Kell on kuus õhtul, Eesti raadiouudiste toimetus võtab kokku seitsmeteistkümnenda mai olulisemad päevasündmused, stuudios on Uku Toom, Saaremaa laevakompanii avab Eesti ja Läti vahelise laevaliini tänaneks Ventspilsi poole teele esimene reis siiski mitte mõndust, nagu plaanitud, vaid Roomas saarest ühinemine Euroopa Liiduga on oluliselt mõjutanud Eesti alkoholiturg, alkoholi müük, kasvanud, hinnad langenud. Kui poliitikud sellele tähelepanu ei pööra, kaotavad iibe suurendamiseks kavandatavad abinõud mõttele ja konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Valitsuskoalitsioon vahetas välja riigiettevõtete nõukogude ebasobivad liikmed. Peaminister Andrus Ansipi kavatsus likvideerida Paul-Eerik Rummo juhitav lähiajaloo komisjon on tekitanud vastakaid arvamusi. Ühed peavad komisjoni moodustamist päevapoliitiliseks sammuks, teised vajalikuks, kuid arvavad, et rahvastikuminister ei tulnud selle juhtimisega toimet. Kaitsevägi võtab kasutusele Soomest ostetud soomukid. Soomlased ehitavad ka Eestisse kaheksa tuulegeneraatorit. Moskva linnaosa kohus tegi Mihhail Hodorkovski ükski kohtuistungil taas vaha ja istung jätkub homme hommikul. Kohtu eesistuja sõnul on kõik süüdistuspunktid seni tõendamist leidnud. Usbekistani peaprokuröril, kinnitas etantsistani. Lahingutes hukkus 169 inimest. Opositsiooni hinnangul on see arv üle nelja korra suurem. Parim restaureeritud muinsuskaitsealune hoone Tallinnas on Rüütli 12 A juhina, renoveerimistööde eest said veel majalt süda tänav kolm maa maasika seitse, Jakobsoni 10. Jõhvis peeti uue kontserdimaja sarikapidu. Türil avati näitus Eesti Raadio spordiülekannete ajaloost. Ilm püsib jahe on öösel sajune ja homme vahelduva pilvisusega. Sooja on öösel kuus kuni 10, päeval üheksa kuni 15 kraadi. Parvlaev Scania võttis täna hommikul Saaremaalt Kursi Ventspilsi. See oli uue laevaliini esimene proovireis. Kuigi edaspidi peaks laevakama väljuma Mõntu sadamast, asuti täna teele Roomas saarest. Paari nädala pärast peaks kõik korras olema reisijate turvalisuse turvalisusega ei saa ka riskida, ütles Vallo kelmsaarele laevafirma juht Vjatšeslav Leedo. Tema sõnul ei jõutud lõpule Mõntu kanali süvendamisega ja puhastamisega. Sa oled mürske ja igasugust asju välja tulnud ja ja me ei ole 100 protsenti kindel, et mõnda trossi jutte ja nende kividel Kanadas ei ole. Kontrollitakse üle, et ohutus oleks tagatud täielikult. Kas see tuli teie jaoks suure üllatusena, et enam autost välja ei saanud? No ikka jah, tuli küll, mitte väga suurena, aga, aga riskida ei saa ja me igaks juhuks ei hakanudki. Proovime seda Manto otse ennem, kui on kõik korda tehtud. Tegelikult reisija jaoks midagi ei muutu, tund aega on küll pikem sõita, sammas maantee peal ei ole autoga sõites, nii et noh, väga väga hull see asi ei ole, liin hakkab käima. Millal regulaarreisid algavad laupäeval, kas on juba pileteid broneeritud ja kui palju? Maikuuks on suhteliselt tagasihoidlikud, aga juba mida rohkem suve poole, seda rohkem on planeeritud. Ja valdavalt rohkem Läti poolt. Kuidas te tulevikku näete, kas Ventspilsi liin on nii-öelda ühe suve projekt või arvata, et tasub jätkata ka edaspidi? Ma loodan, et tasu tavaliselt ühe aasta ja ühe kuu projektide, nii kui laevanduse ei tasu ette võtta, eks see suvi näitab, aga ikka paar-kolm aastat peab siin liikuma ja siis selle tõeline vajadus paistab välja. Praeguseks olete planeerinud pileti hinnaks 250 krooni ja see peaks kõik kulud katma. Eestis on Saaremaa Ventspilsi laevaliini ja sellega seonduvate turismipakettide edasimüüjaks reisibürood Wris ja Tiit reisid, vrissi tootejuht Triin Metsaviir arvab, et Ventspils võib eestlasele huvi pakkuda küll kas või Helsingi asemel. Helsingi juba suhtkoht ära leierdatud, et võib-olla Ventspilsi on huvitavam, kuna tegemist on olles täitsa uue laevaliiniga, mis täna alles alguse saab, siis ei ole hetkel üleüldse veel midagi müünud ja reklaam hakkas ka eelmisest nädalast. Aga paar päringut on olnud. Eeskätt perereiside vastu, näiteks mis meil on koduleheküljele väljas on üks veepargi külastus ja lihtsalt, et autoga minna ja perega kuhugi kämpingusse, eks selle suvekale siis näha, kas see tasub ennast ära või mitte. Tegelikult Saaremaal on ju külastajaid väga palju ka meie välisklientide hulgas, aga iseasi, kas neile suudame müüa edasisest vähemalt Ventspilsi pakette või kasvõi lihtsalt laevapiletid, et nad omal käel sinna vaatama läheksid. Täna toimusid väga mitmed muutused riigiettevõtete nõukogude liikmeskonnas. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar ja rahandusminister Aivar Sõerd määrasid ametisse uued riigiettevõtete nõukogude liikmed. Tallinna lennujaama nõukogu liikmeks määrati majandus- ja kommunikatsiooniministri pooltele Kalda rahandusministri poolt Andres Taimla ja Kaie Karniol. Lennujaama nõukogu liikmete vahetamise käigus kutsuti tagasi Peeter Laursoni, Andres Jalak Tallinna Sadama nõukogu liikmeteks määrata D majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt Neinar Seli juriiseks otsev ja vilja Savisaar ning Toomas Vitsut rahandusministri poolt Peep Aaviksoo, Margus Leivo, Jüri Saaria, märg vooglaid. Tagasi kutsuti Alo Kelder, Indrek Raudne, Koit Uus ja Erki Uustalu. Eesti Energia nõukogu liikmeteks said Heido Vitsur, Verner Lootsmann, Mihhail Stalnuhhin, Meelis Atonen, Tiit Tammsaar ja Urmas Sõõrumaa. Seniste nõukogu liikmetena jätkavad veel Janno Reiljan ja Toomas Luman. Tagasi kutsuti olev liik kalo Kelder, Peep Aaviksoo, Siim-Valmar Kiisleri, Ants Pauls ning ka Eesti Posti nõukogu liikmetes olid vahetused. Seal määrati liikmeteks Elmar Sepp, keskerakondlane, reformierakondlane Tauno tuul ja sotsiaalliberaal aga sisuliselt ka reformierakondlane Harri õunapuu. Tagasi kutsuti retroosiat Toomas Peek. Ja riigikogus oli samuti täna arutelu. Riigikogu tegi täna kaks personaalset otsuste tähendab 49 poolthäälega kinnitati üksmeelselt keskfraktsiooni liige Verner Lootsmann rahvusooperi Estonia nõukogu liikmeks. Ja teine otsus, mida tuli teha, oli uue ringhäälingu nõukogu liikme nimetamine parlamendist lahkunud Peep Aru asemele. Kultuurikomisjonis oli kaks kandidaati, reformierakondlane Tõnis Kõiv ja Isamaalane Andres Herkel, kel opositsioon on komisjonis ülekaalus ja seal toetajad häältega kuus, viie vastu, Andres Herkelit saalistana jäida vähemusse häältega 32 45 vastu ja ka riigikogu riigikaitse komisjonis vahetus esimees, seal valiti uueks esimeheks keskerakondlane Toivo Tootsen. Peaminister Andrus Ansip kinnitas täna, et on rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo juhil tavalähiajaloo komisjoni tegevusega rahul. Res Publicasse kuuluvate poliitikute kriitikat peab peaminister alusetuks. Mida mõned teised ajaloolasest riigikogu liikmed arvavad, uuris Vallo Kelmsaar. Niinimetatud lähiajaloo komisjon moodustati vahetult pärast Lihula sündmusi, kui Res Publica oli valitsuspartei Erakonna esimees Juhan Parts tugeva kriitikatule alla sattunud. Nüüd on Res Publica opositsioonis ning nii parts kui ka tema erakonnakaaslane Marko Mihkelson leiavad, et minister Paul-Eerik Rummo juhitud komisjon tegeles rohkem aja surnuks löömise kui sisulise tööga. Rummo näidanud täielikku võimetust sellist komisjoni juhtida, ütles Tartu ülikooli ajaloolasena lõpetanud Mihkelson. Komisjoni täielikku likvideerimist õigeks ei pea. Keskerakond komisjoni moodustamise ajal valitsuses ei olnud. Nüüd on keskerakonda kuuluv ajaloolane Küllo Arjakas kahtleb, kas komisjoni üldse vaja oli ning arvab, et tegemist on puhtalt päevapoliitikaga. Hinnangu aluseks, vot siin on Paavo poliitilist momenti üsna palju, see põhineb ausaltöelda tänastel ajalehtedele, kus komisjoni tegevuse lõpetamise koha pealt on väga kriitilised või üsna kriitilised praeguse opositsiooni mitmed nimekad poliitikud, kahtlemata ka komisjoni loomine. Vahetult peale Lihula sündmusi oli sellise päevapoliitilise mõõtmega, seda seda loomulikult ei saa eitada. Kui on ülesanded akadeemilised teaduslikud, siis nende lahendamiseks on olemas Ajaloo Instituut ja Tartu ülikool ja mõned teised teadusasutused. Kui on ülesandeks teatud propagandarünnakute tõrjumine, siis selleks on välisministeerium, selleks on saatkonnad, selleks on mõned muud institutsioonid. Mida selgem ja mida täpsem on üles on, seda kindlamalt võib määratleda, kelle pädevus selle lahendamine on. Kolmas ajaloolasest poliitik, isamaaliitlane Mart Laar leiab, et mingeid lähiajaloole keskenduvat koordineerivat organit on siiski vaja. Ühtepidi noh, sellist keskust keskaadineeriks lähiajaloo mitte niivõrd uurimist, vaid sellega uurimismaterjalide publitseerimist vastavate konvere tegevust mälestusplekkidega tarvis ja nii edasi, edasi. Sellise järgi võinuks kindlasti vajadus olla, kas just ilmtingimata pidi olema selline komisjon, see on omaette küsimus, kuid sellist keskust sellisele tegevusele kaasa aitaks, ma arvan, Eestile oli vaja ja on jätkuvalt vaja. Kas seda võib siis mõista niimoodi, et komisjoni laialisaatmine ei ole praegusel hetkel siiski õigustatud? Ma arvan, et loovutades sellisel komisjonil küll mingisugust mõtet ei olnud, sest et noh, tema tegevuse tulemusele tõlkimakule null ja sellise komisjoni olemasolu võib-olla võis vihjata sellele, et kui ma ei taha probleemiga tegeleda, siis moodustav komisjon Need välisuudised ja Indrek Kiisler Moskva šanski linnaosa kohus kuulutas Mihhail Hodorkovski kohtuistungil taas välja vaheaja ja seda kuni homme hommikuni. Istung jätkub homme hommikul kell 11 30 Eesti aja järgi. Kuus leidis, et naftamagnaadi ja tema ärikaaslase Platon Lebedevi süüasjad on leidnud tõendamist. Seda kinnitas kohtu eesistuja kohtunik Irina kolisnikova. Sellest annavad tema sõnul tunnistust kohtule esitatud süüdistusmaterjalid ning ka tunnistajate ütlused. Hodorkovski kaitsjaid iluda enam, et nende kaitsealune pääseb karistuseta. Kuid nad loodavad, et karistused, kus ei saa olema maksimaalne süüdistaja nõuab Hodorkovski kümneaastast vanglakaristust. Kohtuhoone ukse taga jätkuvad aga piketid. Miilits, leidis Petrodur. Lovski pooldajad pole piisavalt organiseerunud ning neid kohtumaja juurde täna ei lubatud. Samas oligarhi vastased naudivad Vene meedia tähelepanu. Nad kinnitasid, et eile toimus kohtumaja ees president Putini solvamine ning täna tulid nad seda ära hoidma. Võib-olla üks sõjaveteran teatas, et Hodorkovski tuleb süüdi mõista ning võtta ära kogu tema varandus, mis ta rahva käest on varastanud. Usbekistani peaprokurör teatas, et Andid sõnani linnas toimunud lahingust võttes hukkus möödunud nädalal 169 inimest. Täna oli linnas taas kuulda tulistamist usbekistani, opositsioonilise talurahvapartei kinnitusel on nad aga koostanud nimekirja Ida Usbekistanis toimunud rahutuste mahasurumise käigus tapetud inimestest. Nende sõnul on praegu nimekirjas 745 inimese nimi. Enamik neist hukkus andi tsoonis, kus sõdurid avasid reedel tule linna keskväljakul Pole kogunenud rahvahulga pihta. Suurbritannia kuninganna Elizabeth, teine luges parlamendi ees ette uue valitsuse tegevusplaani. Ühendatud kuningriigi traditsioonide järgi tutvusta valitsusprogrammi, mitte peaminister, vaid kuninganna valitsusprogramm näeb ette kuritegevuse vastase võitluse tõhustamist. Elizabeth, teise kinnitusel esitab valitsus ka ettepanekud, kuidas võidelda terrorismiga. Lisaks lubatakse teha tihedat koostööd USAga, aidata kaasa Ühendriikide ja Euroopa suhete parandamisele, mis on eelduseks terrorismivastase sõja edukale lõpuleviimisel. Aasta Euroopa Liidu täieõigusliku liikmena on oluliselt mõjutanud Eesti alkoholiturgu, kõik statistilised näitajad on suurenenud. Vallo kelmsaar räägib lähemalt. Aastaga on suurenenud nii alkoholi tootmine, sisse- ja väljavedu, müük siseturul kui ka aktsiisimaksude laekumine. Vaatamata tihedale konkurentsile on alkohol aastaga odavnenud. Statistika näitab, et alkoholi tarbimine kasvas mullu ligi kolm protsenti ja iga eestlane paneku kohta müüdi rohkem kui 15 liitrit kanget alkoholi, see tähendab viina, konjakit, viskit või muud taolist ligi kaheksa liitrit veini võisam On ju, et 83 liitrit õlut ja 19 liitrit laiasid alkohoolseid jooke näiteks siidrit ehk ümberarvestatuna 13 ja pool liitrit puhast alkoholi iga täiskasvanud elaniku kohta. Kuigi suure osa sellest moodustab ilmselt turistide poolt siin rajoodu ja alkoholiaktsiis täidab riigieelarvet, on pilt väga kurb, leiab konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Tahaks loota, et see Eesti 13,5 liitrit seal on need turistid sees ja et see Eesti enda kas või enam edasi toimunud. Kui me tahame liikuda arenenud riigi suunas, et siis tegelikult see kasv peab peatuma ja natukene vähenema hakkama, et see on nagu arenenud riigi tunnus ei ole mõtet nagu poliitilisel tasemel või parlamendi tasemel väga tõsiselt arutada ühelt poolt küll eesti iibeprobleemidest ja Eesti vananemise probleemideta jätmata märkamata seda tegelikult et me kaotame väga palju oma inimesi, täies tööjõus, inimesi, noori mehi läbi täiesti mõttetute õnnetussurmade, kus alati on ka üheks süüdlaseks alkohol. Salaviina tarbimist tunnistas kaheksa protsenti küsitletuist, aasta tagasi oli neid veel 13 protsenti. Seda võib lugeda positiivseks, sest võrreldes 90.-te aastate lõpuga alkoholi tarbimine vähenenud kordades. Enamik ostab salaviina puhtalt hinna pärast, kuid hinnavahe on vähenenud. Samas on analüütikud välja arvestanud, et salaviina ja tubaka müügi tõttu jääb riigil aastas saamata rohkem kui pool miljardit krooni maksuraha. See on riigieelarvele oluline kaotus. Iga neljas küsitletud teadmatus pidevalt tegutsevat salaviina müügi kohta. Salasigarettide müüjaid teab veelgi rohkem, tõdes konjunktuuriinstituudi teadur Evelin ahermaa. Ta on olnud juhuseid, kus kirjutatakse konkreetsed aadressid ankeetidesse sisse. Tihti kurdetakse, et üks ja sama müügikoht võib mitu korda uuesti ellu ärgata, ta pannakse küll kinni, aga samad isikud hakkavad uuesti tegutsemas. Oma äriga on juurde tulnud ka selline tendents, et alkoholi tuuakse sulle koju tööle kuhu iganes tellimuse peale üle kümnendiku salaalkoholiostjatest ütles, et ei ole mingit probleemi, helistad ja tuuakse, kuhu vaja. Et kultuuriteemadele täna pärastlõunal peeti jõhvi kontserdimajas sarikapidu. Ago Gaškov jätkab. Me sõidame Eesti Kontserdi direktori ta kohas, kuhu tavakülastaja ei saa nimelt jõhvi kontserdimaja katusel, kust avaneb suurepärane vaade kevadisele ilusale jahilinale. Aivar Mäe, noh, mis iseloomustab seda maja kõige paremini? Kajotraadidel raadioga ei saa pilti näidata tegelikult sarikapidu ehitaja pidu ehk siis tellija praegu kergendavad maja ikkagi piisavalt püsti seisaks ja muusikakooli kompleks on ju täiesti katuse all ja mitte ainult katusel või kohati isegi fassaadi aknad ees. Ja kui me vaatame Surthlisi nagu ikka sarikapeole kohaselt Authermid üleval ja maja saanud, no nii-öelda täitma õpet, kas see on Eesti kontserdi jaoks ikka selline tõsine rõõmupidu või hakkavad need suuremad probleemid? Noh, kui kui rääkida probleemidest, siis ma kohe ei oska öelda, aga selle ehitusega nagu ei olegi probleeme ja kui vaadata iganädalasi koosoleku protokolle, siis see mahub praktiliselt ühele neljale. Et tegemist on praegu küll väga hea objektiga, et minu meelest elan koera sabast üle saadud. Et edasi on juba kõik suhteliselt lihtne maja konstruktsiooni kokkupanekul on suhteliselt keeruline, aga tehnoloogiline pool ja siin ei ole vaja nagu Ameerikat avastada, et kõik on väga täpselt paigas. Projekt on hea ehitajan ja millal siis veel, kas me räägime ka lühidalt sellest, mis selles majas siis on, mitu saali, palju ruutmeetreid, kuupmeetreid, kõrgusi ja muid asju. Seda ma iseloomustavad. Majal krohvid kuus meetrit kõrge ja, ja lavatorn natukene kolm meetrit veel peale. Siis saal on maksimummõõtmetes kuni 1000 kohta, kõik võimalused saali multifunktsionaalseks kasutatakse olemas, ehk siis kui lugeda siin alates ooperis balletist minu pärast autonäitustest, bankettide, sümfooniakontserdid ja nii edasi, nii edasi, kasvõi tantsupidu võistlusest ja ja teine väiksel saadi kammersaal, võimaldab jällegi täita nii muusikakooli koolinoortekeskuse funktsioone kui ka kinofunktsioone, et see on hea uudised. Ma arvan kõigile jõhvikatele, et jõhvis taastub uuesti kinoet ja see otsus on juba langetatud ja tegemist on nii-öelda kaasaegse kino Vladimiri kolm korda nädalas. Me hakkame ka kilo näitama. See oli jõhvist. Tallinn tunnustas täna hästi restaureeritud muinsuskaitsealaseid hooneid ja kampaania vana maja korda raames värvitud ajaloolisi elamuid. Kultuuriväärtuste amet andis kätte auhinnatseremoonial käis Riina Eentalu. Parim restaureeritud muinsuskaitsealune hoone Tallinnas on Rüütli 12 A, mille restaureeris Ensysi Ehitus Restori järelevalve all. Seda hoonet nimetas muinsuskaitse osakonna juhataja Boris tubavik kõige paremini restaureeritud muinsuskaitsealuseks majaks. Viimase kümnendi jooksul. Selles mõttes, et see on näidatud, mismoodi võib, kes käikse maja tagasi tuua kaasaegse elu ja maksimaalselt. Koes üks väike fragment, mis on veel vapustavad, selles majas on, on leitud ka seinamaalingud keskaegsed ja see on kõige parem viimastel aastatel niisugune eeskujulik objekt. Kunagi kuulus see maja Niguliste kiriku pastoraadi le, nüüd on hoone eravalduses. Ja kui Boriss tubavik ühest küljest tänab omanikku, kes pidas vajalikuks hoone restaureerida, siis teisest küljest ta kurvastab, et see unikaalne keskaegne hoone jääb linnarahval nägemata. Aga omanik on käitunud ajaloo ja kultuuritundlikult. Maja kuulub Mai Kaareperele, keda esindas Restori peaarhitekt Mart Keskküla. Sellist säästvat ja säilitavad restaureerimissiis, see ei ole tihti nendel omanikel, kes neid maju siin vanalinnas ostavad. Et see eesmärk on rohkem äriline, siis antud juhul oli kindel soov seda maja nagu korrastada ja restaureerida ja, ja püüda võimalikult palju seda originaali näidata. Rüütli 12 ta polnud ainuke auhinna saaja, väljaspool muinsuskaitseala pälvis auhinna süda, kolm maaelumaja renoveeritud fassaad, töötegija ökoprojekt ning kampaania vana maja korda raames. Paremini värvitud majad on maasika seitse ja Jakobsoni 10 üks korda tehtud miljööväärtuslik. Maja võib ära teha suurema töö kui mistahes selgitus. Jutud. Kaunis maja võib innustada naabrit oma maja korda tegema ja rõõm oli neile eeskuju näitaja. Eile täna aitäh öelda, sest teame ju, et ka Tallinnas on palju neid, kes vanad puumajad kõige meelsamini uue ja moodsa eest maha lükkaksid. Siin ongi vaja linnavalitsuse selget teadmist, mis linnas on väärtuslik ja mis mitte. Ja nüüd meist endist ehk raadiost. Täna avati Türil ringhäälingumuuseumis näitus, mis on pühendatud 75 aasta möödumisel spordiülekannete algusest Eesti raadios. Näitus keskendub legendaarsete spordireporteritele ja pakub külastajatele võimalusi ka ise reportaaži teha. Hanno Tomberg käis kohal. 20. juulil 1930 läks raadioeetrisse esimene reportaaž spordivõistlusest. Legendaarne raadioajakirjanik Feliks Moor vahendas koos Ernst Idla ja Aleksander Jansoniga Kadriorus peetud kergejõustikukohtumist Eesti, Läti ja Poola vahel. Esimesed säilinud katked Oskar Lõvi raadioreportaažid Berliini olümpiamängudelt 1936. Nii kahju oli lahkuda jumala sõna põhitegevus, uusi oli raske kõiglasse. Pärastsõjaaegsetel aastatel on Eesti Raadio sporditoimetusest läbi käinud mitmed kuulajatele tuttavad raadiohääled Heino Mikkin, Gunnar Hololei, Toomas Uba, Tiit Rääk ja Harri Madskim ning praegugi toimetusse kuuluvad Erik Lillo ja Tiit Karuks. Sporditoimetuse loomisaastaid meenutab Gunnar Hololei. Kui oli Tšehhi sündmused ja tegime reportaaži Rootsist ja ma siis varem ikka püüdsin taotleda omale eraldi kabiini varem seda ei olnud alust ja oligi niimoodi, et tänu Rootsi raadiole me saime nii, et olime kõrvuti, kabiin, uues särg ja teine kabiin oli raadiost ja see mõtlesin ise, milline risk see oli ka tuli arvestada sellega, et ei tea, mis selle edasine tagajärg on, kuid siiski naabrimehed. Need olid küllaltki head kolleegid, suhtusid hästi ja midagi sellest ei olnud. Hingelt võib ennast spordireporteriks pidada ka Eesti olümpiakomitee president Mart Siimann. Paljud minu sõbrad tahtsid saada raadio spordireporteriks. Mina tahtsin, vaata ja valigi elusränne ja ma töötasin Eesti raadios, kuid mitte kunagi tõusnud, tõusnud oma ametiredelil nii kõrgele, et minust oleks saanud spordireporter. Türil ringhäälingumuuseumis avatud näitus pakub lisaks äratundmisrõõmule võimalust ka ise spordireportaaži teha. Alusmaterjaliks on telepilt toob restorani suusatamise maailmameistrivõistlustel 50 kilomeetri distantsilt ja Eesti-Venemaa jalgpallikohtumisest. Näitus jääb avatuks kuni septembri lõpuni. Ja ilm on eeloleval ööl pilves, sajab vihma, paiguta, seal on sadu tugev, kohati võib olla äikest. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis, Põhja- ja Lääne-Eestis põhjatuul puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Sooja on öösel kuus kuni 10 kraadi. Homme on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma, puhub edela ja läänetuul neli kuni 10 meetrit sekundis ja sooja on üheksa kuni 15 kraadi. See oli tänaõhtune Päevakaja kuulmiseni.