Kell sai kaheksa Eesti raadio uudistetoimetus teeb veel kord kokkuvõtte tänastest sündmustest neile mujal. Mina olen Indrek Kiisler. Ametiühingute keskliit tahab tuleva aasta alampalgani määraks 3100 krooni. Tööandjate On see nõudmine liiast. Praegu on alampalk Eestis 2690 krooni. Arstide sõnul ähvardab perearstide puudus osa inimesi maakondades elementaarsest arstiabist ilmajätmisega. Kaks Tallinna politseijuhti said üheksandal mail Tõnismäe pronkssõduri valveta jätmise eest politsei peadirektorilt Robert Andropov viltena karistada. Jaapani suhete komistuskiviks on kujunemas kuuni pühamu, kus jaapani poliitikud käivad austamas teises maailmasõjas hukkunud jaapani sõdureid. Eesti Kunstnike liidu juht Jaan Elkeni hinnangul on Tauno Kangro Kalevipoja kuju plagiaat kalju Reiteli Suure Tõllu kujust. Kangro lükkas süüdistuse tagasi, väites, et tegemist on raha ja võimutüliga. Jaanis lõppes kohaliku põhikooli renoveerimine. Kuigi täna sündis selle kevade soojarekord, läheb ilm järjest tunduvalt jahedamaks. Õhtul ja öösel sajab vihma ning on äikest, homme päeval on aga juba sademeteta ilm. Sooja tuleb homme 15 kuni 20 kraadi. Ametiühingute keskliit seab 2006. aasta alampalga läbirääkimistel sihiks 3100 kroonise alampalga, 3100 krooni on meie algpositsioon, sellist alampalka soovime saavutada, ütles Keskliidu esimees Harri Taliga. Ma arvan, et seal realistlik summa, ehkki läbirääkimistele Ottamatuga teatud kauplemisruum, kinnitas ta. Üleriigiline alampalga läbi rääkimised ametiühingute ja tööandjate keskliidu vahel algavad tõenäoliselt juunikuus. Tööandjate sõnul on aga 3100 kroonine alampalk ülepingutatud. Praegune alampalk on Eestis 2690 krooni. BNS-i ja Faktumi eelmise nädala lõpus korraldatud telefoniküsitlus näitas, et inimesed pooldavad president Arnold Rüütli kandideerimist teiseks, et ta jääks 2006. aastal. Rüütel ise on lubanud oma otsuse teha järgmisel aastal. Kindlalt toetas Rüütli kandideerimist teiseks ametiajaks 15 protsenti küsitletutest ning 40 neljal 44-l protsendil poleks midagi tema teistkordse kandideerimise vastu. Seega suhtuks praeguse presidendi uuesti kandideerimist aktiivselt tervelt 59 protsenti küsitletud tutest. Samas leidis peaaegu neljandik, et Rüütel ei tohiks kindlasti teist korda enam kandideerida ja 16-le protsendile see eriti meeldiks. Maakonda. Arstide sõnul on perearstide vähesus maapiirkondades jõudnud kriitilise piirini. Teemat jätkab Tartust Lauri Varik. Maavalitsuste sotsiaal- ja tervishoiuosakondade juhatajad ehk maakonnaarstid juhivad ja kontrollivad maakondades mitmeid olulisi tervishoidu puudutavaid küsimusi. Näiteks on nende ülesandeks perearstide nimistu ja teeninduspiirkonna määramine, perearstina tegutsemise õiguse andmine ning ka järelevalveperearstide tegevuse üle. Samas on möödunud aastal toimunud maavalitsuste minek siseministeeriumi alluvusse muutnud konarlikuks koostöö mitmete ministeeriumide, eelkõige sotsiaalministeeriumiga, kelle haldusalasse tervishoid kuulub lahendamata. Ta on mitmed olulised põhimõttelised küsimused arstiabi pakkumisel, ütles maakonnaarstide kogu esimees Henn Sepp. Kindlasti peaks nüüd tegema mingi otsuse selles suhteliselt, et missugusel tasemel ja kuidas korraldatakse need siis arstiabi ja hooldusravi sealhulgas, kas siis on see tasand maakondlik tasand omavalitsus ja mida siis, mis tasandil tehakse. Selge on muidugi see, et et omavalitsuste tasandile ei saa ilmselt palju anda. Just arvestades seda, et omavalitsused on väga erineva suurusega nüüd arstiabi korraldamist ja selle muutest väga tõsiselt on pidurdanud ka siiani see tegemata. Haldusreform. Teine oluline küsimus maakonnaarstide jaoks on perearstide vähesus, seda just maapiirkondades veel kord. Henn Sepp. Praegu juba paljud arstid teevad oma vastuvõtu või nende tegevuskohad on on mitmes asustatud punktis ja see loob ka lisakulutusi. Ja tõenäoliselt üle kahe asukoha ei ole võimalik ikka korrektselt seda teenust kasutada. Nii et see perearstide väheses maal on tõsine probleem, osasid inimesi ähvardab perearstiabist ilmajäämine või selle kättesaadavuse halvenemine ja et see praegu veel ei ole võib-olla juhtunud niimoodi, on tinginud selle, et paljusid niisugusi väikseid nimistuid on tulnud liita ja, ja tõesti olled uue nimistud nüüd üle 2000 inimese. Tänase kokkusaamise tulemusena koostavad maakonnaarstid oma ettepanekud ja arvamused sotsiaalministeeriumile ning jäävad ootama nüüd nendepoolset tagasisidet. Idee panna Tallinna lahte Kalevipoja kuju on seitse aastat vana. Tänane Postimehes aga kirjutas, et Kunstnike liit saatis Tallinna linnavalitsusele kirja, milles protesteeritakse plaani vastu panna Tallinna lahte skulptor Tauno Kangro kavandatud hiiglaslik Kalevipoja kuju. Teemat jätkab Birgit Itse. Ettepaneku idee teoks teha tegi Tauno Kangro sõnul talle linnavalitsus. Mingit konkreetset lubadust pole talle siiski antud ega kokkulepet sõlmitud. Ideed korraldada. Avalik konkurss peab kunstnik siiski naeruväärseks. See on täpselt niimoodi, et keegi mõtleb mõne asja välja ja pärast teeme selle peale kes selle asja nagu autoriks naad teeme konkursi, see on demagoogia ja seen on autostusega ka konkreetselt seotud, et seda kalevipoega võid panna üles või mitte panna ja ma olen täiesti nõus, et üks skulptuur ei saa kunagi kõigile meeldida. Eesti Kunstnike Liidu juht Jaan Elken nendib, et Kangro Kalevipoja kuju puhul on tegemist tõesti intellektuaalse omandiküsimusega. Minu ees on praegu üks, kaheksakümnendatel aastatel kaljureiterib teostatud Suur Tõll. Sirje Helme, kes on kunstiteadlane ja Kalju Reiter tütar, ütles kohe, et see on tema isa tehtud töö, kas niuke teri, vaatajaid tuletis või plagiaat, et selles mõttes on see tõesti intellektuaalset omandit puudutav ja sellel asjal on võimalik täitsa juriidiline käik kanda. Tänases Postimehes on väide, et soovite konkursil kunsti asjatundjatel poleks pärast häbi. Kas Tauno Kangro senised tööd on andnud põhjust kunsti asjatundjatele häbenemiseks? Küsige kostiteadlaste seisukohti. Aga kui te niimoodi väidete, siis teil peaks sellel mingi alus olema. No ju siis on. Ma arvan, et ma olen seda kogu aeg rääkinud, et seal sümbol, kus jõudnud ilma otsa, leidis Kalevipoeg, et kodu on kõik see parem paik ilma peal ja tuli oma meestega koju tagasi. Ma ei ole lihtsalt illustreerida ainult ühte kohta kalevipojast, vaid olen lihtsalt teinud üldisema kuju, tähendab minu arvates on see võimu küsimus nädalt. Röntgen tahab ise otsustada raha ja tahab seda võimu, mida Tallinna linnavalitsuse selliseks ole. Olen ise kunstnike liidu liige, olen nagu üllatunud, et härra Elken selliselt räägib. Veel kord Jaan Elken kiri juhib põhiliselt tähelepanu sellele, et poliitiline kokkulepe näeb erialainimeste hinnangule, pole toimunud avalikku konkurssi, pole toimunud, planeerimisvõistlust pole toimunud, sellist nagu sihttellimust ei ole olnud, on, on olnud selline üldine poliitiline otsus, et me teeme ja toonased selleks Kultorilt nii tavaliselt tsiviliseeritud riigis käituta. Tallinna abilinnapea Jüri Ratas kinnitas aga, et aruteluga on sündmustest ette rutatud. Ega tänasel hetkel ei räägita sellest, et kuidas kale juba koju Tallinna lahte püstitada, kas konkursi teel või mitte. Me räägime, no praegusel hetkel lähteülesandest lähtetingimustest koos eelnõu projekt on linnavalitsuse poolt heaks kiidetud. Projekti sisu on siis see Tallinna linna rajada Kalevipoja kuju Tallinna lahte ning küsida tehnilisi tingimusi ja nõusolekut kolmelt ministeeriumilt Tallinna lahte või mitte. Tallinna linna haldusterritoorium, vaid selle valitsejaks on riik, on kõigepealt vaja saada teada tehnilised tingimused, kas üldse on reaalselt sinna võimalik rajada kuju või mitte. Esialgsetel andmetel on meil teada, et välk lõi Tallinna teletorni ning seetõttu ei ole Eesti raadioprogrammid Tallinnas ja selle ümbruses kuuldavad. Mujal oleme me ikka veel kuuldel. Hiina on ülimalt rahulolematu, et jaapani juhid külastavad sõjaohvritele pühendatud pühapaika kooni pühamat, mida Hiina võimud peavad teise maailmasõjaaegse jaapani militarismi austamiseks. Khanis viibiv Hiina asepeaminister jättis ära kohtumise Jaapani peaministri ioni Chiroquid suumiga ning lahkus kodumaale ettenähtust varem, põhjustades sellega diplomaatilise segaduse. See on ka professor Rein Raua kommentaari teemaks. Jossa kuni püha Mul on kaunis keeruline ajalugu selle koha pealt, sellepärast et see on see koht, kuhu on maetud suur hulk teises maailmasõjas surnud jaapanlasi, sealhulgas A-klassi sõjakurjategijaid ja arvatakse, et kui kõrge riigiametnik käib seal pühamus nende mälestusele austust avaldamas millega ta justkui võtaks tagasi need osalt mokaotsast poetatud vabandused, mida Jaapani riigitegelased on esitanud Aasia riikidele seoses jaapani agressiooniga teise maailmasõja ajal samal ajal ütelda, et see tavalisele jaapanlastele väga niisugune oluline koht oleks, aga, ja su kuni ümber on kogunenud juba aastakümneid inimesed, kes näiteks kuuluvad äärmus nätsanalistlikesse gruppidesse, kes nõuavad jaapani konstitutsiooni revideerimist korraldavad häälekaid, demonstratsioone tahtes, et Jaapanil ei oleks enam pelgad oma kaitsejõud, vaid korralik armee, mida Jaapani põhiseadus teadupärast teise maailmasõja lõpust alates keelab. Aga paradoksaalne on siin nüüd see asi, et tegelikult avaldatakse Gueidrumile survet, et ka väljastpoolt, eriti just USA poolt et seda põhiseadust tegelikult ka revideerima hakataks, sest see võimaldaks Jaapanil osaleda suuremal hulgal igasugustes rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides ning seni on Jaapan tuginedes põhjusel, et sõjaväge ei ole põhiliselt pakkunud raha ja ja tsiviilasjatundjaid. Nüüd aga tuleb nii välja, et kui insumi käib, seal ei asu kuni pühamus ning ühtlasi võtab ette siis konstitutsiooni revideerimise, sest ta sellega peaaegu nagu teekski seda, mida need äärmusnatsionalistlikud grupid tahaksid ning täitsa kindlasti tavaliste jaapanlaste seisukohast nagu popule. Reaalne samm ei ole, sellepärast et konstitutsiooni revideerimisel on juba tükk aega küljes niisugune äärmusnatsionalistlikud hõng ja nii edasi, ehkki maailm on muutunud ja jaapani roll selles ka ei ole ka Kaug-Ida ja Kagu-Aasia riikides nagu sugugi sellist veendumust olemas, et jaapani ei võiks kunagi tulevikus jälle neile ohtu kujutada ning seetõttu nii koreas kui Hiinas kui ka mujal üldiselt vaadatakse niisugusi samme, väga suureäärne suguse hirmu ja ettevaatusega. Ning lõpetame ilmateatega oleval ööl on Lääne-Eestis vahelduva pilvisusega peamiselt sademeteta ilm, Kesk ja Ida-Eestis on pilvisem ning mitmel pool sajab äikesevihma. Ida-Eestis võib sadu kohati tugev olla. Tuul pöördub kõikjal läänekaarde ning puhub kiirusega kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Sooja on öösel kaheksa kuni 13 kraadi. Päeval tuleb vahelduva pilvisusega peamiselt sademeteta ilm, puhub läänetuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ning ilmajaam lubab homseks sooja 15 kuni 20 kraadi. Te kuulsite, 24. mai Päevakaja head õhtu jätku.