Toeta sugupõlve on Rovetu kutsumaan Arboidiksi sama nimiseni ühtlais julgasval mukaan. Muina Jänitan vaiguta Neina nimine, mainita konsel thronooli apari, Betti Alver ja Heiti Talvik. See käe kriidikuja teorioitsija Ants Oras. Muudeni, Bernard Kangro oli see, jagage eksidemen, muinasindieedagin Henn palvueenia samane, esin viitava nime arbujat. Litsentse runo essa, varsingin Alguaigoina oleksin vaimukas Talvuon müstiste elavdamist. Tasse Valossa tule ümber, et ta läks ise nii sõnatu ja üle eesmaailmale siia tosi seikoja uhmava Peradi meeletamalda tunduva Kansale sisend, maalimine ja kultuurina on töö ja ta Bernard Kangro Eesti Kirjanike kooperatiiv Gustandamand. Johtajana tuli mul tiga Kauks kirjand, julga esinejana ja kogu vaba virol. Keelisem sanan, taide johtajana ja Innoitlejana toimiti Rootsis ühtegi viisi. 10. Boota haigena Jollonn aadetoveerinsa Eestisse olivad joka murradut tai Bacodetu Vaigenemaan. Tänan, jätilis Maison järjestajad, sihusta taipide mingil keskelda sündi, ühte on see 70 lohista runo kirja. Saman, veeerran romaane ja, ja lühenda kin proosa. Thelma ja rull saastideoreetistaja, Taiwan Poltava kirjalise uus teksti. Bernard Kangro enneni ja vabaosade Šodurin, töörla oli suurim ergitš virule suuren kestamisele jää edenemisele Bagolaisuurisse müües vaba näheduxe ja IC TEEN jätkumisele mehide Düsse kodi maasse. Hanen runo ja on käänete Moningi liin. Seura Vacci loetamista valda osanodetu Lauri Kettusel Soomennas koguelmasta lee kehtiva jälgi. Magan seal Allani olen meelastani prii, Nuuni ülitseni kulge, barret valdavana kiua suunid, Tuprua kuin tuli Palo. Vannad partenaariew varret uhuvat Sovitšuani. Nii et mustad ning tundud käändelevet aare puuda seina ligi, uunin suuda. Ja kun Valo heid hein. Tunnen, pean heidet kaiki. Johan Eilen syda ennen ammuin ajaste aegaaemmen töösse häärivet seda ajal. Uunin Loimu tuli, Palo kesken, Pitken. Tigudele sirgutele. Alla kuusijan, lumistan, kroonovin ennenreek kui vigine isend, laulu Reen kapla Alda Raigu koida ivalda immerde. Taas kohta ja Tuulasse Keinu kedoneiligan kokkiva pää. Suvi Koivikossa Sizar laulva helgelt. Ei olene Savele, tomat, jotka, kaiguvad kaotani, nüüd see jälle muusani Seppel pääs Vossariat on Kärskel. Kasvani. Raemürsk tütar rinda Peeesse, et sa oled kuurorthuul jälle, et ja kasvajaaiast Jaan Kibuyogiienn vihaised veet tuli, Taiwan on Salo ja söö nüüd nälga Juhvlinudki ülissoni. Sadat tuhandet 100 vaevunud jätti jälgelse kasvaiseni. Tan väen. Veren, karvaisten, Evosten. Poiga Syriid puivat puun, oksin Hirdet töine Küllianud tagana. Mutane jotka, jäivet liitrivat ühteen Jevastasivat. Kivitage näidet. Silla ei ole rauda jaga, tapa eleven, Kanson. Taistel. Oma pelgu nälge vaen, süksümpeld hoian loga Roodayne. Vaini oldas varajastel, et niin kuin orjuuris Movinuein Pällüülat ja härrastele luku sulla sülämmesse. Kuin tuhka. Tagannasi surma ohkan. Näen sinuta. Näen meid ennastud kirves, alalla edesse, sunnetamat kalle joonised, metsad, näärmidel, kummarrutili, kirjoyan, katset kauas ja süvele. Nüansinud jahedus sõide vallasse ja lagiasse Danskan maasse, nutuulisesse noriasse madalasse Hollandisse ja Ebe välisesse Belgiasse. Entsinud kaunis tur Tuneesia Šveits sisse. Jossa Gerren oli vabaõhusoojavarustus. Tüneene näen sinod viale karussa Suomessa ja õnnetamann puu. Alan jõl Hillevoorilla vaike sinu ei näe, jälle ole. Andresen, paljon José nägise sinuga, Siberyan loputama Navarist sata Igoisse Kasahstani soola Aro, Ella tonin lageog selle Volhovan soila. Näen sinod Brazilejandroobilisessaarniometsisse. Mine näen sinud eesti lainen kaigis maisse Taistele masse elannastasi töösse ja ori juuressa LTS. Ja mina näen sinudki yoga merele, ajalehti, masse purjeta ümne tuule ja esimesse uut Acodija esimesse Carodetvamada. Nõmmutas sõlvimin näensinud kodi maasse. Kun Kevet, Aurningu, herr metsandagana ja kuld haista Daugua Budva mustan kostja murda. Piduta piina, öiden uhma LM. Aina tihedamat müülemmuurisse löödi lohk komi hind, juurdu. Ühte nägi vääna endo sinikoka.