Raadio kaks alustab oma tänase programmiga ja raadio kahe tänane programm, nagu ikka argipäeviti algab hommikuprogrammiga. Selle hommikuprogrammi nimi on silmad lahti ja silmiavavad Helen Sürje ning Madis Aesma. Tere. Kuidasmoodi möödus sinu kolmapäev. No töiselt, kolmapäev on mul käin seal töisem päev, aga no siin ma olen, nii et kõik läks hästi kokku. Suurepärane sul endal, minul oli jällegi nii nagu ka üleeile päeva lõpp oli emotsionaalselt väga dramaatiline, sellepärast et sellepärast päeva lõpus toimus jalgpallikohtumine Eesti Fääri saarte vahel. Ja mul oli see häda näinud seda mängu sellepärast, et mind ei olnud kodus televiisori juures, aga ma vahepeal siis lasksin endaga koos olnud inimestel uurida oma tuttavate käest telefoni teel, mis see seis seal olla võiks. Ja siis ma sain aru. Ma sain esimest korda seisust aimu veerand tundi enne mängu lõppu öeldi, et Eesti on null üks tagasi. Vaatasime tükk aega üheskoos, siis paar minutit enne mängu lõppu helistati uuesti. Saime teada, et Eesti ja veel üks null tagasi, siis me juba enam ei sajatanud, sest et oli selge, et tuleb mingisugune kohutav häbistav kaotus sealt selle kribal riigi käest. Ja siis läksime juba resigneerunutena koju ja kui ma uksest sisse astusin ja panin Ma selle mul poekott, panin selle poekoti maha ja tegin läpaka lahti, toksisin sisse Soccernet poee ja siis avasin selle lehekülje, nägin, et Eesti hoopis võitis, siis oli üsna selline kummaline tunne. No igatahes, igatahes praegu on küll parem tunne, kui oleks olnud siis kui Eesti oleks kaotanud. Ma isegi mõtlesin erinevaid selliseid dramaatilisi sõimu lausid välja millega tänast saadet alustada seal sel puhul, kui ester Stahlis aarde käest päris haardega. Pähe saanud. Nojah, see on see, kui, kui võtta nagu sportimine liiga tõsiselt muudab siniemotsionaalseks, aga kui sa oled selle tee valinud, siis mina respekteerin. Ja minu jaoks on see ikkagi ainult mäng. Ansambel gorillad ning on mälenkoli Hill kell on seitse läbi 15 minutit. Tänases saates mõne sõnaga sellest, mis siis tänases saates tajuma hakkab. Tänases hommikuprogrammis. Umbes kell kaheksa 15 kuulete Timo tiineri suu läbi kinouudiseid, tema räägib siis ühest uuest linateosest nädala plaadi. Võtame korraks käsile ja mängime selt ühe muusikapala teile ette, loodetavasti kuigi ma hetkel seda nädalaplaati siin enda ees ei näe, selle koha peal, kus ta peaks hommik olema, aga küllap aja peale üles leiame see raadio kahe toimetuse ei ole ka nii ebanormaalselt suur siis natuke pikemas ilma prognoosis tuleb juttu. Samuti avab oma uksed vanade lemmiklugude rubriik lustikummut umbes kell kaheksa 45. Eesti raadio ennemuistsed jutud arhiivi audiosari on eetris umbes kell kolmveerand 10 ehk siis vahetult enne tänase saate lõppu. Ja tänane saade on alles nii algjärgus selle lõpus televeel mingisugust põhjust rääkida. Ja saade algab meil nagu ikka sellega, et meie käes on värsked ajalehed ja minu käes on Postimehes Postimees oma esikaanel on täna olemas arheoloogiateemadel ja täpsemalt siis Saaremaa laevaleidudest. Arheoloog Jüri Peets alustas tänavu suvel Saaremaal Salmel väljakaevamisi kummutamaks müüti seal asuvast viikingilaevade kalmistust. Elt asemel sattus ta kaks aastat tagasi leitud viikingilaeva kõrval. Sellesse kuulus Salme laev, mis sealt leiti ja mille põhivõi, mille puhul mõeldi tükk aega kestnud seal laeva sees küll olla võisid ju, kus nad võisid küll tulla. Nüüd lisaks sellele kaks aastat tagasi leitud viikingilaevale leiti ootamatult ka üks teine ja veel suurem laev, kui see eelmine viikingilaev oli 11 meetri pikkune, kolm meetrit laia, seal lamas seitse surnud sõdalast, siis nüüd leitud teine laev on võimsam 14 kuni 16 meetrit pikk ja neli meetrit lai. Ka sealt leiti siis sõdalaste surnukehi selle uue, teise laeva seest. Neid on küll seni leitud vaid neli, aga mitu nädalat. Kaevetöid on veel ees. Lähtudes loogikast, et suuremasse laeva maeti rohkem inimesi, Backupeed, siis arheoloog Jüri Peets, et kokku võivad maapõues olla isegi kuni 25 isegi kuni 20 viikingisõdalased põrmud. Arheoloog on ühtlasi kindel, et nii tänavune kui ka kahe suve tagune laeva leid on seotud ühe ja sama sündmusega. Tõenäoliselt oli sealsamas Sõrve kaldal siis toimunud lahing ja nendega laeva puhul, mis sealt siis leiti ja nende laeva matuste puhul oli tegemist siis just nimelt lahingujärgse matusega. Ja esikaanel on Jüri Peets välja. Aga mis te siin nimelt tegelemas ja kaks kolpa anga tema ees siin ilusasti näha. Mõistet sõdalased. Nii Postimehes kirjutab samuti sellest, et Eesti pääses üle noatera kaotusest Fääri saartele. Sellest vastanud rohkem mõtet rääkida ei ole, kuivõrd ainult niipalju, et tõepoolest siis Kaimar Saag oli see mees, kes tõi kastanid tulest välja ja lõi siis Eesti viigivärava peale seda kui Eesti taha jäänud esimesel poolajal. Kaimar Saag lõi viigivärava 90. minutil ehk siis normaalaja viimasel minutil ja 93. minutil kohtuniku määratud lisaminutil juba lõida siis teise värava. Kuigi tegelikult ma peaksin nüüd siin järgi vaatama, kas Raivo on endiselt Aimar saagi jälle eile oli natukene. Ahah, ei, ikkagi teine värav läks lõpuksi Raio piiroja nimel, kuna siis selle puhul Kaimar Saag seda palli ei puudutanudki. Esialgu oli siis ikkagi just nimelt saak pandud selle värava autorina. Kirju, ja ma pean tunnistama, et kuigi minu jaoks on sellised sportmängud kõigest mängud, on mul alati väga hea meel, kui hästi läheb. Nii et palju õnne. Läks hästi läks hästi, aga napilt, aga napilt. Äärtuslikum võita, tõsi küll, jah, tõsi. Postimehes kirjutab veel oma välisküljel sellest, et mitmed Euroopa riigid lammutavad mustlaslaagreid. Kuigi möödunud nädalal Prantsusmaal alanud mustlaslaagrite laiali rajamise kampaania on saanud rohkem rahvusvahelist tähelepanu, teevad sama ka soomlased ja serblased nimelt siis ka nemad ajavad mustlaslaagreid laiali. Soome politseinikud alustasid seda nädalat sellega, et palusid loata telkimise lõpetada Helsingis Finlandia TALO juurde kolinud ja seal puude otsa pesugi kuivama riputanud muslastel. Eelmisel nädalal pidid Soome korrakaitsjad laiali ajama umbes 50 telgiga laagri araabia randas ja Helsingi politsei esindaja miga. Pööri rääkis Helsingin Sanomatele, et enamasti kolivad mustlased laagri minema protestimata aga samas löövad nad selle mõnes teises linna piirkonnas lihtsalt püsti, lagastavad ja hirmutavad ümbruskonna elanike ja nii on mustlaslaagrite laialiajamine muutunud korrakaitsjate iganädalaseks tööülesandeks. Nii et nii Prantsusmaal, aga kui ka Serbia ja samamoodi meie lähinaabrid Soomest, siis on mures. Mures mustlastega ja Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy lubas möödunud kuul hakata teistest riikidest tulnud mustlaste kallal kasutama karmimaid võtteid ja sealhulgas ajada laiali umbes 300 ebaseaduslikult tekkinud laagrid. Oled sa ise kunagi näinud, ühtegi mustas mustlaslaagrit suuremas linnas? Need välja näevad, ma ise olen Itaalias päris palju neid kohanud. Dahlia, vaata neile ka väga lähedal ja sinna sinna neid satub päris palju ja need on tavalised kuskil sildade all niimoodi selliste natukene võib-olla varjatud paikades ja siis seal ümber prügi ringikene ja see on selline päris huvitav koosnenud, sibavad seal ringi ja, ja käivad mööda linna ja ja tavaliselt kerjavad metroode näiteks. Jah, ma ei ole ise Itaalias üleüldse käinudki ja, ja, ja Pariisis, mis on vist kõige suurem linn, kus ma olen viibinud, viibisin ma niivõrd lühikest aega, et mul ei õnnestunud seal peaaegu mitte midagi näha. Eiffeli torni nägin eemalt. Kas me saame nooruke jõuad? Küllap, ja aga õhtuleht on siin minu käes ja juttu sellest, kuidas üks kaubik süttis väga kiirelt põlema, süttis ta maanteel, kuigi tegu oli ikkagi soomlane soomlastele kuuluva kaabikuga, siis selline tibukollast rõõmsat värvi urastama Tallinna-Pärnu maanteel ja paar kilomeetrit enne Ääsmäed lahvatas suure leegiga põlema keset sõitu Mercedes-Benz tüüpi viieaastane masin oli see nii, et ei olnudki väga vana autovõim või kuidagi äkki eriti korrast ära või? Ja kui auto pidama saade oli, siis leekide möll niivõrd tugev, et ei olnud võimalik tulekustutiga seal mitte midagi teha. Kolm meest oli autos sees, üks sai väga tugevalt põletada ja päästjad jõudsid väga kiiresti kohale kaheksa minutiga autori täielikuks vrakiks põlenud. Seal sees oli veel üks mootor, ratas, mis samuti Puka sai. Ja siis väidetakse niimoodi, et kuum ilm suurendab ka tuleohtu. Et. Jah, et tulekolle esiteks maanteekiirusel saab tulekolle nii palju hapnikku, et igasugune algelist paisub sekunditega ja kaubik võis süttida nii summutile või väljalaske kollektor, tilkunud kütusest või õlist või mõnest kärssama läinud juhtmest. Ja siis see võib omakorda muidugi süüdata kapotiall olevat plastdetailid, samamoodi mõjub külm ilm halvasti, kui on väga külmisest, detailid muutuvad ohtlikult rabedaks ja kuuma ilma puhul siis igasugused juhtmed ja kinnitused ja lõdvikud muutuvad jälle liiga pehmeks ja lekke oht kasvab inimesi, siis soovitatakse lihtsalt kapoti alla. Vaat niimoodi nina pista ja vaadata, kas kuskilt lekib või mitte. Olen isegi kuulnud, kusjuures, et täpselt samasugune lugu juhtus ühe minu tuttava tuttavaga, ta millegipärast soomes millegipärast ka Mercedes-Benzi kaubiku ta ei olnud tegelikult ka Aaviksoo oli selline sõiduauto, selline, see hästi väikebussitüüpi. Temal samamoodi lahvatas armatuuri alt leeke ja põhimõttelist läks pool autot lihtsalt sekundiga sekunditega põlema. Et ei tea mis, mis, mis toimub. Ühesõnaga keegi? Nonii, eluohtlikult vigastada ei saanud, nii et härra Naidlase, ehk saab ikkagi terveks, loodetavasti. Vähe sellest, mina olen kuulnud lugusid ka inimestest, kes on täiesti isenesest. Jah, on hakanud nagu selline poltergeist fenomen, olen isegi vaadanud Discovery pealt õhtupimeduses hirmsaid saateid, kuidas keegi istub tugitoolis ja tuhastub sekunditega põlema läheb põlema joon on juhtunud ka asju, kus ta lihtsalt nagu väga kiirelt läheb põlema ja tuhastub, ehk siis on nagu need jäljed on teistmoodi kui tavalise põlengu jäljed, aga noh, need hirmsad lood jätame nüüd tänasel hommikul sinnapaika. Vahepeal kuulame muusikat. Hoopis teistsuguseid lugusid tõepoolest söögi ja Big krae. Kell on seitse, 28, teiega koos Helen ja Madis, jätkame õhtulehest siin maailmarubriigis, nupukene sellest, kuidas Suurbritannia arstid väidavad, et avastasid haiglabakteri, kes immuunkõikidele antibiootikumidele ehk siis tema ei üldsegi ei reageeri sellele, kui kui rohtu antakse vastu rohtu antakse, seni on nakatunud poolsada inimest, bakter eritab ensüümi, mis tungib teiste bakterite sisse, tugevdades nende võimet antibiootikume tõrjuda ja arstid kardavad, et taud levib üle maailma Suurbritanniaga. Sarnaseid juhtumeid on olnud USA-s, Kanadas, Austraalias, Hollandis. Eile muide sattusin lugema ühte pikemat artiklit sellel teemal kus siis väidetavalt seesama bakter on Inglismaale jõudnud just läbi selle, et väga paljud turistid käivad Indias tegemas operatsioone, et oleks odavam ja ilmselt sisuliselt korralikumatest kliinikutes ja sealt on selline bakter leinud või noh, seal selle artikli pealkiri oligi, nii et põhimõtteliselt, et see bakter Indiast on levinud ja ja alates sellest ajast, kui penitsilliin maailmas kasutusele võeti, on need bakterid omavahel seal igasuguseid plaane haudunud vastu ja neid ravimiresistentsed baktereid on, on alati võimalik, et tuleb juurde. Nii et vaatame, mis, mis selles vallas hakkab saama. Kohe on eetris kella poole kaheksaseid uudised. Rahvusringhäälingu uudised Kell sai pool kaheksa, uudistega on stuudios Janek Salme. Kuumia vihmavaene suvi pole lasknud kartulil suureks kasvada, mistõttu võib mõnes Eesti piirkonnas karta kehva saaki. Jätkab meie Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk. Kui vaadata Eestimaad kartulikasvataja pilguga, jääb mulje, et tegemist on suurriigiga sest tänavune kuum suvi on poetanud sademeid väga erinevalt. Jõgevamaa Pajusi valla kartulikasvataja Viivi liias loodab siiski normaalset kartulisaaki. Kui aga vihma juurde ei tule, jääb saak kesiseks. Meil on sademete ka nii kitsi, tänavust aastat tuleb ainult äikesega ja, ja siis ka mitte piisavas koguses. Raplamaa kartulikasvataja Kalle Hamburg ütleb, et sealkandis on põud pisut rohkem kui Jõgevamaal kartulile kurja teinud. Vihmasabinad, mis on käinud neli kuni seitse millimeetrit sademeid, et kartuli jaoks on see ilmselgelt vähe. Siiamaani ei ole vao põhi veel niiskeks saanud, et muld on kuiv. Mida siis kokkuvõtvalt tänavuse kartuliaasta kohta Kalle Hamburg öelda? Et eestlased ei pea makaronid toidule üle minema, kindlasti seda kartulit jätkub eestimaist kartulite rekordaastatel kindlasti oled. Kindlasti on kohti, kus on väga head tingimused. On kohti, kus on jah, tänaseks päevaks juba kartulipealsed ära närtsinud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Tartu kesklinnas tähistatakse täna rahvusvahelist noortepäeva, leia oma tee. Eesti noorteühenduste liit korraldab noortepäev alates 2002.-st aastast, soovides juhtida tähelepanu noorte probleemidele ja suunata ühiskonda noori rohkem väärtustama. Maarja küla avab täna Tartu lõunakeskuses oma poe, kus hakatakse kauplema puuetega inimeste valmistatud käsitööga. Poe juurde kuulub töötuba, kus hakkab igapäevaselt tööle kaks, kolm Maarja külaelaniku. Tallinna tehnikaülikooli küberneetika instituut avab täna rahvusraamatukogus oma 50.-le. Aastapäevale pühendatud näitusenäitus esitab valiku poolesaja aasta jooksul avaldatud monograafiatest toimetatud kogumikust ja teadusajakirjade erinumbritest. USA saatis Pakistani tulvaohvritele appi dessantlaeva pele liu. USA kaitseminister Robert Gatesi ütles, et see mitmekordistab ameeriklaste abikopterite arvu katastroofipiirkonnas. Praegu on tulva ohvreid abistamas kuus. USA kopterite dessantlaeva pardal on neid veel 19. Kes ütles, et tulvadel võivad olla Pakistanile veel palju katastroofilised tagajärjed kui maavärinal, mis laastas Kashmiri mõni aasta tagasi. Pakistani teatel ootab otsene või kaudne kahju 14 miljonit inimest. USA sõjaväetribunal mõistis Osama Bin Ladeni kokala Ibrahim Ahmed Mahmoud alkoosile 14 aastase vanglakaristuse. Bin Ladeni koka ja vahel ka autojuhina tegutsenud 52 aastane alkoosi tunnistas. Eelmisel töötas terrorivõrgustiku al-Qaeda heaks. Alkoosi on pärit Sudaanist. Täna on muutliku pilvisusega ilm, mitmel pool sajab hoovihma ja võib äikest olla. Puhub kagu ja idatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis, sooja tuleb 21 kuni 27 kraadi. Kell on seitse läbi 33 minutit, silmad lahti, hommikuprogramm jätkab, stuudios on Helen Madis. Meil on tõepoolest silmad lahti, muidu me ei näeks lehti lugeda meineks lugeda. Haabersti linnaosa vanema Viktor Vassiljevi soovitust. Hoolitsevat soovitus kõikidele, kes satuvad Harku järve ääres suvitama. Ja ütleb tema, enne kui püksid jalga tõmbate, raputage neid ka lihtne, konkreetne ja üks ei ole vaja niisama raputada, neid on vaja raputada sellepärast et ennast kaitsta riietesse pugenud rästikud täiest. Üks see võiks minu arust raputada ka niisama täiesti rahulikult isegi siis, kui isegi siis, kui rästikud ei oleks jah, just nimelt maikad. Üldse võiksid inimesed ennast rannas rohkem raputada, ma leian enne seda, kui nad, kui nad, kui nad riided selga pannud, kõik võiksid natukenegi hoidistada ennast võib-olla. Ma arvan, see raputamine, see on nagu lihtsalt tervislik, ka iseennast võiks rohkem raputada. Just nimelt see ongi see ongi nagu see hularõngaga Rõnglemine ilma rõngata. Ja seesama rõngas, mida saab osta ka taaskasutuskeskusest, kui meile sellest rääkisime. Uuelt realt. Nojah, see on minu arvamus, mis puudutab järgmiste kuude ilmaprognoosi. Me oleme siin alati rääkinud sellest, milliseks kujuneb järgmise paari päeva ilm, me oleme sellest oma saates rääkinud, on selline oma väikene nurgake, sellel pikemal prognoosil aga räägitud Eesti Päevalehes ka sellest, milliseks kujuneb järgmiste kuude ilm ja see kuu saab vabandust. Need kuud saavad ilmselt olema siis ilma osas tormide rikkad. Erakordselt palav suvi on Läänemere soojaks kütnud ja jahenedes on oodata uusi torme. Niimoodi kirjutab Eesti Päevaleht. Ja siin on siis reporter Mirko ojakivi Tartu Ülikooli füüsikainstituudi õhusaaste modelleerimise vanemteaduri Marko gaasikuga, kes ütleb, et selliseid torme nagu see, mis tabas Eestit läinud pühapäeval on võimalik ette ennustada ja ta räägib siin siis seda, et rahutut ilma on põhjust karta veel mitmeid nädalaid ja septembri lõppu ja oktoobri alguses. Sügistormid võivad sel aastal olla võimsamad kui tavaliselt ja järgmistel nädalatel võib ohtlikum olla ka hingata, sest peale Venemaa metsapõlengutest saastunud õhu võib Läänemere kanti jõuda ka radioaktiivset Tšernobõli tuuma ja ma katastroofis 1986. aastal saastatud metsade põlemisest tekkinud õhku. Ka nende radioaktiivsete osakeste hulk on siiski niivõrd väike, et kiirgustase Eesti kohale ohtlikuks ei tohiks muutuda. Siiski siiski siiski kuna Läänemeri on niivõrd soojaks köetud, kordan veel kord üle, siis selle mereväe jahenedes võib tõesti uusi oleme tulla ja niimoodi just nimelt siis nende keskmisest tavalisest võimsamate sügistormide näol. Kell on seitse läbi 36 minutit. Essa jäisiitja klapior, hään. Kell on seitse läbi ja 40 minutit ja nagu ma aru saan, helen nüüd sa soovid hakata rääkima kodumasinad. Ja vägagi, kas keegi on sulle kunagi niimoodi ukse taha koputama tulnud, midagi müüa tahtnud? Alt uks on lukus, nad ei saa tulla. Küll aga on helistatud ja telefoni teel nii-öelda minu südametunnistusele koputatud ja soovitud, et ma ostaksin ühte või siis teist, peamiselt igasuguseid erinevaid raamatuid. Ahah, no raamatut ei olegi naise kokaraamat ka ju öelda, mis, mis selles halba noh, see võib sobida küll. Miks ma küsin, on sellepärast, et ekspress kirjutab sellest, kuidas 20000 krooniseid tolmuimejad müüvad nagu soojad saiad tõepoolest see firma, kes müügiga tegeleb luks Eesti on lukslukk sees. Lühidalt, miks üks Eesti, väga lihtne konkreetne. Ma pean korraks vahele segama, minu arust on päris huvitav see, kuidas, kuidas see sõnaluks või siis või siis omadussõna seda vaata kasutatud omadussõnana päris palju, varasemal ajal. Ta küll otseselt vist omadussõna ei ole, luksuslik peaks olema see omadussõna, aga see sõnaluks on kuidagi täiesti kadunud sellisest igapäevasest igapäevasest jutust, samas kui ma mäletan, et kui ma olin väike, ma arvan, kuus, seitse eks ole, vene ajal, siis oli lukk sellise sõna, millega iseloomustati kõiki asju, mis olid keskmisest noh, ütleme niimoodi keskmisest ütleme poole lahedam. Vahepeal Lewise superluks, selline umbes samal ajal. Ei, see on nüüd hiljuti olnud, ikkagi, olen isegi superluks. Mul on nii mõnigi asi viimasel super lugu, viimasel ajal kuskil aasta tagasi on sellised perioodid, kus ta kasu küll midagi ma meenutan, aga räägi nüüd tolmuimejate Tasiks. Et tõepoolest nagu masu poleks ollagi, siis mullu müüsid kodust koju käies 72 72 miljoni eest igasuguseid peeneid masinaid, enamjaolt tolmuimejaid. Need Luxi ukselt uksele müüjad ja 72 miljoni eest. Ja tõepoolest seitsme kuni kahe miljoni eest 21000 krooni maksavad siis need tolmuimejad ja mille taga siis peitub selline fenomen? Fenomen peitub selle taga, et nende Need edasi või noh, need nii-öelda need edasimüüjad venekis käivadki ukselt uksele on niivõrd hästi koolitatud, et nad lihtsalt räägivad su pehmeks ja ta lihtsalt vajud sinna ära ja ostadki endale tolmuimeja võib-olla on sul võib-olla tõepoolest on seda ka vaja, sellepärast et väidetavalt ikkagi allergikutele on väga oluline see, mida nad sealt madratsi seest välja tõmbavad, ehtis pool ämbritäit mingi ollus, millest meil pole õrna aimugi. Ja näiteks on siis öeldud, et et tuleb koolitaja sulle koju, ütleb, et kui sa tavalise tolmuimejaga näiteks tund aega töötud on seesama nagu oleksid pakki suitsu järjest ära tõmmanud, sest tavaline tolmuimeja laseb selle tolmu jälle, paiskab sulle õhku tagasi, olen isegi seda kuulnud, et see ei ole niimoodi, et ta imeb selle sinna sisse, kõik, mis sul seal on. See, siis ongi see kogu tolm tolmu oluliselt veelgi. Kui me silmaga ei näe, siis uskuge, seda on veel. Vot, ühesõnaga ühesõnaga, kui ma imen tolmu põrandalt, siis ma tegelikult ei ime tolmu. Tegelikult imede, kes on rohkem selline kunstlik Tavaliselt ma võiksin siis nagu kõik lihtsalt laiali pühkida toa peale. Üldiselt küll jah, et Eestis on juba 21000 peret, vaata kus on naljakas, sama sama number 21000 peret on selle endale hankinud 21000 krooni. See masin maksab, esindajad on tõepoolest väga profid. Ma olen kusjuures jällegi pean vahele segama sellest, kuulnud, et see 21000 krooni ei ole sugugi ainukene siin, ma olen aru saanud, et seda tolmuimejat on võimalik osta ka oluliselt kallimal kujul, kindlasti sellel on mingisuguseid vidinaid just nimelt et selle hind võib mõnel puhul küündida kusagile sinna üle 30000 krooniga. Vabalt, miks mitte ja, ja luks, Eesti on siis lääneliku töökultuuriga müügifirma, kus selliste edendatakse sellist. Sellist tolmuimeja ja muu masinameelsete meeleolu näitab väidetavalt siis selline ülipatriootlik kiindumus. Song on korra väljendunud ka niimoodi, et, et nemad pidasid Peipsi ääres suvepäev ja kõik töötajad tõstsid pilgud Luxi logoga lipu poole ja hüüdsid käsi tõstes 20 korda luks. Ja teenistus tõepoolest siis müügimeestel sõltub täielikult müügist ja see siis motiveerib neid, nad saavad punkte selle eest, kui nad midagi on maha müünud. Ja kui ta nüüd müüd näiteks kuskil viis kuni 10 masinat kuus, siis võid vabalt arvestada kuskil 10000 kroonise netopalgaga, aga erandiks on olnud legend, tarnemüügimees jaakjaak, kes müüs kord kuus üle 70 masina ja teenis siis 240000 krooni. Ja siis need töötajad siis omavahel on motiveeritud mõõtu võtma. Ja väga põnev on see, et see Spirma eelistab värvata müügimehi, kelle pea on nii-öelda tühi nagu jutumärkides, kes võtavad selle luksi brändi kiiresti oma elustiiliks, tavaliselt siis peavad nad olema nooremad mehed, kuna need naised ei jõua neid kaste neid suuri kaistele nii kergelt tassida. Ja need on mitmekümnekilone, kilone, on see esitluskott. Ja siis Neil peaks puuduma kindlad tulevikuplaanid ja need, kes elavad päeva korraga, nemad on eelistatud, ehk siis saab nagu kohe sinna voolu sisse ja siis tuleb vestlusvoorud läbida, siis on eksamid, sa pead kohe põhimõtteliselt minema kellegi ukse taha koputama. Ühe masina maha müüma ja siis noh, seal on erinevad nipid, kuidas siis inimesed ära rääkida, et kuidas nagu mitte anda sellist võimalust Oslost ära öeldes sõbraks saama, ta ära kuulama ja rahast kindlasti tuleb rääkida viimasena. Ja loomulikult on siis ma olen ise seda kuulnud ka, et kelle, kellele kui keegi teab kedagi, kelle juures on käidud, siis on see jutt, kuidas ikkagi madratsites tõmmatakse nii-öelda puhastest madratsites tõmmatakse peotäis surnud rakke välja, siis viib paljud nii-öelda šoki äärele. Ehk siis et sul on kodu puhas, aga ei midagi ja 40 minutiga on võimalik masin maha müüa nii nagu naksti ka nendele, kes nagu väga vihaselt suhtuvad tavaliselt sellesse, sellesse uksele koputamisest ja siis nagu kokkuvõttes mõjub see strateegia eriti hästi, sellepärast et üldine müügikultuur Eestis ei ole kuigi hea ja kontrastina siis see selline treenituse professionaalsus, millega, millega nemad tulevad, avaldab suurt muljet ja selliseid perekondi, kes masu poolt nii väga palju räsitud või siis üldse mitte räsitud ei ole, on ka üsna palju, kellel on ka koduabilised ja, ja muu saavad endale sellist masinat lubada. Ja üldiselt siis Eestis elavad inimesed pidid olema väga suured korraarmastajad ja no loomulikult, kui keegi on juba endale selle masina ostnud, seda sõbrale ikkagi ütleb, et oh, ostsin hea masinaga, ta ei hakka ütlema, oi, ostsin. Ostsin mingi halva vidina, maksime hirmus palju raha, nii et suust suhu see info levib ja tõepoolest sassi läheb. Sellesse usub, see usub. Aga no kui ta ikkagi midagi sellist sealt välja imeb, siis teatavasti midagi ta ikka seal ju rohkem teeb. 21000 krooni eest peaks ta imema absoluutselt juba kõik kõik tulevikus tuppa tekkiva prahi ka enda sisse. Ma arvan, et see võiks olla selline tolmuimeja. Kui kellelgi on see masin, siis ta võiks meile kirjutada meie foorumisse sellest kas see siis tõesti on sedavõrd imeline pill ja kas ta on oma raha väärt või on see lihtsalt ikkagi mingisugune selline selline osav, osav, osav müügimeeste. Ise muidugi arvan, et, et allergikute jaoks võib see olla tõepoolest oluline masin, kui ta töötab seepärast, et need tolmulestad, mis meie ümber siin niimoodi levivad, on just nende jaoks kõige suurem piin. Mõtlemisruumi igatahes on nonii. Kui puu piilub kardina vahelt ja kõrvu, paitavad aafrika trummid kiirelt mööduva töised tunnid ja taas kord leiame paberi tagant kui pastakas käes, kirjutab armastuskirja iga sõna ootamatega. Ja kes arvab, et selles loos pole loogikat kanda. Pillid punuvad pesa. Silmade määratu väiksel tüdrukul kuldse jagu tantsib ilusti, otse. Nii pagana suure päiksetüdrukud hoia, sest armastab ei lahku kunagi mu juure eest ta kurvi teel puhkab, naeratas tsiviilkõrvabastas sosinal. Kuule, tal on sinised silmadel naeratu, väikse tüdruku kuldse juukse. Jaagu tantsib ilusti otse ees, tunnen end pagana suure. Täitsa tüdrukut hoian, sest armastab ei lahku kunagi. Ta kurbidel puhkab, naeratab siin, ei tea, kõrva, vastas. Mul on hetk, mis ainult omale ainus aeg, mis täitsa minu siis, kui valgus tõmmanud koomale, mõtetes jubedalt kino. Neelamis sügavalt enese sisse sees tunnen ma vabadust, laiasaega lootus maha, ootan teda, et hommikul tuleks ta välja. Tal on sinised silmade naeratuus, päiksetüdrukul kuldse juuksejagu, tantsib ilusti otse ees tunneneni palana suurelt väikse tüdrukut hoialisest armastab, mind ei lahku kunagi mul mure eest. Burbidel puhkab naeratus kõrva, vastas sosinal. Tommyboy lõpetab sedavõrd sedavõrd surmavate nootidega oma palav päikesetüdruk, noh, ma kahtlen, ta ise seal muidugi klaverit mängis, aga see ei ole oluline. Sellepärast et muusikaline kujundus on selline, nagu ta on. Ma arvan, et nüüd on paras aeg siirduda sünnime päevade juurde, aga enne seda peab rääkima. Sellest, mis praegu toimus. Helistas üks inimene Lääne-Virumaalt nimega Rein, kes rääkis, et ka temale oli käidud sedasama tolmuimejat pakkumas üks naisterahvas, siis tegemist oli siis tolmuimejaga, mis oli firmak, körvi toodang. Tundub, et Eesti ikkagi müüb sellist luks üks Royal on näiteks üks mudel võib-olla ikkagi midagi konkureerivat. Konkureeriv firma ja ja rei Lääne-Virumaalt, kes siis helistada, rääkis, et tema juures oli see tädi, kes siis oli mitte müügimees müügitädi istunud kolm tundi kokku ja lõpuks, kui ta siis tegi selle pakkumise, siis see hind, villase tädi küsis, oli ei rohkem ega vähem kui 55000 krooni 47000 oli siis masin sinna otsa igasuguseid lisa harjakesed ja muud vidinad, nii et lõpuks tõusis hind päris mõnusale tasemele. Tõsi, tõsi, tõsi, tädi oli lõpuks nõus ka hinnaalandust tegema, 3000 krooni. Aga Reinol oli tegelikult väga hea point seal ta rääkis sellest, et juhul kui tal on tõesti, ütleme, poiss, allergik, eks ole, ta tõmbab oma kodu puhtaks täiesti selle masinaga, selles supervõimelise masinaga igasugustest allergeeni, sest igasugustest asjadest, mis võivad poisile mõjuda, siis põhimõtteliselt on laps nagu mulli sees ja mis saab siis, kui ta läheb kooli? Absoluutselt teine keskkond, absoluutselt teine selline. Kuidas nüüd öelda? Mikroorganismide tase? Seda küll, aga ma olen kuulnud ikkagi rohkem, et see madratsi peituv ongi üks väga suur põhjustaja, kuna öö otsa inimene lamab seal madratsi peal, ta saab seda tunde ja tunde ja tunde, siis on natukene teine kui see, sa lähed mujale üldsegi keskkonda. Patseerima madratsi madratsi teema on ikkagi üleval, vaata inimene ju praktiliselt magab poole oma elust maha ja see on väga oluline kusta magab rahulikult, värske õhk ja värske madrats, aga võib-olla see luks eesti temal nendel lähebki nii hästi, kuna neil on palju odavam kui, kui näiteks kör Körbi esindaja, hotell. Masinavärk, mine sa tea. Raske sedasi on praegusel hetkel igatahes öelda, aga tõepoolest need numbrid, mida nende tolmuimejate eest küsitakse, mina pean ütlema küll, on suhteliselt sellised suhteliselt sellised dramaatilised ja võtame nüüd need sünnipäevad käsile, eks ole. Silmad lahti, sõpradest Orgutes ning Facebook'is on täna sünnipäev minu andmeil. Katrinil ja Kressil, palju õnne teile. Palju õnne, Tiit Hennoste keeleteadlane. Palju õnne. Klaasikunstnik Kai Kiudsoo Värv. Palju õnne, kujur Leena Kuutma, vot kui paneb nagu Lenna kuurmaa sarnane, aga igatahes palju õnne, leina puutma. Palju õnne, fotograaf Egert kamenic ja ka näitleja Larissa Vancova Islankova, kuidas vähendada. Olen Bankova. Oleneb sellest, kuidas on õige. Me ei ole vist kõige suuremad venepäraste nimede hääldamise eksperdid. Aga igatahes palju õnne. Just nimelt, ja kui rääkida sellest, mille poolest on tänane päev ehk siis 12. august oluline, eriline ning ajalooline, siis on juhtunud järgnevad asjad. Et üks muistne Hiina valitseja nimega huvilai üritas hävitada vabandust, üritas vallutada Jaapanit, ajas kokku suure laevastiku ja hakkas jaapani poole oma laevastikuga sõitma aastal 1281, aga enne seda, kui ta kohale jõudis, tuli siis jaapanlast õnnistuseks taifuun ja just nimelt 12. augustil 1281 hävitas terve selle laevastiku ära. Aastal 1851 mees, nagu Isaac Singer õmblusmasina patendi. Tegelikult, mis selle mehe mehe puhul eriti naljakas oli, oli siis see, et ta oli tegelikult väga kirglik näitleja, ta tahtis näidelda, teda see õmblusmasina teema nii väga ei huvitanud ja ta isegi ei väitnud, et tema üldse leiutas õmblusmasina. Tal oli suur näitlemishuvi ja kui ta selle esimese patendi sai, siis esimene patent, mis ta leedulane sai, oli hoopis sellisele masinale, mis puuris puuris kivide sisse auke puuris kaljude sisse auke. Ta sai selle eest tollel ajal täiesti uskumatu summa 200000 dollarit aastal 1839 ja selle kulutas ta sisse peale, et ta oli viis aastat tuuril näitlejast siis hiljem, kui raha otsa sai ja sai hakata muudesse tegelema, siis ta leiutas õmblusmasina. Aga see oli väga laheda, teeb mingisuguse asja ära, selleks, et teha seda, mida sa tegelikult päriselt teha tahad, et sul oleks ressurssi selleks. No tõepoolest aastal 1883 suri Amsterdami loomaaias viimanekvaaga kes on vabandust, väga, ei ole enam mitte keegi sellepärast et nad kõik on surnud, neid ei ole enam, aga kvaga oli üks selline sebraliik ja kvaga. Ta erines tavalisest sõbrast siis selle poolest, et tal oli triibuline, ainult see esiosa, ainult esimesed kaks jalga ja siis nii-öelda noh, võiks ju mõelda, et võiks ju mõelda, et see, mis on tal nagunii-öelda inimese torso, et umbes niimoodi poole peale umbes poole peale oli ta sõbra moodi tagant läks pruuniks. Kuna äkki tal olid pruunid püksid jalas, mida ta oli enne raputanud, et laskis trastikuid välja raputada. Vaat ei oska öelda, igatahes ei saa enam seda ka Kvaagade käest küsida, kuna neid ei ole ja just nimelt 12. augustil 1893 Amsterdamis see viimane nende seast ära suri aastal 2000. Ehk siis täpselt 10 aastat tagasi läks 12. august ajalukku väga kurva sündmusega uppus allveelaev Kursk. Jah aga nimepäev mõtlen põgusalt, palju õnne, Klaara ja Klaarika ehk siis klaarad, Jeklarikad. Suurepärane kell on seitse, läbi 56 minutit, kohe-kohe on eetris kella kaheksaseid. Rahvusringhäälingu uudised. Sinna maale saadab meid ansambel Green Day ja selle loo nimi on vanid, staaemm.