Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, 14.-st maist stuudios on Kai Vare. Euroopa Liidu rahandusministrid otsustasid kehtestada vabatahtliku maksu lennupiletitele, et saada raha vaeste riikide abistamiseks. Eesti rahandusminister Aivar Sõerd ütles, et Eesti ei olnud lennupiletite maksustamise vastu. Maksu suurusest esialgu juttu ei olnud, otsus täpsustatakse juunis. Isamaliit Peab poliitikas oluliseks põhimõttekindlust ja volikogu kinnitas valimiste eel erakonna poliitilise sõnumi kindlalt edasi. Eestis elab üle 170 perekonna, kus kasvab vähemalt seitse alla kaheksateistaastast last. Omavalitsustes on suurte perede olukord hästi teada, kuid laiem üldsus teab suurperede probleemidest vähe, tõdeti tänasel suur isadepäeval. Nimekas graafik Marje Üksine avas Viinistu kunstimuuseumi tünnigaleriis oma juubelinäituse läbi õhu ja veeväljas on värvilised joonistused ja sügavtrükitehnika. Eesti vanim rahvatantsukollektiiv Tartu Ülikooli rahvakunstiansambel tähistab oma kuuekümnendat sünnipäeva. Usbekistani president Islam Karima kinnitas, et keegi pole andnud käsku anditsioonis meeleavaldajate pihta tulistada. Tema sõnul rahutustes hukkunuid 10. Kõigepealt tulevate teadete põhjal on aga hukkunuid üle 100. Julgeolekuteenistus palus välismaistel ajakirjanikel linnast poole tunni jooksul lahkuda. Ilm on meil sademeteta, öösel on õhutemperatuur nullist pluss viie kraadini, maapinnal on kohati kuni kolm kraadi külma. Homme on sooja 11 kuni 17 kraadi. Euroopa Liidu rahandusministrid jõudsid kokkuleppele, et lennukipiletitele kehtestatakse vabatahtlik maks eesmärgiga koguda raha vaeste riikide abistamiseks. Eesti rahandusminister Aivar Sõerd ütles, et maksu kehtestamine on tundlik teema, kuid Eesti ei ole põhimõtteliselt selle vastu. Teatavasti on komisjoni poolt välja pakutud arenkovi piirid ehk siis uutele liikmed telenull koma 17 protsenti ja vanematele riikidele liikmesriikide 0,56 protsenti. Nüüd see 0,17 protsenti Eesti puhul on aastaks 2010 suhteliselt raske saavutatav. Võtame tänavuse eelarve siis see kasv oleks 8,5 korda, seda ma ütlesin, seda rõhutasid ka nii Leedu kui ka Läti ja teda on väga raske saavutada. Küll võin ma öelda seda, et sõnavõttudest prevaleerisid lennukipiletid, et maksta, mis toetavad seisukohad, oli ka riike, kes oli kategooriliselt selle piletimaksu vastu, noh eelkõige näiteks Malta, kes ütles, et noh, nendel hakkab kannatama turism, oluline riigi tuluallikas, hiljem Malta rahandusministriga vestlesin, ta ütles, et noh, et see on tõesti nende jaoks väga suur probleem, et, et nendel on ka laevakruiisiturism, aga kruiisituristid tulevad kõik kohale lennukitega. No meie seisukoht nüüd konkreetselt olijate, et me oleme valmis nende võimalike lisanduvate maksude üle loomulikult läbi rääkima. Küsimus on selles, et ikkagi lõppude lõpuks, et arenguabis osalemine, et nüüd üsna uus teema ja noh, paratamatult Euroopa liit. Ta osutab arenguabi ja ei saa ka Eesti siit kuidagi kõrvale jääda. Me igal juhul kategooriliselt vastu küll ei olnud. Kui suurtest summadest võiks jutt olla selles eelnõus, nagu ma saan aru oli välja pakutud, et Euroopa Liidu sisestel lendudel 10 eurot pileti pealt ja Euroopa Liidust välja suunduvate lendudel 30 eurot pileti pealt. Kas need ongi sellised summad, millest võiks juttu tulla? Eesti puhul? Jah, nende sellistest määradest on räägitud, aga konkreetselt maksumääradest nüüd praegusel Ecofinil juttu ei olnud. Nii et kui juunikuus nende Euroopa komisjon on täpsemalt selle ette valmistanud järgmiseks kohtumiseks siis umbes juulis võiks see maks Ikkagi ootame ära need otsused enne, kui me räägime konkreetselt maks. Tõenäoline on ka, et tuleb kõne alla muid instrumente. Ametlik Ecofin on siis nüüd seitsmendal juunil, nii et siis võetaks vastu otsused. Isamaaliidu volikogu arutas ettevalmistusi eelseisvateks valimisteks ja praeguse valitsuse tegemisi. Jüri Nikolajev teeb kokkuvõtte. Isamaaliidu selle aasta ja ka järgmiste aastate poliitiline sõnum on kindlalt edasi Isamaaliidu juhi Tõnis Lukase sõnul väljendab see eelkõige erakonna põhimõttekindlust nii välispoliitikas kui ka rahvusküsimuses. Isamaaliit ei ole projekti erakond ja valija eile hetkele sobivate lubadustega hääli püüdma iminda isegi valimiskaotuse hinnaga. Tõnis Lukas. Ja see on nagu hunti hõigata, et mitu korda hõiked tegelikult seda pole, siis järgmine kord enam ei usu, nii et me populismi peale minna ei saa ja Eesti riigil ei ole tulevikus mõtet, kui siin ei kõla eesti keel, kui siin ei ole kandev eesti kultuur kui siin ei ole väga hästi ainsa riigikeelena tuntud eesti keele õigused. Ja lõpuks, kui meil ei ole oma eesti traditsioone, ohustavaid lapsi ja, ja tugevaid peresid, nii et nende nimel töötamine tähendabki tegelikult selle nii-öelda aate nimel töötamist. Praeguse valitsuse põhimõttelise proovikiviks on aga Lukase arvates piirileping Venemaaga. Kui me lähme tõesti linna, anname allkirja ära, siis ei ole meil tulevikus ka malakat, mille järgi panna Vene riiki, kes on sellest lepingust huvitatud meiega arvestama ei kultuurivarade, ei presidendi ametiraha, ei paljude muude asjade suhtes ja on ilmne, et kui me ilma midagi ütlemata selle lepingu praegu alla kirjutada, võtame ilma tunnustamist nõudmata seda teeme siis tõenäoliselt. Venelaste vaadates saab Eesti riik alguse alles 2005. aastal. Isamaaliidu volikogu kinnitas täna ka erakonna aseesimehed. Nendeks said Riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni esimees Andres Herkel. Hea Türi linnapea Kaia Iva, kelle peaülesandeks on regionaalpoliitika seaduse ettevalmistamine, mis peaks paika panema kohalike omavalitsuste tulubaasi. On suhteliselt ebanormaalne olukord kogus omavalitsusele on pandud väga palju ülesandeid, aga samas selleks ei ole rahalisi vahendeid antud, mis tegelikult peaks riigi poolt olema nii teed, tänavad, koolimajad, kõik see vajab raha ja nii-öelda omavalitsusele, et seda raha lihtsalt rohkem ei ole ja vaadake ise, kuidas hakkama. See lihtsalt ei ole korrektne ega põhiseadusega kooskõlas. Need asjad tuleb fikseerida ja mitme aasta perspektiivis ka nii korrastada, et tekiks tugevad omavalitsused, kes on talle pandud ülesandeid saaksid lahendada. Usbekistani president Islam Kariimuv kinnitas täna, et Andiczanis ei antud käsku meeleavaldajate pihta tulistada. Ta süüdistas vägivalla puhkemises ühte islamistlikku rühmitust, mis tema sõnul tahab luua islamiriiki. Karimov ütles pressikonverentsil ajakirjanikele, et andis Jani sündmused patud naaberriigis Kõrgõstanis mõni aeg tagasi olnud rahutustega, kus piiriäärse linnaosi elanikud süüdistasid võime valimistel pettuses. President rõhutas, et Usbekistanis on siiski olukord teine ja äärmuslastele ei õnnestu konstid konstitutsioonilist korda kukutada ja islamiriiki luua. Venemaa välisministeeriumi ja jõustruktuuride kõrgelseisvate ametnike sõnul provotseerisid rahutused anditsioonis aga välismaik väljastpoolt sisse imbunud võitlejad, sealhulgas ütlesid nad, on provokaatorid pärit Afganistanist. Rääkides andiseni inimohvritest ütles islam Kariimov, et surma on saanud 10 miilitsat ja sõdurit ning sadakond inimest on saanud haavata. Pealtnägijad on aga öelnud. Eile avasid sõdurid meeleavaldajate pihta tule. Surma sai ligikaudu 100 inimest ja veel täna hommikul oli tänavatel näha surnukehi. Julgeolekujõud võtsid kinni ambitsioonist töötanud välismaised ajakirjanikud ja ütlesid, et neil tuleb 30 minuti jooksul linnast lahkuda. Ja tagasi Eestisse. Eesti krediidipanga suurperede fondi eestvõttel toimus täna Tallinnas neljas suurperede päev. Kohal käis Birgit Itse. Eestis elab kokku üle 170 perekonna, kus kasvamas seitse või enam alla 18 aastast last. Põlvamaalt pärit liilia Lucatzi peres kasvab aga 10 last. Vaatamata sellest aastast saadavale suure pere toetusele, mis on 2400 krooni kuus, tõdes pereema, et toimetulek on keeruline. Hakkama saama seda pead ikka väga kalkuleerima, mis sa ostad, mis sa jätad ostmata küljele, eelisjärje kujuneb, kisab veidi. Kena vaadata ja poisid ka aitavad, nii kaks vanemat poissi tahaksid ka ikka rohkem, aga veidikene aega, aga noh, igaüks ikka saab, mida tahab. Neli aastat tegutsenud Eesti krediidipanga suurperede fondi eesmärk ongi juhtida tähelepanu lasterikaste perede olukorrale ja teadvustada laiemalt Eesti demograafilise situatsiooniga seotud probleeme. Oma tegutsemisega Aja jooksul on suurperede fond jaganud lasterikastele peredele toetust üle poole miljoni krooni. Krediidipanga osakonna juhataja Priit Põiklik rõhutas, et suuri peresid peaksid toetama riik ja erasektor koostöös. Üldiselt tendents ühiskonnas on toeta kõike, mis on edukas. Edu filosoofia on nagu meie ajastu märksõna, meie leiame, et sellist sotsiaalset vastutust üles näitava erafirmana tahaksime meie toetada võib-olla niisuguseid, just suuri peresid, kes ei ole see kõige edukama märgi kuvand Eestis. Lihtsamate vahenditena, kuidas riik saaks suuri peresid toetada, nimetas Priit Põiklik soodustusi näiteks transpordile ja koolitusele. Kas neid toetusi muidugi riigilt on ka ja eks on suur suuri peresid ka igasuguseid. Me oleme kohanud ka niisuguseid suuri peresid paraku ja kahjuks, kes olukorda kasutavad pigem ära ja on siin perekondi, kes tänagi näiteks ei saanud siia tulla, sest vanemad suurepärast toetuse eest lihtsalt reisivad alalõpmata ja on ka inimesi, kes armastavad palju napsutada ja neid probleemseid peresid lasterikaste perede hulgas on ka. Aga noh, see ei tähenda, et ikkagi riik ei peaks sellele tähelepanu pöörama ja neid abistama. Viinistu kunstimuuseumitünnides avas täna oma juubelinäituse nimekas graafik Marje Üksine. Uutes ruumides, mis jäävad hotelli ja konverentsihoones, avab fotonäituse kunstiteadlane ja kriitik Jüri Hain. Riina Eentalu palus Marie üksise telefonile. Maria üksi see näitus läbi õhu ja vee koosneb värvilistest, joonistustest ja sügavtrükigraafikast. Nii nad kahte tünni jagunevadki joonistused sarjast tiivad ja graafikasari kalad, õhk ja vesi. Mul on suur osa viimase aja töid. Ma kuigi ma olen alustanud neid sarju üsna ammu juba tähendab, kiibasid mitte nii väga, see sai alguse joonistuste näitusest paar aastat tagasi. Aga esimesed paar kala, ma tegin ikka oma iva öeldakse viis-kuus aastat tagasi, neid on niukene, paras parv ja ma arvan, et sellega see kalateema lõpeb, et neid on aeg siis teha väike kokku, vaata ja siis vaatame, võib-olla saab mingi uue lehekülje keerata, eks ikka ma arvan, Estanc graafika sügavtrükiliinis midagi. Oma kunstnikuteel ongi Marje Üksine süvenenud sügavtrükivõimalustesse ja nii siis jätkab ta seda rada. Maria üksisest ei pääse Eesti kunstis ei üle ega ümber, ütles Adamson-Ericu muuseumi teadur Kersti Koll. Marje Üksine muidugi, kui on kahtlemata üks äärmiselt huvitavalt omanäoline ja meisterlik looja, suurepärane, selline sügavtrükitehnikate valdaja suurepärane joonistaja ja mari üksise puhul on mind isiklikult alati köitnud tema oskus motiivi näha, seda tõlgendada, ühendada sellist reaalset koha ja hetke tunnet, sellise kõneka nihe kestusega mis annab tema lehtedele sellise hästi toredat metafoor sust ja nisukest tõlgendamisruumi, kus see niisugune rõõm sellisest detaili mängust? Marje Üksine eesti graafikas ta on, ta on Marje Üksine. Aga samal ajal Marie üksise näitusega vinistel Tõnnides avab kunstiteadlane ja kriitik Jüri Hain oma fotonäituse selles majas, kus on siis konverentsiruumid, hotell ja restoran. Aga tal on väga ilusad ruumid, nüüd on just valminud vaatega merele väga, väga, väga kena. Aga Jüri Hain on aastaid juba tegelenud fotograafiaga, nimelt pildistanud kultuuritegelasi, kunstnikke ja need on niisugused kaunis suured fotod ja minu arust on see väga huvitav. Niisiis, tänasest on põhjust viinistele sõita ka Marie üksise ja Jüri Haini pärast. Eesti vanim rahvatantsukollektiiv, Tartu Ülikooli rahvakunstiansambel tähistab oma kuuekümnendat sünnipäeva. Tartu sadamateatris on galakontsert. Vambola Paavo annab teada Täna oma kuuekümnendat sünnipäeva tähistav Tartu Ülikooli rahvakunstiansambel on Eesti vanim pidevalt tegutsev tantsukollektiiv. Aastakümnete jooksul on siit läbi käinud tuhandeid tantsuhuvilisi. RK on kutsutud ka tantsujuhtide kooliks kaasa, tantsupisikut on Eesti erinevatesse paikadesse tööle suundunud, vilistlased andnud edasi järgmistele põlvedele. Küsisin ansambli segarühma juhendajal majeviireselt, kas tänapäeva tudeng, eriti arvestades mugavat elu üldse tahab rahvatantsuga tegeleda, iseäranis noormehed? Ta tuleb seekord seltskonna pärast, tulevad sellega, kes elab temaga koos ühikatoas, kellega koos taga on kuskil peol tema tuttav, tema hea naaber minu meelest Eesti rahvatantsus on küll piisavalt olemas mehelikke tantse. Mehed ei peaks küll tundma ennast kuidagi imelikult või halvasti naiste kõrval. Mae viires sõnul peab täna arvestama üha enam sellega, et ühel hetkel teatab noor, lähen piiritaha õppima. Ta on mõnese meistri Eestis mõnede meistri välismaal. Ma arvan, et seda hakkavad tunnetama aga järjest rohkem teiste ansamblite juhid, et seltskond ei ole stabiilne ja pidev, pead iga sügis olema valmis selleks, et sa hakkad jälle nullist. 10 aastat on vaheaegadeta tegutsenud vilistlasrühm, kord nädalase tullakse õhtuti kokku, kes moodustavad vilistlasrühma tuumiku. Külli Petersell. Põhitantsijaid on 80.-test aastatest, inimesed tahavad liikuda ja endast anda mitte ainult endale tantsida, vaid ka vaid ka teistele, mis ajendab sind nädalas iga kord välja tulema. On see pisik, mille sa kunagi külge on, see hobi, teadus liikuda, see on kõike seda kokku. Uus aeg dikteerib ka muutusi. Nüüd on rahvakunstiansamblid perenaine ehk peenema nimega mänedžer. Kui raske on tantsuprojektide jaoks rahade küsimine Margit Reinkubjas? Kunagi sa ei saa olla 100 protsenti kindel, et seda, mida sa küsid, seda sa ka saad ja seetõttu sa pead alati oma eelarved ümber mängima. Kas mõnes kohas pöördutakse silmi ka, rahvatants, mis see veel on? Koordist meie raha, küsime, Nemad tunnustavad rahvatantsu ja jäävad, et rahvatants on väärt seda raha, mida nad selle jaoks annavad. Õhtul astuvad sadamateatris publiku ette tänased tantsijad ning vilistlased, peetakse meeles ka kollektiivi kauaaegseid juhte. Kelledekson Ester Prinits, Helju Mikkel ja Henn Tiivel Eesti Raadio uudistele Tartust. Vambola Paavo. Markko Märtin Küprose rallil pärast teist võistluspäeva mitteametlikel andmetel neljandal kohal. Pärast tänast neljandat kiiruskatset kaotas Märtin liidriks olevale Sebastien Loebile kolm minutit ja 58 sekundit. Tänase eelviimase kiiruskatse tulemused tühistati. Päeva viimase kiiruskatse tulemused ei ole ka veel välja kuulutatud, sest sellelgi katsel on ühe out avarii hiljem startinud võistlejaid seganud. Ja ilmast. Eeloleval ööl on meil vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta ilm, paiguti võib olla udu. Puhub lääne-edelatuul kaks kuni seitse, põhjarannikul kuni 10 meetrit sekundis. Õhutempera natuur on nullist pluss viie kraadini, maapinnal on paiguti kuni kolm kraadi külma. Hommegi on sademeteta ilm, puhub lõunatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on 11 kuni 17 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.