Tere õhtust. Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Riigikogu väliskomisjon arutas koos valitsuse esindajatega, kuidas peaksid Eesti-Vene suhted arenema kas piirilepingu allkirjastamist näiteks setude elu korraldamisel. Samas ei teata, kui palju sa ütlesid teisel pool praegust kontrolljoont elab. Eesti Tööandjate kinnitusel ei soodusta Eesti maksuseadused töötajatele koolitus ja tervise edendus toetuse maksmist. Uus valitsusliit põhjust seadusi muuta. Kohus mõistis meelelahutusärimehe Lauri Laubre Õigeks. Teda süüdistati maksuseaduse rikkumises. Politsei taktika polnud piisav, vältimaks Tõnismäe Pronkssõduri sõdimist, leiab siseminister Kalle Laanet. Eestis puudub ühtne arusaam tüüpilisest eesti toidust, napika eestiroogasid pakkuvaid restorane, tõdeti põllumajandusministeeriumis Eesti toidu esitluselt. Tallinnas galerii-g kunstisaalis avati eesti kunstniku Mare Vindi ja austria kunstniku Peeter reederi ühisnäitus. Väljas on pildid, kus õlivärvidega maalitud paberile ja pliiatsiga joonistatud lõuendile välismaalt Vene naftamagnaat Mihhail Hodorkovski. Olete süüdi neljas punktis. Homme kohtuotsuse ettelugemine jätkub. Usbekistanis kardetakse massilisi vahistamisi ja ilmast. Homme sajab Eestis kohati hoovihma, kuid õhtul jõuab Lõuna-Eestisse uus laussajuala. Sooja on homme 12 kuni 17 kraadi. Riigikogu väliskomisjon arutas koos pea ja välisministriga Eesti-Vene suhteid, täpsemalt räägib Uku Toom. Kuigi osa poliitikuid ja ajakirjanikke üritab veel viimasel hetkel valitsusele südamele panna, et piirilepingut Venemaaga pole ikka vaja sõlmima minna, on nii valitsuses kui riigikogu väliskomisjonis asi otsustatud ja välisminister Urmas Paet ütleb lühidalt. Noh, kui 10 aastat on arvatud, et meil on Eesti ja Venemaa vahelisi piirilepinguid vaja, siis noh, tegelikult on arusaamatu, et mis siis on nüüd muutunud, et nüüd me arvame, et ei ole vaja, et selge on see, et taatlemata piirilepingud määratlemata riigipiir on alati ka riigile julgeoleku risk, nii et Eesti-Vene piirileppe allakirjutamine kindlasti ka tugevdab Eesti riigi julgeoleku küsimusi. Ka väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson ütleb, et siin enam komisjonis mingit arutelu ei ole. Küll aga on ta kriitiline valitsuse konkreetsete tegevusplaanide ja sammude suhtes. Pärast piirilepingu sõlmimist. Kas või näiteks see väikenegi fakt, et me ei tea siiamaani valitsusele puudub informatsioon, palju Eesti kodanikke, neid, kes abi vajavad, konkreetselt, jäävad siis piirilepingu sõlmimise järel väljaspoole Eesti piirise Ida-Petserimaale numbritest räägitakse 200-st kuni 1000-ni. Minu arvates on see üpris absurdne situatsioon. Laevaseisuks peaks olema need numbrid küll palju täpsemad ja positsioonid palju selgemad. Ka väliskomisjoni esimees Enn eesmaa on üllatunud, et meil see setode arv teadmata on, aga tema ei süüdista otseselt valitsust. Kui meil oli siin erakondade asjast huvitatud kohtumine valge saali foorumis, siis tõepoolest ka selgus, et isegi Petserimaa ja setude probleemidega tegelevad organisatsioonid ei oma täpset ülevaadet sellest, kui palju neid inimesi on. Ja see oli seda, seda imelikum, et tegelikult ju need probleemid on olnud samasugused juba aastaid. Mingi põhjus peab sellel olema, et see arv nii umbmäärane on võib-olla eesti poole tegemata jätmine, võib-olla seal pole elavate inimeste enda passiivsus. Aga veel kord piirilepingu juurde. Viimastel kevadel on kõlanud kriitikaga selles laadis, et Eesti ja Läti peaksid piirileppe koos allkirjastama ja kui me seda enne teeme sisust, kui Reedame lätlased, siin on Marko Mihkelson ja Urmas Paeti üksmeelsed. Aga ma siin parafosfeeriks küll Läti presidenti, kes on öelnud, et me ei ole siiski ei siiami kaksikutega siiami kolmikud ja igal riigil on oma iseseisev välispoliitika. Kindlasti oleme me seda meelt, et Läti ja Venemaa vahel piirileping tuleks ka sõlmida võimalikult kiiresti. Noh, siin on loomulikult vaja läti ja vene esindajatel jõuda kokkuleppele ka, kui me mäletame ajalugu, siis oli ju päevakorras alles see, et 10. mail kirjutatakse alla Läti-Vene piirileping. Et, et siis millegipärast keegi ei rääkinud sellest, et samal ajal peaks kirjutama ka Eesti-Vene piirilepingu alla. Viis tuntud eesti kultuuritegelast taunisid tänases pöördumises piirilepete sõlmimist Eesti ja Venemaa vahel sest see jätaks Eesti ilma osast Tartu rahulepingu kohaselt talle kuuluvast territooriumist. Pöördumisele on alla kirjutanud akadeemik Mihkel Veiderma, ajaloo professor Sulev Vahtre, kirjanikud Hando Runneli, Ain Kaalep ning kunstnik Jüri Arrak. Edasi välismaalt sõnumi ülevaate teeb Mall Mälberg. Moskva kohus mõistis Vene naftakompanii Jukos endise juhi Mihhail Hodorkovski süüdi neljas tema vastu esitatud süüdistuspunktis. Hodorkovski leiti süüdi olevat organiseeritud riisumisega, omandiõiguse kahjustamises, võltsimise läbi kohtu korralduste, kuritahtlikus eiramises ja maksudest kõrvale hoidmises. Kohtunik ei ole otsuse ettelugemist veel lõpetatud. Tänud. Kokku on Hodorkovski esitatud seitse süüdistust. Homme jätkub otsuse ettelugemine. Kohtu esimene päev möödus ilma Jukose eksjuhi peakaitsja keldris. Padwata advokaadid ütlesid ajakirjandusele. Padva puudub objektiivsetel põhjustel kohtuhoone ees piketeerinutest võeti 28 inimest kinni ja ka nemad antakse avaliku korra rikkumise eest kohtu alla. Usbekistani võimud hakkavad tõenäoliselt massiliselt vahistama meeleavaldajaid, kes korraldasid nädalavahetusel protestiaktsiooni, mille sõdurid veriselt maha roosid, hoiatas riigi juhtiv inimõigusaktivist täna. Julgeolekujõud avasid reedel andisioonis toimunud meeleavaldusel tuhandete inimeste pihta tule Afganistaniga piirnev islamiriik. Usbekistan on USA liitlane terrorivastases sõjas, sest on andnud ameeriklaste käsud tusse oma õhujõudude baasid, lääne inimõiguslased on pidevalt süüdistanud usbeki võime teisitimõtlejate vangistamise ja piinamises Taskendi prokurör tuurist teatigi, et andisiooni mõrvade ja massirahutuste korraldamise asjus on algatatud juurdlus. Linnas oli pinev tänagi, osa kesklinnast on soomukitega blokeeritud ja kõikjal on näha automaatidega sõdureid. Öösel oli kuulda laske. Laupäeval põgenesid tuhanded usbekid verevalamise eest üle piirid Kõrgõstani. Saddam Husseini valitsus jagas Kremli ametnikele ÜRO nafta-toidu-vastu-programmi raames miljonite dollarite väärtuses naftamüügilepingud, et nad toetaks ÜRO sanktsioonide tühistamist, teatati täna USA senati komisjoni raportis. Naftalepingud olid kompensatsiooniks toetuse eest. Raport põhineb vestlustel Taagi endiste kõrgete ametnike ja teiste seas asepeaminister Tariq Aziz iga ja selles jõutakse naftaraha kulgu jälgides Vene presidendi Vladimir Putini ja ekspresident Boriss Jeltsini endise administratsiooni ülem Aleksander Valossenini. Senati uurijate kinnitusel ei viita miski, et president Putin oleks asjast teadlik olnud. Uuest Eestist tänane Postimees avalikustas uuringu, mille järgi on soodustused, mida Eesti tööandja pakub, oma töötajatele. Euroopa madalaimad teemat jätkav Indrek Kiisler. Rahvusvaheline uuring näitas, et Eesti tööandja vabatahtlikud kulud töötaja peale on vaid 0,7 protsenti kõigist kuludest, kuhu kuuluvad palk, sotsiaalkindlustusmaksud ja muud kohustuslikud kulutused. Samas kulutab Soome tööandja 14 protsenti lisaraha. Eelkõige on tegemist tervishoiu ja koolitustoetustega. Tööandjate keskliit eesotsas selle juhi Tarmo kriisiga kinnitas, et tekkinud olukorras on süüdi riik, kes on valinud Euroopast erineva maksusüsteemi, kus võimalikult palju raha jäetakse inimestele kätte näiteks läbi tulumaksu langetamise. Tema sõnul hinnatakse meil masinaid inimestest olulisemateks. Et sarnaselt nagu on investeeringud seadmetesse ja tehnoloogiatesse Eestis vabastatud tulumaksust tuleks tegelikult ka teatud ulatuses kas või teatud ulatuses investeeringuid inimkapitali samuti vabastada tulumaksust. Noh, me oleme rääkinud siin põhiliselt nagu haridusest ja me oleme rääkinud tervishoiust. Kui praegu tahab tööandja maksta tema alluvuses töötava inimese ujulapääsme kinni, ütleme, et see maksab 100 krooni. Palju peab maksma siis selle pealt tööandja. Ta peab maksma tulumaksu ja sotsiaalmaksu kuskil 80 krooni veel peale sellele. Kui see erisoodustusmaksuseadusmuudatuse läbi läheks, palju, siis peaks maksma? Loogiline on see, et see investeeringu suurus piirdubki 100 krooniga. Valitsusliidu juhtpoliitikud on aga teist meelt, Rahvaliidu juht Villu Reiljan. Praegu on siiski Eesti maksukoormuse tervikuna ja terve maksisüsteem väga tööandja sõbralik ja nad võiks sellest mõningaid järeldusi teha. Peaminister Andrus Ansip ütles, et ta pole selle uuringuga eriti tuttav, kuid nõustus siiski andma väikese kommentaari. Eesti maksusüsteem erinebki selle poolest väga paljudest teistest maksusüsteemidest, et on lihtne ilma vahenditeta ja ta on arusaadav absoluutselt kõigile see, et Eestis ei ole inimestel tarvidust kasutada maksukonsultante, kui nad täidavad tuludeklaratsioone, see on väga suur hüve ja seda meie eelist tuleb kindlasti hoida. Ma ei ole küll seda meelt, et meil peaks olema ohtralt kõikvõimalikke maksuerisusi. See lõpeb sellega, et see läheb ükskord ühiskonnale väga kulukaks. Tallinna linnakohus mõistis muusikaärimehe Lauri Laubre ja kolm kaaskohtualust õigeks. Prokurör Laura vaik süüdistas lauBret ligi 12 ja poole miljoni krooni suuruses maksupettuses jätkab Hanno Tomberg. Prokurör Laura vaik süüdistas Lauri Laubre, Ermo Koldi ja Laubre firmade raamatupidajaid Marge Reintam ja Krista ratast 12,46 miljoni krooni suuruses käibemaksupettuses. Süüdistuskokkuvõtte kohaselt panid kohtualused aastatel 1996 kuni 2001 toime rikkumise, jättes kontserdipiletitele tasumata käibemaksu. Laupäev apelleerisin maksuseadustele, mis lubasid teatrietendusi korraldavate firmadel müüa etenduse pileteid nullprotsendilise käibemaksumääraga. Samale seisukohale asus täna ka Tallinna linnakohus. Lauri Laubre, tee esimesed emotsioonid pärast kohtuotsuse teatavaks tegemist. Ma arvan, et see kohtuotsus oli igati õiglane ja noh, ma ei ole kunagi arvanud, et see kohtuotsus võiks teistsugune olla. Meie lähtusime sellest, tolleaegne käibemaksuseadus andis võimaluse luua ettevõtte tüüp, kes võiks müüa pileteid nullkäibemaksumääraga, seaduses oli loetletud need ettevõtete tüübid ja me paigutasime ka ennast nende ettevõtete alla. Tegime selleks kõik vajalikud protseduurid, et omada seda õigust. Loomulikult täna me enam midagi sellist ei teeks, sest täna seadused suhteliselt hästi juba sõnastatud seal on väga selgelt kirjas, mida tohib ja mida ei tohi siis 94. aastal kehtinud seadus selliseid väga selgeid määratlusi ei andnud. Ühe kohtualuse kaitsja vandeadvokaat Tõnu Meidra ütles, et õiglus pääses võidule ja kohus leidis, et kontserdikorraldajad ei rikkunud seadusi. Väidetavad rikkumised puudutasid muuhulgas ka tina, Turneri ja Rolling Stonesi kontserdil. Seadus tollal täpselt üheselt ei näinud ette, et etendusasutused peavad lisama käibemaksu. See võib-olla on see kõige olulisem küsimus. Prokurör Laura vaik on kohtualuste süüd siiski veendunud ja kaebab kohtuotsuse tõenäoliselt ringkonnakohtusse edasi. Ma olen endiselt veendunud, et süüdistus oli tõendatud, on pretsedent, ma ei usu, et see need pretsedendiks kujuneb, sest asjaolud on ilmselt muutunud. Pääseks. Siseministeeriumi ja politseiameti hinnangul polnud üheksanda mai eel tagatud Tõnismäe pronkssõduri piisav valvet vedanud ära politseiameti analüüsi ja politsei peadirektori Robert antroopa või selgitused, andis siseminister Kalle Laanet korralduse selgitada välja politsei tegevuse planeerimise ja taktika valikuga seotud vead ning anda hinnang vastutavate politseiametnike tegevusele. Politseiametis ja siseministeeriumis paralleelselt läbi viidud analüüsid selgitasid välja, et üheksandal mail tingisid pronkssõduri rikkumise tegevuse ebapiisav planeerimine ja puudulik koostöö ametkondade vahel. Samuti ei olnud politsei poolt valitud taktika piisav vältimaks pronkssõduri juurest aset leidnud intsidenti, ütles siseminister Laanet. Üheksandal mail pärast intsidenti vastas siseminister Kalle Laanet Eesti Raadio uudistele, et tal pole politseil etteheiteid. Politsei ei osuta mingit valveteenust, politsei on täitnud oma menetluslikke funktsioone ehk selles mõttes, et avastades õigusrikkumise, alustas kohe sündmuskoha vaatlust. Täpselt samamoodi võttis kasutusele meetmed, et õigusrikkujaid leida ja kinni pidada, et selles vaatenurgas on teinud normaalset tööd. Nii et ministrina ei ole teil mitte midagi ette heituda. Vahetame teemat. Eestis on levinud paljud toidukaubad, mida mujal Euroopas vähem teatakse nagu magusad kohupiimad ja kohukesed. Samas ei pea paljud eestlased seda tüüpiliseks eesti toiduks. Lähemalt Birgit Itse vahendusel. Eesti tüüpilise toidu kohta puudub ühtne arusaam, tõdes põllumajandusminister Ester Tuiksoo. Selle parandamiseks on koostatud Eesti toidu arengukava, mis eelmisel sel nädalal ka valitsuse heakskiidu sai. Põllumajandusministeeriumi tellitud uuringu kohaselt on tüüpiline eesti toit, verivorst või seapraad, hapukapsaga ja hernesupp. Suitsulihaga eesti köögile omane jook on piim ja magustoit mannavaht piimaga tüüpiliste toitude hulgas. On ka neid, mis tegelikult väga ei maitse ja mida sõpradele ei pakuta, kinnitas Eesti konjunktuuriinstituudi teadur Liia lepane. Kaerakile näiteks, et teda peetakse jahti tüüpiliseks toiduks, aga väga vähesed teavad, kuidas seda valmistada ja mis maitsega see toit üldse õnned. Süldi puhul on ka selline asi, et eestlastele on ta tüüpiline, tõid teda ka süüakse hästi, mitte-eestlased on vähem armastavad seda. Eestlaste lemmiktoit on kartulipuder ja pannkoogid, lemmikute hulka kuuluvad ka magusad maitse, kohupiimad ja kartulisalat. Samas ei peeta neid tüüpiliseks Eesti toitudeks. Eesti konjunktuuriinstituudi teadur Marje Josing nentis, et eestlaste arusaam eesti toidust on veidi vananenud ning kujunenud nõukogude aegsete kokaraamatute põhjal uue maja kööki aga häbenetakse. Mõeldakse, et kui on rahvusköök, et siis ta peab olema midagi väga arhailist, vana tegelikult rahvusköök areneb, rahvusköök ei saa olla mingil määral niisugune kivistunud ja see nagu oli 100 aastat tagasi. No muidugi, me peame teadma, mida söödi 100 aastat tagasi, aga me ei pea seda tänapäeval pakkuma oma sõpradele ka turistidele. Kui me natuke vaatame siukest lahtiste silmadega ringi, siis meil on tegelikult täiesti selliseid avardeid, mida me peame ainult üles leidma, peame suutma neid pakkuda. Eesti rahvusrestoranid Tallinnas võib ühe käe sõrmedel üles lugeda ja ka nende tase on erinev, ütles Marje Josing. Ka teistes restoranides napib eestiroogasid. Turistil, kui ta tuleks nüüd Tallinnasse ja tahaks leida sellist mõnusat rahvuslikku söögikohta tekib ikka päris palju probleeme. Johann Voldemar Jannseni sünniaastapäeval anti Pärnus Koidula muuseumis kätte Jannseni auhind. Selle sai muusikamees Ilmar Tõnisson. Teda küsitles Toomas šalda. Järjekorras 12. Janseni preemia komisjonile esitati seekord 11 kandidaati, kellest rikkaimaks peeti dirigenti muusikaõpetajat ja lõbusat pillimeest Ilmar Tõnissoni. Tema kätt on tunda saanud arvukat, sümfoonia puhkpillidžäss ja suupilliorkestreid ning koorid temaga seotud Pärnu linnaorkestri sünd, suvemuusika, idee ja ois trahhi. Festivali algus Pärnus aastaid Pärnu lastemuusikakoolis töötades kasvatas ta oma ala professionaalina üles mitu põlvkonda muusikuid. Praegugi pisut vähem kui 70-ni aastasena jätkab ta suupilliõpetajana tööd Pärnu-Jaagupi muusikakoolis. Veel on ta Pärnu suupilliklubi Piccolo kunstiline juht ja Pärnu rahvusvahelise suupillifestivali korraldaja. Muusika on täitnud kogu tema elu. Ilmar Tõnisson. Ühelt poolt muidugi, muusika pakub ju kõigile ka interpredile niisuguseid sügavaid elamusi, mida ma ei kujuta ette, et muul viisil yltse inimene saab, teiselt poolt vaadates on ikka uhke küll, kui kontserdisaal on puupüsti rahvast täis ja rahvas veel tõuseb korda püsti, nagu mul Torontos juhtus 1990 rede meri kirikus, kus kaks korda rahvas tõusis püsti, mis pidi olema kalades üliharuldane nähtus. Olete eakas mees, aga nii mõnigi inimene võiks teid elujõu poolest kadestada. Kust te seda ammutate põhilise energia, ma arvan, ma saan loodusest, ma elan maal kauni looduse keskel, teiseks on mul väga tore perekond ja muidugi veel sõbrad. Peale pere on mulle halbade eluaeg väga truud ja väga väärtuslikud sõbrad. Pärnu linnavalitsuse välja pandud Janseni preemia suurus on 30000 krooni. Kes preemia laureaadi Ilmar Tõnissoni elu ja tegemiste kohta rohkem saab teada saada, võib hankida endale eile esitletud Heino Rannapi biograafia Ilmar Tõnisson, Pärnu muusikaelus ja eesti muusikahariduses Eesti Raadio uudistele Pärnust Toomas šalda. Eesti graafik Mare vinti austria kunstnik Peeter Rider avasid Tallinnas kee galeriis ühisnäituse pealkirjaga pliiats lõuendil ja õli paberil. Näitusel käis Birgit Itse. Kui harilikult tehakse pliiatsijoonistusi paberile ja õlimaalilõuendile, siis seekord on vastupidi. Mare Vint joonistab värvipliiatsiga lõuendile ja Peeter Reader õlivärvidega paberile. Mare Vint eksponeerib uuemat järge juba 2001. aastal alustatud suursarjale. Lõunamaa linnad. Need ei ole konkreetsed motiivid, nad on tavaliselt väga üldised ja nad on nagu mällu jäänud. See valik on nagu selline, mis minu mälu on mulle ette toonud. Pärast hiljem oli osa, mis võivad olla nagu väga tüüpilised ja just selle tõttu jäävad mällu, aga teine osa jääb mällu selle tõttu, et seal on midagi erilist. Mare Vindi ja Peeter reederi tööd olid üleval ka mullu maikuus Austrias Salzburgis toimunud Austria ja eesti kunstnike ühisnäitusel. Sellest ajast jäid ka kontaktid. Peeter Rider esitleb galerii kee kunstisaalis esmaeksponeeritavat maalisarja lendav sulg, kus tegeleb näivuse olevuse vahekordadega. Õlivärvidega paberile. Maalimine on Peeter reederi sõnul vaid osa tema töödest. Ma hammustasin selle meetodi aastaid tagasi ja see meeldis mulle. Kuna need minu tööd on Mare mingi töödega väga sarnased, meeldis mõte säärasest ühisnäitusest mulle väga. Igal näituse külastajal tekib pärast oma nägemus, oma mõtted ja seosed. Küsisin aga Mare vindilt ja Peeter riiderilt nägemust teineteise tööde kohta. Meil on ühist just selles mõttes, et, et nii minul kui temal on, et kuidagimoodi klassikalise arhitektuuri metafüüsika, mis meie piltides just mõjub ja mida ma arvan, et see on meie mõlemi võib-olla peamine relv, põli, saab öelda samas see, et me mõlemad loome illusiooni laike. Mulle meeldivad tema tööd väga, sest need on väga puhtad ja selged, mõnes mõttes isegi väga lihtsad. Samas on neis mingi vaikus, sellist vaikust võib leida Sõrrealistide töödest. Kuigi more lint ei ole sürrealist, on neis töödes neid vaikusehetki. Just see meeldib mulle väga. Näitust galerii kee kunstisaalis saab vaadata neljanda juunini. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab hoovihma. Pärast keskööd sajuhood harvenevad. Puhub lõuna ja edelatuul viis kuni 10, rannikualadel puhanguti 12 kuni 15 meetrit sekundis ja sooja on neli kuni üheksa kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma, õhtul pilvisus tiheneb ja Lõuna-Eestisse võib jõuda uus laussajuala. Puhub lõunakaare tuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis, rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis ja sooja on 12 kuni 17 kraadi, tuulele avatud rannikul 10 kraadi ringis. Te kuulsite, Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.