Tere, kallid kuulajad, alustame järjekordset traditsiooni tarkust. Mina nagu ikka Peeter Liiv. Ja täna on meie teemaks tegelikult sellised energeetilised praktika pikad või energeetiliselt kehakultuurimetoodikad mis on meile sisse tulnud rohkem idast ja selleks puhuks ma olen kutsunud kaks naisterahvast siia stuudiosse ja valed rinnus on, on kriya hatha jooga instruktor, Tarvi treener ja Monica Lauri on siis Shindo ja Tseegunni treener. Kriya hatha jooga on see, millega ma praegu tegelen, kui ka jagan, siis teistega ja samas ise praktiseerin kriya joogat üldisemalt ka, aga seda ma otseselt ei õpetajat, sest see on nagu kõrgema kvalifikatsiooniga õpetaja peab olema selleks nagu meister. Aga iseenesest on väga sügav traditsioon ja sellega ma olen tegelenud praeguseks igapäevaselt kuus aastat, ta on pärit India aladelt, aga ta ei ole seotud tegelikult niivõrd selle industeni tuuriga diale seotud hinduismi ta, et ta on olnud enne juba seal. Selles mõttes on raske öelda, et kas ta nagu seostub nagu Indiaga tänapäeva inimese jaoks, nii nagu tänapäeva inimene hingelt mõista ka enne seda, ma olen siis veel teinud teisi joogaliine, süvanõnda joogat ja siis Soome kaudu meile tulnud niinimetatud pehmet joogat, seljajoogat, tantsi kahte erinevat vormi olen teinud üsna pikalt ja kolmandat natukene niimoodi nuusutanud huvi pärast lihtsalt. Ja sa mainisid kriya hatha joogas sisaldub ka kundalini asju. Jah, lisandub küll, et üldse kriya jooga on nagu tegelikult nagu selline hästi autentne, vana jooga ja kundalini jooga oma olemuselt samuti ja nad on nagu ühe mündi kaks poolt. Et see kundalini jooga, mida tänapäeval ka õpetatakse, et ta nagu uuem variant sellest vanast kundalini joogast joogi patsiendi poolt loodud Kundalini jooga on natukene selline tänapäevasem lihtsustatud variant. Ja see kriya hatha jooga, mida mina annan, on ka samamoodi natuke nagu tänapäevasem variant, need on need kaks kõige ütleme ürgsamat joogat, kõige autentsem, et joogat ja, ja nad sisalduvad üksteisest tegelikult küll. Monika ütlen kohe ausalt välja, et nende selliste energiatreeningutega olen tegelenud kuskil kokku ka võib-olla kolm-neli aastat ja olen selline tüüpiline, olles treeningute austaja, üle 20 aasta teinud igasuguseid üldfüüsilisi, rühmatreeninguid ja muidugi ka täna ja ma teen veel üldfüüsilisi treeninguid, lisaksin toole lisaks Sigunnile, siin too instruktor, olen ma nüüd tõesti litsenseeritud teist aastat? Šigunis ma pean ennast päris algajaks, aga väga hea meelega alati räägin sellest kõigile, sest jõudsin ka energiatreeningute juurde ikkagi läbi oma elukogemuse läbi selle, et ühel hetkel ma tundsin, et ei jaksa enam teha elus neid asju, mida ma tahaksin. Võib-olla jah, võtsin liiga palju ette, teisest küljest kui vaim tahab, siis peaks ka füüsis järgi tulema ja mõte oli olemas ja kohe varsti oli võimalus ka õppida erinevaid asju ja täna siis tõesti hea meelega tutvustan kõikidele nende energiatreeningute häid külgi. Miks nii niinimetatud lääne inimene peaks lisaks kõigele muule ka tegelema energiat andvate treeningutega? Ka mina oma ergeetilises joogas olen kuidagi tulnud sellele, et on liikumised, mis kulgevad nagu väljast sisse. Et me võtame nagu pähe tuleb teatud harjutusi teha, siis kuskilt peale tuleb ka mingi nii-öelda tunnetus või vili. Ja teine skeem on siis selline, et me hakkame kuskilt otsast nagu tegema. Ja me kogu aeg nagu naudime seda ja see kõik nagu liigub nagu meist seest välja. Mida teie arvate, vaata sellise kahe erineva Jiang või inliikumise, noh, erinevusest, et kas on nii drastiline, nagu ma praegu siin nagu välja joonistasin. Ma võib-olla siis jätkaksin siit, et need liikumised ongi tõesti hästi erinevad ja tunnistan, et on väga palju inimesi, kes lähevad kaasa siis kõige sellega, mis eks ole, kub moevoolud, kõik sellised suunad ja tulevad niimoodi ette valmistamata just vaimselt ette valmistamata, sellisesse rahulikku energiatreeningusse, mida kriya hatha jooga kindlasti on, mida siin too kindlasti on, kunist rääkimata. Kui see juhtub niiviisi järsku ja, ja täiesti ette valmistamata, siis inimene ei tunne seal ennast sugugi hästi. Sest kahjuks on niimoodi jah, et see läänelik maailm toodab meie jaoks hästi palju sellist Janne energiat ja me oleme sellega harjunud. Kus on vaja saavutada? Kiiresti kõrgele kaugele ja ma julgeksin öelda, et enamus sellises oravarattas inimestel on natukene selline probleem või mure, et kui on võimalus maha istuda ja kui on võimalus vaadata enda sisse siis tekib paanika, tekibki see, et ei osata seda teha, sest puudub täiesti selline oma sisemise energiatunnetus tekibki see tunne, et äkki juhtub midagi, äkki ma leian sealt midagi sellist või äkki see tekitab minus mingisuguse teistsuguse olemise ja, ja teistsuguse arusaamise maailmast ja äkki ma pean siis hakkama muudatusi oma elus tegema ja pahatihti ongi nii, et tegelikult kardame kõike uut, kardame, et äkki muudamegi oma elu selliselt, et varsti näemegi seal ei ole enam neid inimesi võib-olla ümber ja neid tegevusi enam neid ümber. Ja noh, igaks juhuks me tegelikult ei taha selliseid asju ette võtta. Samas minu kogemus ongi see, et kui see siis lõpuks tegelikult leiad selle oma sisemise energiatunde leiadki, selle sisemise rahu, et sul on oskus vaadata enda sisse, siis see maailm muutub jah, tõesti päris palju. Aga ta muutub nauditavaks. Sa hakkad märkama asju, mida sa ennem ei märganud ja sa näed, et maailm ongi palju ilusam ja ja see meeldibki sulle palju rohkem ja lootuseks võingi öelda, et tegelikult ei pea vahetama neid inimesi enda ümber nii-öelda vahetama neid inimesi enda ümber, vaid kuna sina oled muutunud, siis sa naudid ka neid inimesi enda ümber hoopis teistmoodi. Väga tihti ongi see abikaasad, elukaaslased, et asjad, mis sõna otseses mõttes käivad võib-olla närvidele, täna siis energiatreeningutega tegeledes võib juhtuda, et sa vaatad, et uskumatu, et need asjad hoopis meeldivad, et need ei häiri mind enam, et. Ma viskasin ise natuke teistsugune mõni kuu tagasi, et see võib tegelikult juhtuda juba täiesti nii, et mõne kuu pärast sellised väikesed muudatused, et selles suhtes ei tasuks karta Kui nüüd võtta need jõutreeningut jõusaalis ja aeroobika tüüpi asjad, nagu sa ütled fitness, et kui paljud inimesed sealt on võimelised üle tulema sellistes meediatiivsetesse praktikates. No kuna mina ise olen nüüd täpselt selline ületulija ja mitte ka selles mõttes päris üle tulijad tükk aega tegelikult juurdlesin selle üle, et kuidas siis ikkagi lääne inimene peaks käituma. Et kui me vaatame sellist idamaade filosoofiat, siis põhimõtteliselt ei oleks vaja selliseid tugevaid pulsitõstmise ja lihaste rassimise treeninguid, et põhimõtteliselt kui sisemine eluenergia voogab balt toidab meie siseorganeid kõik on lihtne ja vaba, siis, siis põhimõtteliselt ei ole ju vaja enam midagi kunstlikku teha. Täna ma muidugi ütlen, et. Ma arvan, et lääne inimestel on ikkagi vaja eriti siin põhjamaal, kus meil on külm. Kus meil on näiteks juba vereringe elustamiseks võib-olla kõige lihtsam tee just see, et me tõstame pulssi, saame kõik liikuma. Kapilaristi Kareneb, lihased arenevad, lihastoonus on hea. Võib-olla see kõik on ikkagi vajalik, kuid sellega ei tohi ülemäära liialdada, sellega ei tohi minna üle võlli. Sest sealt muidugi see, mida minagi tundsin, et füüsis väsib. Kui sisemine eluenergia on justkui blokeerite tõkestatud ja emotsioonid on väga sellised. Iga väikesest emotsioonist tuleb need blokeeringud sisse rohkem, siis ka lihased ei tööta enam hästi ja ongi selline tõeline stressiseisund kuni haigusteni välja. Samas minu tänane kogemus ongi see, et On palju selliseid treeninguid, kuhu saab siis tulla niimoodi sellest tõelisest fitnessi maailmast mindi vaikselt hästi, kui nüüd siin nimetada, tänuväärne on kas või selline ülemaailma tuntud Body balansis treening, kuhu on siis toodud noh, sõna otseses mõttes tegelikult kommertslik, jooga kommertslik tassi selline natukene, mitte päris väga sügav, aga ikkagi hästi sarnased liigutused, sarnane filosoofia on toodud siis sellisesse kontsepttundi, kui aga ma olen näinud seda, võin kinnitada, et kui inimesed kasvõi alustavad sellest treeningust ja nad suudavad näiteks selle treeningule lõpus juba minna kaasa sellise kaheksakümneminutilise lõdvestusega juba vaikselt hakkavad tunnetama seda sisemist energiat hakkavad, lihtsalt vaatame sinna sissepoole, mis seal on siis sellest treeningust võib saada alguse näiteks see juba tullakse edasi. Mina tunnistan ausalt, et täna ma nii-öelda mööngaažindood tegelikult läbi selle kutsun tüüpilisi fitness inimesi sinna kasvõi venitus eesmärgil ja kui ma olen saanud need inimesed sinna saali ma lihtsalt räägin sellepärast saanud sinna saali, et ma väga näen, kui vajalik see on. Enamus inimestele on sellisesse saali saamine siis me juba saame sealt edasi minna, me saame sealt rääkida energiakanalid, energia voogamisest ja kui inimene hakkab tegema neid harjunud tõsi, siis ega õpetajal ei olegi enam midagi eriliselt palju seal rohkem teha, sellepärast et see inimene hakkab ise tunnetama, mis tema kehaga toimub. See ongi see, ütleme see õpetaja missioon, et kui ma saan sinna saali, ma saan neile anda selle ettekujutuse sellest tunnist, siis iga inimene areneb seal vaikselt omasoodu. Siin toon nüüd tõesti tõesti hästi hästi lihtne tehnikaga, selleks. Kas sa ise teed ka seda body balanssi ja kas see nüüd mingi trend või mõjus? Ja body balance jah, tõesti selline erinevatest liikumistest kokku pandud selline komplekstreening kus ongi siis teatud ma ütleksite isegi joogast, tassist pilaates sellised tuntumad osad, noh näiteks päikesetervitus on kindlasti seal sees, mida tehakse siis soojendusena on kindlasti erinevad sõdalase asendid sees ja selles mõttes väga hea tunde, et tundi võib õpetada erinevalt, et sa võid teha selle tõesti ainult füüsilise tunnina, seleta tehniliselt, mismoodi, kuidas asend võtta, kuidas teha, kui sa näed, et see rühm liigub ka sinuga koos tegelikult sügavuti edasi, siis on võimalik juba hakata andma nii-öelda energia tunnetusi seal ka, et noh, näiteks kui me oleme ikkagi ka väikese tervituses püramiidasendis ehk siis Upa asendis bla allavaatava allavaatava koera asendis, kuidas jah, siin on eesti keeles ka erinevaid termineid, eks ole. Ja, ja et et siis see tegelikult võid ju ka rääkida rohkem, seal räägime ainult sellest, et kuidas see kehaasend peaks olema, sa võid rääkida juba ka mingisugusest tunnetusest, eks ole, tänu sellele hästi tänuväärne tund ja Ma tean seda, et hästi paljudesse spordiklubidesse on tegelikult ka nii, et näiteks seesama lõdvestus, osa, millest ma räägin, et mis ongi nii, et võtame täiesti kas lamades või, või võtame looteasendi ja me teeme mingi väikese meditatsiooni läbi, see on selline tõesti kõige algus, eks ju. Aga paljudes spordiklubides on nii, et kõik inimesed ei suuda seda, nende jaoks on see aja raiskamine. Vot siin on tegelikult treeneril hästi suur roll, et sa pead jõudma nii kaugele, et need inimesed hakkavad seda nautima. No kas ei ole siis niimoodi, et nagu osso tegi need kataktilisi harjutusi noh, näiteks dünaamilist meditatsiooni, kus inimesed hüppavad või, või tantsivate intensiivselt ikka tükk aega või siis, kui me teeme mingeid isegi selliseid fitnessi või kui me teeme nüüd seda body balance siin väga aktiivselt ja siis, kui me heidame pikali, siis kas ei ole nii, et iseenesest tekib tegelikult mingi meeletühjuse-seisund? Kuna body balance ei ole kahjuks nii intensiivne tundjaid, seal tekiks nagu see tunne, et tahaks nüüd puhata ja tahaks kõik ka lihtsalt välja hingata, eks ole, siis see sellise tonni puhul see kahjuks ei tööta, et sa pead võtma selleks aega, sa pead võtma selleks endale selle meeleseisundi, et ütlema, et ma võin olla midagi tegemata ja kiirustamata. Et see hakkab sellest peale. Aga kui sa teed seda tundi tegelikult ka niiviisi kaasa, et kordagi pea ei tühjenenud, et sellised mõtledki, et mis nüüd veel täna teha on vaja ja pärast seda tundi, et mis kell nüüd ikkagi täpselt on siis kahjuks jah, on nii, et meil on ju kõigil kiire kogu aeg. Seal on vaja siis ka sellist mentaalset kohalolu treeningut natukene. Vot need energiatreeningud ongi üks üks pool, mida ta meis hästi arendab ja õpetab, meile ongi see lihtsalt olemas olemise rõõm. Ma tõusen hommikul ülesse ja, ja ma elan iga rakuga. Ja ma julgegi elada iga rakuga julgengi rõõmu, tunda kõiges tema märkangi, kõike. Jah, eks ole, et muidu muidu on tõesti niimoodi, et ma pean kogu aeg midagi ära tegema, ma pean midagi kellelegi tõestama ja vot siis ma korraks rõõmustanud see läänelik käe selline hästi hästi lähenemine, et ma teen hästi kõvasti tööd, ma teen niiviisi tööd, et mul on peaaegu juba süda hakkab puperdama, infarktieelne seisund tekib. Siis ma võtan korraks korraks aja maha, võtan teinekord, mul on lausa nädal aega ja siis ma ei tee mitte midagi. Ei, ma ei võta aega maha, ma saavutan selle eesmärgi, siis on mul õigus. Ja just siis majas ja kusjuures kui me nüüd mõtleme, kui halvasti see mõjub meile kõigepealt me viime ennast sellisesse ebatervislikku seisundisse ja siis me ei tee mitte midagi ja keha ka sellest mitte midagi tegemisest tegelikult kohutavas segaduses, sest siis ei ole päris õige selliste lainetena niimoodi elada, et peaksime elama kogu aeg, me peame elama nii, et meil on kogu aeg hea olla, et kas see pingutus on hea, et see pingutus ei lõpe sellega, et äkki peaks arsti juurest läbi käima. Ja, ja kui me ka puhkame, siis me ei pea tegelikult puhkama, nii et kavandame oma lapsi ka, noh, sõna otseses mõttes, et mine too isale garaažist uus õlusest, isa, nii väsinud, nüüd tegi ikkagi praegu selline pingutus oli. Muide, minu kogemus on ka selles energia CO2, et ma algul teen nagu lihtsamaid elemente ja lõpuks ma tunnen vajadust, kuidas me iseenesest minu juude paindlikkus kuidagi kasvab ja ma jõuan mingite raskemate elementide, näiteks viie tiibetlased mingi harjutusena, eks ole, koeraharjutuseks osa, eks ole. Ja, ja siis ma saangi teha juba 100 viie tiibetlased seda ühte harjutust täiesti mõnuga, aga ma enne seda olles teinud neid asendeid kergemal moel. Ta on nagu järk-järgult läinud, et kui me hakkame kohe viit tiibetlast tegema, sest see on liiga raske. Ma tean mitmeid inimesi, kes on jätnud pooleli, nad ei jõuana. Ma ennem ei maininud, aga tegelikult üks minu selline ameti osango personaaltreenerid tegelikult läbinud personaaltreeningute koolitasime sattusingi näiteks Sigunni juurde täiesti kogemata, aga kuna see oli mulle endale hästi vajalik, siis ma haarasin sellest võimalusest kinni. Aga lihtsalt kui nüüd rääkida sellest näiteks ütleme, harjudesse, tehnikast, harjutuse, mis siukseid lihaseid peab kasutama näiteks viie tiibetlased tegemisel, siis ma võin kinnitada, et inimesed, kes on kehaliselt halvas vormis, nad teevad pigem kahju kui head endale. Sest seal on tõesti seljale väga raskeid tõsi ja võibki vastupidi, et selgub, hoopis valutama hakata, kui sa nüüd otsustasid, vot tänasest hakkan iga päev tegema, viiendal päeval on, on võib-olla väga pahasti kõik, et päris nii ei saa, et kui vaadata paljusid selliseid füüsilisi liigutusi, mis me teeme ka võib-olla mõne joogaharjutuse juures, siis arvestades nagu inimeste selliseid lihaseid arvestades selgade olukorda ei pruugi need olla kõik head. Ale Triinu, kuidas sina tajud seda üleminekut selliselt yang liikumiselt in liikumisele oma praktikas? See on hästi selline huvitav fenomen, et need laias laastus võib küll öelda, niiet et läänes tänapäeval on jah, selline hästi väline elamisestiil selles mõttes värinat võrreldakse ennast teistega ja, ja siis proovitakse saavutada siis paremaid tulemusi kui naaber või keegi. Ja et idamaised siis autentsed stiilid on olnud ikka rohkem seestpoolt väljapoole, samas nad ei ole 100 protsenti, nii et see ei ole päris nii mustvalge. Et nagu sa mainisid, Ozo dünaamilise meditatsioon, et kus osa nagu nägi tänapäeva inimeses ja lääne inimeses, kes seda tüüpi harjumusi, et ei saa niimoodi väga vaikselt paigal istuda ja tekib liiga palju takistusi, liiga palju mõtteid, liigapalju, rahutust. Et miks mitte teha meditatsioon, mis on hästi aktiivne, füüsiliselt hästi aktiivne samamoodi tegelikult nagu läänemaailmas ja ka spordis on väga palju võimalusi teha oma kehaga koostööd nagu täielikult-täiuslikult, et tõesti iga rakk on integreeritud tegevusse teadvustama keha, kuidas ta hetkes parasjagu on, kuidas ta parasjagu hingab, kuidas ta parasjagu tunneb ennast siit-sealt ja sattuda sellesse siin ja praegu seisundis kus on lõpmatult aega, kus kaob selline probleem, et mul on kiire, mul ei ole aega, mul on tähtajad ja see jooksmine nagu sünnist surmani. Täiesti mõttetu jooksmine. Ja lõpuks avastad eleven ära elatada, mida ma olen teinud, ained, see nagu kaob ära, sest iga ajahetk on tõesti nagu sa ütlesid, täiuslik. See on üks osalaused. Igas oleviku hetkes on kõik, mida me vajame ja tegelikult veelgi rohkem. Maratonijooks sünnist surmani asendub sellise rahuliku kohal istumisega sünnist surmani. Ei, ei pea istuma, pole tegelikult ka inimeste distsipliinide mingisugune nõue, et seal on võib-olla natuke valesti nagu ka aru saadud, et ja ma arvan, et läänemaailmas on ka piisavalt selliseid spordialasid, mida, kui inimene on juba kätte saanud, selle siin ja praegu selle au, et kui lihtne, kui ilus ja kui täiuslik on elada, mõnus, mõnus ja kõik on harmoonias. Et ei ole seda konflikti sinu enda sees, et sa pead midagi kartma, midagi tõestama, olla parem, kui sa tegelikult oled, et kõik need sellised stressi tekitavad nagu väiksed nihked meie sees, et neid ju ei ole siis, et kui sul on aega küllalt, sa oled hetkes. Sul on terve elu aega ja sa võid teha näiteks vaikset suusatamist või kõndi võib olla tegelikult ka jõusaalis, saab nii, aga tavaliselt noh, ütleme tüüpiliselt inimestele jõusaalidele ongi teine eesmärk selle tõttu ta ei leia seda võimalust üles. Tegelikult on võimalik kõike teha, nii on võimalik süüa niimoodi rääkida isegi niimoodi Saab ju tõsta kangi mõnust ägisedes. Asi ei ole selles poidilisematsioonis, ainult et see on tore, kui see kavas, nii-öelda see on nagu kindlasti väga tervendav kehale aga pigem see, mis tegelikult on siis see erinevus ida- ja läänedistsipliinide vahel, aga samas ka võib-olla on erinevus ja Läänedistsipliini vahel, kuidas ma seda teen. Et ma naudiksin seda, et see mõjuks mulle tõesti hästi. See erinevus seisneb lähemal, kus oma nahk, ehk ta seisneb sulle nii lähedal, et seda raske üles leida, et seisnebki sinus endas, kuidas sa nagu iseennast teadvustad sellel hetkel kohal olevana selles protsessis ja see paneb tööle ka selle võime märgata peenemaid tasandeid, et kui me oleme hästi nagu selles mõtteratas, siis ongi ainus asi, millest me oleme ja meil ei olegi võimalik märgata näiteks seal ujuv voogamist. Ei olegi võimalik märgata seda, et me oleme ülemäära kuskilt krampi tõmbunud või pingest võib-olla ja läbi selle põhjustame endale kannatust. Et just see nagu iseenda avastamine kogu selle külluse, mis elu on selle keskel, minu elu algab minust endast, et seda, seda võiks siis pidada võib-olla selleks väga kasulikuks tõesti osaks idamaistest, distsipliin, test, ja ma arvan, et igal lääne inimesel on seda väga vaja. Ja see sobib väga hästi lääne kultuuriga kokku, seal ei ole tegelikult vastuolu, lihtsalt seda ei ole meile Lääne kultuuris niivõrd nagu õpetatud. Et kui vaadata, mida koolis õpetatakse, siis õpetatakse maailma kohta väga palju ka looduse kohta, isegi inimese kohta, aga see on kõik väljaspool õpetatakse märkama, võib-olla seal taimi, loomiana, ruumi on ka tegelikult pilt õpikus, et sa õpid nagu inimese keha tundma läbi pildi ehk kõik on nagu sinust eraldi ja ainuke asi, mida nagu tegelikult ei õpetata, koolis on uurimise ennast aru saama, kuidas siis toimuvad mingid protsessid, nähtused meie enda sees, kuidas toimub mõtlemine, kuidas toimuvad emotsioonide teket, kulmineerumised, vaibumised, mida ma teen, kui üks või teine emotsioon mul parasjagu peal on, kuidas see mõjutab mu keha? Selliseid asju nagu ei õpetata ja idamaades on seda siiski nagu rohkem olnud kultuuris sees on kuidagi rohkem tähelepanu pööratud sellele, et võib-olla see on nagu noh siis see vahe aga laias laastus, et kas siis inimesel ei olegi kehasisest nagu ala, et kas lääne inimesel ei olegi mõtteid, tundeid, et muidugi on ja ja inimesed on täpselt samasugused, et seal ei ole tegelikult vahet, et selles mõttes ma ütleks, et see on nagu teadlikkuse küsimus, et aeg on lihtsalt hakata teadvustama samavõrdväärselt tähtsana sisemaailma, kui välismaailma üks ei ole ilma teiseta võimalik elus meie jaoks. Ma tooksin, võib-olla võib-olla on see mahajaana budismis buda kolm keha. Me rääkisime praegu sellest, et lääne inimene on liiga nagu füüsilises kinni, ütleme, et see on see füüsiline keha, see nirmanaga aja nii-öelda siis on järgmine, on energeetiline keha ehk õndsuskeha ansambogaga aia ja kolmas on darma kaja, mis on siis selline informatsiooniline või seadmuse keha. Et idas on nagu selgelt teadvustatud ka need kaks kõrgemat keha ja kui me ei ole läinud üle kas või sellisel moel, nagu nüüd Monika siin rääkis välistelt harjutustel seesmistena siis meie keha mulle tundub, on lihtsalt mingisugune kamakas, mida me peame kaasas vedama mis üha rohkem väsib, üha rohkem valutab ja jääb haigeks ja lõpuks sureb suurtes piinades maha ka. Ja seetõttu Lääne inimesel on väga raske ette kujutada, et, et on võimalik taastada seda seisundit, millistest energiatest üldse inimese kehas võime rääkida. Ja ma pakun välja aruteluks siin nüüd sellest Mantaks hea nii-öelda neotaovismist, selle mudeli. Et meie kehas on kolme põhilist liiki energiat. Kõige esmane on siis selline loov energia või loominguline energia, millest suur osa on seksuaalenergia. Teine osa on siis meie füüsiline energia ehk chi ehk elujõud. Kui kraana ja kolmas energia on siis vaimne energia ehk šenn ja nüüd sellest Avistlikus mudelisse toimubki energia muundumine alt üles. Aga nüüd lääne kultuuris, kus need lahtrid on nii-öelda inimese kehaosade vahel, seda muundumist ei toimu ja inimese süda ei avane, tema tunded ei avane. Ja kui on vähe, et siis siis ei teki ka vaimset energiat, kuigi selleks on eraldi harjutused. Ehk siis meie koge loovust meie koge teadlikkus teadvel olu. Me koge taipamise valgustamiseks. See on väga suur nagu ala või valdkond, mis sa praegu üles võtsid. Ma mõtlen, kuidas sa saad niimoodi hästi lihtsasti ja selgesti rääkida, et sellest oleks kasu kuulajale. Tao mudeleid ei tea, aga ma saan aru küll, et kui ma seda kuulan, seda mudelit ma saan aru küll. Et mida siis seal on nagu silmas peetud, et mulle endale meeldib tegelikult see Kriyajaga mudel väga. Ta on üks selliseid minu jaoks nagu selgemaid mudeleid. Ja samas ta on hästi universaalne, et kõiki teisi mudeleid ma saan läbisele mõista. Et ma kõigepealt õppela lööksin lahti sellise asja, et, et me räägime hoog, energia, energia, energia ja võib-olla mõni füüsik või teadlane natukene pahandab, kui ta kuuleb seda, millest räägitakse, mis kraana siis on tegelikult see peaks see sama olema, see on täiesti väga lihtne asi see elu, mis ehk elujõud või eluvägi võib ka eesti keeles öelda. Et kui nüüd teadlane hakkab uurima, mis asi on elu, siis see on tegelikult see, millele ta vastust ei leia. Et ta ei leia, kust on alanud elu, saangi praana ja kui me nüüd räägime erinevatest tasanditel kehas, siis, siis need osad on see, et ongi, ongi, lihased, ongi luud, ongi kõik need mineraalid keha sees, kõik need erinevad koed, kõik erinevad süsteemid, kuidas ta täielikult töötab, aga ta ei tööta, kui ei ole seal Sesta elu, eks. Et kui sa vaatad siis anatoomia õpikust pilti või vaatate laipa, kui paljud on näinud ilmselt väga paljud ei ole, aga kindlasti arstiks õppinud ja veel mõned seal ei ole elu, aga füüsiline keha on, eks ju, meil on ka füüsiline keha olemas seesama füüsiline keha, mis laibal, aga meil on ka elu ja seesama elu see, et see keha on võimeline liikuma, rääkima, hingama, naerma, nutma, et, et see on nüüd see elu seal sõbrana ja ma arvan, et mitte ükski teadlane ei ütle, et seda ei ole olemas. Et ühesõnaga, see ongi see tasand, millest tegelikult jutt käib, et kuidas me oma treenime siis ta elu voolamist täiuslikult oma kehas või kuidas me seda võib-olla treenimine vale öelda, aga kuidas me nagu siis vabastame, seda voog on, et ta tõesti igasse rakku täielikult poseerides ühtlasena jõuaks kogu kehas tervikuna, et kõik kehaosad oleksid integreeritud, et ei oleks ühtegi iha, osa, mis on nagu vähem elus, et vananedes võib-olla tunneme, et osaliselt. Me oleme täitsa gei, füüsilises vormis, aga osaliselt, et siin-seal on nagu mingi osa, mida, nagu ei saa enam enda maks väga pidada, et ta nagu Jumpsi või eksju et sisuliselt temas on nagu see elujõu voogamine siis takerdunud natuke nagu välja jäänud sellest tervikust tuleb tagasi integreerida. See ongi seesama nagu nooruslik värske tunne, mis, mida me mäletame, kõik võib olla lapsepõlvest ja noorusest tõesti on võimalik taastada ja seda ei ole üldse raske teha. Täiesti vanas eas saab täiesti noorusliku, tundes läbi selle, integreerib kõik kehaosad täielikult ühtsesse tervikusse, kus sisse löödud voogab. Aga nüüd, kui spetsiifilisemalt rääkida, siis energiast, et koondnimega niikuinii, eks ju, see ongi kõik sisse kraana nii-öelda, mis meis voolab, tal on erinevad funktsioonid, voolab erinevalt ja võib-olla see, mis, mida inimene saab kõige paremini omaenda eluga seostada, on tõesti see areng, mis toimub siis kraana kasutuses ja tasandite kaupa. Ja seda on hästi huvitav jälgida tegelikult kuidas nagu toimub, looduses, toimub väiksel skaalal, toimub suurel skaalal ja väiksel skaalal võib olla igaüks, saab vaadata omaenda elu või mõnda lähedase inimese elu, et kuidas näiteks väikelaps on, kui ta alguses on, ta arendab tegelikult, et siis esimesi energiakeskuseid, mis on kehapõhjas, on juurkeskus ja sakraalkeskus. Algusesse hakkabki kõik juurkeskusest pihta, arendab kõigepealt seda keskust, ta õpib, kompo maailmad, õppi füüsilist maailma kogema, õpib sööma, alguses imema, eks ju, ema rinda, aga siis üldse nagu panema toiduaineid, suhu, tundma, maitset, lõhna ja see on hästi oluline faas, selles faasis on ka nagu füüsiline hellus on oma kohal just füüsilise keha austamine, füüsiline keha on tegelikult väga väärtuslik vahend, mis võimaldab meil elus olla üldse, kus elu siis voolab, eks ju, füüsilise keha sees nagu anumas ja, ja sealt edasi siis tõesti sakraalkeskuse, kus natukene tekib nagu juba selliste loovust ja iseolemist juurde, et inimene hakkab ennast kogema eraldiolevana beebisid alguses ju ei tee, et ta on nagu üks tervik kõigega tädi ja kus ta lõpeb ja kus ema hakkab, et see on kõik üks suur maailm. Aga ühel hetkel ta hakkab kogema ennast nagu, et ahaa, et ma olen nagu eraldi olemas ja selline nagu iseolemine tekib ja võib-olla esimesed Jonjakused ja sellised ka ja samast hakkab avastama, kuidas ta saab ise midagi teha, tõusta, püsti käia ja teise energiakeskuse muidugi kasutuse aktiveerimise leiame ka puberteedi eas, et seksuaalenergia tõesti, et selle avaldumine ja samamoodi iga kord nagu uus kiht avaneb, inimene ei tea, mida nüüd teha, et see on Siuke asi ja ütleme, et puberteedi alguses kindlasti inimesed kõik mäletavad natukene nagu selline segadus, et mida ma nüüd teen, mingi nagu kõik nagu uued asjad ilmnevad ja see ongi uus tasand tõesti, tõesti. Aga sealt edasi, et kui me hakkame nagu saame veel vanemaks ja lõpetama kooli ära ja leiame töö ja me hakkame elatist teenima nii-öelda ja võib natuke mõtlema raha peale iseseisvumise peale, vanemate käe alt oleme päris välja saanud, et et see on kolmas energiakeskus ja see on tõesti selline töötamine, tegutsemine, jõud, kellel väga hästi töötavad, on tippjuhid tihti meie ühiskonnas ja ütleme, need on need esimesed kolm tasandit arengutasandit ja väga harva jõutakse sealt kõrgemale ütleme otse välja, et ma ei taha küll kuidagi nagu halvasti öelda, aga siiski, et et loomulikult töötavad ülemised energiakeskused ka, muidu me ei elaks, eks ju. Ei ole ainult nabani olemas nabakeskuseni, kus on see tahtejõukeskusega, aga nagu sellisel täis arenguna jõuta ja hästi sealt edasi, et võib-olla selle tõttu ka, et, et see eneseületus, mida eneseteostus endast pakub, et paljud jäävad selle taha pidama ja võib-olla see läänelik soov saavutada, see on tegelikult normaalne arengutase, see on tegelikult täiesti normaalne psüühine, arengutase, sealt tuleb nüüd lihtsalt edasi minna. Et selles ei ole nagu midagi pahaga. Ja nüüd see järgmine tasand on siis süda südame avanemist võime võib-olla kogem kõige rohkem siis, kui et oleme jõudnud oma elutegevusest sinnamaani, et, et me lume nagu tutvustatud pere või et me oskame hoida oma lähedasi ja võib-olla sünnivad lapsed ja et need on soovitud lapsed, et me oleme hakanud hindama seda nagu osa ja mis on üldse nagu heatahtlikkus ja hoolimine ja võib-olla mitte ainult omakasutöö, vaid töö kellelegi heaks, ilma et ma midagi vastu tahaks. Täitsa huvitav. Mõju on sellel ja see on täiesti teine kvaliteet, et ja see on nüüd südametasand ja see on humaansuse tasand, sealt hakkavad võib-olla inimestel iseenesest tekkima nagu vaimsed huvid. Et midagi on ju veel, et kui meeldiv see on, kui peen ja kui õrn see on ja kuidas see nagu rahuldab mu hinge nii-öelda midagi sügavamat vajadust. Ja põhimõtteliselt siis need tasandid, kuhu inimene oma elu jooksul võib kenasti jõuda ja sealt siis veel edasi öeldakse ka mõnes mõttes üliinimlikud tasandid, et kuhu siis kõrgemad meistrid on jõudnud, et sinna ei saa niimoodi nagu ühesõnaga punnitada, ennast üles töötada. Aga kui meil on hea õpetaja ja head tehnikat, on võimalik sealt ka edasi areneda, kus tekivad tõesti sellised erilised selgeltnägemise oskused, vahetu teadmise oskused, tohutu loovus, inspiratsioon, taipamine ja tarkus, ilma et ma oleks lugenud raamatust nagu ma viin oma tähelepanu millelegi, ainult tekib küsimus, et see teave lihtsalt ilmneb ja see ei tule ma ettekujutusest, et sellised arengutasandid on ka veel eksju olemas, et mingil määral kõigile kättesaadavad, aga võib-olla mitte nii täielikult ei ole nagu tüüpiliselt levinud. Mis siis juhtub, kui kurgukeskus nagu avaneb näiteks? Noh, see tegelikult üks viimaseid asju, mille avanemisest üldse tasub nagu mõelda, et enne tuleks siis see niinimetatud kolmanda silmakeskus ära puhastada. Ja siis alles kurgukeskus ja siin tuleb õpetajaga koostööd teha, siiski teda on väga raske ise raamatute baasil teha ja ta juhtu nagu päris iseenesest. Aga jah, et põhimõtteliselt on olemas ja Tõime kogeme loomulikult kolmanda silma, selline naljakas nimi tal on, aga miks ta nii nimetatakse, et kogeme selle tööd ju tegelikult kõik mingil määral, et see on justkui nägemine lisaks füüsilisele nägemisele sellepärast kolmas silmgi. Et Ta on nagu siis mingi objekti või mingi nähtuse või, või protsessi märkamine sellisena, nagu ta on vahetult hetkes, ilma oleks sellest kunagi midagi lugenud, kunagi midagi kuulnud selle kohta see siis selline tõesti selge asja nägemine, nii nagu ta on ka enda sisemaailmas toimuva näiteks oma mõtetel nägemine, kui sa suudad jälgida pealt oma mõtteid siis see tähendab, seal on teadlikkus väga hea, see tähendab juba noh, sa ei, sa ei saa olla täiesti blokeerunud kolmanda silmakeskusest, et, et see toetab teadlikkust. Kogu see tegelikult see energia areng, millest ma rääkinud, et see on siiski nüüd energiakeskuse, tehke nagu sellised nagu elutähtsad tsentrid ka seal on hormonaalkeskused on samades paikades olemas ja teised elutähtsad tõesti funktsiooni toimuvat viises kehast samades paikades. Olulised keskused, kus elu on nagu väga aktiivne noh, näiteks südamekeskus, keegi vist ei kahtle, et see on oluline osa kehast südamepiirkond ja harknääre, siis armoon tasand südamekeskusele. Et ta on hästi selline eluline, seal on palju elujõudu ja see on hästi töötama ja seal teki energiatasand. Aga nüüd, kui me jõuame selle peene peene energia nagu olemuseni, milleks on teadlikkus, siis see on võib-olla see, mida ma peaksin nagu ja mitte ainult mina tegelikult toetudes siis tõesti väga kogenud meistrite ütlustele peaksin kõige peenemaks kõige väärtuslikumaks energiaks puhas teadlikkus millestki selge, võime märgata, selge, tähelepanu võime teadvelolek iseendast, eks ju, see on kõige peenem energia vorm, kõige kõige arenenum energia vorm, mis üldse on kõige väärtuslikum. Ja see teeb meie elukvaliteedi siis hoopis teiseks, et me enam ei ole emiteerijad, kes välise maailma järgi kohandavad ennast väljast sisse, vaid me oleme ise olemas, originaalid, oleme ise originaalid ja loome oma elu nii, nagu me tahame. Ja selleks muidugi ongi vaja teada, mida ma tegelikult tahan. Siin on huvitav, minu kogemus sellega seoses on see, et ka õpivõime tohutult kiireneb, et see tagantjärele tarkus tuleb nagu järjest kiiremini, kui Talts on. Aga see integreerimine muutub järjest kiiremaks, et kui me tavakultuuris näeme, kuidas inimene saab mingi hoobi või mingi konflikt on, eks ole, kuidas ta seedib seda kuid aastaid ja nüüd selgub, et, et kui selline asi juhtub, siis ma integreerinud selle kolme päevaga ja elu läheb edasi ja ma saan kätte sõnumi. Ma selgelt tajun ära, milleks oli vajalik, milleks oli hea ja kerkinud järgmisele tasandile nii-öelda selles valdkonnas. Ja siis elu juukse poolakad said pidurduse ankur ta ennast ühe probleemi külge, et riputan elusale ühe probleemi küljest, samas kui tegelikult meie potentsiaal on nii tohutu võimas, mis võib avaneda ja igal inimesel pole ühtegi inimest, kellel seda ei oleks. Monika, kuidas sinul need energiamudelid nüüd haakuvad nendega, mis me rääkisime? Põhimõtteliselt samamoodi me ei ole tuttav, aga selle, selle sinu poolt väljapakutava transformeerimisega ka ütleme, see elu jõudse ši ja ma mäletan seda, et esimestel kokkupuudet, ega siis sellise tüüpilise inimesena, et ikkagi kõigel peab seletus olema, natukene uurisin, et mida, mida me üldse näiteks teadlased maailmasse teinud, et tõesti uurida seda seletamatut, et asja, millest siis see elu alguse saab, et lihtsalt mitte millestki, kas siis tõesti jumal, eks ole, või midagi peab olema. Ja ma leidsin ühe uurimuse, kus tõesti oligi ära toodud see, et ongi uuritud kas siis erinevate mõõtevahenditega mõõdetud inimese seisis seal energiakanalite läheduses seal nii-öelda, kus need peaksid siis nii-öelda teoreetiliselt näiteks Hiina meditsiini järgi olema leitigi, et uskumatuid, seal toimubki mingisugune voogamine, mingi selline seletamatu, mida erinevad mõõteriistad siis näitavad erinevalt, et kui sa lähed selle koha pealt ära, siis tõesti seal ei ole enam seda näitu üleval seda numbrit üleval lääne teadlased ongi ju umbusklikud ja tahavad kõigele seletust leida, et selle läbi sain ka mina tegelikult enda jaoks selle tõestuse, et tõesti see peab seal olema, see selline seletamatu elu, elujõud ja vägi. Minu kogemus selle energiaga on tõesti selline, et Ma ei pea ennast Žiguli õpetajaks ja treeneriks. Ma pean tegelikult ennast täna siin eestimaal Sigunni tutvustajaks. Mul on endal selline väike kogemus sellest ja, ja ma lihtsalt pean oma missiooniks sellest rääkida. Sest me räägime kogu aeg, et sellel on selline seletamatu vägitunne. Vahest ma püüan seda panna sõnadesse, kuidas saaksid kõik inimesed sellest aru, et näiteks me saame tegelikult sellest universumi energiast, mis meid nakkust igalt poolt toetab, kevadel tõesti, kui me astume esimeste ilusate ilmadega, väljusime, tunneme, kuidas selline seletamatu rõõm tekib enda sisse. Et paaris sellises sügavasti hingamises tunned sellist hästi mõnusat elutunnet siis teinekord näiteks see, et inimesed, kellel on füüsilised hädad, seljahädad või, või liigesehädad või kui nad on sellises seisundis, mis on põhjustatud mingisugusest hästi elurõõmsast seigast, kus nad tunnevad ennast mingil põhjusel väga-väga õnnelikuna siis Nad alles hiljem siis avastavad, et oi, et selle viie päeva jooksul mul kordagi selgega põlveri vallutanud, et mis toimus. Ma arvan, et lihtsalt toimuski see, et läbi sellise sündmuse suutis inimene siis enda jaoks selle sisemisi energia niimoodi voogama panna, et tegelikult füüsiline keha sai toetada, sest mis siis, et selgroolülide vahel etega on katki, et mis siis, et selgroog on vajunud ja ta kogu aeg annab siis füüsiliselt ka valutunnet, eks ju. Kui tegelikult sisemine elujõud voogab siis toetust saab kogu kehasüsteem ja mina näengi seda, et hästi tähtis on tegelikult inimestele alustasid selle omasele kõige tähtsama selle. Kui nüüd Sigunnist rääkida, siis selle alumise trantianni toetamist väga lihtsate harjutustega, et juba läbi selle tegelikult saab inimene seda sisemist eluväge toetada, muidugi tähtis on regulaarsus, tähtis on see, et sa teeksid siis iga päev kasvõi mõne harjutuse vaadates, et mis siis juhtub. Alguses ma rääkisin ka, et tegelikult juhtuma hakkavadki imelt pärased asjadeta. Ale Triinu rääkis ka sellest südameenergiast, et see on uskumatu, mismoodi sa muutudki justkui heaks paremaks inimeseks, et kui ennem jäid väga paljud inimesed ja nende tegemised sulle ette sinu orus ei olnud õige päris, et siis ühel hetkel sa avastad, et läbi oma selle energiatreeningute kogemuse. Sa ei saa aru, miks, miks ei võiks need asjad niiviisi olled ja võiksidki ja sa oled täitsa nõus ja sa oledki rõõmus, et need asjad nendel inimestel on, ongi selliselt, noh, need inimesed võivad olla sulle väga lähedased inimesed, et sa lihtsalt muretsed ilmaasjata ütleme see alumised, antianni sees oleva energia juurde, ammutamine, selle toetamine, et noh, see, see on kõige alus, et kui me kõik teeksime seda igapäevaselt, siis siis juba sealt saaks, saaks paljud asjad läheksid edasi. Hiinlastel on jah 300 eliksiiri anumat nii-öelda, vaid anti on üks on peas, teine on siis südamega kolmas on kuskil lava taga ja hindudele on siis seitse väepöörist toi, siis räägitakse sellest, et organites on potentsiaalid olemas teatud emotsioonide potentsiaalid nii positiivsed kui ka negatiivsed. Et lapsel, kus organid on täidetud energiast, nad on nagu positiivses vormis ja organi head vaegus siis ilmnevad negatiivsed potentsiaalid. Kui me hakkame organit taas laadima, siis iseenesest hakkad uuesti ilmnema voorused. Te rääkisite ennem just sellest, et see õppimisvõime paraneb, et noh, asjadest arusaamine nii või teisiti paraneb. Nüüd on asjad tegelikult, mida sa võib-olla ise alati ei märkagi. Näiteks mina olen lihtsalt kohanud siin ka, et inimesed on rääkinud, et kuidas sa näed neid asju selle pilguga ja et kuidas see nii kiiresti suudad orienteeruda selles, et mul läheb nii kaua selleks ja teiseks asjaks aega ja üks päev siis mõtlesingi selle üle. Ma vist peaksin ka selle kirjutame sinna arvele, tõesti, kuidagi ongi hästi lihtne otsustada. Ma ikka tooksin kogu aeg võib-olla neid näiteid just hästi lähedalt, et noh, tegelikult ütleme see kodune suhe, kodune elu, see on ka tegelikult hästi tähtis osa meie elust, et on jäänud ära sellised vaidlused, kus me siis lihtsalt ka kodus püüame rääkida ja tõestada midagi, sest ühel hetkel sa avastad, et tõesti, et ei ole vaja, keegi ei vaidle ju enam mitte millegi üle, sest need asjad, mis sa välja pakud, need asjad, mismoodi edasi minna, nüüd on nagu hästi selged ja kõigile vastuvõetavad. Sest järelikult oled sa suutnud teha iseenesest hästi õige otsuse ilmast toimingud on kasvanud ja, aga just sina ka, et kui sa ennem võib-olla olid selline, et sa püüdsid läbi viia mingisugust asja, mis oli nagu sinu enda nägemus ja mis ei olnud tegelikult vastuvõetav ju teistele, samamoodi on ka tööl, eks ju. Siis ühel hetkel sa avastadki, et kui sa hakkad rääkima, siis kõik ütlevadki, et ja see on täiesti okei, et järelikult sa teed õigemaid otsuseid, sa oledki taiplikum. Sa oledki kiiremini õppinud suudetki, keskenduda kiiremini ja kõik asjad võtavad justkui vähem aega. Võib-olla ka südamlikum, et selle tõttu inimesed võtavad kergemini vastava koostöö harmoonia. Energiat ei lähe raisku enam egode arvata õiendamiseks, vaid saame koos luua. Mingil ajal, kui mul oli kodus selline natuke raske puberteediikka, siis ma vaatasin teda ja mõtlesin, et tegelikult teismelised mõnes mõttes ongi justkui leidnud tee sinna linna idamaise filosoofia juurde. Nad ütlevadki sulle teinekord, et no mis teha, ma olen selline, mis teha, võtke midagi ette, siis miks mina pean midagi ette võtma, et täiesti õige lähenemine, et mõnuga vaatad selliseid asju, miks me arvame, et keegi peab olema selline või teine? Kui see inimene on tegelikult energeetiliselt ka veel, kas siis endaga tööd teinud või ta on iseenesest sellisel tasemel, et justkui nagu sa ütlesid, Peeter, et need voorused on tal kõik välja tulnud, siis tuleks selle üle ainult rõõmustada, seda nautida, et et mis me peaksime hakkama teda enda nägemuse järgi kuhugi poole suunama. See on ka võib-olla üks lääne ja ida küll mõtlemisi vahe, aga samamoodi võiks minu meelest olla läänest täiesti integreeritud ja austatud, et ei pea tegelema kult sekkuma teistesse inimestesse ja maailmas üldse. Keegi ei saa nagu väita, et me peame tingimata nagu tulema vahele ja oma nägemuse järgi muutma idamaise filosoofia. Selline väga hea positiivne külg on ka see, et igal olendil on tegelikult täielik õigus olla, nagu ta on elada elu nii, nagu tema elab ja areneda nii kiiresti, kui tema tahab käia läbi need kohad, mida tema tahab ja meil jääb üle nagu austada seda, et on mitmekesisus, et on paljusus ja et igaüks meist on unikaalne, väärtuslik, tekib nagu tolerantsus, loomulik tolerantsus ja samal hetkel huvitav on see, et maailm peegeldab meile endale seda tagasi, et järsku lastakse meil olla see, kes tahab. See nüüd tundub selline eneseküllane mudel, kuid kui ütleme ma tahan olla koos teisega, siis ma kuidagi ilmutan ka teatud nõudlikkust tema suhtes ja seetõttu mõnikord mina isiklikus praktikas muidugi pingutan üle pidevalt ja ja peletan mõne inimese eemale. Aga teinekord tänu sellele just ma leian väga sügava suhte. Ka väljakutse ei ole konflikt või ta ei ole seda, siis ta on nagu väljakutse nüüd minna nii nagu ütleme nagu nagu seeme, arene piduks, selle peab surema sellel hetkel, kui ta iduks areneb ja korraks võib-olla on hirm, et ma pean muutuma, tuleb loobuma vanasti, eks väljakutse, võib-olla midagi sellist, et noh, lähme nüüd nagu järgmisele tasandile avame veel ühe kihi, et vaatame, siis saab me kipume liiga palju, võib-olla vahel nagu sekkuma, et noh, inimene oma sellises fantaasias ettekujutluses Taran vahest jookseb mõte ette sellest, mis väljaspool keegi teeb. Aga siiski ei ole teised tegelased meie elus meie raamatu tegelased, mida ma välja mõtelnud. Et just minu arust see on elu võlu, et me tegelikult ei, ei saa kõiki ise niimoodi välja mõelda. Samas mina tuletaksin seda meelde, et miks me siin maailmas oleme, kas enda pärast või kellegi teise pärast põhimõtteliselt, et on ju ikkagi niiviisi, et ja ma saan aru, et kahju on. Et kahju on, kui inimene ei tule absoluutselt kaasa, kahju on näha seda, kuidas ta ennast piinata sõna otseses mõttes oma elu niisama kulutab, selle asemel et elada, kuid kui inimene ei taha tulla siis ega me ei saa seda mitte kuidagi vägisi sealt kõrvalt tirimise ja tõmbamisega seda saavutada. Tema seisund tegelikult ei tohiks häirida meie seisundit nii kaua, kui ta just meid jah, tõesti tuppa kinni ei pane ja või siis ei luba meil lugeda või midagi sellist teha, et meie areng tegelikult ei sõltu ju tema arengust lihtsalt meil on temast kahju. Kui me ikkagi otsime seda, et me toetaksime just selles arenemises 11 ikkagi areneksime siis võrdselt, et siis siis on niimoodi, on tõesti raske. Aga kui me tegelikult ei otsi suhtes seda toetust, kui me tegelikult tahamegi seal suhtes seda, et sinu lastaks olla täpselt selline nagu sina tahad ja täpselt sellise tempoga areneda nagu sinule sobib siis teisel inimesel on võib-olla natuke teistsugune arengufaasid, et ja kiirus. Samas ongi ju see, et kui sina muutud, kui sina oled teistel tasanditel esse, tegelikult näed, kuidas avaldad mõju oma lähedastele. Nad tulevad. Loomulikult nad ei tule niiviisi, neil on oma tee, aga, aga nad tulevad. Ja muidugi kui nad ikkagi lähevad teist suunda ühel hetkel, need lihtsalt ei pruugi siin mõista. Sellist sellel hetkel väga raske koos, eksju, sellised toimub, see sind kogu aeg sunnitakse võitlema lihtsalt selle oma eksistentsi eest, et et siis ei toimi. Aga kui seda aktsepteeritakse tegelikult ka teiselt poolt, et. No siin on lihtsad asjad, millest me räägime sellest aktsepteerimisest, et sa võib-olla teed harjutusi ja sa võib-olla teed, sul on käimisi ja tegemisi õppimisi võib-olla rohkem kui sellisel tavalisel inimesel, kellel on kaheksatunnine töö ja ta tuleb koju ja Ta ei tee rohkem midagi ise enda heaks, eks ole. Sinul on võib-olla lihtsalt neid koolitusi jaa, jaa. Mis on seotud selle eneseotsingu ja arenemisega, et neid on rohkem, kui teine seda aktsepteerib, siis vahest ongi see mugav, eriti kui on väiksed väikesed lapsed ja keegi jääb nendega. Noh, vist on teada, et inimesi erutab see piirile minek, aga see peab olema optimaalne. Kuidas nüüd järjestada need erinevad energeetilised praktikad, mida me täna siin mainisime? Kriya hatha joogas on küll, et on olemas nagu nii-öelda algate tunnid ja kusjuures, isegi kui mingi muu joogaliiniga vaid AIDSiga on tegeldud, siis tasuks ikkagi kõigepealt tulla algajate tundi lihtsalt sellepärast, et kasvõi terminoloogias kokku leppida, et lihtsam oleks aru saada. Ja alati on olemas sellised abiharjutused või nagu lihtsamad variandid harjutustest, mida saavad kõik teha. Ja mina loodan, et mina oma tunnis küll ei pane kedagi nagu sellisesse piinlikus olukorda, et oi, et ma teinekord tagasi tule, sest et ma ei saa seda harjutust teha ja mul on piinlik teiste ees, et naaber juba hästi paindub, sest joogas ei ole oluline see, kui hästi see paindub. Pigem see, kui häsja teadvustad seda, mis sinuga toimub ja kui hästi sa oskad omanik lokke avada ja lahti mõtestada. Et pigem nagu julgustada seda lihtsalt inimest tegema, et polegi nagu vaja füüsilist ettevalmistust tegelikult näiteks kriya hatha joogas ja lihtsalt siis on need edasitunnid, kus võib-olla noh, rohkem juba inimesed kogevad seda elujõu voogamiste, kus ta nagu rohkem siis voogab nagu Monika rääkis, et mingid piirkonnad on, kus tõesti mõõdetud rohkem voogab jah, seda me saame ise tunda, selleks ei pea olema isegi mõõteriista seal nii selgelt tuntav mingi aja pärast, aga et, et see võib-olla ei paraku edasijõudnud aste tegelikult. Ja siis saab hakata tegema spetsiaalseid harjutusi energiakeskustele, et puhastada, aktiveerida, tasakaalustada neid. Et seda ma kohe alguses ei idee küll algajate tunnis, et sest muidu ta teoreetiliseks lihtsalt et kui nii inimene ise vahetult ei koge, et ei ole mõtetki, ei ole vaja teha neid harjutusi. Võikski igaüks teha seda, millest ta aru saab. Võib-olla see on universaalne soovitus, kui sulle miski asi meeldib ja sa saad sellest aru, kui sa tunned, et see mõjub sulle keegi, seda ehk valigi see. Ja mingi aja pärast sa võid avastada, et mingi teine asi on avanenud sinu jaoks, sa saad järsku aru sellest ka. Ja noh, kriya hatha joogast edasi, siis saab võtta veel kriya hingamisharjutused, kriya prana jaamad ja sealt edasi kriya meditatsioonid, kliia Diana täitsa nii-öelda võtta nagu vana klassikaline terminit pühenduse kõrgemates tehnikatesse, mida mina enam ei anna, see annab siis annavad kõrgemad meistrid ja sealt edasi veel süveneda edasi tegelikult kriya jooga tee on tee kuni täieliku eneserealisatsiooni, et noh, mitte ühtegi sellist kohta ei jää puudutamata inimese arengus, ta saab järjest samm-sammult minna nagunii-öelda mööda treppi piltlikult. Hatha jooga ongi algus. Ja seal ei ole vaja üldse muretseda, sellepärast et ma lähen kas liiga paks või male ei paindu või ma olen haige, et võib-olla kui traumad olnud, et siis tuleb arstiga konsulteerida. Kaks esimest astet võib-olla rongis mentaalne hoiak, et see ongi selline Mastermaindlik külluslik hoiak, et kõik on positiivne tegelikult. Ja siis, kui ma hakkan tegema neile osanasid, siis nende osade käigus tegelikult avanevad ka minu keha energiat. Seda ei olegi nagu eraldi mainitud, aga vot üks mõte tekkis veel seoses sellega, et ida ja lääne erinevad liikumist tegelikult idas on ka ju hästi dünaamilisi liikumisi ja need võitluskunstid, kui me vaatleme made Brusly filme, kus tema käed ja jalad liiguvad nii kiiresti, need tuleb vaadelda aegluubis, võib-olla ta kasutab mingit, ma ei tea, aja aeglustumise tehnoloogiat, sealjuures. Teadlikkust kasutabki olemine teadvel, hetkes siin ja praegu täiesti siis on, ta saab teha palju rohkem kui tavalise aja teadvustamise juures. Nad on võimalik, lihtsalt, noh, ma tean, et mõned inimesed on sellised kogemused näiteks avariides või sõjas, kus äkki aeg aeglustub. Ta jõuab väikse hetke jooksul hästi palju asju ära teha. Teadlane tulek jah, jah. Nii, aga meie aeg hakkab täis saama, mis? Monika, sina pakud järjestust? See on täiesti õige, et kui sa tunned, et see on sulle hea, sa tunned, et sa saad aru sellest, mis sa teed, siis see ongi õige koht alustamiseks, mis on raske, ongi raske ikkagi inimestele see aja maha võtmine, enda jaoks teadvustamine, et miks ma seda teen ja, ja mis sellest võiks välja kasvada. Syndooned jaapanipärase tehnikuna tegelikult keskendub ainult enamalt ühele asjale ja see on siis see energiakanalite puhastamine läbi siis nende venituste ja, ja hingamise. Hästi tore ongi see, aitäh, selle sind hooajal saab inimene õppida just seda, et ja sa võtad, venitus, sääseb, tekib mingi pingetunne kuhugi aga sa ei pea mõtlema selle peale, et see on pingetunne, vaid sa keskendud väljahingamisele, sa, sa keskendud sellele energiakanalile tõesti nüüd, kuna energiakanal on seotud ka emotsiooniga, et näiteks vihastamine, ärritumine, eks ole, et mida siin läänemaailmas on hästi palju, et piisab ainult autoga liiklusesse sõita, kui juba ütlemise vihastamise ärrituvuse foon võib-olla tõstetakse kõrgemale. Et sa keskendudki sellele, et sa lased minna seal nendel emotsioonidel, mis võib-olla eile tundsid, täna tundsid ja keha annabki selle tagasiside, et ei olegi see pingetunne oluline see võib-olla tunned, et see asend ei ole esimestel kordadel mugav aga kuna sa ei keskendu sellele asendile keskendunud just sissepoole, emotsioonile hingamisele, siis varsti ongi see keha tagasiside, see, see kõik on talutav, see kõik on okei ja see on hästi hea tunne. Tore me rääkisime tänases energeetilistes praktikatest enamasti pärit ida poolt ja kohtumiseni mõnes järgmises põnevas saates. Te kuulsite saadet sarjas traditsiooni tarkus. Stuudios olid A Le Triinu Sonn Monica Lauri ja sarja autor Peeter Liiv. Saate toimetas Marge-Ly Rookäär.