Esimene küsimus, mis tekib kultuurkapitali puhul, on see, et kust tuleb see raha kõik huvitab, kust saab raha. Vähem huvitab see, et kui ma olen selle ära kasutanud, kellele ma pean aru andmata, on ära kasutatud. Niisiis kultuurkapitalist teeme juttu, härra Violiga. Te olete oma ameti poolest. Tegevdirektor siin ja meie raha tuleb suures osas riigieelarvest. See on kolm allikat riigieelarvest, üks on alkoholiaktsiis, kolm protsenti sellest siis tubakaaktsiis kolm protsenti jällegi sellest ning hasartmängumaksust 30 protsenti. Lisaks sellele on meil veel kaks allikat, varalised annetused mis tehakse läbi kultuurkapitali kultuuritegelastele. Ka meie enda majandustegevus. Kas on olemas ka üksikannetajad metseenlust olemas terves maailmas niisugune väga tuntud tegevusala ja prestiižikas osalane, et anda oma raha? Kultuurteenistuses on küll, siiski on näha, et suuremas osas on ettevõtted ja üksikud eraisikud aga siin peab arvestama, et kultuurkapital on suhteliselt rikas võrreldes teiste fondidega ja me ei ole spetsiaalset nagu liikunud selle peale, et võtta eraisikutelt raha. Võib-olla orienteerunud sõel rohkem, Rahvuskultuuri fond. Aga need, kes meie kaudunud pakuvad kultuuritegelastele rahasne, me oleme vastu võtnud ja ka edastanud ja meie idee on selles, et toetada seda kultuuri. Ja kui nüüd keegi soovib Kultuurkapitali kaudu annetada mingisuguseid konkreetsele kultuuriobjektile või konkreetsele isikule raha või mingi konkreetseks ürituseks rahvas kultuurkapitali kaudu seda võimalike Te ütlesite, et võib annetada teatavaks otstarbeks, tähendab Ta on olemas siis sihtkapitali ja isegi veel konkreetsemalt, tavaliselt kui inimene annetab, siis ta tahab väga konkreetselt kas meil raamatu jaoks või näiteks Estonia teatri jaoks või kellegile kultuuriinimesele, kes on juba vanaks jäänud ja taat on näiteks tema õpetaja olnud, tahab talle raha anda ja ta võib-olla ei taha ise otse teha, ta tahab läbi fondi teha ja vot siin oleme meie parasjagu see institutsioon, kelle kaudu võib seda teha. Kahtlemata väga tänuväärt tegevus, kui annetaja tahab jääda tundmatuks või, või ainult nii, et üleandmise juures annab roosid omalt poolt. Aga kuidas seadusandlus toetab sellist annetamist. Kultuurkapital? Meie puhul on soodne see, et vastavalt seadusele meie toetused on maksuvabad isikule, kes seda saab. Nii et selles mõttes on läbi meie annetuste kergem anda. Kuna see raha, mis otse meile tuleb, läheb, kab puhtalt annetuse saaja kätte. Ja meie kohustume ka aru andma kuue kuu aja jooksul, kuidas annetus on üle antud või mis sellega on saanud. Tähendab, ta on annetuse saajale maksuvaba, aga see, kes raha teele annab seal ei ole mingeid maksusoodustusi. Et noh, meie poolt ei ole nüüd kehtivad ülejäänud maksuseaduslikud ja ettevõtetel on ju minu mälu järgi 15 protsenti kasumist, mis on antud annetusteks, on maksuvaba. Eraisikute puhul see vist ei kehti. Me võiksime üles lugeda praegu Sihtkapital olid, need on teatavasti seitse. No kirjanduse sihtkapital kõigepealt ma hakkan selles järjekorras nii, nagu nad seaduses on. Kirjanduse sihtkapital. Ma võtan endale ette, on sul kergem audiovisuaalne Sihtkapital, kujutav rakendav kunsti sihtkapital, arhitektuuri sihtkapital, näitekunsti sihtkapital, helikunsti sihtkapital, siis rahvakultuuri sihtkapital ja nüüd on kaheksandana loodud ka juurde spordikehakultuuri ja spordi sihtkapital ning üks raha jaotamise kohta on veel, see on niinimetatud valdkondadevaheline komisjon ehk suur nõukogu. See jaotab raha kattuvate alade projektidele. Kusagilt ajakirjandusest on läbi käinud, ma ei mäleta tõesti Šivist. Viimases see on siis maikuu teater, muusika, kino, aset, raha, küsijaid tuleb aina juurde ja seda küll meie. Võtame kas või rahvakultuuris, eelmine eelmisel suvel oli 54 küsijad, et praegu 198 aga see valdkond on ka kõige rohkem kasvanud. Ka teistele tuleb juurde. Kui ma siia tabelisse vaatan, siis seekord tähendab maikuuks laekus meile 1041 taotlust. Ja lisaks sellele veel maakondlikud taotlused, mis need iga maakonna juurekomisjoni juurde tuleb. Kui ma vaatan eelmist aastat sama perioodi siis oli neid taotlusi. 440, kuusk. Ravi on, mida näitab see taotluste arvu suurenemine. Kultuuridega elavneb. Ühest küljest ma olen kindel, et ta elab, aga taotlused ise viitavad sellele, et inimesed on Kultuurkapitali üles leidnud. Kui ma eelmise aasta algust vaatasin, siis üldiselt Tallinn teadis, Tartu teadis, aga maakonnad suurt ei teadnud. See oli rahvakultuuri sihtkapitalist kohe näha. Praeguseks ma arvan, et kõik kultuuriinimesed üle Eesti teavad, et Kultuurkapital tegutseb. Et mismoodi siit saab raha küsida. Me oleme teinud ka vastavat Koolitust või propagandat, ma kujutan ette, et see maht, mis meil praegu on, see säilib nüüd kahe-kolme aasta jooksul. Me oleme oma mahu praegu taotluste mahu täis saanud, aga muidugi koos rikkusega kasvavad ka need taotluste summa suurused ja ka meie poolt välja antav raha. Nojah, teatavasti on mis tahes kirjandusteose väljaandmine juba kallimaks, ainult tükk maad kahe 3000 krooniga nab korralikku raamatut välja ei anna. Eriti kui ta peab olema kõvade kaantega ja paberil, nii nagu see nõudmine nüüd on, et teda ikka ostetakse, tal peab olema hea väljanägemine. Mismoodi põhjendatakse erase oma projekt teile? Et inimene just vajab toetust? No kõigepealt on meil üks taotlus, blankett, kus me inimesele aitame süstematiseerida seda infot, et midagi läks meil esitama. Ja kui me võtame raamatu Navara näitama, milline on hinnakalkulatsioon seal tähendab näitama, millised on kulud, hea, kui tal on juba raamatu, kirjastuse või trükikojast toodud kulukalkulatsioon, seal tabab neid põhjendama. Aga siis ta peab ära näitama ka, millised on võimalikud tulud, millised tekivad seal ja raamatute väljaandmine on küllaltki kallis, muidugi 3000-ga ei anna välja, ma ütlen, et kõvade kaantega raamat on kusagil 130000 põhjendatakse muidugi projekte väga erinevalt, seal peab olema sisu, kirjeldus, milleks seda vaja. Ma arvan, et siit ka, et see sihtkapitalikomisjon või nõukogu saksa, no sellest projektist siis hinnakalkulatsioon võimalikult täpne hinnakalkulatsioon, sumoko tähtsuses, inimene siis ise teab. Milleks ta seda raha vaja, mida täpsem on eelnev hinnakalkulatsioon, seda paremini hiljem raha kasutatakse. Ja siseeraldatakse raha. Meil on rahasumma suhtes taotluste ja eralduste proportsioon umbes üks, kolmel üks neljale. Ma olin ühel nõupidamisel, kus arutati, kuidas toimub tänavune Baltoscandal ja on meeles, et aasta tagasi oli vistik aasta või kaks tagasi oli valdaja Peeter Jalaka taotlus 100000 krooni. Kas tänavuseks on ka olemas, täpselt määratleda, kui palju see suur teatrites maksma läheb? Ja meie eraldus sellel üritusel on 200000. Ja selle summa järgi on ta nüüd üks meie poolt enam finantseeritumaid teatriüritusi. Teiseks tuleb draama 96 Tartus umbes sama suuruse suurusjärguga aga summa suurus on alati sihtkapitali otsustada, mina saan ainult kommenteerida. Paljundon äratanud. Sihtkapitali otsus on siis see, mis tellad määrav. Koostusel ja Kultuurkapital toimib selliselt, et silkab Vitali sees istuvad oma ala eksperdid ja ainult nemad otsustavad, kuhu raha jaotatakse. Millist projekti eelistatakse. Tegevdirektor täidab käsku. Kui Eestimaa peal ringi sõita ja sattuda maakultuurimajadesse ka väikelinna kultuurimajadesse, siis on alati seal see mure, et tahaks maja remontida taksos või katust parandada, läbi sajab. Aga paraku jätkub raha. Ja siis on näiteks maakondlikel nõupidamistel. Omavalitsuste juhid on öelnud, et aga võib-olla paluda abi Kultuurkapital. Kultuurkapital tuleb toetama ühe maarahvamaja katuse remonti. Esialgu me seda teha ei suuda, kui me vaatame raha proportsioonis kultuurkapitalil tuleb aasta jooksul 48 miljonit. Kui me võrdleme Kultuuriministeeriumi haldusalasse tulevate rahadega, siis see on 533 miljonit. Ja ka seal sees on ka kultuurkapitali raha, raadioraha ja kõike muud. See 48 miljonit on liiga väike toetada kogu kultuurivajadust Eestis. Järelikult on teatud prioriteedid. Ja esimesel aastal kohe määratleti, et kõigepealt antakse inimestele sele vaimule, kultuurile endale ja siis 100 kultuuri toetavatele objektidele. Praegu on juba antud seadmeteks, aga plaan ei ole antud remonditegevuseks. Me teame seda taotluste järgi ka teame, et vajadus remonditegevuseks on suur aga Kultuurkapital finantseerib neid üritusi, mis rahvamaja sees toimuvat. Ja meil on selline jaotus, et ministeeriumiga, et ministeerium oma võimaluste piires toetab igasugust ehitustegevust ja remonditegevust. Tuntud teatrimees ja riigikogulane Tõnu Tepandi on öelnud, et kultuurkapital ei pea toetama raha või riigil etendust riigita, et vaid toetab kunstiteater vajab ikka alati toetust, aga kuidas nüüd see vahe täpselt siis ikkagi selgeks saab? Kuskohalt majandustegevus, kust algab teatrikunst. Etendused ei tule ju ka mitte tühjalt kohalt välja, seal näiteks etenduse ülesehitamiseks. Dekoratsioonide, kostüümide, igasuguste muude abivahendite ostmiseks on raha, nii et kunst sünnib siiski teatrilaval ka läbi majandustegevuse ikkagi. Loomulikult seal, kus on rahasonaadi majandustegevus ja kui me võtame konkreetselt ütleme etendust, siis etendused on prioriteet number üks näitekunstile, sealhulgas ka lavakujundus, lavastamine, lavakujundusmuusika, mis seal on, aga näiteks fuajeeremont ei kuula enam nende valdkonda. Nii et vot see on see erinevus. Kui me võtame rahvamaja, siis katuse remont ei kuulu, aga kui, mis seal katuse all toimub mingi rahvapidustus või segulume valdkonda. Võib-olla ma ei hakka ütlema praegu neid tuntud kultuuriinimesi, kes teilt toetust on saanud, see on mõnikord üsna diskreetne teema. Kindlasti vajavad paljud loomeinimesed praegu selleks, et ennast realiseerida esialgu niisugust käivitamisraha või toetusraha. Ja kas oskab näiteks üks helilooja täpselt öelda oma taotluses kirja panna, missugune teos sellest tuleb ja kuidas see võib hakata levima, missuguse kunstiga Tartus kultuuriväärtus on, ta saab. Kas te lähete ka selle peale, et nimega inimesele anda toetus või peab ta väga täpse eelneva majandusanalüüsi tegema? See sõltub jällegi sellest summa suurusest, mis meil on jagada, esimene jaotus, mis tehti, kuna raha kultuuril ei olnud ju tükk aeg majandusele languses ja kultuur seda enam ei saanud ka muudest allikatest raha, siis oli rida projekte, mis olid juba peaaegu valmis võid lõpetamise järgus ja kui me vaatame projekti finantseerimist, siis on muidugi kerge finantseerida neid, mis on nüüd lõpetamiseks lõbus, aga samas, nii et kui me vaatame ettepoole, siis teatud inimesed on sellise kvaliteediga, et piisab nende endi finantseerimisest ja sealt tuleb juba teine looming, mida me praegu ette konkreetselt naeratada ei saa. Kui me vaatame proportsiooni, siis kirjandus annab suuremas osas ütleme sellist baastoetust või antakse loomingulist toetust. Helikunsti osas on enamuses projekt toetused, aga seal on ka loomingulist toetuste taandaks aastaks loomingulist toetust inimesele, kelle kohta öeldakse, et see, mida ta teeb, on Eestile hea on alati tasemel. Nii et see proportsioon on praegu projekt toetuste kasuks, aga see, ma ütlen, et sõltub jällegi raha hulgast ja eesti kultuurisituatsioonist. Aga kui see idee realiseerumist, siis saab, töötab inimene aega aasta näiteks teie toetusel ja siis siis selgub, et tal ei ole mitte veel see romaan valmis. Mõnikord läheb sellega tõesti põlluaega. Ja kui inimene küsib siit raha eest, ta peab aru andma, et see on võõras raha tangi riigi rahaga saanud kellelegi maksumaksja käest tulnud ja Kultuurkapitali kantselei suhtub sellesse niimoodi, et kui meie anname seda raha kellegile edasi, siis me nõuame vastust selle kohta kudumisel rahaga on tehtud. Kui inimene on saanud loomingulist toetust ei pea üldse aru andma, läheb tal üle, saab varem valmis see on tema isiklik asi. Kui on tegemist projekt toetusega, siis inimene selle tähtaja jooksul peab projekti teostama või siis kirjutama meili kirja, taotlema projekti pikendust. Kui sihtkapital on nõus sellega, siis ta pikendab seda aega, kui ta nõus ei ole, siis praegu on puhtteoreetiline jõudsasti, ühtegi praktilist sellist juhtumit ei ole. Ta võib nõuda kogu raha tagasi. Kas kultuurkapitalile endal majandustegevust ei ole? Ma kirjutasin sellest neljandast teater muusika, kinost välja, niisuguse laus esin, ütleb filmimees Jüri Tallinn, et kui Kultuurkapital midagi finantseerib, millegi tootmist on siis raamat või heliplaat film. Siis peaksid selle tootelevi omandiõigused kuuluma Kultuurkapitalile. Teie finantseeriti teost ja saame sealt ka tagasimakse. Ja siin on vaeva selle kaheks kõigepealt Kultuurkapitali majandustegevuse ja teiseks tema sihtfinantseerimisel tulu vastavalt seadusele Kultuurkapital ei tohi anda laenu. Tähendab, kui me finantseerime, siis seda ei tohi käsitleda laenuna. Ja siin on see probleem loomulikult eriti filmide puhul, kus on väga suured rahad mängus ja kus ka tagasi tuleb, väga palju. Oleks loogiline, et seal oleks selline finantseerimine, kus osa levitulust tuleb meile tagasi aga nüüd on see piir laenu ja, ja sihtfinantseerimise vahel. Kui me vaatame Kultuurkapitali majandustegevust, siis aasta oli meie põhikapitali tulusus 38 protsenti. Meil oli eelmine aasta Põhikapital viis miljonit ja teenisime selle pealt 1,5 miljonit. Kultuurkapital paigutab raha aktsiatesse võlakirjadesse, samuti korraldab kultuuriloosi ja see kestab veel nüüd kuni oktoobrini ja selle raha, mis me teenime, selle Me jällegi anname sihtkapitalile. D nemad jaotavad projektide peale laiali. Nõnda on teil praegu sellesse probleemi, teeme õhus, mis vajaks kiiresti lahendamist. Kui ma vaatan meie tegevust ma vaatan muidugi rahade laekumise rahade eraldamise pealt, siis ma tahaks kõigile meelde tuletada, et on võimalik esitada taotlusi nii Kultuurkapitali kantseleisse, mis asub Suur-Karja 23 Tallinnas, kui ka maakondlikes Kultuurkapitali ekspertgruppidesse. Igas maakonnas on ekspertgrupp. Rahade poole pealt võin öelda, et noh, natuke muret tekitab alalaekumine, mis riigieelarvest tekib, aga siin me saame oma reservidega oma teenitud tuludega praegusele katame ja loodame, et aasta lõpus raha laekumine läheb vastavalt plaanile. Seega me eelmine aasta pidasime oma lubadust, jagasime 24 miljonit raha kultuurile ja selle aasta ma loodan ka, et me peame oma lubadust ja ka 48 miljonit lootusi on küllaltki palju. Sellel korral oli vist viie miljoni eest taotlusi ja rahaeraldus tal peaks olema suurem see, mida saab kasutada. Tean ka, et Riigikogus praegu läbib protsessi seaduseelnõu spordikapitali loomise kohta, nii et see on või et arutluse all, mis sellest välja tuleb, missugune nendest seitsmest sihtkapitalist on praegu sellena kõige rohkem abivajaja? Vaat siin ma isegi ei saa teile seda öelda. Sellepärast et see on tegelikult kultuuri prioriteet. Kui ma ütleksin, et üks vajab rohkem abi, siis ma määraksin kultuuri prioriteedi, mida nüüd tegevdirektor ei tohiks teha. Tegevdirektor vahendab informatsiooni ja see jääb suure nõukogu otsustada. Kui ma võrdlen nüüd rahaeraldus eelmine aasta sel aastal siis eelmine aasta olid kõik võrdsed, kõigil oli antud võrdne summa. Sel aastal on see eristatud. On filmikunstile, rohkem raha, helikunstile rohkem raha kujutava rakendada rakendavale kunstile rohkem raha. Ka rahvakultuur sai rohkem raha. Tõsi küll, meie sihtkapital sai vähemaga, maakondlikesse läks rohkem raha, nii et see läheb kõik rahvakultuurile. Milline rohkem vajab seda, mul on raske öelda. Nojah, ta on ka neid, kes taotlevad, võib-olla need alati need kõige suuremad vanemad ei olegi. Ühesõnaga, kus on siis need aktiivsemad loomeinimesed ja ka nõudmise poolest? Kui ma saan kommenteerida niimoodi, et ma näen, et sihtkapitalile on erinev isend, iseloom kui te nimetasite siin kirjanike ja kunstnike siis siin on väga tüüpiline, et seal põhineb isiksusel ühel inimesel ja tal on väga vähe töövahendeid ja kui ma vaatan oma tabeleid, siis ma näen, et taotluste arv ja see küsitavat summat langevat kokku väiksed summad, palju taotlusi. Kui ma vaatan näiteks näitekunsti helikunsti arhitektuuri, audiovisuaalset kunsti, siis neil on jällegi summad suured ja see taotluste arv on suhteliselt väiksem, see näe, see näitab, et et seal projektide teostamiseks on vaja suhteliselt palju raha. Rahvakultuur on jällegi no me ütleme, et kui muud kunstialad on kuidagi määratletavad, piiritletavad isikute arvuga rahvakultuur lõpmatus seal võib olla väga palju inimesi, väga palju projekte ja sellest tulenevalt kaase projektiga küsimine on küllaltki väiksed summad, mida küsitakse ja küllaltki väiksed summad, mida antakse. Nojah, kirjanik ja ka helilooja on selline üksiksõud ja ka arhitektuuris on mängus meeskonnad põhiliselt. Jah, no arhitektuur on selline huvitav valdkond. Endises skulptuur kapitalis, mis oli enne sõda arhitektuuri sihtkapitali, ei olnud, nüüd on ta olemas ja arhitektuuri sihtkapitalile tuleb suhteliselt vähe projekte ja kui need ja nad on suhteliselt suurte summadega, see, mis on väikesed, on nüüd õpingukulud. Ma põhjendan seda sellega, et võib-olla arhitektid, Nad teenivad palju ja neil on äriprojektid. Kui ma vaatan nüüd teisi sihtkapital, siis noh, helikunst ei olegi helilooja. Helikunst on rohkem, võib-olla ooperiteater, koorid, professionaalsed koorid, plaatide lindistused. Teda ei ole niivõrd üksikisik, võib ta olla, seal on ka need kollektiivsed grupid, tulevad välja. Interpreedid on muidugi ka üksiksõudjad ja aga kui nad tahavad nendesse välismaal esinemine, kas nad saavad dildo? Ja loomulikult näiteks helikunsti ma nimetan, keda on suur sõitleja rahvas. Muuseas, kui vaadata taotluste arvu ja seda summat, mida küsitakse, siis ma ütlen, et Eesti on laulurahvas. Kuigi sellest kaheldakse väga helikunsti, on tõesti palju taotlusi ja häid projekte. Kui küsitakse sõiduks ja see sõit on vajalik, siis nad saavad seda. Ausalt öelda, otsisin ma enne teie juurde tulemist tükk aega niisugust materjali, millele toetuda, nii et mu küsimused olid võib-olla pisut niisugused juhuslikku laadi, aga arvan, et ma esitasin kuulaja küsimusi ära iial praeguse kultuurkapitali tegevdirektorina ütleme ära munet, aatomid. No kõigepealt see, et ka esimese Eesti vabariigi ajal oli juba kultuurkapital olemas ja tegutses üsna pikka aega, kuni Eesti Vabariik ehtes. Nüüd see kultuurkapital loodi, millal? 94. aasta juunis loodi sihtkapitali tulid esimest korda kokku 94. aasta oktoobris ja mind võeti palgale ma olin esimene töötage, seltsi palgale võeti veebruaris 95, esimene jaotus oli märts 95 ja nüüd siiamaani tegutseb. Sel ajal oli siis nõukogu esimees, tollane kultuuriminister Peeter Olesk. Mäletan, et ma tegin ka intervjuu sel puhul raadiomajas ja praegu nõukogu esimees või on see reegel, et ikkagi kultuuriminister on alati Kultuurkapitali nõukogu esimees? Vastavalt seadusele on Kultuurkapitali nõukogu esimees alati minister ja praeguseks siis Jaak Allik