Tere õhtust, kell sai kuus. Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedest 13.-st maist toimetaja Mall Mälberg. Riik peab tagama eraelu puutumatuse tehnoloogia kiire areng on aga kaasa toonud isikuandmete massilise töötlemise, millega tänane andmekaitseseadus sammu pidada ei jõua, kuna on õiguskantsleri hinnangul puudulik. Allar Jõks kutsus täna kokkuteaduskonnaga Barentsi, kus elatakse asjakohast diskussiooni ja püütakse seeläbi harrastada õiguslikku olukorda. 12. mail 1990 loodi balti riikide nõukogu, mille tegevusel oli oluline osa Eesti, Läti ja Leedu taasiseseisvumisel. Sellega loodi niisugune koostöö alus, mille kogemused on rakendatavad ka praegu Euroopa liidus. Üha olulisemaks muutub regionaalne lõimumine, tõdeti aastapäeva kogunemisel. Telefoni- ja sidefirmadel liiguvad endiselt aktsepteerima seda riigikohtu otsust, et klientidelt ei tohi sularahas arvete tasumise eest lisaraha võtta. Samas tele2 peatas tänasest lisaraha nõudmise Tartu Ülikooli kliinikumi konverentsil, kuhu lähed Eesti haiglale. Ravi. Rõhutati, et arstiabiteenus peab jääma ka tulevikus Eestis avalikuks ja kõikidele kättesaadav vastavaks võimaluseks. Rahvusooperis Estonia on tänadjakama Putšiini ooperit oska esietendus. Esmakordselt Estonia ajaloos etendub Tosca niivõrd suure hulga väliskülalistega Usbekistanis, Andiczanis kestavad rahutused, valitsuse teatel pole mässulised valmis läbirääkimisi pidama. President Reimo asus küll sündmuspaika teele, kuid pole teada, kus ta on. Venemaa lubas, et maksab ennetähtaega ära osa oma võlast Pariisi klubi riikidele. Kokku on võlg 40 miljardit dollarit. USA kaitseministeerium tegi ettepaneku sulgeda kokkuhoiu tõttu 30 suuremat sõjaväe gaasi. Ja ilmast. Homme on meil poolpilves ilm, mõnel pool sajab vihma, sooja tuleb kaheksa kuni 14 kraadi. Õiguskantsler Allar Jõksi eestvõttel toimus täna rahvusvaheline konverents Infonälg versus privaatsus janu mille eesmärk on teabeõiguste ja andmekaitse teema, tähtsustamine, probleemide vaagimine ning seeläbi ka õigusliku situatsiooni korrastamine. Kariaalner vahend. Õiguskantsler Allar Jõks leiab, et andmekaitse teema on Eesti ühiskonnas seni pälvinud liiga vähe laiema avalikkuse tähelepanu. See omakorda põhjustab läbimõtlemata õiguslikke lahendusi ning õigusselgus, et just Euroopa andmekaitse õigus erineb meie omast tunduvalt, ütles Allar Jõks. Eesti probleem on eelkõige seaduste kokku sobimatuses. Euroopa on oma õigusloomes, oma seadusandluses, jaamaga kohtupraktikas, oma rakendamises, mis aastate võrra ees ja nende seadusi, nende kohtupraktikat iseloomustab juba teatud stabiilsus. See, et neid õigusi õigust privaatsusele, õigus infole, et neid ei vastandab ta väga selgelt, ei ole must-valgeid lahendusi Eesti seaduste üheksas probleemiks olnud. See üks seadus ei pruugi haakuda teise seadusega ja teiseks seaduses on väga palju jäikasid lahendusi, aga elu ei ole nii jäik. Elu nõuab vahepeal selliseid mustvalgeid, roosasid lahendusi, see on võib-olla kõige suurem erinevus. Põhiseadus kaitseb igaühe perekonna ja eraelu puutumatust ning isiklikku privaatsust. Selle lahutamatuks osaks on õigus isikuandmete kaitsele. Kuid põhiseadus sätestab ka õiguse vabalt saada ja levitada informatsiooni, millist ohtu isikupuutumatusele kujutab avalik võim, omades isikuandmeid. Allar Jõks. Kindlasti ma ei näe seda ohtu, et Eesti riik kogub praegult oma kodanikke, tõtta nii-öelda andmeid selleks, et teada saada nende meelsust. Need ajad on juba juba ammu möödas, aga väga suurt andmebaaside loomine tekitab selle ohu. Neid võidakse kunagi hakata kuritarvitama ühel või teisel eesmärgil on selleks valimised, valijate mõjutamine on selleks tarbimisharjumuste mõjutamine, ostuharjumuste mõjutamine ja nii edasi. Justiitsminister Rein Lang on samuti seisukohal, et andmekaitseseadus isikuandmete osas vajab ümbervaatamist. Tehnoloogia see e-keskkond läheneb tohutu kiirusega meie ümbert, läheb nagu eest ära sellel juriidilisel mõttel ja juriidilisel käitumisel ja avaliku sektori käitumise. Ja täiesti loomulik, sellepärast et igasugune tehnoloogia ja inseneriteadus alaneb alati õigusest kiiremini. Praegu on meie asi tagada võrdlemisi kiiresti see eraelu puutumatust, mis on konstitutsiooniline õigus ja mis täna veel kord tagatud ei ole seda toot mõelda. Kiiremas korras tuleb läbi vaadata seaduste pakett. Sellega justiitsministeerium juba täna tegeleb. Loodetavasti saame me parlamendile järgmise aasta alguses seaduste paketti ja vajalikud muudatused esitada, ehk siis minu isiklik lootus on, et 2007 algusest on meil olemas kindel tagatis, et eraelu ikka Eestis on puutumata. 12. mail 1990 allkirjastati Tallinnas riigikogu valges saalis Eesti, Läti ja Leedu üksmeelel koostöödeklaratsioon, mis taastas balti riikide koostöö. Ja sellele dokumendile tuginedes moodustati balti riikide nõukogu. Täna tähistatakse selle koostöö alguse viieteistkümnendat aastapäeva. Tallinnas Teaduste Akadeemia saalis toimus konverents, kus käis Riina Eentalu. Balti riikide nõukogu leid, tollased riigijuhid Eesti, Läti ja Leedu ülemnõukogu esimehed Arnold Rüütel, Anatoli napsevit autoslansbergis. Viimane neist ei saanud oma kohustuste tõttu europarlamendis täna Tallinna sõita kui tänatoris karbonaadist kohal. Kuidas siis suhtuda täna balti riikide nõukogu panusesse, on see minevik või on seal ka tulevikukogemus, annatalis karbonaat? Annataris karbonacci sõnul näitas see aeg, kuidas on võimalik koos saavutada tulemusi seal, kus on ühised huvid ja seda kogemust läheb tarvis ka nüüd, kuigi kõik on tundmatuseni muutunud muutunud annatalis karbonaat leidis, et võib-olla oleks seda koostöökogemust võinud kasutada ka üheksanda mai Moskva pidustuste eel. President Arnold Rüütel rõhutas toonase tihedaja operatiivse koostöö tähtsust meie riikide taasiseseisvumisel. Osa tagasi võidetud iseseisvuse hinnast sisaldub balti riikide nõukogu sihikindlas ja tulemuslikkus tegutsemisest. Nõukogul oli oma osa balti riikide koostöö taastamisel teiste Euroopa riikide ja nende ühendustega. Kuid hinnates möödunud aega, näib, nagu liiguks ajalugu kahe eri kiirusega. Üht tunnetame seoses Euroopa Liidu ja teiste demokraatlike riikidega teistega, oodates Venemaalt meie ajaloo ausat käsitlust ja selles viimases osas on üht-teist koos ära teha, ütles president Rüütel. Professor Arno Allmann, kes ühe peamistest ettekannetest tegi, ütles, et balti riikide nõukogu tegevusega loodiga väga oluline tulevikutähis. Koostöös arvestati ajaloolist järjepidevust, kooskõlastati erinevad positsioonid, taktika, kuidas neid positsioone ellu viia ja riikide enda otsustada. Kuid üks oli selge, kolme balti riigi hääl kõlas maailmas tugevamalt. Tegutseti väga teoreetiliselt korrastada argumentatsiooni-le tuginedes. Seda perioodi pole väga uuritud, sest nii lähedane aeg pole just meelis uurimisobjekt kuid selle juurde tullakse tagasi, usub professor Allmann. Või see periood vajab uurimist tuleviku võtmes. Üks on selge, et Euroopa kooslus hakkab domineerima erinevate regioonis ioonide integratsioon. See eeldab regioonide endasisest koostööd ja kuivõrd tugev on see regionaalne integratsioon, seda tugevamini saavad kaitstud selles regioonis iga riigi rahvuslikud huvid. Viimaste tundide välisuudistest teeb kokkuvõtte Kai Vare. Usbekistanis on puhkenud rahutused jaanilinnas on meeleavaldajad enda valdusse haaranud oblastiadministratsiooni hoone ja võtnud kümmekond miilitsat pantvangi. Nõutakse president Islam Kariimovi valitsuse tagasiastumist. Sõjaväeüksused on linna ümber piiranud. Presidendi pressiesindaja kinnitusel ei ole meeleavaldajad valmis kompromissideks ega läbirääkimisteks. Jõustruktuuride allikad. Teil kavandavad armee üksused öösel pealetungi oblastivalitsuse hoonele. Usbekistani valitsuse teatel sai hommikupoolikul kokkupõrgetes vähemalt üheksa inimest surma ja üle 30 vaata. Õhtupoole avasid sõdurid meeleavaldajate pihta tule. Tunnistajate sõnul sai vähemalt üks inimene surma. Valitsuse korraldusel on viimasel ajal Usbekistanis vahistatud sadu noori mehi, süüdistades neid islamiäärmuslusest. Möödunud ööl tungisid meeleavaldajad Andiczani vanglasse ja vabastasid paar 1000 vangi, sealhulgas ka kriminaalkurjategijaid. Hommikul teatati, et president Islam Kariimov sõidab anditsiooni, praegu aga pole teada, kus ta on. Ambitsioon asub poliitiliselt väga tundlikus piirkonnas Fergana orus. Usbekistani naaberriigid. Tadžikistani Kõrgõstan sulgesid oma piirid Usbekistaniga. Afganistanis on mitmel pool USA-vastased meeleavaldused, vähemalt seitse inimest on saanud surma ja üle 20 vigastada. Ägedat protestimeeleavaldused said alguse ajakirja Newsweek artiklist, kus teatati, et Guantanamo vangilaagris solvatakse islamiusulisi vange, paigutades tualettruumidesse laane. USA relvajõudude juhatuse teatel ei ole artiklis esitatud väited kinnitust leidnud. Välisminister Condoleezza Rice teatas, et informatsiooni kontrollitakse põhjalikult. Venemaa jõudis kreeditor riike ühendava Pariisi klubiga kokkuleppele, et maksab ennetähtaegselt ära 15 miljardit dollarit oma võlast kui on ta 18-le riigile võlgu. Üle 40 miljardi. Ennetähtaegne tagasimakse võimaldab kokkuhoidu laenu intresside arvelt. Pariisi klubi teatel jõuti kokkuleppele, et raha makstakse võlausaldajatele välja hiljemalt augusti keskpaigaks. Venemaa rahandusminister Aleksei kui Triin tegi eelmise aasta suvel ettepaneku, et kasvanud naftatulusid tuleks kasutada eelkõige võlgade maksmiseks. USA kaitseministeerium teatas pool tundi tagasi, et on otsustanud riigis sulgeda kümneid sõjaväebaase. Nagu Neeme raud New Yorgist teatab, võeti Pentagoni teade USA-s vastu väga valuliselt. Kaitseminister Rumsfeld sõnul peegeldavad USA sõjaväebaasid seni külma sõja aastaid. Neid on liiga palju ja suur osa neist on liiga suured. Nüüd, kui USA sõjas terroristidega ja sõjaväearsenalis on palju kõrgtehnoloogiat, ei ole enam nii arvukalt ja nii suuri baase vaja ja kunagise nõukogude asemel peab Ameerika end valmistama ette võimalikeks ohtudeks Aasiast. USA territooriumil on praegu 425 sõjaväebaasi. Plaan, mille Pentagon täna avaldas, näeb ette 33 suure baasi sulgemist ja vägede ulatuslikku ümberpaigutamist. Kokku säästetakse tuleva 20 aasta jooksul nii ligi 50 miljardit dollarit. Koostati range saladuskatte all ligi kaks aastat. Minister kantsleri sõnul on kärped tegelikult väiksemad kui esialgu plaaniti, sest kaitsejõududel on siiski vaja enam ruumi, kui esialgses väga ulatuslikus sõjaväeosade likvideerimise kavas väideti. Sellele vaatamata tähendab Pentagoni otsus suuri probleeme paljudele linnadele asulatele, mille majandus sõltub otseselt sõjaväe kohalolekust. Et tegemist on erakordselt ebapopulaarse otsusega, on selge, et kongressis saab see kava terava kriitika osaliseks. Paljud rahvaesindajad teevad lähikuudel jõupingutusi, et säästa oma valimispiirkonnas olevat baasid ja tagada nii sinna föderaalraha edasine vool. Pentagoni kava hakkab nüüd arutama föderaalne sõjaväebaaside sulgemise komisjon, kes korraldab eelolevatel kuudel ridamisi avalikke kuulamisi ja peab presidendile oma lõpliku ettepaneku esitama kaheksandal septembril. President peab selle siis kas täielikult heaks kiitma või tagasi lükkama. Muudatusi enam teha ei saa. Seejärel peab plaani heaks kiitma või tagasi lükkama kongress, kes samuti selles muudatusi teha ei tohi. Viimane suurem baaside sulgemine toimus USA-s 10 aastat tagasi. Siis pandi kinni 27 suuremat sõjaväeosa ning 22. tehti suuremaid ümberpaigutusi. Seekordne baaside sulgemine algab tuleva aasta alguses. Eesti Raadio uudistele Neeme raud, New York. Jälle Eestist Tartu Ülikooli kliinikumi eestvõttel arutatakse Tartus Eesti haiglaravi tulevikku, uudiste poolt käis ka Lauri Varik. Kliinikumi aastapäeva konverents on alati olnud koht, kuhu kogunevad kõik Eesti tervishoidu juhtivad ja selle eest vastutavad inimesed, kohaloni, haiglate, ministeeriumi, haigekassa kui Tartu ülikooli esindajad. Kõik need aga jõudsid täna oma ettekannetes välja lihtsa ning juba teadaoleva tõdemuseni. Raha on Eesti tervishoidu juurde vaja. Elanikkond vananeb, ravi vajavad, tarve suureneb, kulud kasvavad. Maksumaksjatena Narvaga väheneb. Ülikooli kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur lõpetas oma ettekande Järgmiste prognoosidega. Ravikulude kasv saab tulevikus olema kiirem kui ühiskonna jõukuse üldine suurenemine. Surve palgakulude kasvuks saab olema veelgi suurem ning haiglate eelarve tasakaal, valu saavutamine muutub aina keerukamaks. Kust siis aga saada lisaraha tervishoidu? Sellele miljoni dollari küsimusele ei osanud täna keegi üheselt vastata. Urmas Siigur. Oma ettekandes seda teemat tõesti ei puudutanud, Gustada juurde võiks saada, sest see käib üle minu kujutlusvõime ja pädevuse, aga ma arvan, et seda raha on siiski võimalik seda olemasolevat nappi raha mõnevõrra ratsionaalsemalt kasutada. Ja siin on ikkagi selleks võtmesõnaks tuntud Eesti haiglavõrgu arengukava, ta realiseerub nii või teisiti läbi majanduslike mehhanismide, aga võib-olla oleks ka poliitikutel võimalik seda natukene mõistlike otsustega suunates kiirendada. Ja sotsiaalministeeriumi vastse abiministri Peeter Laasik seisukoht. Lihtsaid lahendusi ei ole, mina näen kahte moodi küsimus asetada, üks on erakorraline, praegu toimub järgmise aasta eelarve koostamine, mis võib öelda sisuliselt on väga erakorraline, kuna meil on ees 400 miljoniline auk ja me peame kiirkorras leidma nii-öelda tulede kustutamise vahendid. Samas nagu ka siin konverentsi läbi kuuldused, kõik ootavad pikaajalisi lahendusi ja ka ministeeriumi poolt ma näen, et tegelikult me peame hakkama töötama ka nende pikaajaliste lahendustega, ma ei ütle seda, et ei ole senini töötatud, on aga pikaajalised lahendused. Ma näen ühes Osana ühiskondliku leppe protsessi. Tervishoiupoliitika ei saab baseeruda ühe parteipoliitikal ega ühe huvigrupipoliitikal, see peab olema tõesti laia põhilane toetus, aga, ja seda peab toetama nii ühiskond kui poliitiline enamus jõududest. Täna konverentsil osalenute selge seisukoht on, et arstiabiteenus peab ka tulevikus jääma Eestis avalikuks kõigile kättesaadavaks võimaluseks. Telefoni- ja sidefirmad tõrguvad endiselt aktsepteerima seda riigikohtu otsust, et klientidelt ei tohi sularahas arvete tasumise eest lisaraha võtta. Teemad jätkabinda Kiisler. Tänane Postimees kirjutas, et tarbijakaitseamet nõuab side ja telefonifirmadelt, et viimased lõpetaksid kohe tarbijatelt lisaraha nõudmise, kui tarbijad tahavad teenuste eest maksta sularahas, mitte näiteks internetipanga kaudu. Vastava otsuse tegi juba neljandal mail riigikohus. Tarbijakaitseameti juhi Helle aruniidu sõnul tõlgendasid operaatorid seaduse sätteid endale sobivalt. No nemad tõlgendasid, et selle makseviisi valib äripool aga seadusandja mõte ja mis tuli ka nüüd riigikohtu otsusest ikkagi tarbija puhul selle makseviisi. Kui on valik, siis valib ikkagi tarbija, tuginedes ka rahaseadusele, kuna Eesti kroon on täiesti kehtiv ja kasutatav maksevahend. Õiguskantsler Allar Jõksi kommentaar oli lühike. Õigusriigis peavad kõik täitma riigikohtu otsust. Igasugune muu käitumine on hinnatav kui õigusriigi põhimõtete rikkumine. Niisiis peaks kõik nagu selge olema, kuid sideoperaatorid tahavad asja veel arutada ning korraldada ühise ümarlaua. Näiteks Elion Ettevõtete avalike suhete juht Ain Parmas ütles meie uudistele, et üleöö ei saa süsteemi muuta. Samas Tele2 juht Üllar Jaaksoo kinnitas, et sularaha eest lisatasu tänasest ei võeta. Ja täna mõtlesin when otsused, et peatada seniks siis sularahatasu võtmine ja kuni siis me leiame mõistliku lahendi neid asju paremini teha see teema natuke laiem, et, et me elame kusjuures iga esindatud. Et aga kui me hakkame siin väga kiiresti pretsedente looma, võiks olla teistele kaupmeestele nagu liigseid kohustused või, või siis nende sobimatu. Seetõttu oledki nagu väga hea, kui siin ümarlaud toimub, seal saaks sellise ühtse arusaama, et, et mis on see, mida tarbijaid tahta ja siis selle järgi käituda. Neljandast maist kehtib riigikohtu otsusega, mis saab nüüd nendest klientidest, kes on vahepeal maksnud sularahas ja tasunud selle eest ka siis nii-öelda lisatasu, et kas nad võivad loota, et nad saavad selle raha tagasi. Eks siis esineb selline nõudmine oleks kindlasti, oleks nagu iseenesest arusaadav ja loogiline ja, ja eks me siis peame jälle vaatama kohustused. Elisa peajurist alla nael ma tunnistas, et kassasüsteemi ümberseadistamine võtab natukene aega. Hetkel ei ole, kahjuks veel ei olnud seda mulatud kassasüsteemides teha, mis arvestaks maha siis selle praeguse aja sularahas tasumise kulu. Aga arvan küll, et nüüd nädala alguses peaksime sellega valmitaama. Niisiis on tarbijate ainult üks soovitus sularahas makstes tehke kindlaks, kas teilt võetakse lisatasu või mitte. Rahvusooperis Estonia on täna esietendus, lavalaudadele jõuab Chaka oma Putšiini opertosca Tõnu Karjatse käest. Teatris. Kuid sünnitoscatan nimetatud üheks põnevamaks klassikalistest ooperietendustest. Selles on palju tegevust ja muidugi dramaatikat ning emotsioone. Krolli peavad muusikatundjad proovikiviks opranile Estonias kuulata oskanna noort andekat Ukraina lauljat Oksonotikat, kes ooperidirigendi ja muusikalise juhi Arvo Volmeri sõnul proovile väga hästi vastu. Tohutu potentsiaal, nii et kui inimene 26 aastased kärgatas pead, siis peab midagi unikaalset olema ja, ja ma loodan, et tehes ühe hea koostöökarjääri algusfaasis, õnnestub meil temaga pidada sidemeid ka, aga hiljem, kui ta juba kõrgemale lennanud on scart ja kas me oleme järgmisel nädalal kahes etenduses Maailmakuulsat baritoni, kes praegu Londonis elab seal teile intercusse, kes käis ka proove tegemas? Jah, see on tõesti suur elamus nii suurte meistritega koos muusikat teha, kui leiad, et need mõtted, mis sus endas on peegelduvad kunstnikus ja kunstnik pakub ise veel omapoolset aktsenti juurde, nii et sellises tööprotsessis kasvab igaüks. Etenduse lavastaja, maineka Leedo filmi-teatri- ja telerežissööri Raymondas panioonise sõnul on Taska eelkõige klassikaline lugu, milles leiab aga üha uusi aspekte. Nii näiteks tuleb Taska loos väga selgelt esile vastutuse küsimus, on see siis vastutus enese, jumala või südametunnistuse ees. Kas te oskate, on õigus tappa? Kas inimesel on õigus võtta elu, mida ta ise pole loonud? Tosca taipab, et tappes ületab ta piiri, millest tagasiteed enam pole. Läheb Estonia lavale hooaja lõpuni, suvel on kavas viia etendas ka Rootsi ooperifestivalile. Ja lõpetame Päevakaja, ei ma teatega. Eeloleval ööl on meil pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vihma enamasti Kesk ja Ida-Eestis, kohati on sadu tugev. Puhub põhja- ja loodetuul neli kuni üheksa, rannikul puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Sooja on öösel üks kuni seitse kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, Ida-Eestis sajab hoovihma, puhub loode ja läänetuul neli kuni üheksa, rannikul kuni 13 meetrit sekundis ja sooja on meil homme kaheksa kuni 14 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 16084 toimentaali. Mall Mälberg. Koomiseni.