Tere taas kuulama 100 aasta laule, ütlevad Valtria Jaak Ojakäär. Me jätkame aastast 1956 ja ikka nende lauludega, mis pälvisid ka veidi laiemat tähelepanu. Öeldakse, et armukadedus on väga võimas tunne, mis võib tihtipeale ka palju kurja teha. Tundub, et kaks daami olid sellel alal väga suured asjatundjad. Geid, Schumi ja vii Volker kirjutasid 56. aastal laulu Hei, armukade armastaja. Ja nähtavasti just selle teema igavese aktuaalsuse tõttu lõi see päris kõvasti läbi. Laulu üks tuntumaid esitajaid oli Frank Sinatra ja kui seda laulu teksti kuulata, siis tundub küll nii, et tema võttis kogu seda armukadeduse asja üsna kergelt. Kuigi täpsemalt teades Sinatra sellist iseloomu, ega ta isegi sellest armukadeduse patust päris vaba polnud. Nüüd siis see variant trummi ja Volkari laulust Hei, Jelas, laver. Nimeta rock n rolli võidukäigust ei kavatsenud 56. aastal ka vana hea Vals veel relvi maha panna kuigi vahel tundus küll, et lõpp on juba päris lähedal. Pääl Hoffmanni ja tik männingi Vals hot Ligiti, mida eesti keelde on küll üpris raske tõlkida. See võiks olla näiteks. Oh sa tuline. Ronis tol aastal edetabeliredeli ülemistele pulkadele nii USA-s kui Suurbritannias ja üheks suuremaks tagant tõukajaks oli pärikoomo väga lahe esitus. Jaa. Viiekümnendail aastail oli pea igas Ameerika baaris ka automaat grammofon ehk Choupaks. See oli siis selline kapikese moodi asi, kuhu oli laetud väga palju populaarseid singel, plaate ja vastava mündi sisestamisel ning vastava klahvi vajutamisel sai sealt kuulata ja tantsida Ki oma lemmikloo järgi. Joe Shermani pala Chuck box veidi püüdis lüüa kaks kärbest ühe hoobiga. Lahkumata suurest svingi bändist ja Perry Como poplaulja häälest pandi seal kõlama ka rock n rolli. Ütleme ja tekstis kuuleme koguni hüüatust syyulater käider, mis oli juba eespool kuuldud vil Heili laulus võimendaja. See oli siis juba selline svingi ja rock n rollis segu aga vana klassikalist head svingilööklaulu, kus 56. aastal ikka veel viljakas helilooja Schulz tain ja filmile kellad helisevad, kirjutas ta Foxi rütmis pala. Just õigel ajal. No mine tea, kas see aeg enam nii õige oligi, aga Martin tegi igal juhul sellest laulust väga kena plaadi ja seda kuulati päris meeleldi. Paari niinimetatud nutulauluga kuulsaks saanud Johni rai jätkas ka oma karjääri väga edukalt. 56. aastal laulis ta plaadile Robert trili pala jalutades vihmas ja tulemuseks oli esikoht vanal heal Inglismaal. Teine koht koduses Ameerikas. Ka järgmine laul, mida kuulete, tõusis 56. aastal tippu mõlemal pool Atlandi ookeanit. Äsja kuuldud Johni reist oli tol aastal vast veelgi edukam oma elu parimas vormis olev Timmartin. Kuulete nüüd tema lauldud terrigeekissoni laulu mälestused ongi tehtud just sellest. See oli üks neist lauludest, mis sai ka Eestis väga populaarseks. Aga jätkame praegu siiski Ameerika 56. aasta menulauludega ja leiame sealt kohe järgmise, mille on kirjutanud helilooja Aleks als Tauno. Selle nimi on moor ehk rohkem või enam, kuidas seda nüüd eesti keelde tõlkida ja selle laulis tol aastal kuulsaks hoogu sattunud päri Cuomo. Aga hiljem tulid plaadid ka Frank Sinatra, Alt ja paljudelt teistelt ning näiteks isegi ärritab Franklini. Praegu pakume teile ühe poobiteerini tõlgitsuse, mis eriti palju ei erinegi tegelikult eibergikoomostega Frank Sinatra'st. Alfred Hitchcocki filmis mees, kes teadis liiga palju, oli põnevust nagu ikka selle mehe toodangus. Peaosades olid James Stewart ja Doris Day. Viimasel oli ka laulda Jay Livingston ja Roy Evansi laul. Mis iganes juhtub kindlasti, kes erassera. Ja see tõi autoritele ka akadeemia auhinna Oscari. Muide, Eestis laulis selle laulu kuulsaks Heli Lääts. Nime all ei me ette tea. Ja pakumegi nüüd mõlemad versioonid alustab toorist täia, jätkab Heli Lääts. Veel üks laul sai 56. aastal ka Eestis väga populaarseks mis oli kaugelt maalt tulnud, tõsi küll, mitte nii kaugelt, kui see äsjakuuldu prantsuse heliloojalt jõudis Montaaniga tol aastal Nõukogude Liit mitu populaarset laulu. Montaan esines ju 56. aastal Moskvas Tšaikovski nimelises kontserdisaalis. Siis oli ta ju veel suur Nõukogude liidus sõber. Hiljem tema vaated muutusid paremalt poolt tunduvalt paremale poole. Aga lugu, mida praegu teile tahame mängida oli 56. aastal kirjutatud prantsuse helilooja frantsiilemarki poolt. Aino Otto tõlkis selle laulu eesti keelde ja siis sai ta pealkirjaks viimne voorimees ning Georg Ots salvestas selle koos Emil Laansoo ansambliga. Err, kellesse ärge ellugana koori Tema piisa jäärajal. Pärnul hoitum, sõidumärg. Mees, väsinuna lapil kus ta on ja keegi Aks laheksopeedsime. Sörgib sörgib, ruun vihma. Otsar tõesti aeg täna. Soo raske ja. Üks väga huvitav isik 50.-te aastate popmuusikas on ka Jugoslaavias sündinud all Tšerdik kunstnikunimega Kay Mitchell, kes oli tol ajal üldiselt poplaulja. Mida tõestab seegi, et tema plaadilt läks Melvyn Ensley laul, singinde bluus, nii Euroopas kui Ameerikas edetabelite tippu. Aga paraku on kuulda, et kuuekümnendail aastail kadusse mees juba silmapiirilt ja olevat hiljem laulnud Inglismaal lihtsalt väikestes pubides. Elades oma kunagisest kuulsusest. Frank luusaril oli 56. aastal ilmunud muusikal kõige õnnelikum sell. Kolmas üritus selles žanris. No väga suur menu jäi sedapuhku küll tulemata, kuid asi oli väga kaugel ka läbikukkumisest. Muusikaliosatäitja tead, Plaati ei teinud, kuid Kanada kvartett Four Lääts laulis sealt plaadile ühe laulu nimega standing On the corner. Seistes tänavanurgal ja vaadates mööduvat tüdrukuid. Ja sellest tuli üpris tuntud lööklaule. 65 aastane porter oli oma parimad laulud vast viiekümnendaiks aastaiks juba kirja pannud kuid siiski filmis haissossaajeti oli tema laul truu armastus, mida laulis haruldane Crais Kellija Bing Crosby. Siinkohal pakume teile ühe teise versiooni, mis on ka igati kena. Selle esitab Johni Mäeffis koos Henry Mancini orkestriga. Frankil laim on, oli üks niinimetatud do-up mustanahaliste vokaalkvintetti soolohel. Ja tema esimene ja suurim lööklaul oli nimega way to fools fool in law, ehk miks rumalad armuvad millel oli väga suur menu 56. aastal, aga paraku hakkas Frankil aimonil peale seda elus viltu vedama. Hiljem juba soolokarjääriga ei olnud ta eriti edu. Kas 1967. aastal jäi vahele uimastitega ja läks vanglaravile? Järgmisel aastal aga suri liiga suure narkoannuse tõttu? Pärast tema surma võitlesid muide kolm naist miljoni dollari pärast, mida see üks kuulus laul oli laimanile sisse toonud. Ja igaüks neist kolmest väitis, et ta on Frankil aimanni lesk. Siinkohal siis see palju pahandust tekitanud miljoni dollarine laul esitajaks Franki laimu ansambel tiineyers. Hakkame 56. aasta lauludega tasapisi ühele poole jõudma, seepärast veel mõned uudised, mis on tollest aastast teile edastama. Mõned neist on päris huvitavad. Soomes pannakse nurgakivi riigiettevõtte Neste naftatöötlemisvabrikule, aga soomlastel õnnestus minna maailma ajalukku ka ühe väga originaalse õnnetusega. Hämeenlinna lähedal põrkas lennuk liikuva autoga. Melbourne'i olümpiamängudel kindlustas Bruno Junk pronksmedaliga Nõukogude liidule 20 kilomeetri käimises kolmikvõidu. Saksa liitvabariigi ülemkohus keelustas kommunistliku partei, kuna selle eesmärgid olevat põhiseaduse vastased. 50 kuuendas juulis toimus 200 meremiili kaugusel lõppsadamast New Yorgist üks suurimaid laevaõnnetusi pärast Titanicu hukkumist. Itaalia laev Andrea tooria põrkas kokku Rootsi aluse Stockholmiga. Viimane rebisid taanlase külje lõhki ja see uppus 11 tunni pärast. Õnneks uppus küll ainult 50 inimest, kuna Vaikne meri lasi ära päästa tervelt 1962 inimest. Rootsi aluse ostis muide hiljem väga odavalt ära Saksa demokraatlik vabariik ja tegi sellest uhke puhkajate reisilaeva, mis sai nimeks kärfront šaht ehk siis rahvaste sõprus. Ja see sattus hiljem muide korraks kah Tallinna sadamasse. Muide, tol aastal sai Karjala-Soome Nõukogude sotsialistlikust Vabariigist autonoomne Nõukogude sotsialistlik vabariik Vene Föderatsiooni koosseisus. Nii palju siis rahvaste sõprusest, sest vene rahvus oli seal juba tublis, et mitte öelda absoluutses ülekaalus. Ja ilmselt järgmisena olid sihikul ka Läti ja Eesti. Eestis sai siiski 56. aastal taas alguse üliõpilaslaulupidude traditsioon mille eestvedaja oli Richard Ritsing ja lauldi jällegi üli, pillas hümni kaude ammust. 56. aastal sai alguse veel üks uus traditsioon, mis kütab kirgi tänaseni igal kevadel. Nimelt Eurovisiooni lauluvõistlus. 1956. aastal toimus esimene mõõduvõtmine Šveitsis lubanos ja kodupubliku ees võitis liis asja Geo huumardi lauluga refrään. No seda ei saa siiski pidada selliseks lauluks, mis oleks hiljem kogu maailma läinud, nii et ma arvan, Eurovisiooni lauluvõistluse juurde tuleme tagasi hilisematel aastatel ja siis juba nende lauludega, mis tõesti lõid läbiga mitte ainult selle võistluse raames. Aga 56. aasta lõpetaksime hoopis ühe Herb Neumanni lauluga, mille nimeks on Uuey word wind ehk pärituul. See on tüüpiline kantrilaul ja plaadistas selle Philadelphias sündinud masinakirjutaja. Et ta sai muide hakkama ka sellega, et jättis kaugele selja taha tolleaegse kantrilaulu suurmeistri teks Ritteri, sest kohad edetabelis olid vastavalt esimene ja 28. aga palju rohkemaks. Neiu grandil püssirohtu siiski ei jätkunud. Tema populaarsete laulude arv on vaid viis ja need laulis ta kõik sisse kolme aastaga 55. ja 58. aasta vahel. Selline on elu. Ja nüüd ütlevad Valteri Jaak Ojakäär teile juba tere tulemast aastasse 1957 sest sinna oleme 100 aasta lauludega jõudnud. Ja mida enam ajas edasi, seda rohkem leiame ka laule eesti autorilt. Jätkuvalt oli tegev Boris Kõrver. 57. aastal said tuntumateks tema kaks laulu Ülo järmuti sõnadele loodud, oi sind poissi, piibu, nisu, ja kui õitseb sirel Manivald kesamaa sõnadele. Viimase kirjutas helilooja filmile juunikuupäevad, kus Victor Neveešini kõrval oli teiseks režissööriks Kaljo Kiisk. Aga laulis seda ETV-s diktoriametis olev Kalmer Tennosaar ning saatjaks Emil Laansoo ansambel. Pakume teile siis mõlemaid laule esimese esitajaks, nagu ta kindlasti kohe ära tunnete, on Artur Rinne. Siin OSC Bonn osu sinna preestrit üheksa e kaasu toorem. Kaldalt soolapekki see Solba ega leiva ja tuleb. Ka ta pojad ära vaatas Tollo. Ainult. Kraavi keel on too teesama. Irel õitseja püük, scart ainuld aasta armast Oskarde elus uhked. Laskud jäätmesirel tema sind su päevikesed võõraid. Astana tuubi KC val meeletuuled jään voodi juurde, siis. Jane tuuled askonna intest kohad alla ja kui kevad ärkab valges juuni. Helilooja Edgar Arro oli 1957. aastal hõivatud tööga operetituled kodusadamas kallal mis valmis taas kahasse koos Leo Normeti ka, nagu ka varasem Rummu Jüri. Aga sellegipoolest jõudis ta kirjutada ka paar uut tjah populaarset laulu ja esimene neist, mida kohe kuulete nimega rõõmuvals Aino Otto sõnadele ja seda laulis koos Eesti raadio estraadiorkestriga. Ja nüüd 11 laadi Edgar Arro laul 57.-st aastast. Selle nimeks on kõnnin koidu säravas süles mille kaheksa rida teksti ja poeetilise pealkirja oli loonud tundmatuks jäänud luuletaja Eeva Einasto. Kuulete seda nüüd Endel aimre esitluses. NAGU. Vas. Olla seal. Andekas luuletaja kõigest 21 aastaselt surnud Ilmi Kolla puhkas 57. aastal juba kolmandat aastat mullas. Sõja ajal levima hakanud tuberkuloos ja rasked olmetingimused olid oma ohvri nõudnud. Aga ta oli saatnud heliloojatele oma luuletusi, mis Stalini surutise ajal olid jäänud avaldamata. Ühele neist kirjutas viisi Harry Kõrvits ja sellest sai laul. Pean minema jälle. Siin on nooruke luuletaja juba teadlik oma saatusest kirjutades. Nüüd lähen jälle, kuigi seda leinan, mis siia sinu juurde maha jääb. Kuid kuskil õitsvad valged ristikheinad ja sõnajalg, Mu rada sinna läheb. Laulab Heli Lääts. Felix Mandre laul, millal sõprusest armastus sai Heldur Karmo sõnadele on jäänud üheks tuntumaks tema varasest perioodist. Laulu harmooniline plaan on tavaliste lööklauludega võrreldes ebatavaline, sest vahe osas on üsna suur kaldumine eemale põhihelistikust mis tervikus mõjub siiski väga värskelt ja mitte põrmugi otsituna. Mandri juhatas tollal orkestrit Mikid, mis hiljem sai soliidsema nime. Enamasti kõlasid mandrilaulud ja instrumentaalpalad esmaesituses just Mikidelt. Aga nüüd see laul nimega, millal sõprusest armastus sai Klaara kotteri esituses? Siili. Jõuame teile tänases 100 aasta laulude saates pakkuda veel ühe, 57. aastal kirjutatud eesti laulu mis annab tolleaegsest elupildist ka päris sellise õige ettekujutuse, ma arvan. Tegu on siis Uno Naissoo lauluga Heldur Karmo tekstile, mille nimeks on taksojuhi pettumus. Ja selle esitab Georg Ots koos Emil Laansoo ansambliga. Walter Jaak Ojakäär ei taha teile valmistada mingit pettumust ja kohtuvad jälle nädala pärast teiega vikerraadios 100 aasta laulude sarjas. Kõike head. Sõidulinna masin tühjad. Kas uue sõitja lei Arci vaevalt Guideks? Ent vaata, 10 sammu eespool vilkus Rääd jalg pidurile vajutades, sest püsti hoiti Ma sõitsin ja sõitsin ja sõnatult kõrval mullistusse, noor veetlev. Malooklesin aeglasel sõidudes serval ja siis maski roosiori auklik tee. Siis küsisin takso, mis tuli seal kuhu ta praegu onu ruut, napilt külvastased tööle, võtmi eelneva alguse home disaini Me ju. Ei usu, et arukus kaduda. Et meelega ju mul. Mõnikord tühjaski masinast. Nüüd siin raijooni. Ning seistes jälle see siis see noormees kes peatades tookord mind aguliserval nii põhjuse ained siis meil tekkida. Kui te elu ju muinasjutt, koole ei ta alati. Ei tookord sõidan Jan mõju maali. On teisega kus? Hullu, kus miski nüüd südames näri, mis asi see on? Mis oli sõitudes Daci kes sõidetud kilomeetreid tasub? Tühjaga.