100 ta laguneb. Tere, head kuulajad Valter ja. Ojakäär kutsuvad teid jälle kuulama 100 aasta laulude saadet ja need, kes eelmist juhtusid kuulama, teavad kindlasti juba ka seda, et me jäime peatuma aastas 1957. Ilmselt ei olegi Eestis sellist laulusõpra, kes ei teaks Evald Vainu laulu ei kunagi. Teksti kirjutas nagu ikka tema lauludele abikaasa Erika Vain endine baleriin Estonia teatris ja sellest sai üks helile Läätse ilusamaid laule. Vello libanud oli 57. aastal juba tähelepanu äratanud lauluga igatsus aga tollest aastast on jäänud eesti lööklaulu kullafondi veel kolm pala. Muide, kõik need laulud on kirjutatud Heldur Karmo sõnadele. Nimed on siis eemal olles, siin tunnen juba ammu ja ainus päev. Vello lipandil oligi vist sel perioodil selline meloodilise harmooniline sugulus Valgrea kõrveri lauludega. Tailistes sujuvad ja sundimatult Foxy rütmi mis tegelikult ju veel alles mõni aasta enne seda oli päris suure põlu alla. Kuulame neist kolmest laulust, nüüd kahte. Esimese esitajaks on Georg Ots ja teise laulab teile Kalmer Tennosaare eemal olles ja ainus päev on laulude nimed. Kas. Sinipill tegi. Sulle edust õnnelikuks. Panna? Ei. Luba. Ainus söödasaatest O. O Erve vokaabu. Kui ka kohe see saaga Läheme nüüd 1957. aasta lauludega Eestist veidi kaugemale ja ühtlasi ka mõned uudised tollest aastast Nõukogude liidus toimus nii üht kui teist. Partei juht Nikita Hruštšov kõrvaldas võimult Mahlenkovi ja molotovi gruppi ja õhati muide ka selleks ajaks senini suurim tuumapomm. Kosmosesse saadeti aga tehiskuu sputnik läbimõõduga 58 sentimeetrit kaaluga 83,6 kilogrammi. See üllatavalt väikeste mõõtmetega huvitav riistapuu tegi ümber maakera tiire sellise tunnikiirusega milleks on pakutud 24500 kilomeetrit tunnis. Umbes nii, see pidigi vist olema sellepärast et 95 minutiga ta ühe tiiru ümber maakera tegi. USA-s muidugi arvati, et sputnikul on ka salarelv ja kogu Ameerikast pildistatav infrapunakaamera. Kas see tegelikult nii oli, mine tea. Aga veidi hiljem lendas kosmosesse juba koer Laika, kes elas seal niikaua, kuni hapnik lõppes, teisisõnu kuus päeva. Nõukogude kosmoseedusammud president Eisenhoweri haigus kutsusid esile börsi katastroofi. Aktsiaomanikud kaotasid ühe tunniga viis miljardit dollarit. Eks üks põhjus oli kindlasti ka see, et ebaõnnestus kahe kilo raskuse satelliidi mänguard õhkutõus. Ja see plahvatas paari meetri kõrguselt kõigest. Ameeriklaste viga oligi vist see, et vaba ja uuriva ajakirjanduse tingimustes polnud võimalik vaikida. Ebaõnnestumistest kõigest sai kohe kogu maailm teada ja ajakirjanikud nimetasidki mänguardi katastroofiliseks. Häbi. Teadupärast Vene kosmoseprogrammis oli ka väga palju ebaõnnestumisi, aga neist lihtsalt ei saadud teada enne, kui hoopis palju hiljem. Aga nüüd tagasi 57. aasta muusika juurde. Jaa, noppime paar õiekest ka mujalt kui Saksa-Ameerika või eesti muusikast. Prantsusmaal oli rahvusvahelise kuulsuse saanud tolleks ajaks Silver Meko kelle laulud levisid kodumaalt kaugemalegi ja üks neist kannab nime. Päeval, mil tuleb vihma, kuulate seda nüüd autori esituses. See oli selline teatraalne esitus nagu sil Pärbecoon ikka harjunud tegema. Aga lisaks prantsuse lauludele jõudis 57. aastal Eestisse ka itaalia laulude vaimustus. Õigupoolest jõudis siia kahte teed pidi. Skandinaaviamaades oli leidnud TÖÖD Itaalia tenor Umberto markaato keda tihti võis kuulda Soome raadios ja näha Soome televisioonis. Ta oli seal väga populaarne tarne ja kena poiss veel peale kõige. Samal ajal jõudis siia ka esimene nii-öelda läänemaine popansambel ja see oli muidugi see Marino marini kuulus kvartetti Itaaliast. Ja kuna Itaalia laulud nii domeenid Com, Tunio kui teiste esituses olid ju tegelikult kogu maailma tollal vallutamas, jõudsid need ka Eestisse. Esimesena lülitus itaalia lainele Kalmer Tennosaar, kel olid kindlasti ka selleks väga head vokaalsed eeldused. Ja tema võttis laulda sellise laulu, mille kirjutas mees nimega Josep. Befanšulli ja laulu nimeks itaalia keeles oli koll joone, mis teadupärast Naapoli murrakus peaks tähendama poisiklutt või Naakmanni aga Kalmer Tennosaare esituses ja Heldur Karmo teksti ning Emil Laansoo. Ansambli abiga sai sellest laul serenaad öös, mida Eestis teatakse tänapäevani. Oma tundest laulan sul. Sinu tulin armastuses Minus vaid üksnes sinu juurde. Laulu sulgudset, sind ootan. Õitsepäevalt. Meenutame siis ka seda Soomes tegutsenud Umberto Marcatot ja tema esituses kõlab järgmine, 57. aasta populaarne Itaalia laul. Marvud sella. Aasta 57 oli Eestis ju muusikameeste jaoks selline, et välislaule kirjutati lihtsalt rahandust maha. Kui tulid üldse need esimesed magnetofonid, Nepra oli vist üks neid esimesi väga suur ja raskekast. No siis läkski nende mahakirjutajate elu juba veidi kergemaks, sest et ega ju välismaalt mingeid plaat, et nood asju oli, oli väga raske saada. Ja sellepärast oli ka informatsiooni liikumine väga aeglane. Tihtipeale jäid heliloojad teadmata nii mõnegi laulu puhul, mis 57. aastal olid väga populaarsed. Näiteks selline lugu, mille veidi hiljem laulis meil väga tuntuks Eesti raadio meeskvartett. Kõrgelde ja siis mu juurde. Pigem on seal juba jaama Lihtne viis, mis muutis kaunik, söö. Aga nüüd tuleb siis vist ära öelda ikka tegelikult selle laulu autor seepärast, et ei ole seal midagi nii väga ladinaameerika rahvaviis nagu on ka Eesti raadio meeskvarteti plaadil kirjas, vaid autor on täiesti olemas. Ja tema nimi on heri välto Martins Brasiiliast pärit mees kelle puhul tuleb märkida muidugi seda, et 57. aasta oli tõesti selline, kus esiteks teatudki kõiki neid heliloojaid, kelle laule lauldi ja mängiti ja teiseks võib-olla ei tohtinud neid ka üldse kirja panna ja kolmandaks, ega siis autorikaitset kui sellist ju ka tollal ei esinenud. Nii et ta võis täiesti rahulikult minna Ladina-Ameerika rahvaviisina ka lindile, plaadile või kuhu iganes. Aga et veidi seda helilooja päritolu rõhutada, siis nüüd üks portugalikeelne variant samuti ja selle esitab teile George mustaki. 1957. aastal linastus film nimega Von shour Katriin. Sealt jäi kõlama Heinz kiitsi laul, astu armastuse unelmate paati ja selle ahvatleva kutse esitas Katariina valent. 57. aastal oli Katariina valente üldse eriti hoos. Temaga jõudis sammu pidada just see eelpool mainitud helilooja Heinz kiits kes kirjutas talle ühe laulu teise järel. Ja paari neist võib teile veel pakkuda. Kõigepealt üks selline tüüpiline vana ja saksa valts. Vern Bergiassen ehk sind ei unusta ma iial. Oli selle äsja kõlanud laulu. Pealkiri aga häinskid, helilooja sai hakkama veel ühe menulauluga ja esitajaks endiselt Katariina valente ja aastanumber 57. Ja selle sellise Kalüpso rütmis. Pala nimi on tykki tippi Gibso. Teine 57. aasta ülipopulaarne levilaulja oli viinlane Peeter Aleksander. Temalegi oli Heinz kiits laule loonud ja eriti menukad olid need kaks, mida kohe kuulete. Esimene neist on selline Marsi moega lugu, mis kannab nime. Seda kõike teen ma armastuse pärast. Jõudytalznflix jess jess, jess, jess. Nagu kuulsite, oli 57. aasta Saksamaal saksa keele kõrvale juba ka ingliskeel tõusnud päris selliseks populaarseks laulukeeleks. Aga veel üks Hans viitsi laulf Peeter Alexanderi esituses. Ja selle nimi ongi juba väike maja sierra. Me vaadanud nii, et siin laugud teemalised Jaagoka juba Ameerikaga Üks väga tüüpiline saksa häimat liid on Werner shafenbergeri laul nimega kodu. Ja muidugi ei jäänud ka sellele 57. aastal poolehoid tulemata. Ansamblile tib Lauenny, jõnks oli ise kindlasti väga magus suutäis. Nii on see siis nii-öelda meelas. Su. Ju. Ta on siis teinud Uus soo, kus? Me oleme siis nii. Ja 50.-te aastate lõpul jõudis meile Eestisse ka loota hoolijasel looming. Ta oli kirjutanud muusika filmile nimega kuldne sümfoonia, milles osales viini ballett. Ja mingil moel oli see film jõudnud Moskvasse. Seal oli siis heliribalt kopeeritud mitu uhket instrumentaalnumbrit, mis kõik anti välja firma meloodia plaadi seerias, Vuku Ruuks veeta ehk ümber maailma. See oli ju tollal õigupoolest Nõukogude plaadiostjale ainuke võimalus saada oma grammofoniga Lääne instrumentaalpalu ja lööklaule. Looperoolias kirjutas loomulikult ka lööklaule ja ühtse hellist. Üks kord. Picos laulab teile kohe varsti Fredi kunn. Kuigi tema hääldab seda Mehhiko sadamalinna rõhuga esimesel silbil ehk tampico. Tea kumb see õige variant siis on? Täpi kaob paaride. Hugo Strasser juhatas tol ajal üht parimat moodsat tantsuorkestrit Saksamaal aga võis ka kirjutada laule, mida moodsa muusika harrastajad, sakslased võib-olla veidi üleolevalt nimetavad Nuuldseks ehk liigutavalt armsaks liiga sentimentaalseks lööklauluks. Võtame kasvõi sellise, mille nimeks on taasedel väis from Vendelshtain, mida laulavad õeksed Fanbergerid. Ja selle pealkirja tõlkimiseks on tõesti vaja teatmik suisa appi võtta. Endale väike on ju teadupärast looduskaitse all. Olev lill ehk alpi jänesekäpp. Aga Vendors tain on üks mägi Baieri Alpides. Ja põhjus, miks sellest lillest lauldakse, peitub selles, et see toob meile meelde kaugel viibiva kallima Selline laul tuleb nii-öelda samast sahtlist, aga Baieri Alpide asemel tükk maad ida poolt Hartsi mäestikust. Hartsi meister, joodeldajad Marianne faalsel ja eris torts laulavad oma laululask laine vimmelbaane, milles on juttu mägedes Puhkivast väikesest raudteerongist mis annab sõidu alustamisest märku kellahelinat. Oma agente EMil tonni klantslanymontreene. Helilooja Peeter Shell kirjutas 1957. aastal ühe lauluansamblile tee straassen, muusikanten ehk tänavamuusik Guile. Ja selle lauluõpetus võib-olla eriti tark ei olegi, sellepärast et laulu nimi on ära mõtle täna homsele. Hoidku jumal, et riigijuhid selle mõttetera järgi talitatakse. Saksa 57. aasta lööklauludest lahkume Verner Sharphenbergeri lauluga milles on eelmisega võrreldes pisut mõistlikum iva. Ole ikka tagasihoidlik jää selleks, kes oled ja ära usu, et rikkus on see kõige tähtsam. Laulab ansambel Stern, Taavet. Selle magus armsa. Saksa laulu järel oleks võib-olla põhjust minna 57. aasta lauludega üle suure lombi Ameerikasse kus tehti natuke sellist vingemat muusikat, kui nii võib öelda. Rock n roll oli esialgsetest vastuhäältest jagu saanud ja vallutas järjest uusi alasid. Muidugi peeti silmas eeskätt noorsugu ja noorsoole, õigemini koolinoortele oligi adresseeritud Chuck Berry laul nimega koolipäev. Kuuldei. Kuigi USA koolides valitses veel segregatsioon ehk must ei lastud siis veel õppima. Koos valgete noortega oli musta kitarristi ja laulja Chuck Berry laul ühtviisi menukas. Mõlemat värvi noorsoo seas tõusis popmuusika edetabelis kolmandale kohale. Äsjakuuldud palaga sama kõrgele pulgale tõusis 57. aastal popmuusikaredelil. Ka valge pianisti laulja Dave Williamsi vuugi vuugi nimega hallatašeikin Go hind on. Ja seda pealkirja on tegelikult eesti keelde päris raske tõlkida. Siin käib üks kole kõikumine, võiks esimese hooga pähe tulla. Aga nii või teisiti, ma arvan, et see pala ennustas ka ühe uue tantsutulekut, mille nimi oli šeik. Aga nüüd see Dave Williamsi laul ja selle esitajaks Jerry Lee Lewis. Päts Domino jätkas 57. aastal koostööd koos käiv Märt Shalom jõuga ja sealt sündis üks järjekordne laul nimega sinine esmaspäev Luumandi. Siin pakume teile fantast Domino väga mõnusalt laisa esituse. Ja eks esmaspäeva hommik võib-olla siis selline tema jaoks. 1957. aastal jõudis maailma muusika teadvusse ka Harry Belafonte oma kodumaa Jamaica muusika sealsete Kalüpso rütmidega. Väga menukaks sai eritaalingi pop, keeerry ning Aakini sõnade ja muusikaga. Banaanilaeval laul Debenana Pauts song. Publik on alati Harry Belafonte kontsertidel kaasa löönud väga elavalt ja siin sellest üks tõestus. Ja veel ühe järgmise tõestusega lõpetame ka tänase 100 aasta laulude saate. 57. aastal sai ju tohutult populaarseks veel üks laul, Harry Belafonte Edit. Looduses. Ja selle autorid olid karbil laual. Roy Mäkin Char ja Lely alk häizar. Kes neist kirjutas muusikat, kes sõnu ausalt öeldes praegu ei oska öelda, aga kas see ongi nii tähtis, sest lugu iseenesest oli ju väga ja väga ilus ja selle nimeks Jemecafeeruel ehk hüvastijätja maikaga. Walter ja Jaak Ojakäär ei jäta teiega hüvasti, vaid ütlevad ainult kuulmiseni. Järgmise 100 aasta laulude saatel.