Kell sai kaheksa, Eesti raadiouudiste toimetus võtab olulisemad päeva sündmused lühidalt kokku, stuudios on toimetaja Mall Mälberg. Valitsus saatis Eesti-Vene piirilepped riigikogule ratifitseerimiseks ning kinnitas tuleva aasta riigieelarve mahuks 58,1 miljardit krooni. Komisjon kinnitas Eesti suhkru üleliigse laovaru suuruseks 91464 tonni, võttes aluseks Eesti liitumislepingus kokkulepitu. Seega on Eestit ähvardab trahv 715 miljonit krooni. Eesti on kohustatud kogu trahvi nelja aasta jooksul ära maksma. Euroopa parlament kiitis heaks Euroopa Liidu ja Venemaa suhete raporti, milles taanitakse mõne Euroopa Liidu suurriigi separaad suhteid Venemaaga ning avaldatakse muret demokraatia taandarengu pärast Venemaal. Volikogus otsustati linnapeale umbusaldust avaldada. Läänemeresoome keeled on üle maailma suhteliselt allasurutud, tõdeti täna Võrumaal rahvusvahelisel seminaril. Ja ilmast. Homme on meil enamasti pilves ilm, mõnel pool sajab hoovihma. Sooja tuleb 14 kuni 20, Kagu-Eestis kuni 24 kraadi. Alustame valitsuse tänasest pressikonverentsist. Valitsuse kõige olulisemad teemad võtab kokku Uku Toom. Kaks punkti olid erilise tähtsusega Eesti ja Venemaa piirilepingute saatmine Riigikogusse ratifitseerimiseks ning riigieelarvestrateegia järgmiseks kolmeks aastaks. Peaminister Andrus Ansip. Kõige olulisem küsimus oli piirilepingu saatmine Riigikokku ratifitseerimiseks ja ma kinnitan, et kõik koalitsioonierakonnad, aga lisaks ka Res Publica ja sotsiaaldemokraadid on väljendanud soovi ratifitseerida piirilepingud võimalikult kiiresti ja ma avaldan lootust, et see sünnib veel käesoleval kevadel juunikuus. Ja välisminister Urmas Paet täiendab. Ratifitseerimise otsuse eelnõu sisaldab endas ka viiteid põhiseaduse paragrahvidele 121 ja 122, milles paragrahv 121 ütleb, et riigipiire muutvad välislepingud tuleb ratifitseerida. Riigikogus jääb 122. paragrahv sisaldab endas selget viidet Tartu rahulepingule, sest see paragrahv räägib sellest, et Eesti piirid määratakse Tartu rahulepingu ja teiste riikidevaheliste lepingutega. Samas rõhutas peaminister, et piirilepingud ei ole võrreldavad Tartu rahulepinguga, mis on palju laiem dokument. Aga edasi rahandusministri jaoks oli tänase istungi kõige tähtsam eelarvestrateegia mis puudutab seal järgmist aastat. Aivar Sõerd. Eelarve. Tulude maht kokku järgmisel aastal on 58,1 miljardit krooni ehk siis on mõningane muutus võrreldes varasema prognoosiga. Kõigepealt on eelarvestrateegias kavandatud mõningane aktsiiside kiirem tõus võrreldes praegu kehtivate seadustega ja see puudutab tellige kiiremat kütuseaktsiisi tõusu alates siis esimesest juulist 2006. Samuti tubakaaktsiisi mõningane tõus ja räägitakse ka strateegias alkoholiaktsiisi seni kavandatud viie protsendilise tõusu asemel dimmer protsendisest tõusust. Rahandusminister rõhutas, et eelarve jääb tasakaalu ja defitsiit pensionifondis ja haigekassas kaetakse jooksvate tulude arvelt. Eesti üleliigse suhkruvaru suurus on 91464, nii teatas Euroopa komisjon sellest üle poole asus Euroopa Liiduga liitumise hetkel ettevõtete ladudes. Viimastele andmetel oli tarbijate käes 43000 tonni suhkrut ja selle koguse on valitsus lubanud Euroopa komisjonile kompenseerida. Peaminister Andrus Ansipi sõnul ei kavatse riik suhkrut mesilase söödaks töödelda ega kolmandatesse riikidesse ilma eksporditoeta müüa. Me võiksime üleliigset suhkrut ümber töödelda mesilaste söödaks eestile jaguks sellest ümbertöödeldud suhklus kõikidele Eesti mesilastele enam kui 10-ks aastaks. Nii et ma ei pea seda väga mõistlikuks ettepanekuks üldse. Täpselt samamoodi ei pea mina mitte mingil juhul perspektiivikaks seda, et, et me ostame Euroopa Liidust kokku siis subsideeritud suhkrut, müüme seda kolmandatesse maadesse. Ühel riigil ei tasuks kaotada soliidsust selle nimel, et minna siis mõnda miljonit kuskilt teenima. Riik jäägu riigiks ja riik ärgu hakaku spekulandiks suhkruga Sakerdajaks. Me oleme trahvi ära teeninud, siis tuleb see trahv ära maksta. Põllumajandusminister Ester Tuiksoo kinnitusel on suhkruvaru võimalik hävitada vaid ettevõtjatel, kelle käes oli läinud aasta esimeseks maiks 48500 tonni üleliigset suhkrut. Nende laovarude hävitamise õigus täna on, ettevõtetel see ei olegi riigi roll, tänased õigusaktid seda ei luba ja meie järelepärimise peale Euroopa komisjon ei ole meil aga selget vastust selleks andnud. Aga tahaksin veel täna rõhutada, et me räägime täna siiski tõesti ainult kogusest, mitte summast, sest see kogus võib meil ka 30.-ks novembriks. Ettevõtted saavad hävitada ikkagi ettevõtete käesolevat suhkrut. Meil ei ole praegu alust arvata, et nad kipuvad seda kohe kiiresti tegema. 25-st 1000-st tonnist üleliigsest suhkrust on kohtus vaidlustatud 24000 tonni. Esimene osa suhkrutrahvist tuleb Eestil Euroopa Liidu eelarvesse maksta juba järgmisel aastal ja see on veerand kogusummast ehk kuni 179 miljonit krooni. Kokku ähvardab Eestit kuni 715 miljoni kroonine nõue. Euroopa parlament kiitis heaks Euroopa Liidu ja Venemaa suhete raporti sellest lähemalt Indrek Kiisleri vahendusel. Raporti vastuvõtmise poolt hääletas 488, vastu oli 24, erapooletuks jäi 63 europarlamendi saadikut. Selles kritiseeritakse teravalt Venemaa demokraatia, inimõiguste olukorda ning europarlamendis. Saadiku Tunne Kelami sõnul tehakse Euroopa komisjonile ja suurtele liikmesriikidele mitmeid ettepanekuid, mis on tema kinnitusel Euroopa Liidu välispoliitika ühtsuse taotlemise uus avang. Seda väljendab artikkel neli, mis on varjatud kujul, aga üsna selge sõnum neile Euroopa Liidu suurriikidele, kes hiljuti korraldasid president Putiniga tippnõupidamise. Ta ütles, et seal ka balti riikide küsimust asjaosalisi konsulteerimata. Ja see paragrahv nõuab tungivalt, et kahepoolsetes suhetes Venemaaga toetatakse Euroopa Liidu ühisseisukohti, tagades läbipaistvuse ja asjakohased konsultatsioonid. Kuid tänasel arutlusel lisandus sellele muudatusettepanek, mis tuleb selle neljanda artikli ette so nüüd uute liikmesriikide poolt esitatud. Ja ta kõlab nii, kutsub komisjoni ja ministrite nõukogu osutama solidaarsust ja ühtsust Euroopa Liidu vanade ja uute liikmesriikide vahel võrdselt, juhul kui Venemaa oma poliitikas üritab neid eristada üksteisest. Kuidas reageerib sellele ka Venemaa, mis üritab Saksamaa ja Prantsusmaa ning veel mõne Euroopa Liidu suurriigiga luua erisuhteid ning vähemalt seni üsna õnnestunult? Kui me olime kuu aega tagasi Moskvas Euroopa Parlamendi vene delegatsiooniga, siis oli huvitav kuulda kuluaarides vene kõrgemate ametnike hoiakuid. Raporti sisu oli juba tookord teada ja hoiakud olid just ütleksin fatalistlikud, see tähendab, et, et nad olid kaotanud ka oma sõprade kaudu Euroopa Parlamendis lootuse seda raportit kuidagi muuta endale kasulikkus suunas. Jõgeva linnavolikogu kuus liiget otsustasid avaldada reformierakondlasest linna peale Viktor seadessevile umbusaldust, et see tuleb arutusele järgmisel istungil teisel juunil, Jõgeva ka, et koalitsiooni kuuluvad Reformierakond, Rahvaliit ja Keskerakond. Linna peale heidetakse ette korruptsiooni, samuti seda, et ta pole juhtimist kaasa päästanud, mis omakorda ei võimalda linnal areneda. Jaan Lukas, kus siis mina linnapea ise süüdistustest arvab? Seda on nagu raske kommenteerida, olulised muudatused on toimunud siin küll kahe viimase aasta jooksul. Linna parema arengu huvides on koostöös volikoguga leitud võimalus võtta tööle arenguspetsialist ja minu arvates on linnavalitsus käitunud õiguspäraselt kõigi oma tegevustega arvates on probleemid lihtsalt välja imetud. Mis on selle põhjuseks? Ei oskagi väga täpselt praegu öelda, sest tänases volikogus üks alla kirjutajatest kiitis linnapead kui kõvad töötegijad. Teised süüdistavad tegemata jätmises, nii et arvamused seinast seina. Linnaelu on viimase paari aasta jooksul oluliselt paremaks läinud. Linnaruum on paremaks läinud. Ma loodan, et jätkub ka see töö, mis praegu tavalise raudteeületuskoha väljaehitamisel, mida Jõgeva linna elanikud ootavad juba aastakümneid. Kas eelprojekt on käivitunud? Inimesed saavad aru, et need on olulised tööd-tegemised Ivo linna jaoks, nüüd tuleb lõpuni viia. Võrumaal arutatakse nädala lõpuni läänemeresoome keelte staatust ja uurimise seisu maailmas. Kahe tunni eest algas seal kuues läänemeresoome keelte rahvusvaheline seminar. Toomas keelt jätkav. Kuus aastat tagasi loodi Põhjamaade, Balti riikide ja Venemaa ülikoolide vahel võrgustik läänemeresoome keelte aitamiseks ja arendamiseks. Sel aastal on mõnes keele piirkonnas kokku saanud setu-võru Karjala, Mea kreeni saami, vepsa, vadja ja liivi keeleuurijad. Jutuks on nii keelte uurimine kui ka seisund ühiskonnas. Võru Instituudi teadur Sulev Iva. Ta ütles, et keelteseisund on üle maailma võrdlemisi sarnane. Läänemeresoome väikeste keelte olukord on üsnagi nii Põhjamaades, Venemaal kui Baltimaades ei ole võimalik inimestel oma keeles elada. Ei ole võimalik saada omakeelset haridust, ei ole omakeelset meediat, kui, siis väga väikses mahus ei ole võimalik asju ajada oma keeles kogu elu vähemalt ametlike elu toimub suur rahvakeeles. Eestis räägitavate võru ja setu keelte seisund on iva sõnul päris hea, kuid vaja oleks ka nende tunnustamist. Omaette keeltena on palju selliseid riike, kes annavad oma regioone Itaalia vähemuskeeltele. Väga suured deklaratiivsed õigused, aga sellegipoolest ei liiguta kõrdki. Eestis on pigem vastupidi, et on päris palju tehtud. Riik on tunnustanud võru keelt Võru Instituudi loomise näol, kuid seaduslikult ei ole siiski, nagu ei olekski võru keelt olemas, et, et esimene asi, mida siin Eestis saaks teha, oleks reguleerida õiguslikult Lõuna-Eesti keelde, siis võru ja setu keele olukord keelte seadustamine tooks isenesest endaga kaasa palju sellist, mis aitaks keelel püsida ja areneda, näiteks hakkaksid ametiasutused siis suhtlema kohalikus keeles. Teatav rõhutus avaldub iva sõnul ka keelte uurimises. Uuritakse põhiliselt suuri keeli Verdi infotehnoloogia valdkonnas. Ka eesti keel teeb edusamme. Keeletehnoloogia, soome keel, aga loomulikult ei ole midagi tõsist lootust, et Võru või ütleme karjala keelt, keele tehnoloogiliselt hakatakse uurima, nende nooritud põhiliselt kirjeldavat neljal seminaripäeval Peetakse teaduslik ettekandeid ja tutvutakse koolides võru keele õpetamisega. Toomas Kelt Eesti Raadio, Tartu stuudio. Ja ilmateade eeloleval ööl on Põhja-Eestis pilvine ja kohati võib veidi vihma sadada, mujal on selge ja sajuta. Talv. Puhub edela ja lõunatuul seitse kuni 12, puhanguti 15 kuni 18 meetrit sekundis. Sooja on öösel üheksa kuni 14 kraadi. Homme hommikul ja päeval muutliku pilvisusega ilm üle Eesti võib olla lühiajalisi, vihmahoogusid äikest. Puhub edela ja läänetuul kuus kuni 11, puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Homme on sooja 14 kuni 20, Kagu-Eestis kuni 24 kraadi. Te kuulsite kella kaheksast Päevakaja minale, Mall Mälberg. Kena õhtu jätku.