Kell sai kaheksa Eesti raadio, uudistetoimetus teeb veel kord päevast kokkuvõtte, stuudios on Vallo kelmsaar. Venemaa soovib, et Eesti ratifitseeris üleeile allkirjastatud piirilepingud esimesena. Eesti välisministeerium ei ole sellest avaldusest üllatunud, kuid märkis, et ratifitseerimisprotsess toimub Meil Eesti huvidele vastavalt. Juhan Parts kinnitas, et ei kandideeri juunis toimuval üldkogul enam Res Publica esimeheks. Mitusada autoomanik osales Tallinnas meeleavaldusel, millel nõuti auklikke ja kehvas seisukorras tänavate kordategemist. Tartu maanteel ligi 200 kilomeetrise tunnikiirusega kihutades politsei eest põgenema pääsenud autojuht õnnestus lõpuks tabada teiste liiklejate abiga. Tallinna kunstihoones avati rahvusvaheline näitus, maalimine keelatud. Usbekistani president Islam Karimov teatas, et ei luba rahvusvahelisi eksperte rahutuste piirkonda. Rahutused jätkusid. Ja ilmast. Ilm Eestis on lähiajal sademeteta, öösel võib õhutemperatuur kohati langeda null kraadini, homme päeval on aga 15 kuni 21 kraadi sooja. Venemaa soovib, et Eesti ratifitseeris üleeile allkirjastatud piirilepped esimesena vene. Uudisteagentuuri Interfax teatel ütles välisminister Sergei Lavrov, et Venemaa valitsus esitab need lepingud ratifitseerimiseks siis, kui on veendunud, et Eesti on need ratifitseerinud. Eesti välisministeeriumi hinnangul ei ole Lavrovi avaldus üllatav. Ministeeriumi esindaja meenutas, et ka Leedu piirilepingu puhul käitus Venemaa viimaselt. Leedu ratifitseeris lepingu kiiresti, kuid Venemaal võttis see aega umbes neli aastat. Eesti ratifitseerimisprotsess toimub meile vajalikus tempos ja Eesti huvidele vastavalt, märkis Eesti välisministeeriumi esindaja. Venemaa parlamendi ülemkoja ehk föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimees Mihhail markilo ütles venekeelsele aktuaalsele kaamerale, et Eesti tema parlament võiksid piirileppe üheaegselt ratifitseerida. Ta tõi eeskujuks Euroopa Liidu ja Venemaa vahel sõlmitud koostööleppe, mille europarlamenti ja Venemaa enamvähem sünkroonselt tratifitseerisid. Riigikogu väliskomisjoni keskerakondlasest esimehe Enn Eesmaa hinnangul ei tohiks Ma seada äsja allkirjastatud lepingute ratifitseerimise suhtes tingimusliku ka nõudmisi. Eesmaa avaldas lootust, et tegemist on välisminister Lavrovi isikliku arvamusega. Ei käsitleks seda avaldust esialgu signaalina, millele tuleks väga tõsiselt reageerida. Tuleb ära oodata Venemaa konkreetne ja ametlik seisukohavõtt, ütle seisma. Tema sõnul Vene riigiduuma väliskomisjoni esimees Konstantin Gorbatšov öelnud, et kahe riigi parlamendid võiksid lepingud ratifitseerida ühes tempos. Edasi teisi tänaseid välissõnumeid. Kai Vare. Venemaa lennukid on viimastel kuudel korduvalt Soome õhupiiri rikkunud. Soome välisministeeriumi Teil sisenevad Vene lennukid Soome õhuruumi, olles teel Kaliningradi või sealt tagasi tulles. Kuigi Soome on Venemaa võimude tähelepanu sellele korduvalt juhtinud, ei ole olukord muutunud. Soome peaminister Matti Vanhanen kinnitas, et valitsus ei pea Venemaa lennukite sisenemist Soome õhuruumitahtlikuks provokatsiooniks. Vanhanen kavatseb õhupiiril rikkumise kõne alla võtta eelseisval kohtumisel Venemaa peaministri Mihhail Fradkovi kam. Usbekistanis Krasnov linnas kogunes mitusada inimest meeleavaldusele, et protesteerida oma juhtide arreteerimise vastu. Eelmisel nädalal Andid jaanis toimunud veresaun kutsus karassuus esile protestilaine. Meeleavalduste liidrid arreteeriti ja võimud kinnitasid, et linn on taas nende kontrolli all. Täna kogunes ligikaudu 500 inimest linnavalitsuse hoone juurde, et nõuda meeleavalduse algatajate vabastamist. Kinnitamata andmetel võeti täna garašuus vahi alla 80 inimest. Usbekistani president Islam Kariimov ei ole nõus käivitama anditsiooni sündmust asjus rahvusvahelist uurimist. Ta teatas telefonikõnes ÜRO peasekretärile Kofi Annani-le, et ei vaja rahvusvahelist meeskonda fakte välja selgitama. Usbekistani ametliku teate järgi sai anditsianist surma 169 inimest. Erinevad allikad aga teatasid uudisteagentuuridele vähemalt 500 inimese tapmisest. Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsioon on mures, et Hollandis on moslemite suhtes vaenulik õhkkond. Organisatsiooni esindaja käis kolmepäevasel visiidil Hollandis, tutvus sealse moslemi kogukonnaga ja nentis, et kuigi Holland on võrreldes teiste Euroopa riikidega salliv näitavad viimase aja sündmused siiski, et sealgi on probleeme. Novembris tapeti filmilavastajad ja vanemkokk, kes oli islami suhtes kriitiline. Mõrv kutsus esile mošeede ja moslemikoolide ründamise. OSCE esindaja kohtus nii Hollandi poliitikute kui ka sisserännanute kogukondadega ja ütles, et probleeme on, aga need saab lahendada kaine mõistuse abil. Ta lisas, et ka moslemid ise peaksid äärmuslikud ilmingud ja islami nimel sooritatud vägivallateod hukka mõistma. Hollandis elab ligikaudu üks miljon moslemit, mis on kuus protsenti riigi elanikkonnast. Siseminister Kalle Laanet ei kavatse üheksanda mai varahommikul määritud pronkssõduri pärast politseiametis ja põhja prefektuuris puhastust tegema hakata. Üheksanda mai faktist lähtuvalt ei toimu muutusi, kinnitas Laanet TV3 uudistele, täpsustades, et keegi ei pea seetõttu oma ametikohta kaotama ega kuhugi mujale liikuma. Ministri sõnul ei mõista ta nõiajahti, mida seoses üheksanda mai sündmustega mõnele politseijuhile pidama hakatud samastuda, peaministri sõnul siiski vaadata, et tulevikus enam selliseid vigu ei tehtaks. Üheksanda mai hommikul määriti Tallinnas Tõnismäel seisev pronkssõdur punase värviga, kes seda tegi, on seni teadmata. Esialgu ütles Laanet, et politsei ei peagi mingit valveteenust osutama. Mõni päev hiljem tunnistas siiski, et politsei tegevuses oli puudu jäänud politsei tegevust. Üheksandal mail on kritiseerinud ka peaminister Andrus Ansip. Res Publica esimees, ekspeaminister Juhan Parts kinnitas, et ei kandideeri neljandal juunil toimuval üldkogul uuesti erakonna esimeheks. Partsi sõnul astus Res Publica seoses opositsiooni minekuga uude arenguetappi. Tegemist on eheda erakonnaga, mis sõltuvalt arenguetapis peab vahetama vedureid. Nüüd seisavad ees uued ülesanded ja selleks on kasulikum anda eestvedamise võimalus ka teistele, ütles parts. Samas ei välistanud seda võimalust, et asub tulevikus uuesti erakonna etteotsa. Res Publica esimeheks on lubanud kandideerida senine aseesimees, endine rahandusminister Taavi Veskimägi. Jaga teine aseesimees Jaanus Rahumägi. Kadrioru staadioni ees parkimisplatsil oli täna õhtul autoomanike ja autojuhtide meeleavaldus Mall Mälberg. Kadrioru staadioni ette parkimisplatsile keeras poole kuue paiku 182. auto. Tegemist ei ole kutseliste juhtidega Tallinna elanikega, kel on auto ja kes on mures oma sõiduki, aga isikliku tervise pärast. Protestiaktsiooni korraldajad kavatsesid algul sõita läbi kesklinna kiirusega 10 kilomeetrit tunnis, kuid ei jõudnud sellele luba taotleda ja koosolekud peetakse siis Kadrioru staadioni ees. Autoklubide juhtide esindajad organiseeris aktsiooni aerotõlvik. Meie põhinõudmine on see, et Teet saaks korda, teedeehituse kvaliteet peab olema selline, mis, mis vastaks kõikidele nõuetele ja et ei oleks sellist killustikku kauplemistänavale, mis praegusel hetkel on see aita millelegi kaasa. Siiamaani, nagu olen kuulnud, on teedeehituse kvaliteedi osas just tehtud selliseid järeleandmised, pigem teeme hästi palju töid hästi odavalt, mis siis, et nad aasta pärast on olematud. Inimestest on ka see, et hooldusluugid, kaevuluugid ja sellised asjad teede pealt kaduma. Ehkki tänane autode protesti venimine läbi kesklinna jäi ära, ei tähenda see seda edaspidi ei tule, kinnitasid. See korraldajad ja mida arvab autojuhtide aktsioonist abilinnapea Jüri Ratas? Tänane üritus on selles mõttes igati positiivne, et juhitakse järjekordselt tähelepanu õigele asjale. Ja mina näen küll seda ja ma olin hommikul selle initsiatiivgrupijuhiga ühenduses ja tegin talle ettepaneku, et me võiks täitsa järgmisel nädalal kokku saada sellise töise nõupidamise teha, kuidas koos edasi minna. Mida rohkem liitlasi saame, seda parem. Kas mõned nendest nõudmistest on selliseid ka, mis ei ole täidetavad teie mälest linna poolt on nende üks ettepanek on see näiteks, et viia infrastruktuurikaevud peenralt ära? Selge on see, et seda nii päris üheselt ei saa võtta, sest et linn on planeeritud juba ära, teed on välja ehitatud. Täna jääb meelavatuslik sõit 10 kilomeetrit tunnis linnas ära, vanad selle teevad ühel päeval, siis valitseb linna. Võitlusest kaos kui vaadata tänasel hetkel, mis on kesklinnas keskmine liikumiskiirus ongi kuskil 19 kilomeetrit tunnis Tallinna linnas keskmine liikumiskiirus on seal 30 kilomeetri juures. Ma usun, et nad selliseid äärmuslikke aktsioone hetkel see, et me suudame nagu mõistlikult minna edasi ja teha koostööd. Julgestuspolitsei liiklusjärelevalve üksus tabas Tallinna-Harju ja Rapla kolleegide politseikoera ja liiklejate abiga mehe, kes väidetavalt kihutas Tallinn-Tartu maanteel enam kui 200 kilomeetrise tunnikiirusega. Väidetavale kihutajal 1966. aastal sündinud margusel puudus juhtimisõigus, sest see oli teatatud varasemate rikkumiste tõttu. Julgestuspolitsei liiklusjärelevalve üksus märkas 150 160 kilomeetrise tunnikiirusega kihutavat audit kella poole kahe paiku pärastlõunal Tartu maanteel. Politsei andis peatumismärguande, kuid auto suurendas kiirust, mis küündis kohad tee üle 200 kilomeetri tunnis. Kihutaja tegi ohtlikke manöövreid, seadis kaasliiklejaid ohtu ja sõitis vastassuunavööndis. Lõpuks audi peatus ja politseiauto tõkestas kihutaja edasi. Sõiduvõimaluse audi juht ei allunud aga auto juurde läinud politseinike korraldustele ja tal õnnestus uuesti põgeneda teiste liiklejate abiga, eriti hiljem mahajäetud sõiduk ning lõpuks ka väidetav kihutaja ise. Liiklejad teavitasid politseid Raplamaal ohtlikult kihutanud audist juba eile õhtul kuid siis politsei kihutajad ei leidnud täna hommikul teatada Läti kihutajast taas. Julgestuspolitsei liiklusjärelevalvetalituse ülemkomissar Tõnis Sulu tänab kõiki neid kümneid liiklejaid, kes politsei eest põgenenud ja teistele inimestele ohtliku kihutajad Leida aitasid. Tallinna kunstihoones avati täna näitus maalimine keelatud. See on läbi aegade suurim maalikeskne näitus Eestis. Välja on pandud Eesti, Itaalia, Läti, Soome, Rootsi, Saksamaa ja Suurbritannia kunstnike töid. Näituse kuraator on Andres Härm. Selle pealkirja ma võtsin Est peet on linnapealausest, mis ta ütles, rääkida siis fotograafiast, öeldes, et igal pool, kus me käime, me oleme, näeme silte nagu pildistamine keelatud, aga kas keegi on kunagi näinud silti maalimine keelatud? Kui arvestada nagu viimase aja kunstiajalugu, ütleme 60.-test edasi siis me võime julgelt öelda, et on täpselt üks koht küll, kus on maalimine olnud keelatud ja see on ainult kunstimaailm. Kõikvõimalikelt maalikunsti tagasitulekutest on aeg-ajalt ikka ka Lääne kunstiajaloolase meil muidugi eriti palju juttu tehtud ja tuleb tõepoolest tunnistada, tavaliselt on need jutud, ei ole, aga me saame rääkida teatavatest autori positsioonidest, mis on siis maalipõhised ja mis on jällegi nagu muutunud kaasaegse kunsti seisukohalt oluliseks, et noh, selle selle näitsema paningi kokku just nimelt neid positsioone arvesse võttes ja ühtlasi ka siis nagu nii-öelda tutvustada siis ka eesti publikule seda uut, uut maalikunsti. Vot siin see maalimine teatud nii-öelda metafoori teine laiendus ongi see, et et ma ei tea, kas me sellist sellise maalikunsti puhul, mida nüüd kunsti ja saad, me saame rääkida nii-öelda maalikunstist selle klassikalises tähenduses. Tõepoolest noh, mingis mõttes on ta surnud, kuna ta ei, ta ei suuda, tähendab noh, palju on võimalusi veel selle lõuendit töödelda või välja mõelda, mingit uut stiili ta on, jah, ta on muutunud vahendiks, need stiilid on muutunud vahenditeks kogu maalikunsti nagu muutunud kunstnikule vahendiks. Maalikunstiga meil võib-olla ei ole tegu aga samas maal kui meedium on absoluutselt aktuaalne hetkel, et Eesti inimesele nagu igal pool mujalgi kunsti arheotüübiks on ikka see maal, ma arvan, et mul on väga hea võimalus just nimelt nagu teatavaid kaasaegse kunsti diskursuse said sisse tuua, kasutades siis sedasama meediumit, kuna klassikalist arhetüüp, sett, meediumid, mille puhul kellelegi ei teki kahtlust, et tegemist on kunstiga. Pildid on tõepoolest ilusad, ka. Öösel on Eestis oodata vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta ilm. Puhub kagu ja idatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis, sooja on kaks kuni seitse kraadi, maapinnal langeb temperatuur kohati null kraadini. Homme päeval püsib samuti sademeteta ilm, kagu ja idatuule kiirus kaks kuni kaheksa meetrit sekundis, saartel kuni 12 meetrit sekundis ja päeval on 15 kuni 21 kraadi sooja. Need olid Eesti raadio uudised.