Kuidas te kuulete päeva, tee saadet. Minu nimi on Peeter Hein ja mul on hea meel tervitada tänast saatekülalist. Tere tulemast, Ada Lunder. Sina kuulud nende. Eesti inimeste hulka, kes tutvustamist ei vaja, sind teatakse ju nagunii. No see on natuke liialdatud Ma teen alguses komplimendi, täna aga oli aeg, kus sind ju keegi ei tundnud peale, ütleme koolikaaslaste ja, ja oma küla inimeste olid seal siis juba blond. Ma ei ole blond. Marlen, blondeeritud blond käe ja viimasel ajal eriti on läinud moodi rääkida blondidest anekdoote siis tegelikult. Ega see mind küll ei solva, mitte see, et ma peaks ennast nüüd targaks või ei, asi pole selles. Millal sa hakkasid tundma niisugust tarvet esineda olgu siis laval või teiste inimeste ees? Nüüd, kui ma meenutan siis see tarve oli väga, väga väga lapsena väga lapsena, noh, see oli niimoodi, et mõju sündisin Hiiumaal ja kasvasin kuni seitsme aastani Hiiumaal. Nii, ja siis ma sidusin endale Kingade alla tikutopsid, et mul oleks kõrge kontsaga kingad mis ma võisin olla, siis ma arvan. Nelja-viieaastane. Ja siis oli niimoodi, et ma võtsin vanaisa kasuka. See oli selline lambakasukas, ma keerasin selle teistpidi ja siis ma läksin naabritele nagu näitemängudega. Aga siis tuli ükskord aeg, kus sa pidid nagu elu üle otsustama, oma tee valima. Millal sa siis tundsid, et peaks ikka sinna näitlemise suunas minema? Kui ma olin seitsmeaastane, siis toodi, mindi Hiiumaalt. Tallinna. Ma hakkasin käima 20 esimeses keskkoolis, mille ma lõpetasin ja siis koolis ma tegin näiteringis kaasa. Ma õppisin väga hästi kuni üheksanda klassini. Aga siis hakkasid muud huvid näitering. Tahtsin peol käia, hirmsasti tantsida. Et ma enam nagu eriti sellest ei hooli. Eks aeg on teinud oma töö. Aga üheksandas klassis minu eesti keele õpetaja Aino Tohvelman. Tema pidas nagu näiteringi ja siis seal ma mängisin neid osi ja ja kui ma lõpetasin 11 klassi, siis anti mulle iseloomustus, et ega tast muud mitte midagi küll ei saa, kuid. See oli vist halb, näib. Sellega oli sinu tee määratud. Sellega vist oli määratud. Kelle käe all siis sattusid või kuhu? Tahtsin minna teatrikooli hirmsasti. Aga vot see oli see aeg, et konservad tooriumi võeti üle nelja aasta. Ja just oli nii, et üks aasta oli nagu, nagu minule juba mööda läinud oleks pidanud ootama veel kolm aastat ja siis ma läksin kommunari tööle, töötasin kolm kuud, võeti tutvuse kaudu mind sinna, sest kas kooli direktor ütles niimoodi, et nüüd on roheline tee ja kitsa piluse luu teil olemas? Midagi sellist muidugi ei olnud. Ja siis ma läksin jah, tutvuse kaudu sain läbi sugulase, sain kommunari töölepealsete või nende kingapealsete juurdelõikaja õpilane. Ja siis ma jäin kopsupõletikku. Ja kui ma hakkasin juba paranema, siis lugesin ikka lehti voodis ja ja järsku ma loen. Minu meelest see oli õhtuleht, kui ma ei eksi. Filharmooniasse võetakse õppestuudiosse nagu tuleb konkurss. Ossa mõju maal, sain kohe terveks. Üle päeva. Sinna ma läksin. Seal oli pärast selgus 284 inimest ja kolm meid võeti. Kes need kaks olid siis? Üks oli üks vene noormees Vene Draamateatris hilissee. Midagi sellist. Ma ei mäletagi tegelikult. See oli nii ammu. See oli ju 61. aastal. Missugust perioodist kõige intensiivsemaks või enda elu huvitavamaks pead? Kas seda, kui sa estraadilaval olid, või seda, kui seal filmides mängisid vä? 61.-st aastast ma olin filharmoonias. Ja siis 63.-st tuli nagu, nagu iseenesest minu ellu tuli. Tuli film. Kaljo Kiisk oli mind näinud laval. Ja mõtles niimoodi, et ta proovib ära, et võib olla. Sellest saab asjaplikast. Ja nii oli siis see oli esimene film, jäljed 63. Aga samal ajal tähendab minu põhitöö, millega ma ikka leiba teenisin. Põhitöö oli ikkagi estraadil. 30 aastat. Filmitööd tuli sellega juba peale selle esimese filmi ju veel mitu-mitu filmi. Ja ma olen mänginud 27. filmis. Ma ei tea, kas seda on vähe, kas seda palju, aga nii palju neid on ja see töö oli, paralleelselt oli film. Aga põhitöö ikkagi oli mul estraadil. Ei. Ei olnud raske. Millest see tulijaid, sinu filmiosad, nii süütu plika osatäitmised alguses muutusid nii väga rikutud daami osadeks. Seda muljet ja vot need on tõesti niimoodi, et enam ei saa küsida ka. Näiteks ei saa küsida Kromanov käest, et miks ta mind just sellisena tahtis näha. Nagu oli lõpetuses proua. Sest esimesed kaks filmi mängisin jäljed ja siis külmale maale ja need olid ju nii läbi-lõhki, ele sinised ja nii süütud. Ja mulle tundus, et need olid nagu nagu minu hingele kõik. Aga siis järsku tuli selline ettepanek mängida reed lapetavust. Aga ma olin näinud seda etendust Vanemuises, kui mängis Liia Laats. Mina ja Reet lapetud. Tähendab, need asjad ei käi üldse mitte kuidagi. Ja küll ta siis mind katsetas ja proovis ikka, ta ütles niimoodi, et kõigepealt te lähete nüüd loomaaeda. Ja vaatate tiigripuuri ja siis te vaatate lõvi Buuria. Hullumeelne vana. Eks ma siis käisin ka ja vaatasin ja ma ei saanud aru, mida ta minust tahab. Aga ta tahtis, et ma oleksin vot selline võimukas ja plastik ja siis ta tegi mulle sellise ettepaneku. Ja teete mulle etüüdi sellisest enesekindlast ja Bastikust naisest, aga mina pole ju teatrikoolis käinud ka, mis, mis, mis etüüd. Aga see oli nagu saatuse sõrm ilmselt. Sõitsime kontsertreisile Pärnusse. Ja meil bussis oli üks draamateatri näitleja meesterahvas nime ei ütle. Ja ma kuulen terve tee, kuni Pärnuni ma kuulen, kuidas ta kiidab iseennast, et see oli nii kummaline ja see oli niisugune nagu tema oleks saadetud lausa selle jaoks sinna bussi. Ma kuulaksin, kuidas inimene iseennast kiidab. Ja mõtlesin niimoodi, et aga tegelikult ma seda rolli nagu tahaks, kahju, Endal. Tahaksime prooviks ära. Selle. Ma läksin. Järgmine hommik. Kas oli üheksa või 10 või niimoodi läksin kromonovi kabinetti. Mõtlesin niimoodi. Tere hommikust. Kuni mina seda rolli mängi. Siis ma lihtsalt ei kujuta ette, kes teine seda veel mängib. Ja ma istusin lausa laua peale. Ta jäi mind vaatama nagu issanda imet. Mõtlesin ja. Mis te mind vaatate sellise näoga? Ma arvan, et Eestimaal lihtsalt ei olegi teist, kes selle rolli ära mängib. Mis ta küsimustik tahad, aga mis teiega on? Mis teiega on? Mõtlesin minuga ei ole mitte midagi. Teiega on midagi, kui te sellest pole aru saanud veel. Sest ma keerasin ringi, läksin ukse juurde ja oleks pisarad jooksma, niimoodi lakke, vesijooks. Ma ütlesin, tead, see oli, et tööd. Siis ta ütles, et vapustav. Ta jäi Oskar Lutsu, üllatasid mind sinust, ma ei oleks niisugust asja oodanud. No elu ma ise. Ega ma isegi, ma olin iseendast ka üllatunud. Nii oli. Kui vanne, õnne ja loodu taevas ja maa Tänavituvaikustata. Kajab kui vanne õnne jaoks loodu taevasse. Kergemalt raskemale jääda hüljatud. Kuni korda endast jagu ei saada, elulat indeks null kevad-suvi on alles sügis on minnes. Aga talveks jääb alles, seda. Mida me täna vaevustata? Kajab kui van õnne jaoks loodu taevasse oma esse mida me täna vaimustada Tajad põevad õnne jaoks loodu muudab taeva seadma. Kevadetuultes sosinad kuuldes veel on varuks. Kuid teeb asja suhtes, on iga aasta. Juhtub, et on kõiksus, meenuvad tehtud. Tõsine tunne, armastab vaikus, sõnavaid. Igatseda otsima meelespea aastate mitmes elu ei oota, milles on hinda. Mis sa arvad, kummat pidi sa rohkem tuntud oled kas estraadi kaudu või filmi kaudu. Või ilmselt vist mõlematega. Ei, mulle tundub, et ikka vist filmi kaudu rohkem. Sest nii mõnigi inimene üldse ei tea, kes ei käi kontserdil ja ja tegelikult ma ütlen niimoodi 67.-st kaheksandast ma võin natuke eksida. Ma ju reisisin põhiliselt ainult-Venemaal. Ma käisin mööda mööda liitu, nii et ega väga paljud ei teagi, et ma üldse olen estraadil midagi teinud või siis või nagu juhukülaline või niimoodi juhuslikult käinud estraadil, aga aga üldiselt minu ikka põhitöö oli estraadil. Jah, sellest kuulsusest kasu ka olla? Elus ikka on, eks ikka on olnud vanasti, kui kui ei olnud midagi saada, ütleme, ei olnud sööki saada, ei olnud riiet, jalanõusid, midagi. Eks ma selle odava populaarsusega ma sain endale kingad jalga, saapad jalga, ma sain jupi vorsti. Jõuluks ane. Seda nagu öeldakse, odav populaarsus ja. Seda küll ja sina vist veoreebeev inimene. Eks ma ikka olen natuke natuke ikka jah. Juuksed ära värviksid, võtaksid telefoni ja vihjaksid seltskonnaajakirjandusele, et ma tegin endale teise pea. Oi, ma proovisin ükskord seda ja ma proovisin siis me alles olime Mikuga, noh, nagu abiellunud Mikiveri. Ja Mikk ütles, et noh, see blond pea nagu eriti talle vist nagu ei meeldinud või ta ütles, et noh, et võiks nagu midagi muud proovida. Ise oli siis ma läksin teenindusmajja seal ma istusin vist oma kaks, kolm tundi ja mulle tehti niisugune, vaata umbes nagu sinu värv ei pea niisugune noh, nagu nagu tuhakarva või niisugune noh, eestlase põhivärv nagu minu värv on. Ja siis ma lasin lõigata sellise nagu katus niisugune. Ja kui siis mic mind nägi, kui ta mulle vastu tuli Mul oli niisugune tunne, et nüüd tuleb kohe abielulahutus. Kus ta seda viia? Ja siis ma läksin koju. Papa elas veel, siis läksid ema isa juurde, papas õis laua otsas. Vaatas mind nagu nagu, nagu ilmutist või Haada. Missa endaga oled nüüd teinud. Mõtlesin, papa, kullakene, ma ei ole ju blond. Sina oled blond. Siis ma läksin filharmoonias. Valvelauatädi Silvi hirmus tore naine. See lõi mind ka vaatama niimoodi, et tal läksid silmad varre otsa tahtes avada. Kui sinul seda viit rubla ei ole, siis mina annan sulle, aga mine juuksurisse ja lase ennast blokiks. Vot nii ja nii ma siis olen, ütlesin blond. Seda küll, aga ma mõtlesin oma küsimusega midagi muud, et praegu on väga moes saada kuulsaks niimoodi, et seltskonnaajakirjanduses trükitakse fotoaparaadi ette mõnel koosviibimisel ja niimoodi kellelegi kuulsa inimese kõrval foto peale või vihjatakse ise, et et näed, mis on minuga juhtunud, kas ei peaks mitte kirjutama minust nii saiale. Peeter usu mind, et ajad on ammu möödas. Kus ma tahaksin olla tuntud või, või niimoodi ma. Ma püüan olla nii hall ja nii sulada tänavapilti, et mind mitte keegi ei tunneks. Ma ei taha, et mind keegi tunneb. Ma tõesti ta jumal taevas näeb. Ma ei taha. Siis jah, võib-olla kui ma olin 18 20 niimoodi ma tahtsin, et ma olin kümnendas üheteistkümnendas klassis, ma olin natukene aega, olin moemajas mannekeen jess. Kui ma olin käinud mõnel moe TM-il ära niimoodi kaks korda üle lava ja siis ma mõtlesin, et huvitav, kas mind keegi tänaval ka ära tunneb. Need ajad on ammu möödas. Ma tahan olla niimoodi, mind keegi ei torgi, keegi mind ei märka. Ma tahan olla täpselt samasugune inimene nagu kõik teised. Mis aja Vöödi mustad ja valged päevad lööma võiks muuta või? Ei, see ei ole, ballatub väiksel lai, see on ümber vai. Näe, nüüd sädeleb su juustel merevaik. Sinu merevaik, kuulen, helilised hääl kui merevaik kõikjal, ainult vere vai. Well mõist osa sest kõigis neis on ta Meile oodatud arvunutes kauneid legentello voolab meie elus kiirelt. Näen, et häbenen merevaik, näen sinu huultel merevaik, kuulen helisev hääl, merevaik kõikjal, ainult merevai. Nüüd, kus sa pead oma paari või kohvikut paarikantsest No nimetame siis nimetame kuidas meil seda nimetada Ja küllap sul ikka on mingi kasu oma tuntusest selle pidamise juures ka. No eks ikka on, jah, ma mõtlen niimoodi, et see on võib-olla esialgu, see on uudishimu, väga paljud tulevad lihtsalt uudishimust vaatama, no mis see siis nüüd endast kujutab ja mis? Aga üldiselt senske väike lihtne koht. Kaks väikest tuhakestia. Ma ei ole kuulnud veel halba sõna, aga võib-olla nad omavahel räägivad. Aga seal on vana Taani mööbel ja üldiselt ta on niisugune vaikne rahulik koht. Mis selle tingis, säki, võtsid kätte ja asutasid oma paari. Nix. Ära nüüd niimoodi küll, et see ei ole minu idee ja ja võib juhtuda niimoodi, et et ma lihtsalt lahkun uhkelt keskele ära sellepärast et. Kuidas ma ütlen, elu on tinginud selle enesealalhoiu Kui 90. aastal kaotati ära estraadiosakond Elarmooniast siis mulle tehti selline ettepanek, mille peale mani hirmus üllatunud. Et kas sa ei tahaks tulla eeslitalliadministraatoriks. Aga muidugi, see oli nagu suur õnn minu jaoks. Ja ma läksin sinna ja seal peremess ja omanik ja direktor ja kõik. Insmoscard tan taanlane, tegelikult Ta lasi mind oodata kõigepealt poolteist tundi fuajees. Seni kui ta mind jutule võttis, siis ta kontrollis, kas ma valdan mingeid keeli. No midagi, ma valdan. Hiiu keel on mul kõige tugevam. Aga no inglise keel ja vene keel ja soome keel. Ja nii, ja siis ta võttis mind sinna administraatoriks. Ja ma olin seal viis aastat. Aga siis mul lihtsalt sai isu otsa ja ma tundsin, et ma enam ei taks. Ja siis ma. Siis Jens jälle kutsus mind tagasi ja ütleme niimoodi, eesti keeles. Ada, sa pead tegema oma asja oma baari, kaua sa teisi orjad? Me kõik sind aitame, kõik sind aitame. Teeme ilusa remondi ja kõik ja niimoodi ta mulle selga sõitis, et ma lõpuks andsin nõusoleku. Ja ta tegi isee oma rahadega põhiremondi kuskil 150000 ja niimoodi need ja ei ole sinna investeerinud mitte midagi. Ja mul on see kõik kinni maksmata. Kummitab, kummitab ikka. Aga noh, võib-olla ajapikku tuleb see kõik. Mis sa teeksid, kui sa saaksid äkki rikkaks? Mina ma ei sa elus kirikaks. Kas sa tead, Veevalaja ei saa mitte kunagi rikkaks? See on nagu mingisugune nagu müstika või. Näiteks Els Himma on Veevalaja samamoodi. Istume filharmoonia fuajees või tead, kui see, see eesruum. Ja mina räägin, seal juttu paari pillimehega tuleb Els ja Els räägib ühe ka ühe pillimehega jututa tuleb tere. Tere. Niimoodi uksest sisse. Hakkab ennast lahti riietama. Sügisene aeg. Kõigepealt kukub talle ära, mantlivöö ta ei märka. Siis ta kukub, kinnas. Kõik kukub ja mitte midagi, taimer K. Ja S ütleb niimoodi teadmi saada, kui keegi käiks minu järel niimoodi pidevalt siis see inimene võiks ära elada. Ja mul on samamoodi. Mul kõik nagu kuku küljest ära või kui ma saangi mingi suurema raha või siis on mul kohe teada, et mingi auk on ees. Ma võin saada isegi kuskil 20000 kuskil siis ma tean, mu läheb telekas rikki, siis mul läheb kempsupott, läheb rikki. Siis on vaja torud vahetada. Kõik. Kas sa arvad, et see kohviku ettevõtmine on su viimane ettevõtmine? Tee mulle üks ettepanek, siis mingisugune, sa ikka oled valmis midagi ja midagi teist proovima veel. Ja ma tahaks ikka laval veel olla. Ma tahaks veel proovida lava. Väga ilus aeg. 30 aastat, see on pikk aeg, on. Väga pikk aeg. No mis ma ütlen ja elu on olnud huvitav isegi väga. Sõprom palju. Ja sõbrad teavad, et sa oled naljaarmastaja hea südamega inimene. Aga ütle, kas on mõni asi elus, mida sa praegu mõtled, et oleks võinud tegemata jätta. No ja see on tõesti raske küsimusega. Tundes iseennast. Ma mõtlen niimoodi, et kui ma saaks oma elu tagasi keerata Ilmselt ma ikka teeks täpselt sama moodi et sellisel juhul peaks vahetama mu iseloomu või? Mu elu on läinud. Väga ilusti. Loomulikult tahaks natuke rikkam olla. No mina arvan, et sul on veel küllalt palju ees, sa oled nii vitaalne inimene. Kui jumal annab elu tervist Aga mu sõbrad on mind nii palju elusaid andnud. Ma arvan, et täna siin rääkides sa võitsid endale väga palju sõpru juurde sest sinust lausa kiirgab niisugust sümpaatset rõõmsat meelt. Aitäh sulle ja suur tänu, et tulid ja elust ja inimestest rääkisid. Suur tänu. Aitäh, et kutsusid. Milline päev sind ootab ees, mõtled või mitte, nii linnabeib hoopis teisiti. Mis tähtsust see? Lastel. Küllalt pikk, et võiksid olla õnnelik. Ütledest. Ta ei liigkiige all, ma ei ütle mitte nii. Või teisiti. Mis tähtsust see.