Tere, head klassikaraadio kuulajad ja head algavat hooaega. Eetris on muusikauudistesaade helikaja, milles kõigepealt teeme juttu Arvo Pärdi 75.-le sünnipäevale pühendatud festivali Pärdi pidunädalat kontsertidest. Eesti filharmoonia kammerkoor Daniel-Royce'i juhatusel esineb täna Haapsalus ja homme Tallinnas. Ettekandele tuleb Pärdi kõige ulatuslikum a cappella kooriteos. Canon paka Jaanen. Lähemalt räägib koori direktor Anneli Unt. Teisipäeval, 31. augustil esinevad Tallinna Jaani kirikus kavaga Pärdi loomingust sopran Ariannasse vallansambel Vox Clamantis ja Amsterdami tšello Octic. Eetris on Mirje Mändla intervjuu Jaan-Eik Tulve ka edasi juba teistele muusika teemadel. Kunagine heliplaadi ja kassetifirma forte alustab taas ettevõtmist, tutvustab ain reissbuk. Teda küsitleb Kersti Inno. Tartu Vanemuise direktorina jätkab järgmised viis aastat Paavo Nõgene. Temaga tegi juttu Hedvig Lätt. Tallinnas Estonia klaverivabrikus esitleti uut klaveri mudelit. Salong kontsertklaverit Estonia 225 kommenteerib vabriku esindaja Indrek Laul siis taaskontserti elust meie mujal. Täna annavad Tartu Ülikooli aulas ühiskontserdi Soome orkester, campus, sümfonietta turgu ja Tartu Ülikooli sümfooniaorkester. Me kuuleme Hedvig Lätti intervjuud Lauri sirbiga. Homme kogunevad 10 riigi muusikatudengid ja õppejõud toetuskontserdiks Eesti muusika ja teatriakadeemia ehituse lõpetamiseks. Teemat kommenteerib Eesti muusika ja teatri akadeemia prorektor Marje Lohuaru. 23.-st augustist teise septembrini toimub Stockholmis Läänemeremuusikafestival, mille aukülalisteks on eesti helimeistrid Arvo Pärt ja Veljo Tormis. Intervjuu annab Eesti Instituudi esindaja Rootsis Helle sussi saatele buss, kõneleb klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder klassikaraadio uuest hooajast. Mina olen toimetaja Karin kopra soovinud. Pärdi pidunädalad on täies hoos ja loomulikult ei jää sellest festivalist kõrvale ka kollektiiv, kes on väga palju esitanud Arvo Pärdi loomingut. See on Eesti filharmoonia kammerkoor. Tere tulemast stuudiosse, kammerkoori direktor Anneli Unt. Tere. Tere. Kuidas möödunud harmoonia, Kammerkoori suvi, kas saite ka puhata või oli väga tihe? Suvi oli ilus, sest me saime vaata sellel kõige ilusam val ajal. Juunikuu oli veel väga tööd täis, aga juulikuu oli puhas puhkus. Alustasime tormise pidunud nädalatega ja nüüd oleme siin vahepeal tegelenud teistsuguse muusikaga aga siis augusti lõpus osalenud Pärdi pidunädalatel. Millised on need suve eredamad hetked, kas mõni välisesinemine, mida tahaks esile tõsta? No kindlasti on suhteliselt ajaloolise tähtsusega mitte ainult meile, vaid kogu Eesti muusikaelule, Arvo Pärdi uue teose esiettekanne Istanbulis ja meie seda ju tegime. Teine suur asi sellel suvel oli kontsertreis Iisraelis, kus meil oli kuus kontserti koos Iisrael Kameraataga kammerorkestriga, kellega me olime ka enne tööd teinud ja kes on ikkagi uskuma matult hea orkester. Täna siis kell kuus. Esineb filharmoonia kammerkoor Haapsalu Toomkirikus homme kell seitse Niguliste kirikus ja ettekandele tuleb Pärdi Canon paka Jaanen teos aastast 1997. See on pühendatud Eesti filharmoonia kammerkoorile ja Tõnu kaljustele ja 13 aastat tagasi toimus teose esiettekanne Kölni katedraalis. Kas filharmoonia kammerkoor on seda teost Catania-Royce'i käe all nüüd n esitanud? Me tegime seda esimest korda selle aasta veebruaris täiusliku vaikusefestivalil ja seejärel ka Tartus ja Peterburis. Canon Packajaaneni kavvavõtmine nii uue peadirigendi ka oli julgust. Tunnistan ausalt, et ka helilooja oli alguses selle suhtes väga skeptiline, aga ma pean seda meie väga suureks töövõiduks. Pärast ettekannet veebruaris Niguliste kirikus, Arvo Pärt ise tunnistas, et ta on väga-väga positiivselt üllatanud tulnud. Talle väga meeldis see, kuidas Daniel Royce seda teost tõlgendas. Ta ütles, et uskumatu, kui hästi ta tajub teksti, kuigi me teame, et iga sõna vene keeles ei mõista. Ja see oli nagu väga suur kordamine. Ja kuna Arvo pardil on juubelion pidunädalad, siis tundus väga loogiline, et me seda teost ka neil pidunädalatel üht tema kõige suuremat A capella teost Peaksime ette kandma. Teoseks olulisemaid lähtepunkt ongi kirikuslaavikeelne tekst. Kas selle kallal koor kuidagi eriliselt ka töötas? Noh, me teeme alati tekstiga tööd, ükskõik mis lugu me teeme. Praegu jah, on kooris juba neid, kes vene keeles ei ole nii kodus kui võib-olla need vanemad lauljad, aga nad saavad kõik väga hästi hakkama, nii et tekst ja sõna tähendus ja selle sõnakoht selles muusikas on Daniel roisile hästi tähtis asi. Me oleme seda tema tekstile lähenemist samamoodi üllatusega avastanud ka eesti muusikat tehes et ta teeb seda nii loomulikult, nagu ta mõistaks iga viimast kui sõna. Ütlesite, et Canon pakkajaneni kavvavõtmine oli suur julgus, kas seal on veel midagi, mis, mis on koorile keeruline või julgustükk oli ta nimelt sellepärast? Ma arvan, seda aastate jooksul väga palju esitanud just Tõnu Kaljastega küll Paul Hillier peadirigendiks olemine rajal, mõned korrad ka temaga, aga kindlasti kase plaadistuse versioon on nagu väga sisse harjunud ja ja sellist nagu suure asja muutmist on alati nagu natuke keeruline läbi viia. Iga dirigente teeb pisut teisiti. Ojaa kindlasti julgustükk on lihtsalt see, et mõelda, kas helilooja jääb ka nende teiste tõlgendusega rahule. Kas ava Pärt viibib ka praegu proovides? Ei, praegu ma arvan, et ta on hõivatud teiste suuremate asjadega. Aga ehk ta tuleb kontserdile. Aga üldiselt ta ikkagi huvitav alati, kui te midagi tema teostest ettekannete ja kindlasti me, me kindlasti kohtume temaga septembri esimesel nädalal lubalsis, kus Weilov Glamorgan festivalil on tema nagu keskne helilooja ja muuseas ka seal. Me esitame Canon Boca jaanuarit, mille BBC klassikaraadio üle kannab. Ja suure tõenäosusega on ta seal kohal. Daniel raisson, nüüd kolmandat hooaega. Eesti filharmoonia kammerkoori peadirigent, koor on kuidagi muutunud temaga koos töötades. Ma arvan, et on muutunud. Kooril on väga hea koostöö keemia taaniliga. Mina näen, et see toimib nagu ülihästi, ta on ääretult nõudlik. Ta ei jäta järele enne, kui ta selle asja sealt kätte saada, mida ta taotleb. Ja koori kõlakvaliteet on kindlasti praegu hoopis teine, kui ta oli mõnede aastate eest. Räägitakse, et koori teine dirigent Küle oja, temast saab peagi Eesti rahvusmeeskoori peadirigent. Oskate kommenteerida, seda? Selles mõttes ei oska, et ma tean, et kõik need läbirääkimised on pooleli. Ma tean, et Mikul on see ettepanek tehtud. Aga millal ta oma läbirääkimistega lõpule jõuab? See kindlasti sõltub juba nüüd Eesti kontserdi uutest juhtidest. Eks meiegi ootame seda uudist põnevusega. Me oskaksime siis oma plaane edasi seada. Uus hooaeg on algamas ja kas on kooride ees ka mingeid muutusi? See hooaeg tuleb küll suhteliselt eriline või omanäoline, ma arvan, selletaolisi ei ole olnud varem ja ei tule ka edaspidi, sest me oleme kaasatud mitmetesse erinevatesse projektidesse euroop pas, mitte sellisel tavalisel akadeemilisel moel. Meil osa koori läheb tegema Stocauseni ooperit Külli koos Daniel roisi teise kooriga, Bella amsterdami lauljatega. See on erakordselt suur ja mahukas ooperiprojekt lavastatud ooper, mitte kontsertettekanne. Ja meie koori naishääled lähevad aprillikuus tegema Itaalias kontserte, kus Claudio Abado ja tema orkestriga samal ajal kui siis teised osad on Kellystocouseniga hõivatud. Rõõm on näha, et koor on sellisel tasemel, et me võime seda vajadusel ka tükeldada ja kasutada sellest väiksemaid osi, kui repertuaar seda nõuab. Aga kindlasti on järgmisele hooajale annab nagu oma pikkust, see oli see Tallinn 2011. Aasta. Ja meie jaoks on see väga tähtis, sest meil on Erkki-Sven Tüürilt uus suurteos tellitud ekstra selle aasta jaoks. Ja meie oleme siis selle ettekandjad märtsikuus. Aga meil on ka veel toredaid välisesinemisi, kus me teeme palju Eesti muusikat, et me sugugi mitte ei käi välismaal tegemas ainult stock, brauserite püssid või mida, mida muud. Meil on amsterdami kontserdipaus, sisuliselt Eesti muusika kontsert peateoseks Toivo Tulevi songs mille kannab üle Hollandi raadio, jaga televisioon. Me osaleme veel mitmel Eesti ja Balti muusikale pühendatud festivalil Saksamaal ja Belgias. Et sellist Eesti muusikamaailmakandmise rida me ikka jätkame hoolega. Kindlasti. Ta kuulab klassikaraadiokuulaja ka edaspidistes klassikaraadiosaadetes Eesti filharmoonia kammerkoori tegemistest. Aitäh tulemast stuudiosse Hanneli Hunti ja lähiajal võib koori kuulda juba kas või täna õhtul kell kuus Haapsalu Toomkirikus või siis homme kell seitse Niguliste kirikus, kus ettekandele tuleb Arvo Pärdi, Canon, Boca, Jonen ja Tallinna kontserdist teeb klassikaraadio ka otseülekande. Ja ühtlasi kuulub see kontsert ka euroraadio suvehooaega. Nimelt vahendavad lisaks klassikaraadiole selle kontserdi oma kuulajatele veel üheksa riigiraadiojaamad. Helgaja. Klassikaraadio vahendab Euroopa raadiojaamadele veel teisegi Pärdi pidunädalate kontserdi. Nimelt 31. augustil esinevad Tallinna Jaani kirikus sopran kariannase vallansambel Vox Clamantis amsterdami tšello aktik. Kavas on Arvo Pärdi alle Luiatroopus antiphoonen läbi, aga ta on summa, mis Sabreevis ja muust õli, Maverovkaad ning tapaatiem toomine. Mirje Mändla usutleb siin Jaan-Eik Tulve. Seekordsed kontserdid on siis Pärdi pidunädalatele ja Pärt ongi just meie kokkukutsujaks, kus amsterdami tšello Actediga. Kuna poolteist aastat tagasimeest Itaaliasse tantsime samalaadse kontserdi nendega koos ja, ja ka üks lugu halleluuja Euroopas on kirjutatud meile, kas siis nende spetsialistidega seal selle kontserdi avateos. Ja üldiselt olemegi hoidnud kava nagu enam-vähem samasugused, nagu me teda paaris tegime, kuna see paari kontsert on siiamaani meie mälestustes selline imeline valgussähvatus selles tumedas tal öös. Kontsert toimus detsembri lõpus just vahetult enne jõule. Ja osa on pühendatud pühale Nikolausele leiateks, palve pühale Nikolausele. Nagu ma olen aru saanud, et eks need Arvo Pärdi lugude esiettekanded ongi erilised hetked kui Arvoga ise kohal viibinud ja tegelikult see ei ole see ainult see muusika, mis tol hetkel kõlab, vaid kogu see energia, mis, mis järsku siis sinna kokku tuleb või kokkuseotud saab, et kindlasti. Arvo kohalviibimine on üks väga oluline allikas, mis, mis lisab nagu väga palju juurde. Täpselt sama sellist helgust kogesin möödunud juunis Türgis Istanbulis, kõne oli Aadama itku esiettekanne. Amsterdami selle auditiga on meil koostöö olnud tänu Arvo Pärdile ja kuna see Nalja kontsert oli just nii eriline, nagu ma siin rääkisin, me olime ka kolm päeva juba varem seal kohapeal tegime tööd nendega koos siis sedasama, kui siin tekkis nagu võimalusi Pärdi juubelifestivali raames üldse midagi välja pakkuda, siis kohe esimene mõte oli seesama koosseise siia kutsuda. No nende tsivilistide väga tore ansambel, väga head noored mängijad, kes töötavad tihedalt koos seal üldse selliste ansamblite kvaliteediks väga oluline, kui ansambel töötab klaarselt, eks ole, et mitte ei käi koos, nagu projekt on korras, et et nendel on ka see õnn, et nad saavad väga regulaarselt töötada ja seda on kuulda esinemistes. Ja muidugi meie ammune sõber Marianna Rannas Vall, kes laulab abee aga tonni. Eks Arvo Pärdi ime. Ja Arianna seda nii kaunilt jällegi laulab, et minu arust see tekst ja see, see muusikal läbi harianna hääle saab sellise täiesti ideaalse väljundi. Nii et selle kontserdi kindlasti üks tipphetki, Marianna maratoni lugu. Siis on paar lugu sotsialistidel üksinda Narva neile seadnud mingid asjad, mida nad siis siin esitavad. Ja siis mõni teos veel. Ja siis paar hakkab jälle lugu ka, et selline kontsert, see, mis saab rivis, on ka uuem sea tähtsal seade ja spetsiaalselt nendele tehtud patsient oli niiviisi, et seal baaris proovi käigus nagu arvul tekkisid. Neljahäälne lugu tegelikult ju väga paljudes versioonides see algselt on kirjutatud tegelikult väga tore oled orjannal meiega seda laulmas, et tegelikult see nii-öelda kirjutatud nende perel sordis valli tellimusel ja džauli vist seda esimesena ka ette kandis. Algselt oli mõeldud aga Bella loolasel Itaalias, aga kuna natsionalistid olid seal kohapeal serval, tekkis ideelt veerida. Need on kaheksa jagada neljaks, tekkis nagu selline väga ilus kõla ja nii ta jäigi. Kõneles dirigent Jaan-Eik Tulve. Vox Clamantis kontsert toimub 31. augustil Jaani kirikus kell seitse. Kui googeldada SÕNA forte, mis muusikas tähendab valjusti, siis leiame auto-motosafarifirmasid, juustusordi ja palju-palju muud. Siiski usun, et meie kuulajate hulgas on ka palju neid, kellele meenub, et forte oli esimene Eestis laserplaate aga ka helikassette välja andnud firma, mis alustas esimesel juunil 1991 üleliidulise firma meloodia Tallinna heliplaadistuudio õigusjärglasena. Firma direktor oli Mart maripuu. Missioon oli eesti kultuuri jäädvustada ja levitada. Seitsme aastaga jõudis firma välja anda 63 plaat ja hulga helikassette ning neid turustada. Seejärel saabus uute helikandjate välja andmisesse pikem paus. Nüüd aga on forte taas uute inimestega tegutsema hakanud. Need on Eve ja Ain reissbuk palusingi stuudiosse ain reisspuki. Praegu te tegutsete kesikuid ehk oskad rääkida ka pisut Forte ajaloost, kui palju inimesi seal tegevuses oli? Kui meie tulime fortesse 94. aastal, siis oli seal päris palju inimesi, Eli režissööridena mäletan Maidomaadikud. Priit Kuusbergi ja Leho Verki. Toimetasid Merike Pau ja Ülle Väli kujunduses andis tooni margu, saamegi. Oma õla on alla pannud Alar Oja loo. Muidugi, Mart Maripuu oli siis direktor ja tema võttis meid nagu turustamise poole peale, sinna. Alguses töötasime Lembitu tänava poes, kus me müüsime siis väikse leti taga heliga aitäh. Tasapisi hakkas ka tulema plaate. Juba firma käive siis kasvas ja hakkasime selle järgi tegutsema ka. Hulgimüügi esindajatena. Viisime plaate poodidesse ja firmadesse. Siis saabus nagu just pikem paus helikandjate väljaandmisse. Firmana kokas natuke hääbuma olid rasked ajad ja ühel hetkel leidis ka Mart Maripuu, et see tegevus on tema jaoks nagu ammendatud ja andis juhtimise üle meile. See oli siis 2008. aasta lõpus effort. D see algmaterjal, see on tegelikult salvestatud valdavalt kõik Eesti raadios suurem jagu küll, jah. Nii et see on Eesti raadio fonoteegi materjal ja see firma. Töötas koostöös Eesti raadioga ja on ka mõned projektid, mis on tehtud siis mujal, näiteks kontsertsaalis ja muudes saalides. Ma isegi ei oska täpselt kõike öelda, sest ma ei ole selle arhiiviga veel väga täpselt tutvunud. Aga just forte arhiiv ongi siis see, mille teie saite päranduseks ja, ja mille põhjal te praegu edasi tegutseda. Jah, ja meie siht ongi praegu uuritasid arhiivi, vaadata seal sellised kultuurilisi huvitavaid asju, mida saaks välja anda CD-plaatidele. Kui palju te olete jõudnud arhiiviga tutvuda, mis seal on ja mis plaanid siis sellega on? No praegu oleme leidnud siin Veljo Tormise, sest näiteks Eesti ballaadid, mida saime nüüd alles hiljuti just CD-plaadile, mis on 89. aasta salvestus. Kohe järgmises plaanis on meil välja anda 15 eesti rahva pillitav lugusid 15-l eesti rahvapillil perekond luhazzy pereansambli esituses oleme ka andnud välja kaks laste kuuldemänguplaati koostöös Eesti raadioga. On muidugi meil veel seal laste selliseid jutte ja on palju rahvamuusikat, mille kallale me ka tasapisi asume, siis. Nii et te tuginete sellel arhiivil, nendel vanadel salvestustel ja forte siis tegutseb nii kaua, kuni neid salvestusi jätkub. Esialgu külla ja kindlasti, kui edaspidi huvitavaid projekte huvitavaid kollektiive, mida annaks salvestada tänapäeval siis kindlasti anname neid ka välja. Mulle on meelde jäänud, et forte tegi koostööd ka mõningate välisfirmadega kõige rohkem Forte minu teada teinud koostööd erderdalgiga Erdogani firma ise on ka nüüd lõpetanud tegelikult tegevuse ja üks suurim firma võtnud ta üle. Aga, ja meie oleme kogu aeg tegutsenud siin ka hulgimüügiga, siis on meil praegugi kontakt Peeter Vähi kaudu selle firmaga ja me müüme siin Eestis neid samu plaate, mida Erdogan kunagi välja andnud. Aga kas teie ise suunate ka plaate välisturule, noh näiteks need Veljo Tormise Eesti ballaadid, mis viimati ilmusid? Jah, meil on olnud üks väljund Jaapanisse. Üks Jaapani firma ilmselt poode varustab, firma on aeg-ajalt tellida meie käest plaate, nüüd ei ole veel temaga kontakti olnud selle uue plaadi asjus, aga loodame, et ta võtab meilt uut plaati ka. Ja kas on plaanis neid kontakte laiendada? Jõudumööda küll. Aitäh, Ain reistuk ja palju edu uuenenud Fortele, aitäh. Kultuuriminister Laine Jänes kinnitas vastavalt konkursikomisjoni otsusele Vanemuise teatri direktoriks järgnevaks viieks aastaks Paavo Nõgese, millised on teatrijuhi eesmärgid järgmiseks viieks aastaks? Ma arvan, et suuremaid muutusi pole plaanis teha eest, et need suunad ja eesmärgid, mis vanemale on endale võtnud, on tänaseks nii-öelda käima lükatud ja neid tuleb edasi viia, ehk siis Vanemuine on Eesti kõige külastatavam populaarsem teater, kelle põhieesmärk ka on pakkuda kvaliteetset teatrielamust kõigile. Vanemuine on kolme sahvriteater ja meie põhikodukoht on ikkagi Lõuna-Eesti. Kõik, kes Lõuna-Eestis mujal Eestis elavad, peavad leidma meie repertuaarist endale midagi meelepärast sobivat, ehk siis kõik meie kolm žanri peavad suutma katta väga laia sihtgrupi. See on üks peamisi eesmärke. Loomulikult viis aastat tähendab ka pea kuutekümmet uuslavastust kokku Vanemuise teatri repertuaaris ja, ja see on väga suur number, mis on teater veel endale eesmärgiks võtnud, on see, et üks tegevuspaik on Lõuna-Eesti Vanemuine on juba aastaid kui mitte aastakümneid ka väga palju andnud etendusi väljaspool Tartut väiksemates Eesti paikades, alates eelmise aasta lõpust ka väga aktiivselt pealinnas Nokia kontserdimajas. Seda seetõttu, et Vanemuise muusik, kooli ja lastemuusikalised lavastused on omaette tähelepanu pälvinud Eestis. Seetõttu on ka meie soov, et nendest etendustest ja lavastustest kaks osa suurem hulk inimesi ja Tallinnas vabasaali tekke andis selleks Vanemuisel väga suured võimalused. Loomulikult käib Vanemuise teater Tallinnas ka ooperi balletidraamaetendustega, kuid kuna ei ole Tallinnas sellist sobivat Waba ooperi balletiteatrit, kuhu oleks võimalik lihtsalt helistada ja rentida endale saali, siis seab meie nende žanrite käimisel mõningased piirid ja mis seal salata, Tallinnas on ju olemas rahvusooper, kes täidab seda funktsiooni, nii et meie põhieesmärk ooperi- ja tantsužanri osas on ikkagi Lõuna-Eestis. Veel on kindlasti üldse väga oluline kogu Eestis tervikuna, et Vanemuise teater on võtnud enda eesmärgiks järgmise viie aasta jooksul kindlasti pöörab sellele veelgi rohkem tähelepanu, kuid sellele peaks pöörama tähelepanu kõik Eesti teatrid. Et meie ülesanne on täna tegeleda noorte teatrikülastajatega. Kui me ei tegele täna sellega, et tuua noori lapsi ja noori kõigi kolme žanri juurde, mis Vanemuises teatrikunsti poole pealt olemas on, siis on eesti teater tuleviku sina publikuta, eesti teatri tulevik, on tänased noored kõiki eesti teatrit. Vanemuine peavad pöörama järjest enam tähelepanu selleks, et noori harida noori, tuua teatrikunsti juurde. Noortele meeldiks teatris käia. Mis on see konkreetne asi või üritus või programme, millega neid noori teatrisse tuua? Kindlasti on Vanemuine saanud juurde palju palju noori külastajaid, aga mis on see, millega veel rohkem tuua? Hästi palju on Vanemuises erinevaid noortele suunatud projekte, on olemas loeng, etendused, kus tuntud ühiskonnategelased või oma valdkonna professionaalid tulevad ja räägivad enne konkreetse etenduse toimumist sellest žanrist, selle žanri ajaloost või siis konkreetsest teosest, mida hakatakse esitama. Vanemuine on ellu kutsunud Ooperisaari tutvustava eraldi projekti Ape ooper, kus meie kaks ooperisolisti tutvustavad ooperi saaled natukene humoorikamalt nurga alt Vanemuise ballett Tiia Tantsukooli kaane koostöös tantsuprogramm, kus tutvustatakse tantsuajalugu ja käiakse erinevates maa paikades koolides, lasteaedades sellega koha peal, viies ja kõik sinna. Eelmisel aastal tõime lavale Lotte ja Bruno muusikatunni, kus tutvustatakse lastele noortele tegelikult sümfooniaorkestrit ja dirigenti. Miks üldse on üks mees orkestri ees, kes vehib, kõik orkestrantide, teda vaatavad ja lõpuks sünnib muusika. Miks on orkestris erinevad pillid, mis häält need pillid teevad, see kõik on tegelikult, et haridusprogrammi üks suur osa ja mis seal salata, et selleks kui me tahame, et lapsed tulevad ühel hetkel vaatama klassikalist balletti või süvaooperit, siis nad peavad saama kõigepealt elamuse, millegi muuga ja selleks on kindlasti ühelt poolt suure orkestriga tehtud laste muusikalavastused. Kui me suudame lastele pakkuda suure sümfooniaorkestriga tehtud kvaliteetse muusikalavastusi, siis see annab võimaluse selleks, et lapsed saavad aru, kui ilus on tegelikult muusika koos lastelavastus. Püüame kõiki neid tegevusi, mis me planeerime teha võimalikult selles võtmes, et nad ei oleks lastele keerulised hoomata ja kätte saada, et soovime neid neile pakkudes nii, et neil endal oleks lõbus, huvitavaid sama saad, saaksid sealt seest teadmised, mis toovad need teatri juurde. Ja kui me sellega tegeleme, siis ei juhtu Eestis sellist probleemi, nagu näiteks praegu on Saksamaal, kus ooperipubliku keskmine vanus on kaugelt üle 70 eluaasta. Eesmärgid on kõik ilusad ja suured. Kuidas garanteerida, et etendused on kvaliteetsed, professionaalsed? Ma arvan küll, et Vanemuises on väga tugev loominguline meeskond ja loominguline kunstiline kollektiiv tervikuna, nii näitlejate, lauljate, tantsijate, koori, artistide, orkestri, loominguliste juhtide poolt, et ma ei näe seda probleemi, et midagi peaks ebaõnnestuma, loomulikult tööd tuleb palju teha ja tuleb leida huvitavaid väljundeid ja nippe, kuidas asju veel huvitavamalt publikule tuua ja veel paremini, aga ma arvan, et Eestis on väga palju väga andekaid inimesi, kes kokku saades loovad midagi väga võimsat. Viimastel aegadel on väga palju räägitud rahast. Kas teatripiletid kallinevad, kas väheneb teatri personal? Noh, ega kuskil ei ole kerge, Vanemuise teatris kedagi koondatud ei ole, mõningane palgakärbe on ka Vanemuises toimunud, kuid ma usun, et sügis esimesed märgid sellest, kuidas nagu publiku reageerinud vanemas uuslavastuste nimekirjale ja kuidas toimub ka juba ette piletite ostmine, näitab, et inimestel on teatri vastu suur huvi. Eesmärk on teenindada kvaliteetselt publikut ja me loodame, et publik usaldab meedia teatas tihti. Suur tänu, Vanemuise teatri juht Paavo Nõgene selle vestluse eest, tere tulemast Vanemuise teatrisse ja kohe-kohe algab Vanemuise 141. hooaeg. Estonia klaverivabrikus esitleti uut klaveri mudelit salong kontsertklaverit Estonia 225. Vikerraadio Uudisplussi saates käis Estonia vabriku esindaja Indrek Laul. Teda intervjueerisid Lauri Varik, jaa, Arp Müller ja kõigepealt vastab Indrek Laul küsimusele, et mille poolest erineb Estonia 225 Estonia varasematest mudelitest. Tema suurus kaks kaks, viis tähendab pikkus senti meetrites. Kui mõõta eest klaviatuurist taha otsa välja. Seni oleme näinud kolme mudelit, et on 96. aastal valminud Minjon klaver, mis on 168 tänaseks neid on tehtud juba üle 1900 siis kõige populaarsem on olnud kabinet, et see on 190 sentimeetrit, seda on juba tehtud siin aastakümneid. Ja kontsertklaver pikkuselt saab 274 sentimeetrit. Meil puudus vahepealne suurus. Meil puudus suurus, mis läheks kammersaalidesse, klaveristuudiotesse, klaveriõpetajatele, muusikutele see muusikute ja pianistide pill. Ja see neljas ratas oli meil pidevalt puudu ja nüüd siis on see probleem lahendatud. Kas asi on ainult klaverimõõtmetes või on muutunud ka tehnoloogia ja sellest tulenevalt kõla? Mida pikem pill, seda rohkem on tal siiski keelepikkuste ja sealt tulenevad kõla, sügavust, suurust, haaret. Aga siin on huvitav moment selles, et sageli pianistid pead, kontsert, klaarid mitte kõige tasakaalustajaks pilliks sest seal on juba need bassikeeled väga pikad, võrreldes ülemise registriga. Aga selline 225 on oma mõõtmetelt veidi väiksem kui kontsert, aga suurem kui kabinet. See on väga sageli ideaalne Bilbianistridele ja väga hinnatud just muusikute poolt. Kui pikk on ühe klaveri valmimisprotsess, millal näiteks konkreetse mudeli arendamine alguse sai? Võib ütelda, et me oleme väga tegevad olnud nüüd poolteist aastat järjest. Aga juba kaks aastat oleme teinud ettevalmistusi, et tänase päevani jõuda. Siin on palju koostööd olnud saksa spetsialistidega aga samuti tahaksin ära märkida, et tehnikaülikooliga seal on professor Teet tuuleme, kes aitas meil teha raami. Ja meil on endal vabrikus olnud väga häid spetsialiste. Projekti juhtis meie tootmisjuht Uku Välbri. Temal oli seal head meeskonda koos Urmas Orunurm ja Ain Rosen, Stop. Ja samuti muidugi vabriku juhataja mul isa Venno Laul. Nii et meil on olnud võimalik siin ühendada nii spetsialiste välismaalt Eestist kui oma vabrikust. Kas tänapäeval siis ei saa öelda, et see on nüüd selle konkreetse meistri klaver? Vaadake, meil on selline huvitav moment, et me oleme üks ja ainukene klaari aarik maailmas, kes kannab riigi nimel. Me ei tee mitte ainult klavereid, vaid meid tähendab see nimi. Ja see tähendab, et Me esindame Eesti kultuuri, kunsti, muusikat, võitleme selle eest, et Estonia oleks kõrgkvaliteediline nimi maailmas. Ja seetõttu võiks ütelda, et ka see uus mudel on meie ühise ürituse tulemus. Me püüame teha väga-väga head klaverit ja see tähendab seda, et üsna paljud meie varustajad tulevad kõik Lääne-Saksamaalt. Näiteks kõlalaud, mida me ostame ka Saksamaalt on kokku liimitud küll seal, aga see puidumaterjal tuleb Šveitsist. Son kõrgest alpides kasvanud kuusk, mille kasvurõngast tihedus on vastav meie kvaliteetnõudele, see on Euroopa parimaid siis sellised mehhanismid, nii-ütelda, klaverimootorid, mis panevad siis selle pilli mängima ja haamrid liikuma. Need on ka Euroopa parimad, need tulevad Stuttgardi ligidalt Saksamaalt Eestis Me saame kasutada kasepuitu. Ja ma arvan, et üks meie ilumomente kõlas ongi see, et see kasepuidust tehtud korpus ja selle tuge sellele kõlale on olnud väga hea Estonia klaveri kõla. Variety teete ikkagi ju eelkõige klientidele, kes neid ostaksid. Ja Estonia peamine sihtturg on Ameerika. Milliseid Pille kliendid tahavad osta? Meie kõige paremini müüv mudel, seni on olnud kabinetklaver see 190 ja tõsis on stabiilselt üle 90 protsendi ikka meie pilliplaat, kõik eksporti. 2009. aastal näiteks 94 protsenti Divillidest läks eksporti kuus ja ja Eestisse ja sellest 94-st üle 80 läheb Ameerikasse ja Kanadasse. Sellel esimesel poolaastal 2010 on Ameerikasse läinud 74 protsenti Meie klaaritest eksport on endiselt 93 ja oleme hakanud rohkem suunama ka teistele turgudele, näiteks avasime siin uusi diilereid, sellel aastal läks Austraalia lahti ja pillid hakkasid liikuma siin veel Belgiasse ja ja Hollandisse ja taisse ja. Kas masu klaverivabrik kant ei ole mõjutanud, kas maailmas klavereid ei ole hakatud vähem tellima? Kindlasti mõjutas ja just eriti Ameerika turgu. Aga on näha, et Ameerika on välja tulemas sellest šokist. Ja klaveriturg on taastumas. Miks on Eestis ikkagi nõnda, et mitmetesse meie esindusasutustesse on Estonia klaveri asemel näiteks hoopis Steinway ostetud, kas Estonia küsib siis liiga kõrget hinda või milles on asi? Meie hind on olnud teinekord kõige parem aga see ei ole tähendanud, et me oleme siin kõik võistlused ja riigihanked võitnud. Et meil siiski kummardatakse mõnda lääne nime, siis see on võib-olla meie minevikku üks jälgi see, et me hoiaksime ja hindaksime, et me Mei Eestis teeme maailma esikümnesse kuuluvad pilli. Ma arvan, et, et siin on meil veel tööd teha. Kõneles Estonia klaverivabriku esindaja Indrek Laul. Möödunud aasta sügisel loodi Tartu Ülikooli juurde sümfooniaorkester. Esimese täispika kontserdi andis orkester kevadel. Täna esineb Tartu Ülikooli sümfooniaorkester koos Turu Ülikooli Sümfooniaorkestriga Tartu Ülikooli aulas. Meeldiv võimalus oli kohtuda dirigent Lauri sirbiga, rääkida Tartu Ülikooli sümfooniaorkestrist tänasest kontserdist lähemalt. Aasta aega tagasi, kui selle jutu ka Kulno Kungla Tartu üliõpilasmaja juht minu juurde tuli, siis tundub, et noh, olid ikka väga segased, et ei olnud mingit aimu majanduslikult segasel ajal, kuidas võib teostuda nisugune, hullumeelne idee luua sümfooniaorkester ka nende raskuste kiuste või võib-olla just tänu nendele raskustele, siis hakkavad inimesed mõtlema muudele väärtustele ja avaldusi laekus üllatuslikult palju. Tegemist on harrastusmuusikutega, kes õpivad ülikoolides, aga kunagi on õppinud siis mingit pilli. Jah, kes rohkem aega tagasi, kes üsna vahetult neid ühendab ikkagi soov ennast väljendada siis muusika kaudu. Ja esimene täispikk kontsert toimus kevadel. Ma võin öelda, et see, kuhu me jõudsime oma selle esimese aasta arengulooga, see ületas mu ootused tegelikult päris tublisti. Tegelikult ei saa öelda, et me nüüd oleksime nüüd alustanud oktoobrist ja mänginud kuni kevadeni järjest esimeseks etteasteks, selline mänginud umbes kaks kuud ja siis tuli sama pikk paus, et eksamisessioonil orkestri ei tegutse ja siis tuli jälle natuke kuu nii-öelda hakata jälle üles ehitama, ma arvan, see kõikide inimeste, kes orkestris mängivad, nende püüdlused kandsid väga head vilja. Ja nüüd, laupäeval annab Tartu Ülikooli sümfooniaorkester koos Turu Ülikooli Sümfooniaorkestriga ühiskontserdid. See on Turu ülikooliorkestri kontsert, kus siis osaleb mõningal määral ka Tartu Ülikooli orkestri liikmeid. See idee tuli Turu ülikooli poolt või sellesama orkestri poolt, nemad otsisid selle kontakti ja see on tervitatav, et Tartu Ülikooli sümfooniaorkestrile on baas ja eesmärgid luua kontakte erinevate samasuguste üliõpilasorkestrit, aga mis seal alla ühiskontserdil kõlab? Kontserdikava on kokku pandud soomlaste poolt saal, kõla avad, Richard Wagneri Sigrid idüll kõlab Bachi forell, Sibeliuse mändu Saari Sibeliuse loomingut ja meie ettepanekul siis ka ühisele esitusele tulev meie igihaljas Elleri kodumaine viis. Millal Tartu Ülikooli sümfooniaorkester annab uue hooaja esimese kontserdi? Kindlasti on mingisuguses koosseisus, me osaleme esimesel detsembril emakeelse ülikooli aastapäeva aktusel ja meil on eesmärgiks kinkida Tartu linnarahvale advendikontsert, millisel kuupäeval, mitmendal advendil, see ei ole praegu veel päris kindel. Praegu on otsad lahti, et milliste kollektiividega meil õnnestub seal advendil kustutada. Aitäh, dirigent Lauri Sirp selle intervjuu eest Tartu ülikooli sümfooniaorkestri ja Turu Ülikooli sümfooniaorkestri ühiskontsert täna Tartu Ülikooli aulas algusega kell 16 sülgaja. Homme annavad 10 riigi muusikatudengid ja õppejõud toetuskontserdi Eesti muusika ja teatriakadeemia õppehoone ehituse lõpetamiseks. Telefonil on nüüd muusika ja teatriakadeemia prorektor Marje Lohuaru. Tegemist on siis nende tudengite ja õppejõududega, kes osalesid rahvusvahelistel suvekursustel. Siin on hea võimalus küsida, et kuidas need läksid. Jah, need on rahvusvahelised suvekursused ja nende korraldajaks on muusika Akadeemia olnud nüüd juba viis aastat ja need on Euroopa liidu poolt rahastatud kursused, on Erasmus programmi intensiivkursus ja ta on suunatud eelkõige läänemeremaade üliõpilastele just naabritevahelise koostöö tugevdamiseks ja ideetasandil kannab endal niisugust väga uuenduslikke ja innovatiivsed nagu eesmärk, keda on kujunenud nagu omamoodi laboratooriumiks, kus siis tõesti rahvusvaheline üliõpilaste õppejõudude seltskond otsib uusi võimalusi ja katsetab uusi võimalusi ka interpretatsioon Nonii ja samuti. Me katsetame uusi võimalusi ka kontserdite formaatides. Ja sellel aastal ei ole ainult siin ka muusikatudengid, vaid on ka kultuurikorral halduse teadmisi võimalik saada. Nii et Muusikaakadeemia on siin olnud nende korraldajate tõesti juba viiendat aastat ja seetõttu tekkis selline mõte meie partneritel eelkõige meie sõpradel, et alati räägime oma suures saalis ja nüüd nad on vot siin juba viis aastat ja ikka seda saali veel ei ole, et prooviksid tõesti juhtida tähelepanu, et miks me seda saali ei ole ja ka natukene muusikaga seda siis kaasa aidata. Nii et istume siin koos, korraldasime seda asja koos, mõtlesime kontseptsiooni välja, et selle kontserte ja nagu alapealkiri võiks olla lõpetamata ja kogu see kontsert siis kannaka nisukest dimensiooni, et kõik on siin kontserdi lõpetamata. Kui palju siis läheks veel vaja selleks, et lõpetada muusika ja teatriakadeemia õppehoone. Me räägime õppehoone teisest etapist, meil on olemas esimene etapp lõpetatud 99. aastal, meil on suurepärane maja suurepäraste akustiliste tingimustega. Ja tõesti tollel ajal 99. aastal ei olnud võimalik veel seda teist etappi suut, kontsert, see oli ehitada praegune kontsertsaal mahutab 120 inimest kuulajat ja seda on tõesti vähe. Aga ma tahan siin toonitada, et me oleme muusika ja teatriakadeemia. Ja samuti on ka meie lavakunstikool töötanud juba 53 aastat ilma õpe lavata. Nii et see ei ole ainult kontserdisaal, vot sinna tuleb black box saal ja meie näitlejate koolituse jaoks ja samuti ka meie jätsosakond. Kas tõesti natuke ruumi arenguks on väga kiiresti arenev eriala ja samuti ka meie elektronmuusika stuudio, kuna muusikatehnoloogia arengud on olnud ju erakordselt kiiret? Aitäh selle kommentaari eest ja soovime, et peagi Muusikaakadeemia selle uue saali endale saab. Pühapäevasel kontserdil lõpetamata astuvad üles Erasmus intensiivkursustel osalenud 50 muusika tudengit Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Islandilt, Norrast ja Taanist. Lisaks põnevatele ansamblitele on kavas ainulaadne improvisatsiooniteos, mis valmib kontserdi käigus ja kontserdile eelneb Eesti muusika ja teatriakadeemia. Rektori Peep Lassmanni vastuvõtt. Sel esmaspäeval algas Stockholmis Läänemeremuusikafestival, mille aukülalisteks on eesti helimeistrid Arvo Pärt ja Veljo Tormis. Meil on nüüd telefonil Eesti Instituudi esindaja Rootsis Helle sussi. Kui oluline sündmus üldse on Läänemerefestival Rootsi muusikaelus? Taimeriga ehkki tal on väga suur sündmus tegelikult Rootsi muusikaelus, kuna see on nüüd üks suuremaid klassikalise muusika festivale Rootsil teda ei saa pidada ainult Stockholmi sündmuseks, kui olid kõik kontserdid, toimuvad küll Stockholmi, aga Ruudi raadio kannab kõik kontserdid üle otseülekannetena kõikidele Rootsi kuulajatele, nii et seega võib teda pidada yle rootiliseks muusikasündmuseks. Kui pika traditsiooniga on Läänemerefestival ja kes seda korraldab? Läänemerefestival on see aasta juba kaheksas festival ja peakorraldajaks ongi siis Rootsi raadio teeb festival raiuma alguse, kuna paljude muusikute ja tekkis esile ega keskkonnaprobleemide teema ja, ja siis otsustatigi korraldada Läänemerefestivalini ei kannaks edasi ainult muusika sõnumit vaid kannaks endas ka Läänemere keskkonnasõnumi. Kuidas täpselt, see festival võitleb siis Läänemere olukorra eest? Tänavu aasta salle festivalil on lisaks 10-le kontserdile ka veel. Läänemereseminar toimus neljapäeval Soome saatkonna ja see oli siis ka koostööd maailma looduse fondiga. Sinna oli kutsutud nii keskkonna kui poliitikaalaseid, eksperte ja arutama teemadel Läänemeri ja selle keskkonnaprobleemid. Kui nüüd liikuda tagasi muusika juurde, siis kuidas see festival on üles ehitatud, kas ta igal aastal keskendub mõnele kindlale heliloojale? Tähendab enamasti on püütud kaasata festivali kõiki Läänemere piirkonna riike ja nende muusikaeluvaldkondade esindajaid. Ja veetyvadi üheks sihiks oleks ka tuua esitusele esmaettekandeid ja siin hulgad võiksid pidada üheks neid ka Arvo Pärdi Aadama itk. Kummipaadid, esmaettekanne Rootsis. Millist muusikat festivalil veel kuuleb, lisaks siis kaasaegsele klassikale? Festivalil on rõhku pandud kammermuusikale, klassikalisele muusikale ja koorimuusikale. Ja millised on need kontserdipaigad lisaks siis kuulsale Pervalt hallanile? Lisaks Pervalt Hallelile on festival ka kirikutega, seekord ongi näiteks teisipäevale pühendatud kontsert. Stockholmi kesklinnad asuvad Gustav Vasa kirikud pehmatavanud. Te ütlesite, et festival on juba kaheksa aastane, kas seda festivali on alati saatnud publiku huvi või kuidas rootslased üldse suhtuvad klassikalisse muusikasse, kas nad käivad meelsasti klassikalise muusika kontsertidel? Jah, võiks öelda küll, et publiku huvi on olnud väga suur ja kes sellele festivalile üsna kiiresti ostetakse piletid ära ja ma võiks öelda, et Rootsis on klassikalise muusikahuvilisi palju ja nemad kindlasti püüavad kontoritest osa saada. Jälle festivali tähtsust tõstab Kaseni. Avapäeval avakontserdil oli kohal ka Rootsi kuninganna ise Silvia ja avakõne pidas Rootsi kultuuriminister leelo Adelt vilje ruut. Ja ma mainiks veel pinga, et seekordne festivali avakontsert oli, võiks öelda nagu topeltavalöök, kuna seekord esinejaid publiku, et esimest korda Rootsi rahvuslik noorte sümfooniaorkester. Aga seekord see Läänemere festivali kõrgpunktiks on lausa kuulutatud Pärdi Aadama itku esmaettekanne Rootsis sel esmaspäeval, kus siis kõlavad veel Pärdi, Berliini missa ja Veljo Tormise reministsentsija. Mida arvate, kas Rootsi inimesed tunnevad eesti heliloojate loomingut? Võiks öelda küll, et Arvo Pärt ja Veljo Tormis olla rooti muusikahuviliste seas väga tuntud heliloojad ja kuna Rootsis tegutseb väga palju heal tasemel kirikukoore, siis Arvo Pärt väga tuntud oma sakraaltekstidele loodud muusika osas ja Veljo Tormise rahvalaulutekstidele põhinev koorimuusika on omapärane ja tuntud, toodi koorilauljate seas. Suur tänu teile, Helle sussi Eesti Instituudi esindaja Rootsis selle tutvustuse eest, et ilusat Läänemere festivali. Klassikaraadio teeb otseülekande esmaspäeval, 30. augustil kell pool üheksa Stockholmi Gustav Vasa kirikus toimuvast kontserdist kus siis esineb Stockholmis sümfonietta ja Läti raadio koor Tõnu Kaljuste juhatusel. Ettekandele tulevad Arvo Pärdi, Veljo Tormise ning Kristiina Palmeri teosed. Festivali aukülaliste Pärdi ja Tormise teoseid esitatakse veel Lätile pühendatud kontserdil 31. augustil Pervalt hallanis. Siis on kavas Tormise, läti Purdoon laulud ja Pärdi vihmusessannov, esitajaks Läti raadio koor dirigendist Ivars Klava juhatusel ega selle kontserdisalvestuse, vahendab klassikaraadio peagi oma kuulajatele. Helgaja. Mõlemad on klassikaraadio uus hooaeg, peatoimetaja Tiia Teder. Mida uut ja mida vana pakub klassikaraadio oma kuulajatele sel hooajal? Uut ja vana kindlasti mõlemat. Kõigepealt me oleme praegu Arvo Pärdi juubeli keskel ja järgmisest nädalast algab meil täpsem Arvo Pärdi juubeli pidamine meie eetris. Alates esmaspäevast hakkame kordama Arvo Pärdi eluloosarja, mis sai tehtud viis aastat tagasi tema 70. juubeli puhul immo Mihkelsoni sari 14 osaline ja see hakkab eetris olema igal õhtul kell 10 ja korduma siis sama osa järgmisel hommikul kell 10. Tõsi küll, esimesel õhtul on ta vist natukene teisel ajal, kuna meil tuleb otseülekanne Stockholmist Läänemere festivalil, kus samuti tähistatakse Arvo Pärdi sünnipäeva. Kuid ma usun, et tähelepanelik kuulaja leiab reklaamide ja meie saatekava järgi need saated üles. Ja lisaks sellele me mängime eetrisse ka päris ammendava valiku Arvo Pärti plaatidest. Nendest kõige kõige parematest, kõige rohkem tunnustust saanud plaatidest, need on teisipäevast reedeni kell 15 15 eetris. Ja muidugi rääkimata siis veel kontsertidest ja meil on ka paljudes muudes saatekava lõikudes kuni 12. septembrini palju Arvo Pärdi muusikat. Aga see ei ole nüüd hooajad, see on lähinädalatel. Hooaja teemad on muidugi ikkagi klassikute juubelid, eesti muusikute tähtpäevad, Eesti muusikalis toimuv kontserdielu. Meie suurnimed, meie lemmikud, meie staarid ja meie klassikud, aga muidugi ka muud klassikud, näiteks Gustav Mahleri juubeli tähistamine läheb meil lahti. Need põhilised oktoobris. Me ootame Maia Lilje saatesarja, kus majja võtab vakku Gustav Mahleri elu ja tema hiiglaslikku loomingu sümfoonilise muusika vallas. Jätkuvad mitmed saated, mis olid vahepeal puhkusel. Näiteks seesama helikaja, mida me siin praegu kuulame agaga mõned autorisaated nagu Roberts staagi, vanamuusikatund, aga ka alternatiivmuusikasaade areaal tulekul on ka mõned päris uued kultuurisaated. Neljapäeva õhtuti kell üheksa on meil kultuurisaateaeg ja see saade kordub pühapäeval kell kaks. Ma usun, et need on väga sellised head kellaajad, et neid olete tähele pannud. Ja loodame palju. Meie täiesti uuelt teemalt, mille pealkiri on kunstiministeerium. Kunstiministeerium on eksisteerinud siiani sellise seminari tüüpi üritusena, aga nüüd laieneb ta raadioeetris meie eetrisse. Ja seda juhib Maarin, mürk, noor kunstiteadlane ja kunstiministeeriumis arutatakse kaasaegse kunsti ja üldse Eesti kunstiteemasid. Üks muusikasari on veel päris uus, see on Tiit, kus nad siin päris pika staažiga raadiomehe džässisari, mille pealkiri on džässi kaabeegee ja mitte ABC, kuna see tähendaks siis nii-öelda elementaarset. Aga AVG selles mõttes, et, et tegemist on ikkagi autorisaatega ja ta on pannud selle saatesarja alapealkirjaks džässi, noorusvara, kuldne keskiga, portreed ja grupivõtted kümnesaatega, ma arvan, et ta hõlmab džässiajalugu olulisemaid võtmepunkte võtmeisikuid. Päris täpselt ja esimene saade Louie Armstrongist on siis eetris 21. septembril teisipäeva õhtul. Me kindlasti tähistame ka Kiia kantseeli juubelit, kellel on olnud ka Eesti muusikaajaloos oluline koht. Ta tuleb ka siia ja katame üle tema juubelikontserdid. Samuti on meil plaane Marie singi, 100. juubeliga ja legendaarse dirigendi Peeter Lilje 60.-ks sünniaastapäevaks. Ja üks klassiku jopel veel võib-olla mis ei ole väga selline mainstream, see on Wilhelm Friedemann Bachi 300. sünniaastapäev. See on siis Bachi poegadest vanim aga õige pea ka Urmas Sisaski 50. juubel. Nii et teemasid on huvitavaid ja ma loodan, et nendest saadetest veel tegelikult olulisem on see, mis me iga päev teeme. Meie ülekanded, meie kontserdiprogrammid, meie plaaditutvustused ja miks mitte ka lõbusad saated, nagu ta kapo või seiklevad saated, nagu fantaasia mis jätkub ka pärast Arvo Pärdi juubeli tähistamist fantaasia jälle oma tavalises tsüklis tagasi, siis alates 13. septembri nädalast. Ma tahaksin veel lisada, et tänu kultuurkapitali toetusele on meie programm rikkam, kui ta oleks ilma selleta. Ja loodan ka, et muusikud hea meelega annavad teada oma sündmustest ja teevad meile kaastööd sellega. Et aitäh kõigile ja ilusat sügise algust. Aitäh, Tiia Teder ja head uut hooaega. 28. augusti heligaja saatele tegid kaastööd Hedvig Lätt, Kersti Inno ja Mirje Mändla. Helioperaator oli Katrin mõõdik. Toimetas Karin kopra.