selgelt oli näha, et kui neid vanu eesti plaate kokku ei korja, siis neid enam hiljem korjata ei ole enam kusagilt ja siis algasid mul Raadios saatesarjad, avame heliarhiivi uut möödunust, Welcanto, kasutasin neid leide plaadile. Esialgu ma siis iga saate lõpus ütlesin, et noh, olge nüüd head, et kellel on veel küüninurgas või ka pealsel neid vanu plaate olemas, teatage, teatati väga-väga agaralt ja niiviisi kogunesid kokku ja nüüd võib öelda, et kogu selle aja jooksul ma olen kätte saanud absoluutselt kõik. Või mida oli üldse võimalik kätte saada, kui ikka plaat on nii ära kulunud, et seal enam muusikat peaaegu peal polegi, mis me seal siis enam restaureerime. Ja ka need on sellesse kogumikku sisse pandud, selleks, et oleks tervik. Eeloleval ööl Eestis pilvisus tiheneb ja sadu levib kaguservas teleMandri-Eesti kirde ja põhjatuul tugevneb viie kuni 12 meetrini sekundis. Sooja on öösel kolm kuni kaheksa kraadi, kohati langeb temperatuur null kraadini. Homme päeval on peamiselt pilves ilm, mitmel pool sajab vihma, kohati on sadu tugev ja võib olla ka äikest. Puhub põhjakaare tuul seitse kuni 13, rannikul puhanguti 17 meetrit sekundis. Sooja on kuus kuni 11, kohati kuni 13 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.