Tere, hea vikerraadio kuulaja rahva teenrid eetris nelja neljandal septembril laupäeval ja siin laua ümber on kohad sisse võtnud Külli-Riin Tigasson, Eesti päevalehest, Peeter Kaldre ETV-st ja Lauri Hussar vikerraadiost. Ja eile õhtul ootasime imet staadionilt palju ei jäänud puudu, et oleksin mägi olnud edukad neljakordse maailmameistri vastu, ainult natukene jäi puudu, aga loodetavasti meie õnnepäev ka. Ükskord saabub. Aga imestama sellel nädalal küll pannud neid väga paljud uudised ja kahjuks enamus neist on otsapidi seotud kas valimiste või poliitiliste erakondadega. Kuidas Mulle tundub, et kas see on normaalne, et vastu valimisi lähevadki poliitsõnumid räigemaks ja, ja see diskussioon selliseks üle pingutatuks ja sageli ka täiesti hüsteeriliseks. No eks see ole loogiline ja seaduspärane küll, et valimisi on ju kombeks nagu natukene ühiskonna piire kompida, et vaadata, et et teatud taluvuspiire testida, et siin võib ilmselt tuua näitena juba kas või sellesama tööandjate manifesti siis vaadata, et kuidas avalikkus ühe või teise sõnumi vastu. Seda kutsutakse ka halliks raamatuks juba, et tal on nii-öelda algses versioonis Allikaanedega. Näited on siin veel, et kas või siin Mart Laari poetatud idee kirjutada põhiseadusesse siis see, et eelarve peab olema tasakaalus ja nii edasi. Selliseid testimisi on siin päris palju olnud. Sel nädalal. Nojah, need on alles, nagu öeldakse võrsed, mis, mis praegu poliitmaastikul toimuvad omavahelisel kemplus ja sellepärast, et valimisteni on ikkagi veel aega ja praegu on september valimised on märtsis. Ma kujutan ette, et mida nädalad ja kuud edasi, seda, seda karmimaks asi läheb. Praegu ei ole veel nagu selliste sellist erakondade vahelist kätši muidugi näited on olemas, aga, aga praegu pakuvad kõneainet rohkem need asjad, mis võivad erakondade sees. Et toimub see ümber rivistumine ja omavaheline arvete klattimine, noh, klassikaline näide. Rahvaliit, mis, mis seal toimub, eks ole või ka sotside leeris, mis seal toimub, et selliste suurte erakondade omavaheline mõõduvõtmine ja omavaheline ka kodarasse loopimine, ehk siis ma mõtlen, et siin kahte suurt Reformierakond ja Keskerakond seda pole veel toimunud. Sotsid leppisid ju ära, sotsid eelmisel pühapäeval volikogus leidsid, et olgu peale, elame sõbralikult edasi, läheme valimistele vastu küll uue juhtkonna valimisega, mis siis, nojaa, aga. Mis toimub uue juhtkonna valimisel, seda me ei tea ja rahvaliit teatab ka, ta on ühtsem kui kunagi varem, aga igast tükist ju mureneb siin kodanik šiisikovi, teatas eile. No see on korvamatu kaotus. Samas kui meil nii-öelda sotside teemast teemast rääkida, siis, siis see on äärmiselt huvitav, et, et et millised nüüd nagu need jõujooned seal erakonna sees tegelikult on välja kujunenud, kindlasti on neid, kes toetavad Jüri Pihli kindlasti on, on neid, kes koonduvad, koonduvad Sven Mikseri selja taha ja kuuga märgid näitavad, on, on mikseri taga siiski erakonna enamus ja sellel põhjusel on sellel nädalal esimesel septembril jõudnud avalikkuse ette ka artikkel, milles siis keskerakondlane Lauri Laasi kirjutab, et kui sotsid Pihli välja vahetavad, siis nad lendavad pealinna koalitsiooni. Ja huvitav on veel selle artikli sünnilugu, et tõenäoliselt oli see erakonna peakorteris kooskõlastatud, sellepärast et selle saatis välja erakonna peasekretär, kes küll ütles seepeale, et Lauri Laasi väljendas selles artiklis puhtalt isiklikku seisukohta, aga artikkel on selles mõttes huvitav, et et Sotse Tallinna koalitsioonis tolereerib või kiidab selles ainult üks lause ja see kõlab selliselt, esimene lause, siis, mida sotsid on Tallinna koalitsioonist võitnud, on üsna selge. Esiteks demonstreeriti Reformierakonnale, et sellele on Keskerakonna näol ka alternatiiv ning sotsid ei löö selle kasutamisel enam risti ette. Ja ülejäänud artikli toon küll pigem meenutab seda, mida Tõnu Trubetsky oma oma intervjuudes kas on ütelnud või mõtet. See nüüd küll need selline naljakas ümber pöörata. Väide, kui me need ikkagi tagasikerimine, siis ega sotsid ei oleks saanud Tallinna koalitsiooni omal vaba tahtel. Sotsid kutsus Tallinna valitsuskoalitsiooni lausa meeli ikkagi Keskerakond ja mitte sotsid, muidugi hea, ka sotsid tahtsid näidata Reformierakonnale, et nad saavad Keskerakonna läbi, aga eelkõige oli ikkagi tegemist Keskerakonna olulise sõnumiga nii Isamaaliidule kui ka Reformierakonnale, et valgete erakondade liit on läbi, et me, kui me tahame võime kangutada sealt tükikese endaga kasuks, nii et see oli nagu Keskerakonna, vaid nii et nii et Lauri Laasi jutt natukene äraspidine selles mõttes, et sotsid ma ütleks, et Tallinna koalitsiooni minekul ei puutunud üldse asjasse. Sotsid on kahtlemata Eestis tegelikult väga raskes olukorras, ilmselt kõige raskemas olukorras parlamendiparteidest. Kui rahvaliit välja arvata, kui rohelisega Koostööpartneri leidmisel just, et ma arvan, rahvaliidul ei ole võib-olla nii keeruline olnud. Et kui parlamendiparteid kui fraktsioon, kui sotsid on, on teinud koostööd minevikus IRL-i Reformierakonnaga, kes on näinud ju teatavasti süüdistatud oma programmiliste ideede reetmises ehkki nad võib-olla on, on ühendanud teatud samad tartlased ja samas nüüd, kuna siis läksid koalitsiooni Keskerakonnaga, siis on jälle Aga ma tahaks teie käest siiski küsida, et mida, selline sõnum võib endaga kaasa tuua sellele sotsiaaldemokraatliku erakonna suurkogul kogule ja nende võimalikule otsusele, sellepärast et kui nüüd on antud ikkagi väga selge signaal, kui Pihli välja vahetate lendate pealinna koalitsioonist siis, siis noh, see on nüüd küll nagu väga selge sõnum, mis, mis on tulnud väljastpoolt ja mis peaks kui mingit osa sotsidest mõtlema panema, et, et milline on ühe või teise sammu tagajärg. No ma arvan, et tõsiseltvõetav erakond ei tohiks lasta teisel erakonnal kaasa rääkida, et kes on nende, kes on nende juht. Ei nõus, küll aga, aga samas samas Keskerakond väljendab siin väga selgelt oma oma hoiakut, et kui Jüri Pihl on pigem soosinud koostööd Keskerakonnaga, siis neile meeldiks Jüri Pihliga ka edaspidi koostööd teha ja nad on nii-öelda oma väga selge tungiva soovituse andnud nüüd ega, ega ega Keskerakond ega ilmaasjata iga moodi, kuidas me vaatame, on neil jüri Pihliga parem koostööd teha, kui, kui on seda teha näiteks Sven Mikseriga. Ja, ja seda ainuüksi põhjusel, et Sven Mikser ise, olles üles kasvanud keskerakonnas, teades partei telgitaguseid ja nii edasi, on kindlasti valimiseelsel perioodil Edgar Savisaarele paljugi keerulisem vastane, kui seda on Jüri Pihl, kes, kes kui ta jätkaks Tallinna abilinnapeana, oleks ikkagi selles diskussioonis Edgar Savisaar alluv, kui, tõsi küll, sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees seetõttu tõenäoliselt väga suur osa diskussioonist jääks üldse olemata. Kui nüüd Sven Mikser saaks erakonna etteotsa, siis oleks olukord pisut teistsugune ja tõenäoliselt oleks võimalik ka sotsidel selles diskussioonis võtta oluliselt krõbedamaid sõnu üles mitte ainult paremini erakondade aadressil, mida me kindlasti hakkame ka kuulma ja ma arvan, et seda teeksid nii Jüri Pihl kui Sven Mikser aga just just ka ka teiselt poolt, sellepärast et et tõenäoliselt nii sotsid kui Keskerakond võistlevad ka mingi ühe valijasegmendi pärast ja seda üsna üsna tõsiselt. Teeb, mida see Lauri Laasi ultimaatum mulle meenutab? Ma arvan, et me täna teeme juttu ka Vene-Gruusia suhetest. Tuletab meelde seda, kuidas Venemaa omaaegne president Vladimir Putin käratas Gruusia presidendile Mihhail Saakašvili peale, et okei. Me oleme nõus aitama kaasa Abhaasia ja Lõuna-Osseetia konflikti lahendamisel. Aga ainult sel juhul, kui te loobute oma NATO ja Euroopa liidu püüdlustest ja tulete Venemaa rüppe tagasi. Selle teema juurde me veel ühe, nii et kindlasti on sotside sees huvitavad ajad ja ja tuleb ka jälgida üsna tähelepanelikult seda, mis toimub Tallinna linna koalitsioonis. Aga nädala peateema on olnud ikkagi Tööandjate manifest ja kui siin oli juttu sellest, et see üllatas või, või tekitas kelleski imestust, siis tõepoolest kulmukaar kerkis paljudel, kui nad olid selle tööandjate manifesti läbi lugenud ja, ja selles pidid olema justkui sõnastatud eesmärgid ja tehtud ettepanekud majanduse arendamiseks järgmise nelja-viie aasta jooksul ja ja justkui nagu üllatas kedagi, aga mina tahaks küll teie käest küsida, et mis siin oli Teie hinnangul üllatavat, minu arvates Tööandjate esinesid selles manifestis kahjuks neile omasel keskpärasel moel ja juttu oli põhiliselt kulude optimeerimist ja pisut ka tootlikkuse tõusust, aga aga, aga, aga sellist pilti ma küll selles manifestis mitte kuidagi ei näinud ja peale selle ma ei näinud ka seda, et, et mis siis nagu nende endi panus saab olema nende nelja aasta jooksul kogu selle olukorra parandamisel. Siin võrdluseks ette Tööandjate eelmise manifesti, mis seal ja aastateks 2007 kuni 2011 ja, ja, ja tegelikult peab tunnistama, et näkkaks manifesti teineteisest nii väga erinevad, et ka seal on juttu sellest osalisest õppemaksust kõrgkoolides, seal on juttu, kui teles vanas manifestis on juttu pensioniea tõusust 67. eluaastani, nagu ka nüüdses manifestis on juttu osalise streigikeelust ja noh, erinevad praeguses manifestis näeb see eelmine manifest ka ette seda, et aastal 2011 peaks olema tulumaks Eestis 14 protsenti, et selline sellisest unistusest on nüüdseks loobutud. Ja noh, kui nad tulid, eile sai eelmise manifesti ka siis tegelikult ma ei mäleta, et avalikkuse reaktsioon oleks olnud nii valuline kui nüüd, ehkki need punktid on, olid paljuski sarnased, et et ilmselt lihtsalt sellel ajal mäletan, et vist Eesti vasakpartei kritiseeris seda tookord, aga seda nüüdset manifesti isegi ajalehte Äripäev oma juhtkirjas ütles, et et Tööandjad vastandavad ennast ülejäänud ühiskonnale, et et ilmselgelt nad võib-olla natukene ala hindasid seda, seda, kuidas ühiskond on ikkagi praeguse kriisi läbi muutunud, et on väga suur vahe, kas sa räägid sellest, et toome kolmandatest riikidest tööjõudu, siis sellel ajal, kui ühiskonnas on 15000 töötut nagu aastal 2007 või sa räägid seda siis, kui on 100000 töötut nagu nüüd et nad ilmselt noh, natukene võib-olla alahindasid seda praegust ühiskondlikku õhustikku. No sel nädalal esines või kommenteeris seda manifesti aktuaalses kaameras TTÜ professor Rainer Kattel, kes ütles samamoodi, et see asi vananenud ja taga manised vähe radikaalne? Ma olen selles mõttes täiesti nõus, et ma oleks tahtnud ka sealt lugeda, et meil on kogu maailma raputanud majanduskriis selja taga. Loodame, et on selja taga. Et kõik analüütikud, teoreetikud räägivad sellest, et majandust tuleb kardinaalselt ümber orienteerida tuleb leida uusi nišše, uusi innovaatilisi alasid, et ma oleks nagu eeldanud seda, et, et Tööandjad kirjutavad selle lahti, et mis on nende nägemus sellest, et milline see Eesti majandusmudel peab olema. Selle asemel räägitakse tõepoolest pensioniea tõusust ja õhukese riigi teooria teooriast jälle järjekordselt, eks ole. Noh just nagu oli ka selles vanas manifestis, et, et ma oleks seda oodanud, et mis on siis nende nägemus, visioon sellest, et milline on see ümberpööratud Eesti majandus, mis peaks nagu tulevikus kriisidega võitlema ja sellega paremini hakkama saada, nagu ta siiamaani sai. See on punkt üks, mis silma hakkas ja hakkas ikka silma see, see vana mantra, mida tööandjad on laulnud kogu aeg, et me peame suhteid parandama Venemaaga. Ja võetakse lausa sõna ju tegelikult poliitilistes küsimustes öeldakse, et on vaja kiiresti ära sõlmida piirilepe. Punkt üks, mis Tööandjate asi on puhas poliitiline küsimus ja punkt kaks, ei ole see ka Eesti taga enam kinni, et seda piirilepet sõlmida. Palun väga, valimised on tulemas, meil on võimalik võimalik tõstatada valimisel seesama küsimus ja erakonnad võivad selle oma programmi kirjutada, et et nad lihtsalt Tartu rahule viitava preambuli osa lükkavad välja ja loodavad siis Venemaa vastu tulelikkusele, et seeläbi ratifitseeritakse piirileppe. See on täiesti võimalik. Nii et jah, puudu jääb ikka visioonist sellest sellest, mida, mida ootaks tööandjatele sinna, no ma eeldan, et sinna on ikkagi meie, meie tööstuse ja majanduse helgemad pead kogunenud, et võiks nagu tulla sealt midagi, aga paraku sellesse manifestist ei tulnud midagi muud kui punane rätik, öeldakse. Tavaline mulle pigem tundub, et sellel meie ettevõtlus organisatsioonil ja ma siiralt loodan, et mitte ettevõtjatel jääb puudu empaatiavõimest. Sellepärast et mulle tundub, et need vennad elaksid nagu kuube ja ei ole üldse näinud seniseid poliitilisi debatte kasvõi selle pensioni ja tõstmise ümber või töölepinguseaduse muutmise osas või või, või noh, ükskõik millises vallas ja kui me hindame seda, hindame seda, seda, seda kirjastiili, siis andke andeks, see on selline keskaegne, no see ei ole, see ei ole minu arvates 20 esimeses sajandis nagu sobilik viis oma oma asju, asju nagu selgitada, et pigem tundub, et kubjas kubjas annab talumehele suunised kätte. No nii ei tehta. Sellepärast ma, ma lubasin ka, et ma natukene lihtsalt korra sirvin ka siin enne saadet saate tutvustuses sirvin Marju Lauristini tänast tänast artiklit, Postimehe lisas arvamuse kultuur, kus ta esitab siis küsimuse, et kas ühiskond on olemas ja noh, loomulikult annab ta vastuse, et ühiskond on olemas, aga aga, aga minu arvates see Tööandjate manifest tegelikult esitab meile küsimuse, et kas, kas ühiskond on olemas, sellepärast et üsna paljud teesid, millega Marju Lauristin alustab oma oma seda küsimust ja sellele küsimusele vastamist tegelikult kajastuvad ka sellest Tööandjate manifestis. Ja üldse, kui me siin praegu ühiskonnast räägime, siis siis kaks nädalat tagasi saatis üks lugupeetud professor pärast rahvateenrite saates saadet ma kirja kirjeldas ka seal oma muret Eesti ühiskonna pärast ja ta ütles väga selgelt, et et millegipärast on Eestis tekkinud arusaam, et majandus ongi ühiskond. Ja see on, see on, see on läbinisti väär, sellepärast et ühiskonnale On palju erinevaid erinevaid muid tahke, millele tuleks samuti keskenduda ja seetõttu ma oleks ka tegelikult selle tööandjate manifesti, et oodanud oluliselt oluliselt põhjalikumat ja kaugeleulatuvate visiooni, et millegipärast osadel on see visioon väga selgelt olemas. Kui me loeme siin kas või Allan Martinsoni intervjuusid, kus ta, kus ta näeb selgelt, et, et millised võiksid olla need perspektiivid, kuidas minna, mida teha siis siis okei, seal võivad olla kattuvusi, tööandjate manifesti ka, aga reaalsus on teine, see lähenemine on teine ja selliseid ärimehi ma tean, on Eestis palju. Kahjuks nende hääl selliselt ei kostu või seda esitate sellise manifesti rollis või vormis. Meenutab mulle natukene omaaegseid NLKP Keskkomitees välja töötatud viisaastaku plaane mis olid paberil küll väga kenad lugeda, aga millel ei olnud reaalsusega ju tegelikult mitte mingisugust pistmist. Ja aga teistmoodi ma, ma esiteks ei ole küsimused selle manifesti esitamise viis paneb mind küll mõtlema, et need mehed ei soovinudki nende ideede ellurakendamist ja, ja see, mida ma siin praegu ütlen, et see ei ole mingi klassiviha vaid vaid oleks tõepoolest soovitud tõsised ettepanekud, siis siis oleks tulnud neid argumenteerida ja võib-olla ka mingisuguse arvamusliider intervjuu läbi esitada ja, ja seejärel jälgida reaktsioone ja siis välja tulla oma seisukohtadega, aga sellised lihtsalt manifestile lajatada ma, ma, ma, ma siiralt ei saa aru, et miks see, miks see oli, miks see oli ja mulle tundub, et see on pigem mahavisatud aeg. Ühe positiivse asja ka ma tooks selle esimese esimese lause, teise lause sellest manifestist. See on ju väga kiiduväärne eesmärk, mida tööandjad tegelikult on tahtnud saavutada, ehk siis, et aastaks 2020 oleks Eesti elatustase 90 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. See on väga kiiduväärne eesmärk. No see on väga küsitav eesmärk, ma arvan. Aga ikkagi ma arvan, et nad ilmselt ikkagi tulid selle manifesti ka nii julgelt välja seetõttu, et need, et see näiteks eelmine manifest aastateks 2007 kuni 2011 et see ei tekitanud ühiskonnas mingit sellist suuremat kriitikut kriitikat toona ja lihtsalt võeti sellest samast vanast manifestist paljud punktide üle kruviti neid kraadi võrra ainult tugev odavamaks ja siis nüüd ollakse muidugi üllatunud, praegune aastal 2010 enam ühiskond neid samu asju nii kergelt, nii kergelt. Leivaliit ei mõelnud ka vähemalt nende endi sõnul mitte midagi halba, kui nad teatasid pressiteates, et, et kahjuks leiva hind tõuseb. Kas telenatuke ei tundu, et see tööandjate manifest on Reformierakonna nägu? Ma lugesin võrdluseks just Parim mäng, kas see ei ole mitte kokkumäng sellepärast, et, et järsku see on kokkumäng tööandjate ja Reformierakonna vahel, et et nende tööandjate ettepanekute valguses hakkab Reformierakonna poliitika paistma juba isegi vasakpoolsena välja, sellepärast et nad ütlevad, et pensioniiga ei tõsta 67. eluaastani ja nii edasi, et et võib-olla siin on teataval määral selline maailmavaateline mäng. Mängu. Jutt kõrvale eile sellele manifestile Reformierakonna programm ja ma tunnistan tõesti, et see paistis sellise suhteliselt vasakpoolse parteiprogrammina selle manifesti ka võrreldes. Aga üle testitakse rahva meelsust selleks, et koostada uus majandusprogramm tulevasteks valimisteks, ma mõtlen Reformierakond. Samas kui me meenutame, siis sellest eelmisest Tööandjate manifestist nendes tsentraalne punkte nii läks, see oli uus tööseadus, et see on praeguseks tegelikult ellu viidud. Peale selle on ju tegelikult selle manifesti seoses arutletud ka selle üle, et see on vesi justkui nagu vasakerakondade veskile, et sellisel juhul vasakerakonnad saavad näidata näpuga nüüd paremerakondadele, et paremerakonnad on juskui oma suunised kätte saanud, et kuidas teie seda, seda arutluskäiku hindate? Milline meil see vasakerakonda? Ma ei tea, et Eestis oleks vasakerakonda elujõulist, meil on kas parempoolsed erakonnad või tsentristlik. Siin praegu vist suurim debatt on alanud just ideed tasulise kõrghariduse tee üle, et et räägitakse, peaks olema siin kõigil osaline õppemaks, öeldakse seal manifestis hea stipendiumide süsteem ja nii edasi. Praegustes oludes, kus Eestis tegelikult juba praegu reaalselt sõltub see kast, kast inimene läheb ülikooli või mitte, ikkagi väga tugeva sellest, kus ta elab, kestan tema vanemad, milline taust neil on. Et see näitab seda, et juba praegu tegelikult majanduslikud olud teatud osale noortest piiravad seda ligipääsu kõrgharidusele, et see kindlasti ilmselt süveneks selle tulemusel. Ja ma tooksin siia kõrvale huvitava näite ka, et selline hoiatav näide, et mitu aastat tagasi viidi ka Saksamaal siis osaline õppemaks ülikoolides. Ja siis sealne valitsus töötas ka välja ühe stipendiumiprogrammi, mille idee oli see, et kaheksa protsenti kõige parematest võidublimatest üliõpilastest hakkavad saama stipendiumeid, millest pool tuleb siis riigi poolt pool tuleb, tuleb erainvestorite siis firmadelt. Ja see on see idee on nüüdseks täiesti läbi kukkunud, kuna see oleks suurendanud väga olulised stipendiumide süsteem, ülikoolide vajadust luua uusi administ, treerimisega seotud ametikoht ja hakata nendelt ettevõtjate stipendiume küsima, mida oleks pidanud tegema ülikoolid ise. Et see on, on kokkuvõttes ei ole eriti õnnestunud. Ma tsiteeriks veel Marju Lauristini tänasest postimehest, kus ta kirjutab, et Eesti puhul paistab silma, et ehkki mitmed hädad on ammu teada, ääremaastumine, rahva halb tervis ja enneaegne vananemine, pikaajaline töötus, joomine, uimastite levik, hariduse ebaühtlane kvaliteet, tervete ühiskonnarühmade tõukamine vaesusesse ja elu Saaremaale ei ole vastavaid poliitikaid kas üldse välja töötatud või nad on olemas, kuid vajalikud reformid jäävad poolikuks või sootuks tegemata siis Kataloonia võrdlen Tööandjate manifest, ega siis mulle tundub, et Tööandjate manifest nagu selle poolega üldse ei ole tegelenud, pigem minu soovitus oleks küll neile et pilti tuleks natukene laiemalt näha, ei saa ainult täiesti silmaklappidega öelda, et et see väga kitsas valdkond nimega majandus ja meie äri on see, millega me tegeleme ja me laiemalt siin millegi muuga ei tegelegi, et võib-olla tuleks natukene natukene laiemalt nendes diskussioonides kas kaasa lüüa või osaleda. Külli-Riin ütles, riik ei ole ainult majandus. Rygel ainult majandusse ja jah, aga aga rahast räägitakse sellegipoolest väga palju ja, ja kui me siin oma juttu juba imestamisest alustasime, siis siis tegelikult imestama ei pane. See, et et järjekordselt on, on suur suur sõda Tallinna all- ja ülalinna või Toompea vahel, et et nüüd siis on suureks diskussiooniks kerkinud Tallinna linnas eelarve ja müügimaksu sisaldumine Tallinna linna eelarves, samas kui riigikogu ei ole selle müügimaksu keelamisega veel kuigi kaugele jõudnud ja riigikogul kuluks veel üks kuu aega kindlasti. Müügimaksu keelustab eelnõu läbisurumiseks samas Tallinna linn on, on nüüd vastu varasemaid aastaid ja vastu seda traditsiooni, mida, mida me oleme näinud, on nüüd hakanud väga usinalt eelarvet koostama ja tõenäoliselt õnnestub neil enne riigikogus eelarvega vastu võtta. Ja sellisel juhul riigil on äärmiselt keeruline Tallinna linnale öelda, et et nad ei saa ka järgmisel aastal müügimaksu võtta, nii et on üsna tõenäoline, et Tallinna linnas kehtib järgmisel aastal samuti müügimaks. No palun väga Tööandjate manifest, kui ma õigesti mäletan, näeb ette sedasama müügimaksu kaotamist. Seal on ka selliseid punkte. See on nüüd küll retooriliselt öeldud, aga, aga kui sa nüüd nad mingi hinnangu annad, siis sellele, et, et kuidas me seda olukorda siin praegu võime, võime analüüsida, et ühelt poolt kui on ette nähtud, et kohalikud omavalitsused võivad kehtestada kohalikke makse, mis siis on, on minu jaoks ikkagi pisut arusaamatu, et miks sellisel juhul kohalikult omavalitsuselt on võetud õigus kasutada või tahetakse võtta õigus kasutada seda instrumenti, nii et, et siin on nagu väga palju selgitamist, mis, mis ei ole jätkuvalt piisavalt arusaadav ja ühelt poolt ma saan aru, miks, miks Tallinna linn seda teeb, sellepärast et kokku kuivanud eelarve tingimustes on vaja ju kuidagi kõik need lubadused, mis on valimistega seoses välja käidud, kuidagi täita ja selleks on, on raha vaja, nii et see müügimaks Tallinna linna poolt vaadatuna on arusaadav. Loomulikult on küsimus selles, kas kõik kulutused on, on põhjendatud või mitte. Ja et minu arust on ka müügimaks Tallinna linna poolt arusaadav, et õiguse kohalikke makse kehtestada annab kohalikule omavalitsusele juba Eesti põhiseadus, mis käsitlesin seda kohalikku omavalitsust mingisuguse riigivõimuga läbikendusena, vaid ikkagi iseseisva demokraatiaüksusena. Aga noh, samas kui me vaatame ka seda, et kuidas ikkagi on, on vähenenud kohalike omavalitsuste rahastamine riigieelarve, olles protsentuaalselt tulumaksu osa, mis omavalitsustele laekub, et siis võib mõista, miks Tallinna linn sellisele teele, ehkki no muidugi kaugemas võttes on ju sellel teisalt mõju tervele Eestile, et kõik need kaupluseketid, kes ei ole kes kuulutasid juba selle idee väljatuleku ajal, et nemad ei jõua erinevaid hindu panna toodetele ja nii edasi. Aga kui me vaatame seda võist võistlust või võidujooksu, et kes jõuab esimesena, siis siis tõenäoliselt linn jääb selles võitluses peale, kuigi on räägitud juba ka sellest, et see eelarveprojekte, mis need on ka linnavolikogu rahanduskomisjonist läbi käinud, noh, nii planku versiooni või nii nii-öelda tühja versiooni, kus ühtegi numbrit ei ole korralikult lahti kirjutatud, ei ole, ei ole sealt veel läbi käinud, aga aga noh, tõenäoliselt on see tingitud sellest kiirustamisest, et saaks ikkagi müügimaksuga müügimaksuga ühele poole ja vähemalt üheks aastaks saaks seda müügimaksu koguda, aga, aga samas noh, me võime ka öelda, et tõenäoliselt linn jääb selles võitluses võitjaks. Aga see võib olla ÜRO, sa võid sellepärast, et sellega antakse muidugi jälle poliitilistel oponentidel suurepärane võimalus rääkida sellest, et kuidas, kuidas linn võtab, võtab jälle mingisuguse osa raha linnakodanike taskust lihtsalt ära ja siin on räägitud sellest, et keskmiselt teeniva linnakodaniku taskust viib see üks protsenti või müügimaksu aastas ära 1000 krooni. Ta on ausalt öeldes siin natuke rakendatud topeltstandardeid, et kui me meenutame seda, kuidas toimus eelmisel aastal käibemaksu tõus toimus kümnekonna päeva jooksul, juuni lõpus võeti vastu väga vähe aega jäi jõustumiseni tõsteti tervelt kaks protsenti üle kogu Eesti siis nagu avalikus neelas üsna rahulikult olla, aga nüüdse Tallinna müügimaks, millest teatati väga palju aega varem, oli aega pikalt ette valmistuda, et see on kuidagi palju rohkem, justkui nüüd avalikkusel hambus miskipärast. Nojah, ma, ma ei oska nüüd sel sel teemal nüüd väga, väga pädevalt teiega siin diskuteerida. Aga kui nüüd natukene naljaga pooleks öelda, siis lisaks müügimaksule on ju Tallinnas kas Tallinna linnaametnikele kehtestatud veel rühmaks mis on altkäemaks. Mida siis usinalt kogutakse linnakodanike taskust, sest alles eile tuli meil teada, et üks Tallinna linna ametnikkond taaskord taas kord vahele jäänud. Pistiseafääriga muide altkäemaks ja pistis. Need on kaks termid, mis aeg-ajalt lähevad segamini võivad kasutatakse ka sünonüümidena. Mind hakkas asi huvitama, võtsin kätte õigekeelsussõnaraamat. Need on kaks täiesti eri asja, muide harimise mõttes lihtsalt, mis on, pistis, pistis on tasu, mille eest ametnik teeb peo, mida ta nagunii teha võiks. Aga altkäemaks on tasu, mille eest ametnik teeb teo, mida ta seaduse järgi ei tohiks teha. Ehk siis ma ei saa aru, mida tegi Vello Lõugas, kas ta võttis või sai pistist või sai altkäemaksu? Ma millegi pärast arvan, et ta sai pistist sest ta tegi seda, mida ta niikuinii oleks võinud teha, ehk siis ilmselt kaasilmselt tagasi, sest tegemist on ikkagi kahtlusega. Kas neid ehitusvabandust liikluskorralduslube, mida ta oma ametikoha tõttu niikuiniipidi tegema, ehk siis ta ilmselt ei võtnud astumata vaid sadistist. Jah, seda kõike selgitab loomulikult kohus, kahtlustus on, on selline, aga aga ma juhiksin tähelepanu siin ühele väga olulisele faktile, et kui siin nüüd on küsitletud ettevõtteid, kes on tänavate sulgemisega seotud või kellel on vaja olnud, et on üks või teine tänav mingi ehitustegevuse tulemusena suletuks vaja kuulutada ja nii edasi, siis nad on, nad, nad on viidanud sellele. Vello Lõugas oli, oli väga norib väga täpne, väga-väga tähelepanelik ametnik, kes leidis üles pisimagi vea selleks, et projekti pidurdada või luba mitte välja anda ja, ja sellepärast oli paljudel ka Vello Lõugas aga probleeme ja siin on isegi välja toonud, et et on ka olnud üks juhtum, ettevõte sai pärast tööde alustamist lõugas osakonnalt umbes 100 100000 krooni eest trahve. See on, see on päris huvitav, et kui sa räägid siin sellest, et, et ta sai pistist, et kuidas nagu seda Vello Lõugas tegevust ühelt poolt kvalifitseerida, et jah, kui ta, kui ta nagunii-öelda kõike tegi seaduse piires, mida ta tõenäoliselt siiski tegi, siis, siis tegu on tegema pistisega nagu sa, nagu sa mainisid. Huvitavam on nüüd see, et mille jaoks see pistis, läks. Ja ajakirjandus on kirjutanud sellest, et tõenäoliselt oli pistise saadud ralli no ja siis veel ka mingisugune summa raha. Vello Lõugas on juba teada-tuntud rallisõitja ammustest aegadest. Pikka aega sõitis aga aga enne viimast rallit Raplas sai ta BMW omanikuks ja hakkas sellega sõitma, tõsi, kaugele ta sellega ei jõudnud. Üheksanda kiiruskatse truubi posti või sillaposti selle autodeni. Loo puhul huvitav ja mis tõenäoliselt muudab, muudab ka pisut keerulisemaks on see, et teades, kuidas autoralli rahastamine toimub, siis sageli toimub see sponsorkorras. Ja, ja ei saa välistada, et, et arutelu hakkab selle üle toimuma, et kas Vello Lõugas sai selle selle sponsorkorras ralli sõitmiseks ehk siis see oli annetada annetus mittetulundusühingule selleks et talle lõugas saaks andeka noorsportlane lõugas, saaks rallit sõita või oli või oli see midagi muud? See on loomulikult siin nii-öelda nagu uurijate välja selgitada, aga päris põnev on selle loo juures veel see, et mäletate, kuidas on Tallinna linnavõim ja ka Keskerakond reageerinud nende varasemate Keskerakonna vabandust, Tallinna võimalike altkäemaksuafääri narrida ja sellega seoses siis siis on need olnud reeglina väga jõulised. On, on, on kuulda olnud, mida asjast arvatakse ja loomulikult on räägitud siin siin nii-öelda vägagi vägagi süüdistavalt ja näpuga näidates kaitsepolitsei peale siis Okase puhul me ei ole seda veel kuulnud. 24 tundi selle uudise ilmumisest on möödas, me ei ole seda, seda uudist veel kuulnud, et keegi oleks öelnud, et keegi oleks midagi midagi. Valesti või ka seadusevastaselt teinud on täielik vaikus ja sellest võib küll järeldada, et Vello Lõugas võistleb tegutseda Tallinna linnavalitsuses täiesti iseseisvalt. Rahastas oma oma rallisõitu just eemalt, nii nagu sa, Peeter ütlesid pistise võtmise moel ja, ja sellisel juhul tõenäoliselt ka linnavõim ei võta tema suhtes mitte mingisugust seisukohta, vaid ütleb, et, et see Vello Lõugas osas langetatakse otsus kohtus. Kuidas see klassikaline uudiste määratlemise teooria ütlebki, et uudis pole mitte see, kui koer hammustab inimest vaid siis, kui inimene hammustab koera. Ehk siis uudis, et järjekordne Tallinna linnaametnik on selle kahtlusega vahele jäänud, ei olnud, vähemalt minu jaoks, ma arvan ka enamiku ajakirjaniku jaoks ei ole mingi uudis. See oli nagu rutiinne rutiinne, mida, mida tuleb meil siin iga kuu sellepärast et ega siis Vello Lõugas pole ju ainus, kui me meenutame siin eelmisi juhtumeid. Praegu on ju õhus veel lõbuse juhtum, samamoodi. Prokuratuur süüdistab teda pistise võtmises. Süüdistus on esitatud Elmar Sepale, keda süüdistatakse siis varguse kihutamises filmi kihutamises lausa altkäemaksu ehk siis pistisevõtmisele ning kohtus Põhja-Tallinnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja Allar Oviir, nii et need, need, neid näitan, on niivõrd palju, et need need ei mõju enam uudisena. Kui sa ütled, et neid näiteid on palju ja, ja kui ja kui otseselt ülemustelt hukkamõistu selliste uurimiste tegude suhtes ei ole tulnud, siis mida pidi Vello Lõugas tegema ühel hetkel Vello Lõugas tõenäoliselt leidiski, et aga, aga nii ongi kombeks ja nii võibki tegutseda. Aga ma tulengi oma alguse jutu juurde tagasi teemat alustasin, et Tallinnas lisaks müügimaksule on kehtestatud veel üks maks, mis ei ole kuskil kirja pandud, see on altkäemaks. Räägime pisut parematest uudistest ka, kuigi kuigi midagi väga roosilist selles loos ei ole. Eelmise nädala lõpus kutsus politsei juhtkond kokku pressikonverentsi, millel siis põhja prefekt Elmar Vaher teatas et ligi üheksa kuud taga otsitud kurikamees on lõpuks tabatud ja tegu oli ühe Tallinna kesklinna restorani kokaga. Näiliselt tagasihoidlik mees isegi pisut romantilised pildid on, on tema suhtlusportaali kontol üleval. Aga, aga samas on, on politseil piisavalt palju tõendeid selleks, et et, et seda meest kahtlustada selles ühe detsembri seal üksteisega eelmise aasta novembrikuus toimunud jõhkras kurikamõrvas. Ma olen kuulnud mitmeid hinnanguid ja siin on mingid isehakanud kriminalistid ka hakanud väitma, et see on justkui nagu juhused. Politsei politseitöö on olnud juhuslikke ainult tänu DNA-le, justkui see asi avastati. Kui on, mida Eesti Ekspress kirjutas selle kuriteo uurimise kohta ja nende materjalide kohta, mis läbi uuriti, siis ma pean ikkagi ütlema, et müts maha nende nende uurijate ees, et nad lõpuks nii kaugele jõudsid, et see mees on tänaseks Rootsi kaardina. Aga no siin on nüüd tegelikult koos väga hea uudis ja natukene keskpärasem uudis. Hea uudis on loomulikult see, et see kurikamõrvar saadi kätte ja hea uudis on see, et politsei selle kurjategija avastas. Mida ju, ma arvan, et väga paljud ka politsei enda ridades ei uskunud enam. Võib-olla siin Koit Pikaro, Ki legendaarne Arne ekspolitseinik on avaldanud arvamust, et tema seda ei uskunud ja avaldas ka tunnustus politsei tööle. See on nagu, nagu väga hea, väga hea asi, aga natuke keskpärane on see viis, kuidas politsei sellest kurikamõrvari tabamisest avalikkust teavitas. Pühapäeval aeti siis kokku pressiga variant, kus siis räägiti pikalt-laialt sellest, et on saadud kätte üks mees kes on tunnistanud omasse Lootust Snelli tiigi ääres toimunud kuriteoga. No igaüks, kes televiisorit vaatas, pressikonverentsi jälgis, oleks tahtnud teada, kas kurikamõrvari kätte saadud või et politsei sele välja ütleks, ei. Räägiti mehest, kes on tunnistanud oma seotust. Ja järgmistel päevadel siis ajakirjandus hakkas välja kaevama taevas välja selle mehe nime kaevas välja tema töökoha kõik see, kus ta oli suhtlusportaali riputanud oma arvamuse sõnana, glasniki portaali ja nii edasi. Et selle oleks võinud tegelikult ju politsei pressikonverentsil välja öelda. Oleks nagu takistanud enam mitte kuidagi seda juurdus. Piirini oleks minu arvates võinud sellega minna, kas oleks siis pidanud politsei ütlema, seal täisnime töökoha? Aga Vello Lõugas mulle öeldi, täisnimi, töökoht, kõik, ja kõik asjad samas uurimine alles käib, on need, need, need kriminaalasjad on, on, on ühesuguses, uurimisfaasis ehk kriminaalasi on algatatud, kahtlustus on esitatud. Need teod on siiski mõnevõrra erinevas kategoorias, ma julgeks öelda, Vello Lõugas on niigi olnud ikkagi olles linnaametnik teatud mõttes avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all olev isik aga sele kurikamõrvari lugu, et jah, et ka minul on tegelikult hea meel, kui need politsei tõesti selle kätte sai, et et ma arvan, et siin paljud inimesed tõesti olid lootuse kaotanud, et, et kas, et kas asi kunagi laheneb või ei, ja inimesed mõtlesid, et meie kuskil meie seos, sa ei tea kunagi, mina sulle tuleb tänaval vastu selline selliseid tegusid toimepannud inimene. Et loomulikult, ma arvan, inimesed tunnevad kergendust selles suhtes. Aga noh, minu jaoks natukene ikkagi mõnevõrra hirmutav see, kui, kui, millisel määral ikkagi jõuti selle isiku identifitseerimiseni avalikkuses. Et alguses oli nii, et öeldi, lihtsalt eesnimi Vjatšeslav, siis tuli korraga Vjatšeslav tee, räägiti ühes Tallinna tundmatuks jääda soovivat restoranist, siis oli teada juba restorani nimi avalikkusele. Et jah, et ilmselt siin, kui teil on internetiajastul, on ka siin ühele või teisele ametkonnal ka keeruline pidurdada informatsiooni levikut, et ka inimesed hakkavad juba siis internetis tegema foorumites kuskil järeldusi, et oi, et meil siin töötas selline inimene, tema võeti kinni, et on tema ja siis ajakirjanikud saavad sellele omakorda jälile. Aga seda ma ütlesingi, et seda oleks võinud, politsei välja ei ole, ometi oleks pidanud taipama, et ajakirjandus hakkab seda uurima. Avalikkus hakkab seda tuvastama, et kes see mees on, kui visatakse selline tavapärane salapärane nime eesnime nimega inimene välja, eks ole, et noh, loomulikult hakatakse uurima, näiteks toome näiteks siin mäe tänava kuulus pommipanija, see oli kogu aeg, meil, avalikkuse eesnimi oli teada, nägu oli teada, mingeid probleeme ei olnud, et miks selline noh, nagu selline salatsemine minu meelest selle esimestel päevadel oli natukene. Ma pisut natukene vahetaks siinkohal seda teemat küll jääks, jääks selle kurikamehe juurde edasi, et ma olen lugenud ka mitmeid hinnanguid selle kohta, et et sellest kirjutas ka endine kõrge politseinik Andres Anvelt. Ja ja kirjutas. Ta ta pigem siis sellest, et ka netiavarustes on mingid niidiotsad, mingid lausekatked, mis peaks justkui midagi ütlema ja, ja me oleme ka väga paljude teiste kuritegude puhul tegelikult eriti just koolitulistamiste ja kõige muu muude puhul ju juba varem kuulnud sellest, et netis justkui midagi on, et inimene siiski jätab, jätab selle teogas või järel midagi sinna tõenäoliselt süümepiinast või millestki tingituna ja küsimus on nüüd lihtsalt selles, et et kuidas neid lausekatkeid leida ja et kas on üldse võimalik neti avarustelt midagi kätte saada, aga mulle tundub, et see on pigem ikkagi ulme kui olme, sellepärast et et netist midagi kätte saada ja vaadata, mida nad keegi suhtlusportaalis isenda kohta kirjutab või, või millist, millist mõttekäiku välja käib, et see, see on ikkagi nagu, nagu väga-väga libe tee siin siin tõenäoliselt sellist põhjapanevat süsteemi kuidagi välja töötada ei ole võimalik. Ja on ka küsimus, et kuidas neid asju tõlgendada, et üks ja sama lause võib erinevatel viisidel öelduna erineva pilguga öelduna erinevas kontekstis tähendada sadu erinevaid asju et mina oleksin natuke võib-olla ettevaatlik selle koha pealt, aga seoses kurikamäega mul on, mul oli ka ikkagi väga imelik jälgida seda, kuidas, kuidas aga hakati siis nüüd meedias tegema temast niisugust täielikku psühholoogilist portreed, et siin Koit Pikaro teatas, et kurikamees oli selline inimene, kes oleks rünnanud ainult naisjustkui, ta oleks teinud talle siis mingisuguse põhjaliku psühhiaatrilise psühholoogilise ekspertiisi, et kuidagi kummaliseks läks asi vahepeal. No aga see on tegelikult igal pool niimoodi, võtame kas või need jogela koolitulistamised või, või, või mis iganes sellised suuremad kuriteod siis täpselt samamoodi hakkab see info ilmuma täpselt samamoodi avaldatakse arvamust, pannakse kokku profiile, eks ole, noh see on, see on nagu ülemaailmne asi, et siin nagu mingit jalgratast ju ei ole, ka leidub. Koolitulistamise puhul saadakse kätte inimene, tal on suitsev püss käes, eks ole, piltlikult või lausa otse öeldes, aga antud juhul ikkagi oli, oli, oli tegu teoga või tegi kurjategijaga, keda ei tabatud ikkagi sündmuspaigalt, vaid tabati hiljem erinevate niitide erinevate tunnistuste analüüsiti kokkuviimise teel. Et noh, on ju olnud maailmas ka varasemast ajast selliseid kogemusi, näiteks kas või Ameerika ühendriikidest, kus on inimesi mõistetud surma justkui väga kindlate tõendite alusel, hiljem on tulnud välja, et see ei ole nii et noh, ma usun küll Eesti Eesti politseisse, aga sellegipoolest, et peaks olema nagu ettevaatlik teated juhtunud. Pisut on selle kogu loo juures arutletud ka selle üle miljoneid, milline on ikkagi meie kriminaaluurimise võimekus ja kas kunagine kriminaalpolitsei laiali löömine ja uurimise suunamine prefektuuride saan ennast õigustanud või mitte. Praegu me võime öelda, et, et see uurimine oli, oli Kvaliteetne, kurikamees on tabatud ja jääme ootama siis kohtuprotsessi ja seda, millised tõendid või, või milline informatsioon veel seal välja võiks tulla, aga sellel nädalal tekitas väga palju vastukaja ka üks film ja ei juhtu just sageli, et Eesti televisiooni esmaspäeva õhtune dokumentaalfilm tekitab. On nad nii palju vastukaja või, või tekitab inimestes nii palju emotsioone või, või küsimusi või annab ka vastuse, et tegu oli siis Andreina krossovi, filmi, Ruski eurooki või roki Ruskeergudes Petroiga. Vene õppetunni vene õppetunnid eesti keeles ja rääkis Gruusia sõjast ja sellest milline see vene poolt antud õppetund siis Gruusia riigile ja rahvale kaks aastat tagasi augustikuus oli. Huvitav on see, et see film on võitnud ju rahvusvahelistel filmikonkurssidel mitmeid auhindu, aga Eesti televisiooni tõepoolest esmaspäeval siis esimene televisioon, kus seda, seda dokfilmi näidata ja mõistagi tekitas ta väga suurt vastukaja ka meie valitsusringkondades, kes tundsid väga elavat huvi selle, selle selle filmi vastu, et seda, seda filmi levitada ka Euroopa liidus näiteks Euroopa Liidu saadikute seas. Aga noh, tõepoolest noh, ma olen nagu alati arvanud, et kui kui vene inimene, kellel on nagu öeldakse, mõistus ja süda õiges kohas kirjutab oma riigi olukorrast, siis karmimad ja õiglasemad realistlikumad hinnangud annab otsida, mitte ükski Lääne-analüütik sellist analüüsi teha ei saa. Et see film nüüd tõestas kõigile väga kujukalt uuriva ajakirjanduse tipptasemel, ma olen nõus, sellega tõestas kujukalt seda, missuguseid võltsinguid valetamisi sahkerdamis filmikaadrite nutamisi kasutas Venemaa selleks, et õigustada oma kallaletungi. Film ütles väga selgelt, Gruusia ja läänemaailm kaotasid propagandasõda väga selgelt-Venemaale. Jah, loomulikult kaotasid Venemaale ja kõige-kõige nagu keskpärase või kõige kehvem selle asja juures oli see, et selles filmis ka näidati kaadreid näiteks Putini esinemisest prantsuse televisioonis, kus tuntud prantsuse saatejuht sisuliselt läks Putini õnge noogutas talle kaasa, oli kõigega nõus, mida Putin rääkis seal 2000-st tsiviilohvrist, mis on langenud gruusia sõjaväelaste käe läbi. Film tõestas ära, et selliseid ohvrikule olemaski. Ja, ja nõnda edasi ja noh, kui sellest, noh muidugi me ei saa sellest vene ja Gruusia suhete kadalipust väga palju siin rääkida, aga aga see Lääne sinisilmne suhtumine võib-olla tänu sellele filmile, see film jõuab õigetesse kätesse ja õigete silmadeta. Võib-olla natukene muutub. Ja ma siiralt loodan, et ka need inimesed, kes Eestis rääkisid kaks aastat tagasi sellest, et kuidas Gruusia tulistas rahumeelseid elanikke kraad rakettidega ja kuidas, kuidas Eesti ajakirjandus ei ole seda piisavalt adekvaatselt kajastanud, et ka need inimesed mõtlevad pisut järelde ja sellel nädalal sattus minu kätte üks huvitav raamat nimelt on siis Bill Clintoni ajal USA välisministeeriumis väga kõrge ametnikuna Ida-Euroopa Ida-Euroopaga tegeleva ametnikuna töötanud Ronald Asmus, kes nüüd on ühe brüsseli Ta koja või pink tanki juures tööl ja kirjutanud raamatu gruusia raamatust kirjutab Ronald Asmus sedasama ette. See pilt kraad rakettidest, mida gruusia sõja puhul ikka ja jälle näidatakse. Te oli, oli tõepoolest küll jah, gruusia tuli, aga see oli Gruusia tuli Vene tankikolonnide vastu, mis siis väljusid roki tunnelisest ja sisenesid Chinvaali linna ühel hetkel, et, et see oli ikkagi otseselt sõjaline operatsioon sõjalise vaenlase vastu. Ron Asmus on tõepoolest üks üks väga-väga terava mõistusega Donice king, tanker või mõtleja olnud juba juba ka väga kaua aega ja ja tema raamat tema raamatu põhipõhiline raamat on ikkagi just suunatud selle lääneriikide suhtumise vastu, kuidas lääneriigid sisuliselt sõja maha magasid, kuidas nad ei teinud, tahtnud teha midagi selle sõja ärahoidmiseks, kuidas nad uskusid Venemaad, kuidas nad kahtlustasid kruusi ette, kuidas Gruusia jäigi sisuliselt sundseisu ja, ja läks selle konfliktiga kaasa. Aga tõepoolest, nii see Ron Asmus raamat, ane krosso film peaks ka Eesti mõningatele inimestele, kes arvavad, et nad tegelevad lähispoliitikaga näiteks riigikogu väliskomisjonis kõrgel kohal olevad inimesed on, on siin alles hiljaaegu öelnud, et ärme ruttame sündmustest ette, ärme võtame seisukohti, me ei tea, kes selle algatas. Nii et lavaka ava avavad nii film kui raamat ka nende silmi. Sadade peale jutt läks siis. Siis sellel nädalal on meile korduvalt ja väga valusa moel meelde tuletama, kannastan Afganistani ja täna kell 10 saadeti Kaarli kirikust viimsele teele siis nooremseersant Herdis ikka ja eile maeti Aare Viirmaa, kes oli Afganistanis kaotanud oma mõlemad jalad ja kes ei leidnud ühel hetkel jõudu edasi elamiseks. Need mõlemad väga traagilised sündmused on, on ajakirjanduses tekitanud palju vastukaja ja on esitatud ka küsimusi selle kohta, et kas kas sellel teisel puhul on riigijuhtide reaktsioon olnud ikkagi piisavalt adekvaatne, kui me ütleme. Et üks hukkus kangelasena ja teise puhul oli kõige esimene kaastunud avaldaja, mitte Eesti vabariigi kaitseminister või, või president, vaid USA suursaadik. Nojah, aga mis me siis nagu sellest peaksime järeldama, sellepärast et ma nagu tänastes lehtedes on jälle teistpidine sõnum, kuidas üks üks mees, kes ka Afganistanis oma jala kaotas lähed missioonile tagasi. Nii et raske seisukohta võtta, kas, kas Eesti riik on vähe või palju tegelenud nende nende poistega, kes on saanud sõjas vigastada ja on siin ravil võib-olla tõesti see psühholoogiline abi ja, ja see järje peale aitamine on puudulik, aga ma olen isiklikult, ma olen, ma olen olnud haapsalu loogilises taastusravikeskuses ja ma olen näinud neid poisse, kes seal kes seal on, kes on vigastatud ja nad saavad seal väga head ravi tegelikult ja nad on noh igatahes kätes ütleme niimoodi. Ma ei oska hinnata seda süsteemi laiemalt. Kuidas see süsteem töötab, aga pisteliselt tähelepanekud väga mustades värvides seda asja ei näe. Küsimus on selles ka, et kuidas nad, milliste Abinud pärast edasi saavad, et et. Ma arvan nagu seda, seda tüüpi igastus on kindlasti inimesele tohutu, tohutu psüühiline koorem on sellega leppida ja eriti kui sellega kaasnevad need ütleme nii-öelda sõja sõjamälestused, et see kõik kombinatsioonid olid ikka päris päris keeruline olla. Sellised inimesed vajavad kindlasti väga põhjaliku ja head abi. Aga see küsimus rehabilitatsiooni kohta ikkagi jääb ja kui siin oli natukene netiavarustest, siis siis ühel või teisel moel on avalikkuses pisut räägitud ka sellest, et, et mees ise imestas Facebookis veel siin alles hiljaaegu, et ta veel üldse elus on, et et mõneti ruumid väga katkendlikud sõnumeid, mida ta oma oma kontole suhtlusportaalis üles riputas, viitasid küll pigem sellele, et oli vaja abi ja üsna üsna üsna kohest abi. Et, et ka see on tegelikult nii-öelda selle selle loo puhul üks üks tahk ja pisut on, on, on muidugi arutletud ka selle üle, et see, see kriitika kodumaal ja kuna nad ikkagi suhtlevad interneti vahendusel koduga ja ka seal Afganistanis ja, ja on on väga-väga kindlasti huvitatud sellest, mis koha peal toimub, siis siis ka see Araabia sageli üsna jõhker kriitika kodumaal võib ka, võib ka mõjuda täiesti täiesti halva valt meie meie Afganistanis teenivate sõdurite moraalile, nii et, et see on kindlasti ka üks koht, kus tuleks nagu tõsiselt mõelda, et et selle asemel, et siin sappi ja, ja mürki pritsida kõikvõimalikes kommentaariumites pisut pisut ka laiemalt seda pilti näha. Ja see on täiesti tohutu erinevus nende nii-öelda vanaaegsete sõdadega, kui sõjas oli, oli terve rahvas terve riik ja siis inimesi, kes tulid tagasi, käsitleti kangelastena vähem, kui me räägime siin näiteks vabadussõjast, et et nüüd on need missioonid kuskil kaugel ära, nendel puudub rahva enamuse toetus. Alati ja see on hoopis teine asjate tuled tagasi, sul on mingi lugu ja mida tegelikult su kodumaa nagu keegi eriti ei mõista, et inimestele võõraste on kauge nad ei saa aru, et kuidas te neid puudutab. Ei ole nii-öelda nagu ütleksite, teades, et seda ühist jagatud narratiivi, siis sa oled üksinda eriti koledad veel seal viga saanud mingi suure trauma saanud siis tunnebki ennast võib-olla väga isoleerituna väga üksinda kõrvale. Nii nii see on ja ja nende üsna tõsiste nootidega tänase saate lõpetame. Tänase rahva teenrid olid Pille-Riin Tigasson, Peeter Kaldre ja Lauri Hussar.