Kell sai kuus Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte tänastest sündmustest meile mujal. Mina olen Indrek Kiisler. Uudisteagentuuri BNS-i ja Uuringukeskuse Faktumi telefoniküsitlus näitas, et 59 senti Eesti elanikest suhtub positiivselt president Arnold Rüütli teiseks ametiajaks kandideerimise. Riigikogu esimees Ene Ergma kutsus taas üles balti assamblee reformimisel. Ta soovib luua gruppimis, esitab reformikava selle aasta novembris. Kaks Tallinna politseijuhti said üheksandal mail Tõnismäel pronkssõduri valveta jätmise eest karistada. Usbekistani võimud vahistasid inimõigusaktivisti, kes andis tunnistusi Joani rahutuste mahasurumise kohta. Jaapani suhete komistuskiviks on kujunemas Jazukooni pühamu, kus jaapani poliitikud käima taustamas teises maailmasõjas hukkunud jaapani sõdureid. Sotsiaalministeerium saab edaspidi nõudele lapsendajalt lapsega kohtumist, enne kui kohus lapsendamisotsuse teeb. Samuti hakatakse lapsendajaid tulevikus koolitama. Tartu raudteekomisjon soovitab raudtee, tolli ja piiriprotseduurid linnast välja viia, et raudtee liiklus häiriks linna elanikke vähem. Eesti Kunstnike Liidu juhi Elkeni hinnangul on Tauno Kangro Kalevipoja kuju plagiaat kalju Reiteli Suure Tõllu kujust. Kangro lükkas süüdistuse tagasi, väites, et tegemist on raha ja võimutüliga. Eesti keeles. Ilmus Eino Suitsu kirjutatud raamat soome, tuntud kirjaniku Eino Leino elust, kus on üksikasjalik kirjeldus leina eesti külaskäigust, mis toimus 1921. aastal. Täna sündis selle kevade soojarekord, läheb ilm meil tunduvalt jahedamaks. Õhtul öösel sajab vihma ning on äikest, homme päeval on aga sademeteta ilm. Sooja tuleb homme ainult 15 kuni 20 kraadi. Justiitsministeeriumis tutvustati täna uut perekonnaseaduseelnõu, jätkab Birgit Itse. Eestis praegu kehtiva perekonnaseaduse põhimõtted on peaaegu pool sajandit vanad, ütles justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Kai Kullerkupp. Meil kehtib küll perekonnaseadus, mis on vastu loetud aastal 1995 kuid selle väljatöötamisel ei toimunud mingit sellist ulatuslikku arutelu ja, ja ei tehtud eriti palju sisulisi muudatusi võrreldes sellega, mis kehtis enne Eesti taasiseseisvumist. Kõige suuremad muutused on seotud abielu sõlmimise ja varaõigusega. Kui praegu on abielu jooksul soetatud ühisvara ning tehingute jaoks vaja mõlema nõusolekut siis uue seaduse kohaselt on abielu jooksul soetatud vara kas kummagi abikaasa ainuomand või kaasomandus. Lahutuse korral tehakse selgeks, kui palju on mõlema abikaasa varaline seis abielu kestel muutunud kummalgi abiga. Sul on õigus poolele kokku soetatud varast. Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist Signe Riisalo tõdes, et lapsendamise osas on samuti palju sisulisi muutusi. Laps ja lapsendaja peavad enne kohtuotsuse tegemist olema omavahel tutvunud, omavahel kohtunud? Jah, ta on olnud nii, kui me räägime siseriigi, post lapsendamisest, rahvusvahelist lapsendamist. On olnud juhtumeid, kus lapsendaja on tulnud alles kohtuotsuse jõustumise järel lapsele järgi. Teine On lapsendajate koolitamine või ettevalmistamine. Selleks ei olnud meil seadusest tulenevalt õigus, me ei saanud öelda lapsendaja, enne, kui me lubame sul kohtusse minna ja anname oma positiivse soovituse sulle kaasa, pead sa läbima hallituse või ettevalmistuse. Selle koolituse väga sisuline eesmärk on panna inimene analüüsima iseennast ja oma perekonna ressursse lapse kasvatamisel et jõuda ise järeldusele, kas ta tegelikult on ka küps lapsendamiseks. Uuendus on seegi, et uue seaduse jõustumisel on ka lapsendamise saladust paremini kaitstud ehk siis bioloogiliste vanemate andmed jäävad kasuvanematele kätte saamatuteks. Uus seadus keelab ka lapse ära andmise otsuse tegemise enne lapse sündi ja vahetult pärast seda. Kai Kullerkupp rõhutas veel, et elatisraha määramisel hakatakse edaspidi arvestama eelkõige ülalpeetava vajadusi. Vanemalt võidakse elatist mitte välja mõista kui vanema varaline seisund seda ei võimalda siis eelnõud, et vahet nii-öelda üldise ülalpidamiskohustuse ja siis vanema ja alaealised lapse vahelise ülalpidamiskohustuse vahel. Kui vanemal on kuus pidada üleval oma alalist last, siis vaata, seal peab ta ka omaenda väljaminekuid kärpima, selleks et võimaldada oma alaealisele lapsele siis kohane toimimine. Uus perekonnaseaduseelnõu on praeguseks saadetud kooskõlastusringile. Ametiühingute keskliit seab 2006. aasta alampalga läbirääkimistel sihiks 3100 kroonise alampalga, 3100 krooni on meie algpositsioon, sellist alampalka soovime saavutada, ütles keskliidu esimees Harri Taliga. Ma arvan, et see on realistlik summa, ehkki läbirääkimistel Ottamatuga teatud kauplemisruum kinnitas ta. Üleriigiliselt alampalga läbirääkimised ametiühingud ja Tööandjate keskliidu vahel algavad tõenäoliselt juunikuus. Tööandjate sõnul on aga 3100 kroonine alampalk üle pingutatud. Praegune alampalk on teatavasti 2690 krooni kuus. BNS-i ja Faktumi eelmise nädala lõpus korraldatud telefoniküsitlus näitas, et inimesed pooldavad president Arnold Rüütli kandideerimist teiseks ametiajaks 2006. aastal. Rüütel ise on lubanud oma otsuse teha järgmisel aastal. Kindlalt toetas Rüütli kandideerimist teiseks ametiajaks 15 protsenti küsitletutest ning 44-l protsendil poleks midagi tema teistkordse kandideerimise vastu. Seega suhtuks praeguse presidendi uuesti kandideerimise positiivselt tervelt 59 protsenti küsitletutest. Samas leidis peaaegu neljandik küsitletud protest, et Rüütel ei tohiks kindlasti teist korda kandideerida ja 16-le protsendile see eriti ei meeldiks see kamm presidendi jätkamise suhtes negatiivselt häälestatud umbes 40 protsenti küsitletutest. Idee panna Tallinna lahte Kalevipoja kuju on seitse aastat vana. Tänane Postimees aga kirjutas, et Kunstnike liit saatis Tallinna linnavalitsusele kirja, milles protesteeritakse plaani vastu panna Tallinna lahte skulptor Tauno Kangro kavandatud hiiglaslik Kalevipoja kuju. Teemat jätkab Birgit Itse. Ettepaneku idee teoks teha tegi Tauno Kangro sõnul talle linnavalitsus. Mingit konkreetset lubadust pole talle siiski antud ega kokkulepet sõlmitud. Ideed korraldada. Avalik konkurss peab kunstnik siiski naeruväärseks. See on täpselt niimoodi, et keegi mõtleb mõne asja välja ja pärast teeme selle peale, kes selle asja nagu autoriks saab, teeme konkursi, see on demagoogia ja veenan autostusega ka konkreetselt seotud, et seda kalevipoega võid panna üles või mitte panna. Ja ma olen täiesti nõus, et üks skulptuur ei saa kunagi kõigile meeldida. Eesti Kunstnike Liidu juht Jaan Elken nendib, et Kangro Kalevipoja kuju puhul on tegemist tõesti intellektuaalse omandiküsimusega. Minu ees on praegu üks, kaheksakümnendatel aastatel kaljureiterib teostatud Suur Tõll. Sirje Helme, kes on kunstiteadlane ja Kalju Reiter tütar, ütles kohe, et see on tema isa tehtud töö, kas niuke teri, vaatajaid tuletis või plagiaat, et selles mõttes on see tõesti intellektuaalset omandit puudutav ja sellel asjal on võimalik des juriidiline käik anda. Tänases Postimehes on väide, et soovite konkursil kunsti asjatundjatel poleks pärast häbi. Kas Tauno Kangro senised tööd on andnud põhjust kunsti asjatundjatele häbenemiseks? Küsige kunstiteadlaste seisukohti. No kui te niimoodi väidete, siis teil peaks sellel mingi alus olema. Tauno Kangro No see on naeruväärne, et ma olen seda kogu aeg rääkinud, et sümbol, kus jõudnud ilma otsa, leidis Kalevipoeg, et kodu on kõik see parem paik ilma peal ja tuli oma meestega koju tagasi. Ma ei ole lihtsalt illustreerinud ühte kohta kalevipojast, vaid teinud üldisema kujude. Minu arvates on see võimu küsimus, tähendab röntgen tahab ise otsustada raha ja tahab seda võimu, mida Tallinna linnavalitsuse viis, eks ole. Olen ise kunstnike liidu liige ja oled nagu üllatunud. Veel kord Jaan Elken kiri juhib põhiliselt tähelepanu sellele, et poliitiline kokkulepe eelneb järjele inimeste hinnangule, pole toimunud, avalikku konkurssi pole toimunud, planeerimisvõistlust pole toimunud, sellist nagu sihttellimust ei ole olnud, on, on olnud selline üldine poliitiline otsuseid. Me teeme ja toonased sellelt Kultorilt nii tavaliselt tsiviliseeritud riigis käituta. Tallinna abilinnapea Jüri Ratas kinnitas aga, et aruteluga on sündmustest ette rutatud. Ega tänasel hetkel ei räägita sellest, kuidas Kalevipoja kuju Tallinna lahte püstitada, kas konkursi teel või mitte. Me räägime praegusel hetkel lähteülesandest ja lähtetingimustest koos. Eelnõu projekt on linnavalitsuse poolt heaks kiidetud. Projekti sisu on siis see Tallinna linna rajada Kalevipoja kuju Tallinna lahte ning küsida tehnilisi tingimusi ja nõusolekut kolmelt ministeeriumilt Tallinna lahte või mitte. Tallinna linna haldusterritoorium, vaid selle valitsejaks on riik, on kõigepealt vaja saada teada tehnilised tingimused, kas üldse on reaalselt sinna võimalik rajada kuju või mitte. Välisuudistest teeb neid kokkuvõtte Tõnu Karjatse. Euroopa Liit otsustas suurendada vaestele riikidele suunatud abiraha hulka. Kokkuleppe kohaselt kulutavad 15 liidu vana liikmesriiki aastaks 2010 vähemalt 0,51 protsenti majanduse kogutoodangust. 2015.-ks aastaks tõstetakse vaestele riikidele suunatud abisummasid veelgi. Nõukogude Liidu liiget, sealhulgas Eesti, lubasid esialgu kuulutada abiks 0,17 protsenti SKP-st. 2015.-ks aastaks peaksid toetust ulatuma aga 0,33 protsendini. Usbekistani võimud vahistasid inimõigusaktivisti, kes andis ajakirjanikele tunnistusi anditsiooni rahutuste verise mahasurumise kohta. Inimõigusorganisatsiooni Human Rights Watchi nõuab aktivisti kohest vabastamist. Usbeki võimud pole vahistamist kommenteerinud. Samas teatavad Usbekistani võimud, et on vahistanud anditsioonis juba 97 inimest seotuses terroriaktide korraldamisega. Usbekistani valitsus püüab siiani varjata 13. mail toimunud veresauna üksikasju. Opositsiooni esindajate hinnangul sai valitsusvägede automaaditule all surma ligi 800 meeleavaldajat. Kõrgõzstani Nemad soovivad riiki sisenevate Usbekidel anda põgeniku staatus. Kõrgõstani õigusabikeskuse teatel ei tohiks praegu riikidevahelises kontrolltsoonis ülepääs ootavaid Usbekistani kodanikke tagasi saata ja nad tuleks kõik põgenikena vastavat. Praegu asub seal oleva paadi ülepääsu punktis ligi pool 1000 usbeki. Hiina on ülimalt rahulolematu, et Jaapani juhid külastavad sõjaohvritele pühendatud pühapaika jäsakuni pühamat. Hiina võimud peavad seda teise maailmasõjaaegse jaapani militarismi austamiseks. Jaapanis viibiv Hiina asepeaminister puus jõu jättis ära kohtumise Jaapani peaministri, senini Chiraci suuniga lahkus kodumaale nähtavast varem, põhjustades sellega diplomaatilise segaduse. Professor Rein Raua kommentaar. Jossa kuni püha Mul on kaunis keeruline ajalugu selle koha pealt, sellepärast et see on see koht, kuhu on maetud suur hulk teises maailmasõjas surnud jaapanlasi, sealhulgas ka A-klassi sõjakurjategijaid ja arvatakse, et kui kõrge riigiametnik käib seal pühamus nende mälestusele austust avaldamas, sellega ta justkui võtaks tagasi need osalt mokaotsast poetatud vabandused, mida Jaapani riigitegelased on esitanud Aasia riikidele seoses jaapani agressiooniga teise maailmasõja ajal. Aga paradoksaalne on siin nüüd see asi, et tegelikult avaldatakse Koidumile survet, et ka väljaspoolt eriti just USA poolt, et seda põhiseadust tegelikult ka revideerima hakataks, sest see võimaldaks Jaapanil osaleda suuremal hulgal igasugustes rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides. Nendega tuleb nii välja, et kui Konsumi käib seal ei asu kuni pühamus ning ühtlasi võtab ette siis konstitutsiooni revideerimise, sest ta sellega peaaegu teekski seda, mida need äärmusnatsionalistlikud grupid tahaksid ning see täitsa kindlasti tavaliste jaapanlaste seisukohast nagu populaarne samme ei ole. Peaminister Andrus Ansip kinnitas, et riigikaitsekulutusteks ette nähtud summat tuleb kulutada ainult riigi kaitseks vastates nii keskkonnaminister Villu Reiljani ettepanekule kulutada osa rahast näiteks noortelaagrite korraldamiseks suurõppust. Kevadtorm 2005 külastanud Ansip ütles, et Eesti ei saa loota vaid NATO kaitsele sest Eesti ise ongi NATO ning peab iseenda kaitsmise eest hoolt kandma. Riigikaitseliseks eesmärkideks ette nähtud kahte protsenti sisemajanduse koguproduktist eisaa, võta ta kuidagi kolmandat moodi. Kui me hakkame sellega Rehepapp tegema, siis ei mõista meid keegi, aga me peame oma lubadusi pidama ja olema usaldusväärsed, ütles peaminister. Politsei peadirektor Robert Andropov määras karistuse kahele Tallinna politseijuhile, kes olid vastutavad avaliku korra ja turvalisuse eest ööl vastu üheksandat maid. Juurdluse tulemuse põhjal määras politsei peadirektor põhja politseiprefektuuri korrakaitseosakonna politsei direktorile Tarmo miilitsale distsiplinaarkaristuseks noomituse. Juurdlus tuvastas, et Tõnismäe mälestusmärgiga seotud intsidendi üks põhjus oli põhja politseiprefektuuri ebapiisav koostöö omavalitsuse ürituse korraldajatega. Kuna politseiasutus, tuse, ressursside, planeerimise ja järelevalve teostamise eest vastutab politseiasutuse juht, vähendas politsei peadirektor üheks kuuks põhja politseiprefektuuri politseiprefekti Raivo Küüdi palka 8000 krooni võrra. 2003. aastal alanud naiste perevägivalla vastane kamp paania jätkub nüüd seminaridega. Täna toimus Pärnus, kus ta annab ülevaate Toomas šalda. Eesti sotsiaalprogrammide keskuse korraldatavad tasuta seminarid, kui armastus teeb haiget, on mõeldud oma töös perevägivalla probleemidega kokku puutuvatele spetsialistidele. Ürituse temaatika ei keskendu primitiivselt vägivalla hukkamõistmisele. Üheks olulisemaks teemaks on näiteks perevägivalla kajastamine meedias. Sotsiaalprogrammide keskuse juht Katri Tammekand ütles, et siin võib täheldada olulist edasiminekut. Ma olen natukene analüüsinud seda, kuidas aastate jooksul on see asi muutunud Eestis, kui aastaid tagasi räägiti vaid üksikutest lugudest ja siis ka politseikroonika stiilis siis tänasel hetkel on Eesti meedias väga sageli sellised analüütilised lood ja mõistetakse nii üht kui teist poolt ja püütakse aru saada, mis on selle perevägivalla taga. Ei räägita ainult kellelegi süüdistamisest või karistuse andmisest, vaid räägitakse ka laiemast probleemist kui ühiskondlikust probleemist. Paljuski just tänu meediale võib edukaks pidada ka 2003. aastal alanud kampaaniat, kui armastus teeb haiget. Selle kampaania eesmärk oli kutsuda inimesi naiste tugigruppidesse, mis üle Eesti toimivad suuremates linnades. Ja nende tugigruppide vedajad on niimoodi kokkuvõtteid teinud. Tallinna tugigruppi pöördujate arv on kolm korda kasvanud pärast kampaaniat, nii et siin on jällegi meedia roll ja kogu selle kampaania roll väga suur olnud. Nii et Eesti sotsiaalprogrammide keskus, kelle eestvedamisel see kõik toimus, on tulemustega väga rahul. Mitte rõõmustasime sellepärast, et ohvreid palju on, aga meil on hea meel, et need ohvrid julgevad välja tulla oma kodust ja nad ei ole enam vaikuses kui mees, naist ei ole kannatajaks naine üksi, siinsamas Pärnus on politsei teinud ka hea statistika ülevaate. Statistika ütleb seda, et rohkem kui pooltes peredes, kus vägivalda toimub, on väikesed lapsed ja tegelikult suurem osa neist lastest näeb või kuuleb seda vägivalda pealt. Ja see mõju, mis siis nendele lastele, kui nemad ükskord suureks kasvavad, on mõnikord tõsisem kui see, kui laps saab füüsiliselt näiteks karistada. Esimene seminar, kui armastus teeb haiget, toimus kahe nädala eest paides. Täna jõuti Pärnusse, sügisel jätkatakse vastavalt maakondade initsiatiivile Eesti Raadio uudistele Pärnust Toomas šalda. Tulin soovib vabaneda raudtee piiritollikontrollist jätkab Vambola Paavo. Tartu linn on intensiivistunud Eesti raudteega toimuvat diskussiooni, et tõsta terasteede lohutust ning vähendada jaamas seisvate ohtlike veoste hulka. Põhiküsimus Donald praegu sellele, et Tartu on spetsialiste saabuvatele rongidele piiri, kus toimuvad tolliformaalsused. Täna Eesti raudtee esindajatega toimunud kohtumise järel tõdes linna kriisikomisjoni koordinaator Rein Haak, et raudtee on probleemide lahendamisel teinud tõsist tööd. Mürataseme vähendamiseks on Tartu piirides kokku keevitatud rööpaid ning vahetatud liit preid. Samuti on vähendatud rongide kiirust. Lahenduste pole aga leitud piiri- ja tolliprotseduuride linnast väljaviimisele. Rein Haagi sõnul paistab aga kaugemas tulevikus silmapiiril üks lahendus, milline. Raudtee on ka väga tänulik, Tartu linn aitab omalt poolt kaasa, et mõjutada meie valitsusorganeid kiiremas korras. Kindlasti tegeletakse Koidula piiripunkti piirijaama väljaehitamisega, kus siis võiks kõik need tolliprotseduurid toimuda. Otsib ka vahepealset lahendust, näiteks orava jaama oraval praegu on kolm rööpapaari ja, ja lisandumas on veel Kaksed viis rööpapaari saada valitsuse tasemel kokkuleppele selleks et näiteks piiri- ja tolliprotseduurid sinna üle viia Petseri suunalt saabuvatele rongidele siis ei ole põhjust kuulge siin Tartus kinni pidada, vaid nad saavad Tartus ohutult läbi sõita, siis 29.-st maist tekib raud, Teil uus situatsioon, milline raudteele lisandub siis neli vedajat ja Eesti raudtee taandub üheks vedajaks ja samal ajal ka infrastruktuuri valdajaks. Tegelikult tuleb meil partnereid nii-öelda juurde, kes peavad seda vedude ohutust tagama, oma meetmeid tarvitusele võtma, et midagi nende kaubaga juhtumas. See paneb ka meid veel intensiivsemalt tegelikult tegutsema selles suunas, et need ohtlikud veosed võimalikult vähe Tartu linnas peataks. Järgmine suurem kokkusaamine toimub varsti 31. mail toimub Tartus linnavalitsuse eestvedamisel raudtee ohutuse alane seminar Reinhard. Raudtee kõrgem juhtkond siis räägib, kui kaugele nad on oma riskianalüüsi ja hädaolukorras tegutsemise plaaniga jõudnud. Millised on seal ettenähtud meetmed, mida oodatakse Tartu linnalt. Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo Tallinnas rahvusraamatukogus esitleti Eesti keelde tõlgitud Aino Suitsu raamatut minu mälestust Eino Leino kannatav inimene. Sellest lähemalt räägib Kadri Abner. Aina Damon suitsuraamat ilmus Soomes 1958. aastal. Teosesse oli autor kirja pannud oma isiklikud mälestused suure ja viljaka soome kirjaniku elust ning loomeinimese kannatustest. Kaks aastat tagasi avastas raamatu soome filoloog Mari Maasik. Olles selle läbi lugenud, otsustas Maasik hoolitseda teos eestikeelse väljaande ilmumise eest. Kui ma olin seal läbi lugenud, siis ma tõesti tundsin, et miks ei ole seda eesti keeles, selle pärast ei ole. Et ta ilmus Soomes 1958. aastal, see oli ju kaks nõukogude aeg, ütleme nii, ei tulnudki jällegi, et siin oleks seda raamatut sellisena tõlgitud ja siis mõtlesin, et parem hilja kui mitte kunagi, eks ole, et ja tan kultuuri dokumente, raamat ta ei ole, kuigi ta läheb jah, ilukirjanduse Allani zhanri naeratusena, aga ta on kultuuridokument. See räägib Aino Suitsu üsna lähedastest kokkupuudetest Eino Leenuga aastail 1920 21 kuni 25. Asi oli selles, et Eino Leino, kes tõelise boheemlasena oli maisest varast peaaegu prii, vajas. Tihtipeale ulualust ja suitsude pere pakkus talle seda Helsingis. Ta Aino suits on kasutanud oma päevikumärkmeid. Jama. Seda, mis tal meeles on püsinud. Meie lugejale on raamatus eriti huvipakkuv Aino Suitsu üksikasjalik kirjeldus Eino Leino reisist Eestisse 1921. aastal, aga ka jutustused kahe hõimurahvakultuuriinimeste tihedast läbikäimisest 20.-te aastate alguses ainult Avon suitsen oma raamatusse võtnud ka hulgaliselt Eino Leino luuletusi, millest umbes pooled on tõlgitud täna esitletud raamatus eesti keelde esmakordselt, rääkis Mari Maasik. Loen teile ühe väikese luuletuse, see on sellest eesti reisiajast. Meil on Rootsi, teil on saksa sama, lõpuks tsaarivõim on küllalt, kõnelda ei jaksa, et veel alles meie hõim on, aitab, sest et kõrvu teedel kohtume nüüd rõõmsal meelel. Tänane ilm purustas eile sündinud tänavuse soojarekordi. Meteoroloogia ja hüdroloogia instituut mõõtis mitmel pool Eestis 28 kraadi sooja. Kella 15-l 16-l vahel oli kõige soojem Võrus 28,6 kraadi. Pisut üle 28 kraadi tõusis õhutemperatuur suur veel Narva-Jõesuus, Kundas, Tartus ja Valgas. Tallinnas oli pärastlõunal 26 kraadi sooja, kuid ilm läheb kiiresti jahedamaks. Sellel Lääne-Eestis vahelduva pilvisusega peamiselt sademeteta ilm, Kesk ja Ida-Eestis on pilvisem ning mitmel pool sajab äikesevihma. Ida-Eestis võib sadu kohati olla tugev. Tuul pöördub kõikjal läänekaarde, puhudes kiirusega kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Sooja on öösel kaheksa kuni 13, Ida-Eestis kuni 16 kraadi. Homme päeval tuleb vahelduva pilvisusega peamiselt sademeteta ilm, puhub läänetuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ning ilmajaam lubab homseks sooja 15 kuni 20 kraadi. Te kuulsite, 24. mai Päevakaja head õhtu jätku.