Kell sai kuus Eesti raadio uudised. Toimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast 18.-st maist. Toimetaja Mall Mälberg Moskvas kirjutati alla Eesti-Vene piirilepingutele. Eesti välisministri Urmas Paeti sõnul toimus kohtumine Vene välisministriga konstruktiivses ja tulevikku vaatamise õhkkonnas. Tunda oli Vene poole soovi suhetes edasi minna. President Arnold Rüütel arvab, et Eesti ei saavutaks Venemaale poliitilise deklaratsiooni esitamisega midagi. Nii temal kui peaminister Andrus Ansipil on kahju nende maade pärast, mis jäävad selle piirilepinguga Venemaalt tagasi saamata. Peaministri sõnul on seda reaalsus. Päästeamet koondab tuleva aasta algul oma juhtimiskeskused politsei eeskujul nelja piirkonda, mis võimaldab juhtimiskulusid kokku hoida. Operatiivteenistuse tööd päästeteenistuse reformimine ei mõjuta. Täna algas Tallinnas rahvusvaheline neuroloogia kongress. Eesti arstid on saavutanud raske närvihaiguse Sclerosis multiplex ravis arvestatava taseme. Seetõttu on eriala tipud siin koos. Lõplikud põgenemistoovat ravimeetodid ei leita arstide arvates aga veel niipea. Täna algab Eduard Tubina 100.-le sünniaastapäevale pühendatud muusikafestival. Festivali kunstiline juht Vardo Rumessen ütles, et Tubina looming on meie vaimse jõuallikas. Kontserti dirigeerib Paavo Järvi, selle kannab 11-sse riiki üle ka meie. Klassikaraadio. Euroopa Komisjoni president palus prantsuse valijatelt toetada referendumil Euroopa Liidu põhiseaduslikku lepet. Täna katkestati Moskva kohtus taas naftamagnaat Mihhail kovski kohtuotsuse ettelugemine. Kohtuistung jätkub homme. Hodorkovski advokaatide sõnul on seni ette loetud otsuse osa ületanud kõige halvemad ootused. Homme on meil poolpilves ilm, mõnel pool sajab hoovihma, sooja tuleb üheksa kuni 15 kraadi. Moskvas kirjutasid Eesti välisminister Urmas Paet ja Vene välisminister Sergei Lavrov täna alla Eesti-Vene piirilepingutele. Hillar Nahkmann rääkis pärast tseremooniat Urmas Paetiga. Härra välisminister, kas tänane päev läks libedalt, oli mingeid probleeme ka veel enne allakirjutamist Venemaa poolega tänane päev, kõigepealt Kohtumine Vene välisministri Sergei Lavroviga, seejärel piirilepete allakirjutamine, siis kohtumise jätkumine lõunasöögivormis, et kõik sujus täna hästi, mingisuguseid probleeme küll ei esinenud ja tegelikult sellise kohtumise alatoon oli, oli täna selgelt positiivne. Me rääkisime päris põhjalikult Eesti-Vene kahepoolsetes suhetes enne piirilepete allakirjutamist. See puudutas suhete edasist arengut. See puudutas seda, et meil on üle 10 lepingu, mis vajaksid allkirjastamist veel Eesti-Vene vahel. Enamus neist puudutab majandusalase koostööleppeid. Me puudutasime majandussuhete arengut piiriülese koostöö arengut, sealhulgas Narva raudtee piiripunktideni, raudtee maantee piiripunktide väljaehitamist, Pihkva laevaliini küsimust Tartust Pihkvasse. Konsulaarkantselei ruumide küsimust näiteks kindlasti ka keskkonnaküsimusi Läänemerel. Ja samas me tõstsime esile ka ikkagi küsimuse lahendamata probleemidest kultuurivarade tagastamisel, ennekõike presidendi ametiraha tagastamise küsimus ja ka Tartu Ülikooli kunstimuuseumi. Vaata küsimus, mis puudutab presidendi ametiraha tagastamist, siis selles suhtes oli Vene välisminister Lavrov selgelt positiivne. Küll on veel vene riigi sees vaja mõningaid juriidilisi protseduure täita, et selleni jõuda Hanno päev lahendus nii mõnegi Eesti-Vene riigi vahelise probleemi või või kõik, nagu öeldakse, lükata alustama, käima. Üks probleem, mis kindlasti lahenduse sai, oli seesama piirilepete allakirjutamine probleem, mis on olnud üleval 10 aastat, mille lahendamist võimalikult ruttu on soovinud kõik Eesti vabariigi valitsused aja jooksul. See on kindlasti üks oluline küsimus, mis, mis sai täna lahenduse samas kõik ülejäänud küsimused said täna fikseeritud ja ma loodan, et näiteks Andrus alased lepingud nendes suhtes hakkab ikkagi suhteliselt kiire liikumine. Täna kirjutati lepingule alla ka, millal ta pühkinud leping hakkab kehtima siis, kui mõlema poole ehk siis eesti ja vene parlamendid on ratifitseerinud need piirilepped, ratifitseerimiskirjad. Seejärel on Eesti-Venemaa vahel vahetatud. Välisminister Urmas Paeti sõnul kavas see valitsus saata piirilepped Riigikogusse ratifitseerimiseks nii kiiresti kui võimalik ehk lähinädalatel. Küll aga avaldas Paet arvamust, et riigikogu ei jõua neid enne suvepuhkust ratifitseerida. Kuidas hindab piirilepete sõlmimist president Arnold Rüütel presidendiga, rääkis Hanno Tomberg. Kuidas teie hindate tänast päeva aia, kas nüüd on meie jaoks piirileping olemas või on veel samme vaja astuda? Lepingut tõesti nüüd olemas ja ma usun, et sellega on saanud paika mitmedki küsimused, mis praegu on paratamatult edasi lükatud ühelt või teiselt poolelt hindate ise seda ohvrit, mis meil tuli, on ta selleks, et saavutada reaalselt toimiva riigipiir Venemaa ja mul on sellest loomulikult kahju, sellepärast et ma olen selle piiriküsimusega tegelenud alates veel Tartu rahulepinguga paika pandud piirist. Sellest tulenevalt ma püüdsin omal ajal veel ära Jeltsiniga sellel teemal mõtteid vahetades. Ada reaalne piir, siiski ma pakkusin Jeltsinile välja, et ühtpidi lähtuda reaalsest piirist rahvusliku tunnuse alusel ja teiselt poolt samuti ka looduslikes tingimustes Tartu rahu piir, siiski ma leidsin, et seda taastada ei ole reaalne mitmetel kaalutlustel. Ma ei ole ka küsimus praegu tõstatanud uuel kujul, sest et rahvusvaheliselt oleks olnud ebakorrektne, kui on mitu valitsust juba nõustunud sellega president setega riigikogule teha, mingi avaldas enne lepingu ratifitseerimise leppe ratifitseerimist Riigikogus, nagu ma aru saan. Eestil on praegu äärmiselt tähtis, et kiiresti see leppega ratifitseerida. Avalduse tegemise küsimust ei olema kavandanud. Ma usun, et meie erakonnad riigikogus istuvad kokku ja arutavad seda küsimust ja suudavad teha reaalse otsuse. Kas te näete, on poliitilisel deklaratsioonil selle leppe ratifitseerimise juures mõtet Eesti poolt või mitte? Praegu ma ei näe, et midagi saavutaksime selle deklaratsiooniga. Kui, siis see on vajalik meie oma siseriikliku poliitilise tasakaalu pärast, kuid ma usun, et me suudame läbi rääkida omavahel ka teistes vormides ja mõista, kuidas on õige antud olukorras käituda. Sama küsimuse, kuidas piirilepe selline, mis sinna ta esitas, Hanno Tomberg ka peaminister Andrus Ansipile. Eesti on oodanud väga pikka aega seda, et piirilepe Eesti ja Venemaa vahel sõlmitakse kõik Eesti vabariigi valitsused alates 1994.-st aastast on teinud kõvasti tööd selleks, et see piirileping saaks sõlmitud. Kindlasti peavad kahe riigi suhted olema selgelt reguleerid, üritad ja eriti peame oluliseks, et Eesti ja Venemaa vahelised suhted oleksid selged ja klaarid. Diplomaatias on juba kord selline reegel, et kui kahe riigi vahel on suuri lahendamata probleeme tavaliselt väiksem riik, peab neid probleeme endaga kaasas kandma kõikidel rahvusvahelistel foorumitel. Kõikide järgnevate lahenduste vajavate probleemide juurest tuleb maksta lõivu ka selle ühe suure lahendamata probleemi eest. Kas Teil kahju ei olene maade pärast, mis meil jääb Venemaalt nüüd selle piirileppega edasi saata miks ta siis kahju ei ole? Loomulikult on kahju, kuid see on täna reaalsus. Kui kiiresti te näete, et selle lepingu ratifitseerimine riigikogus või vähemalt minu seisukoht on selline, et mida varem see piirileping ratifitseeritud saab, seda parem. Kas see vajab ka poliitilist deklaratsiooni, seda peab otsustama juba riigikogu. Peaminister Andrus Ansip tegi seoses Eesti ja Vene piirilepingute allkirjastamisega avalduse, milles tunnustas kõigi lepingute valmistamisega seotud ametiisikute panust ning avaldas lootust, et lepingute ratifitseerimine aitab kaasa kahe riigi suhete positiivsele arengule. Ja nüüd viimaste tundide välisuudised. Vallo kelmsaar. Euroopa Komisjoni president José Manuel Durao Barroso palus prantsuse valijatel toetada 29. mai referendumil Euroopa Liidu põhiseaduslikku lepingut. Lepingu tagasilükkamine avaldaks negatiivset mõju majandusele, märkis Barroso. Tema sõnul oli pöördumine ajendatud Euroopa ja Prantsusmaa ühistest väärtustest. Prantslaste jah-sõna Euroopa Liidu põhiseaduslikule lepingule oleks usaldusallkiri, ütles Barroso. USA Sealne Juurdlusbüroo teatas, et president George Bushi Tbilisi visiidi ajal leitud granaat oli visatud tema suunas ning ohustas presidendi tervist ja heaolu. FBI esindaja USA Gruusias valdkonnas ütles, et granaat ei plahvatanud vaid sütiku rikke tõttu. See juhtum kujutas ohtu nii USA kui ka gruusia presidendi tervisele ning heaolule, märkis FB õigusatašee oma avalduses. Avaldus on aga vastuolus gruusia politsei väidetega, et granaat polnud kasutuskõlblik ning jäeti maha, et tekitada Bushi kuulama kogunenud rahva hulgas paanikat. Ka valge maja esindaja kinnitas tookord loonud hetkegi ohus. Praeguseni ei ole teada, kes kukutas taskurätti mähitud granaadi rahva sekka. FBI kutsus sündmust pealt näinud inimesi endast teada andma teo toimepanija tabamiseni ja kohtu alla. Andmiseni viiva info eest on välja pandud umbes 11000 dollari suurune preemia. ÜRO inimõigusvolinik Louise Arbour kutsus korraldama sõltumatut juurdlust Usbekistanis toimunud veriste sündmuste asjus. Sarnase avalduse tegi ka Suurbritannia välisminister Chextroom. Usbekistanis toime pandud tapmised tekitavat tõsist rahvusvahelist muret, ütles troo. Kohalikud võimud ja opositsiooni esindajad on esitanud anditsioonis hukkunute arvu kohta erinevaid andmeid. Sõltumatute tunnistajate andmetel võis surma saada üle 700 inimese. Saabus anditsiooni rühm välisdiplomaate ja ajakirjanike karmide turvameetmete otele, külastasid nad kohaliku miilitsa peakorterit ning seejärel vanglat. Kõik tänavad, mida mööda nende autokolonn liikus, olid suletud nii sõidukitele kui ka jalakäijatele. Eile väitis Usbekistani peaprokurör. Atanditsioonis ei tapetud rahutuste mahasurumisel ühtki tsiviilisikut. Kõigil, kes tapeti, oli relv käia käes, väitis prokurör. Opositsiooni teatel levitavad aga võimud sündmuste kohta valeinfot. Moskva kohus kuulutas taas ja otsuse ettelugemisel naftakompanii Jukos endise juhi Mihhail Hodorkovski ja tema kaaskohtualuste süüasjas. Kohtuistung jätkub homme. Üks Hodorkovskiga advokaatidest väljendas täna äärmist rahulolematust ja imestust protsessi käigu üle ning nimetas seda arvete klaarimiseks. Erilist imestust tekitab see, kuidas kohus tõlgendab tunnistajate ütlusi. Kohtuotsuse seni ette loetud osa on ületanud kõige halvemaid ootusi, märkis Hodorkovski advokaat. Ja uuesti eestist Haljalas toimus täna konverents komando 2005, mida arutati, uurisin täkile. Päästeamet elab praegu uuenduste tähe all. Selle aasta alguses tekkis esmakordselt taasiseseisvunud Eestis tsentraliseeritud Üle-Eestiline päästesüsteem kuid juhtimise paremaks korraldamiseks läheb päästeteenistus politsei eeskujul üle nelja piirkonna põhimõttele ehk siis ameti maakondlikud juhtimiskeskused kuunduvad Tallinnasse Jõhvi Tartusse Pärnusse koondumine on kavas läbi viia järgmise aasta alguses. Päästeameti juhi Mati Raidma sõnul suurt rahalist kokkuhoidu aga kaasa ei too. Ja tuleb tõdeda, et, et ka see käimasolev muutuste protsess ei anna meile leevendust mingite ressursside vabanemise näol kuna erinevalt teistest riigiasutustest, kus põhirõhus klient peab minema ametniku juurde, on meie oma, aga selles, et meie läheme siis hätta, satume juurde, ehk siis väga suurt tähtsust omab just nimelt meie teenistuse meie komando kaugus abivajajast ja see aeg, kui kiiresti me jõuame kohale, nii et selles osas me ei saa teha kokkuvõtmisi koondamisi, eme eelarveprobleem on vaevalt üleval olnud ja jääb ka täna ülesse. Kas komandode võrk on üle Eesti piisavalt tihe? Komandode võrk on piisavalt tihe, aga küll on ebarahuldav see tehnika ja varustuse olukord paljudes kohtades ja paljudes kohtades me näeksime hea meelega suuremat komandole mehitatust välja õpetatud professionaalidega. Kas koondumine nelja piirkonda, kas tähendab kose inimeste koondamist? Kindlasti toimub mingi koondamine toetavates struktuurides ehk siis selles asutust üleval hoidvad struktuuris, mida on täna meil 15 kus mõned mõned funktsioonid, me saame rohkem viia üle nelja asukohta ja kindlasti see ei tähenda koondamist operatiivteenistuses ja komando tasandil. Tallinnasse kogunesid täna Sclerosis multiplexi raviga tegelevad spetsialistid kogu Euroopast, ka sellest Kiisleri vahendusel. Sclerosis multiplex on raske närvihaigus, millesse haigestunud inimesel katkevad aju signaale lihastesse suunavad juhte teede kiud. See on eelkõige noorte inimeste haigus. Seetõttu vajab selle ravi Eesti Sclerosis Multiplexi keskuse juhataja doktor Katrin Gross-Paju sõnul teistmoodi lähenemist. Et see inimene vajab enda kõrval mitte ainult arsti vaid tervet meeskonda, kes kõik on kompetentsed, igaüks oskab oma asja, kes suudab siis vastavalt oma erialale nõuandeid näiteks psühholoogiliste probleemide osas, kes oskab selgitada, kuidas seal tööalaselt, et hakata näiteks töötamist või, või noh, mis iganes, et see on ka nagu väga oluline ja selle konverentsi põhimõte ongi see, et üle Euroopa on mitte ainult neuroloogid kokku tulnud. Aitäh, spetsialiseerunud õed, psühholoogid, sotsiaaltöötajad, füsioterapeudid, et see on nagu multidistsiplinaarne ja rõhutatakse ka seda tüüpi koosolemistel alati rohkem kui selle inimese enda rolli. Ja see ei ole mitte nii, et arst tuleb ja ütleb, et kuidas on, ongi selline koostöö ja noh, väga sageli siis tegelikult terve elu kestev koostöö. Sclerosis multiplex on Eestis ja selle ümbruses rohkem levinud kui mujal maailmas. Miks seda ikka ei teatanud? Hästi palju on uuritud, aga pärilikku haigust ei ole, nakkushaigusse ka ei ole, aga noh, arvatakse tõesti, et see on paljude erinevate asjaolude kokkulangemine. Et ongi nii, et on teatud pärilikud faktorid, aga mitte nii tugevad, et kõigil meil on näiteks kõigil eestlastel paljudel eestlastel seda haigus siiski ei ole ju. Ja mingit keskkonnafaktorid, no siin on kõike uuritud alates puidutööstusest ja lõpetades siis igasuguste loomade pidamisega näiteks mingit riski võib see kõik kõik need erinevad faktorid anda, et aus vastus on see, et keegi ei tea seda. Aga noh, päriliku faktorina tahavad muidugi niipalju, et näiteks mustadel või, või ka muslastel seda haigust üldse ei ole. Peaaegu ei ole. Haigete ja nende lähedaste elab ikka lootus, et ühel heal päeval leitakse ravimeetod, mis teeks sellest tõvest täiesti terveks. Küsisin doktor Cross Pajult, kui kaugel selle avastamine on? Kaugel selline savi nagu ei ole päevakorras. Aga asja teine pool on see, et rahvas multiplexi alal on küllaltki suured edusammud nende inimeste jaoks, kes alles täna või eile üleeile haigeks jäid. Ja nende jaoks on neid ravimeid, vot need kõik kahe käe peal varsti ette lugeda. Ja, ja selline loodus on küll, et ühel hetkel mopimised haigus nii kenasti kontrolli all hoidma, et inimene peab võib-olla küll mingeid ravimeid terve elu võtma või vähemalt väga pikka aega, aga see tuleb ikkagi endaga kaasa, selle, et rohkem ei annagi tunda. Täna algab 19. juunini kestev muusika festival Tubin ja tema aeg, see on pühendatud Tubina 100.-le sünniaastapäevale. Mirje Mändla räägib lähemalt. Selle festivali Roobes jõuavad Eestisse Tubina loomingut interpreteerima mitmed rahvusvahelised orkestrid, samuti on kaasatud meie oma koduorkestrid festivali tähendusest, kõneleb festivali kunstiline juht Vardo Rumessen. Minu jaoks on Tubin eestluse vaimu kandja ja me peame hoidma seda loomingut pühadus, meie vaimse jõuallikas, sellel muusikal on öelda midagi meie kaasa. Meile tulevad siia esinema külalisdirigendid, külalisorkestrid, kõik need esinejad mängivad ju sedasama kavaga kodus. Meil on festival, ei toimu mitte ainult Tallinnas, vaid ta toimub kõikides nendes riikides, kelle orkestrid ja dirigendid siin esinenud. Festivali jooksul annavad kontserte Peterburi Maria teatri, Vanemuise teatri, Tampere filharmoonia sümfooniaorkestrit, Helsingi linnaorkester. Tänasel avakontserdil esineb Eesti riiklik sümfooniaorkester Paavo Järvi dirigeerimisel. Mul on suur au olla siin Eestis just sellel õigel momendil, see on üks tähtis juubel. Mul on hea meel, et Eesti dirigendid, eesti interpreet võtavad sellest osa samuti veri kergelt on siia nõus olnud kaheksandat sümfooniat juhatanud, sellest võib saada erakordne sündmus, minu jaoks on ka segava sümboolne ja tähtis on see, et, et seda festivali ava perso. Festivali aegu kuulutati välja Neeme Järvi nimeline preemia, mille pälvis sel aastal pianist Marko Martin. Ilmunud on uus CD-plaat Tubina loomingust, millel kõlab ballett kratt. Müügile on tulnud Eesti Posti poolt Tubina juubelimark ja ümbrik, samuti Tubina album. Välja on antud ka Tubina medal, mille pälvis Neeme Järvi ja festivali aegu on valminud ka film, kõneleb ETV muusikaosakonna juhataja Heidi Pruuli. Ilm on võetud ette koostaja seksid filmiga ja Rootsi televisiooni väikesel osalusel. Autorid on noored ja uue nägemusega tulnud sellisele materjalile juurde. Autorid on Jüri Reinvere ja Marianne Kõrver, noor režissöör, silmis võtavad sõna Käbi Laretei, Neeme Järvi, Veljo Tormis, Asta Lepik ja veel mõned inimesed ja ta keskendub nagu sellele ajastule sellel keskkonnale, milles Tubin elas ja lõi oma muusikat. Ilmateade öö hakul on taevas meil selgem, pärast keskööd läheb taas pilvisemaks ja Kagu-Eestis hakkab vihma sadama. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Sooja on öösel kaks kuni seitse kraadi, maapinnal võib olla kuni kaks kraadi külma. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma. Puhub läänekaare tuul neli kuni 10 meetrit sekundis ja sooja on homme üheksa kuni 15 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 16089 toimetaja limal Mälberg. Kuulmiseni.