Augustikuu majanduselu kõige kommenteeritumad sündmused jäid rahanduse ja panganduse poole peale. Selleski vallas andis kõige enam kõneainet üksnes ühispank, selle aktsia hinna enneolematu tõus augusti viimastel päevadel ning kohe ka kahtlustused siseinfo kasutamise kohta. Lõppenud augustikuu moesõnaks kujunes optsioon, nagu jaanuaris andis Ühispanga aktsia meie kõnepruuk seni ennekuulmatu sõnapaari Insaider treiding. Tuletan meelde, et tookord oli imestus objektiks Ühispanga aktsia hinnatõus kolmanda jaanuari sulgemishinnalt 34 krooni kuuenda jaanuari hommikul mõne minutiga 50 kroonini. Lähtudes siis lekkima hakanud siseinfot ratsioonist Põhja-Eesti panga ja Ühispanga liitumise kohta. Ja sellest ajast peale pole sõna- Insaid tehingud oma aktuaalsust kaotanud. Nüüd augustis, kui Ühispanga aktsia hind tõusis paari tunniga 127-lt kroonilt 140-le kroonile kerkisid uuesti esile siseinfo kasutamise süüdistused ja avalikkus sai hambusse uhiuue mõiste optsioon. See oli siis, kui Hansapank, Hoiupank ja Tallinna pank teatasid oma otsusest lõpetada optsiooni tehingud Ühispanga aktsiatega. Mis on optsioon, seda me selgitame seekordse kuu kommentaari lõpuosas, kui pöördume uuesti rahanduse ja panganduse teemade juurde tagasi. Praegu aga muudest majanduselu aspektidest, sest ega elu ainult pankadest koos ei seisa. Augustikuu jagas väikeettevõtjad korralikeks viimase minutimeesteks ja minna laskjateks. Jutt on ettevõtete ümberregistreerimisest ja esimeseks septembriks äriregistrisse kandmisest, milleks oli kõigil aega ligemale kaks aastat. See ei takistanud tuhandeid ettevõtjaid äriregistrisse kandmise taotlusi viimasele hetkele jätmast, mis tekitas kohtute registriosakondades augustikuus tohutuid ummikuid. Need tohutud ummikud olid täiesti ette prognoositavad, aga see ei takistanud äriregistrile oma töötajaid augustis puhkus laskmast, sest eks uppuja päästmine ole teadagi, kelle asi. Tõenäoliselt lootsid väga paljud ümberregistreerimist taotlevad ettevõtjad, et lõde, et aega esimesel septembril lükatakse edasi. Näiteks on peaminister Mart Siimann sel nädalal teatanud juba ka oma otsusest pikendada erastamisväärtpaberite kasutamistähtaega. Ent äriregister on üles näidanud iseloomukindlust ja jäänud selle juurde, et pärast esimest septembrit äriregistrisse kandmata ja selleks ka mitte soovi avaldanud ettevõtted lähevad sundlikvideerimisele. Paraku avastati küll alles augustikuu lõpus tõsiasi et minna laskjate kategoorial pole esialgu häda midagi, kes suvel äriregistri ukse taga ei viitsinud tammuda. See võis kõigist ähvardustest hoolimata ennast veel augusti lõpus õige mehena tunda. Nimelt oli tookord fikseerimata teinekord, kuidas registreerimata ettevõtteid sund likvideerida. Alles septembrikuu esimestel päevadel töötada Läti justiitsministeeriumis kiiruga välja ettevõtete likvideerimise kord. Ja seegi on isegi suurtele firmadele, kes ootasid ja lootsid tähtaja pikendamist, mõjunud külma dušina. Paraku jääb ajapuudusel täna käsitlemata Eesti kommertspankade korrespondentkontode arestimine Peterburis augustikuu alguses. Kärgi lõppes intsident ilma suuremate kadudeta. Suhteliselt ruttu vaibus ka torm Hansapanga ja Hoiupanga juhatuste avaliku kirjaga ümber peaminister Mart Siimann, mille, mille sisu oli, et ligi kaks kolmandikku keskvalitsuse rahast on paigutatud pankadesse nõudmiseni hoiustele, mida on siis selles avalikus kirjas võrreldud riigi raha raiskamisega. Iseenesest õigeid seisukohti sisaldav pankurite märgukiri tembeldatud ja ka üsna ruttu märguandeks tihenevast konkurentsist pangandusturul ja rünnakuks justkui riigi soosingut nautima Ühispanga vastu, kelle hoida on äripäeva andmetel veel 1,3 miljardit valitsuse raha kommertspankades kokku on siis kaks miljardit valitsuse raha. Vahekordade selgitamise avalikkuse ees ütlesid nii rahandusministeerium kui hoiu- ja Hansapank kõige ruttu. Kuid siinkohal tahaksin tähelepanu pöörata Ta ühele vaidlusega seotud nüansile, mis tuli avalikuks inko balti panga likvideerimisel mille otsustasid teatavasti panga aktsionäri 28. augustil. Ja teatavasti kaotas inko Balti pank Eestis. Ta oli puuduse tõttu tegevuslitsentsi esimesel septembril. Nimelt seisis inko Balti pangas valitsuse raha 42,5 miljoni krooni ulatuses ja see summa on seoses panga likvideerimisega nüüd külmutatud. Sellest summast moodustab 15 miljonit keskvalitsuse ja 25 miljonit kohalike omavalitsuste raha. Kõige selle taustal on õige kummaline kuulda kurtmist, et omavalitsustel pole raha uute töökohtade loomiseks, maal, sotsiaalabiks ega isegi metsatulekahjude kustutamiseks. Kohalike omavalitsuste hoiuarvetel on tegelikult miljoneid kroone. Neid tuleks vajadusel kasutusele võtta ja samas tuleks avalikkusele teatada, kuidas on kasutatud hoiuseintresse. Enne kui siirdume väärtpaberiturule kokkuvõttev pilk suuremate pankade majandustulemustele. Hoiupanga augustikuu kasum oli 24,5 miljonit krooni. Kaheksa kuuga teenis Hoiupank 141,4 miljonit krooni kasumit, mis teeb 68 protsenti aasta kasumiprognoosist. Hoiupanga bilansimaht kasvas augustis 325,5 miljoni krooni ehk 4,8 protsendi võrra ja bilansi kogumaht on praegu 6,977 miljonit krooni. Varade mahult Hansapanga järel Eesti teiseks pangaks tõusnud Ühispanga uus kasumiprognoos 97.-ks aastaks on 303,7 miljonit krooni. Aasta lõpuks prognoosib Ühispank 9,4 miljardi krooni suurust varade mahtu, millest 5,6 miljardit krooni moodustavad laenud. Ühispanga bilansimaht oli augustikuu lõpus 8,0 14 miljardit krooni. Esimese kaheksa kuuga teenis pank 114 miljonit krooni kasumit. EVEA panga bilansimaht saavutas augustis samuti rekordilise kasvu 17,8 protsenti ehk 93,3 miljonit krooni, moodustades kuu lõpus 617,15 miljonit krooni. EVEA panga tegevuskasum oli augustis 1,232 miljonit krooni. Kokku on pank teeninud tänavu tegevuskasumit 9,99 miljonit krooni ehk 66,6 protsenti prognoositud 15 miljonilisest aasta tegevus ehk brutokasumist. Panga puhaskasum aruandeperioodil on 9,59 miljonit krooni. ERA pank teenis augustis viis miljonit krooni kasumit, kaheksa kuuga on pank teeninud kokku 20 miljonit krooni kasumit. Panga bilansimaht pole eelmise kuuga võrreldes muutunud, olles augusti lõpuks 637,3 miljonit krooni. Ja veel mõned pangauudised seoses börsiga. Hansapanga nõukogu on otsustanud teha oma aktsionäridele ettepaneku emiteerida seitse miljonit uut aktsiat, et saada tegevuse laiendamiseks Balti riikides. Hansapank müüb aktsiate avaliku emissiooni teel viis miljonit aktsiat. Ülejäänud kaks miljonit müüakse kahes osas kinniste suunatud emissiooni täna. Eesti maapank on teatanud, et pürib väärtpaberibörsi. Lisanime Irja veel sel aastal. Eesti maapank teenis kaheksa kuuga puhaskasumit 18,8 miljonit krooni. See teeb 75,2 protsenti aasta prognoosist. Eesti maapank on praegu bilansimahult kuues. Eesti kommertspank bilansimaht on augusti lõpus 1,56 miljonit krooni ja kasv augustis 9,3 protsenti. Tänavu suvel, aga eriti augustikuus on tulnud meie ajalehtede majanduslehekülgedele n kasutusse niisugune uus sõna nagu optsioon ja ma olen aru saanud, et see ei puuduta niivõrd raha turgusid, kui just Paberiturge ja meie igakuine Väärtpaberianalüütik Mairi siin ma palun, et te seletate, mis asi on optsioon. Ma ütlen kõigepealt, et optsioone tehakse üldiselt nii raha kui kui aktsiaturgudel, aga Eestis võib-olla ta on, on rohkem nagu nagu räägitud küll aktsiaturuga seoses nendest ja optsioon on selline väärtpaber või leping, mis annab optsiooni omanikule õiguse samas mitte kohustuse osta või müüa mingit väärtpaberid või siis valuutat. Varem kindlaks määratud ajal ja kindlaksmääratud hinnaga. Aga aga see optsioon isenesest realiseeritakse tulevikus. Aeg ja hind määratakse kindlaks praegu. Missugused võimalused see optsiooni omanikule annab? No praeguse väga-väga kõvasti tõusva Eesti aktsiaturu juures annab see väga suuri võimalusi selles mõttes, et ma tooksin näite võib-olla kõige lihtsam, et kui praegu maksab näiteks Ühispanga aktsia, ütleme nii 160 krooni tükk aga investor usub millegipärast, et see maksab näiteks kahe kuu pärast 200 krooni tükk. Seda praegu võimalus sõlmida selline leping mingi maaklerfirmaga või siis pangaga, et tema kahe kuu pärast saab osta seda aktsiat 200 krooni tükk. Jaa. Ta võidab selle pealt siis, kui aktsia tegelikult maksab rohkem. Tähendab kui temal, temal tekib õigus kahe kuu pärast osta aktsiaid 200 krooni tükk, aga turul maksab aktsia tegelikult 250 krooni tükk, see on tema võitnud iga aktsia pealt 50 krooni. Vastaspool jällegi, ütleme siis pank või maaklerfirma on kohustatud seda lepingut täitma. Ja, ja noh, selle pealt siis teenib, teenib investor päris kõvasti, muidugi ta maksab selle eest mingi optsioonipreemia, selle optsiooni väljaandjale, kuid noh, üldiselt need preemiad on, on suhteliselt väiksed võrreldes selle võiduga, mis on võimalik saada. Kui palju seda optsioonivõimalus niisuguse lepingu sõlmimise võimalust Eestis praegu kasutatakse? Seda hakati kasutama, ütleme enam-vähem aasta tagasi, aga, aga ta on järjest suurenenud ja tundub tõesti, et sellel suvel siin viimastel kuudel on teda järjest rohkem kasutusele võetud. Ma ei oska nüüd nagu päris mahtudes õelda, kui palju ta võiks, ütleme, börsi börsitehingute mahtudest moodustada optsioonide summa taga aga päris palju ja, ja optsioone põhiliselt annavad välja Eesti hoiupank, Hansapank ja, ja natuke vähemal määral Tallinna Panka. Kui suur on riskivõimalus niisuguse lepingu puhul? Riskivõimalus muidugi on ja noh, praegusel hetkel ma mõtlesin, palju, räägitakse muidugi ka börsikrahhi võimalikkusest ja muudes sellistes natuke mustadest stsenaariumidest. Et noh, et kui praegu nüüd ütleme selline ostuoptsioon sõlmida investor loodab aktsiahinna tõusule, aga tegelikult hind langeb, siis tal ei ole nagu mõtet seda optsiooni realiseerida, tähendab, tal ei ole mõtet neid aktsiaid osta. Risk rahaliselt seisneb nüüd selles optsioonipreemiat, mis ta maksab optsiooni sõlmimisel, et tegelikult see risk on iseenesest alati piiratud investori jaoks. Panga jaoks vastupidiselt ei optsiooni väljaandja jaoks on risk mõnes mõttes muidugi suurem, sest ütleme, kui turg nüüd tõuseb, siis, siis tema on igal juhul kohustatud need aktsiad müüma investorile, kui investor seda soovib. Ja, ja noh, seal on muidugi risk, et kui ta, kui ta ei ole varemeid, aktsiad odavalt endale valmis ostnud, siis peab ta need turud kallilt ostma ja kannab selle kahju Räägime nüüd palun, kuidas need optsioonid on need seotud börsi krahvidega ehk nende mustade, kas kolmapäevade või reedetega, kuidas nad maailma börsidel kuidagi on, sest ma mäletan, et siin vist juuni või juulikuus. Postimehe majanduskülg ennustas ka niisugust musta reedet Tallinna väärtpaberibörsil, mis ometi tänu taevale jäi tulemata. Siin on nüüd seos selles, et et Eestis on kombeks saanud nagu ka Ameerika börsidel, et optsioonid realiseeritakse iga kuu kolmandal reedel noh, ühesõnaga see tähendab, et sul on võimalus seda funktsiooni välja nõuda, siis alati kolmandal, reedel ja, ja kuidas ta nüüd börsikrahhi televõiks mõjutada või soodustada, seda on see, et, et ühele päevale võib koguneda väga palju aktsiamüügisoove, sest kui investorid optsiooni realiseerivad ja need aktsiad omandavad siis noh, mida nende aktsiate kõike nagu oli kasulik tehing, siis võiks nad maha müüa soodsa turuhinna juures ja kuna, kuna nad on nüüd ütleme iga kuu on üks päev, millal optsioone realiseeritakse, siis on üsna loogiline, et sellel päeval võiks, võiks see müügisurve olla tunduvalt suurem kui teistel päevadel ja kui turg on juba selline õhuke või ütleme noh, ülehinnatud või selline investoritel on hirmu, selle eesturg võiks langema hakata, siis, siis selline ühepäevane suur langus võib muidugi siis väga pikaks venida. Siis siin viimastel päevadel, augusti lõpus, septembri alguses on üsna palju juttu olnud sellest, et Ühispanga aktsia on Need on nüüd väikide spekulatsioonid Ühispanga aktsia hind on kõrgeks aetud mitmesuguste tuttavate, maaklerite ja, ja tütarfirmade poolt tehtud ülesostmist ega kuidas see asi on aktsioonidega seotud? Siin on ka väga otsene seos, Ühispanga aktsia on nüüd tõesti viimase kuu jooksul väga palju tõusnud ja, ja see tõus nüüd tänaseks päevaks ka põhjendatud, sest pank tõstis oma kasumiprognoosi ligi kaks korda. Ja, ja noh, praegu nagu ei julgeks öelda, et Ühispanga aktsa liiga kallis oleks, aga seda, aga noh, võib oletada muidugi loomulikult, et seda informatsiooni teadsid mingid grupid investoreid enne avalikkusele tulekut. Ja nemad ilmselt siis oskasid ennustada, aktsia hind peaks varsti tugevalt tõusma ja sõlmisid pankadesse Lädal optsioonilepingut, tähendab kui augusti alguses maksis Ühispanga aktsia ütleme 65 krooni siis nemad väga julgelt sõlmisid lepingu, et Ta on näiteks septembri lõpus maksab 165 krooni. Ja et pangad muidugi selle lepingu sõlmisid. Aga pangad, panga suudaksid seda lepingut täita, nüüd septembri lõpus olid nad kohustatud neid aktsiaid hakkame odavamalt tasemelt kokku ostma börsilt ja see tekitas nagu väga suure ostusurve. Ja samas muidugi siin, mis sinna üles viis, oli ka loomulikult see, et kuna pangad ostsid aktsiaid kokku, siis justkui said aktsiad ost otsa turult. Ja, ja noh, siin on varem ka juttu olnud vähesest likviidsest ja muidugi omakorda võimendas aktsiina tõusu. Nii et see optsioonilepingu sõlmimine, see on siiski niisugune investeerimisfondide pankade mängumaa, et seda nagu väikeinvestoril ei soovita. Taks ei, vaat niimoodi ei ütleks ka sellepärast, et et optsioonid on vastupidi selline asi, kus, kus investor väga väikse rahaga teenida väga palju. Näiteks kui investorile on 10000, siis tema, selle raha eest saab sõlmida optsioonilepingu, ta maksab selle 10000 optsioonipreemiaks. Ja tal tekib mingisugune õigus mingil ajal osta mingit aktsiat, ta võid seal 10000 muidugi kaotada kui see, kui see aeg ja hind on eba ebasobiv, ebasoodne, aga samas ta võib ka ka võita väga palju, ta võib võita ka võib-olla pool miljonit miljoni selle pealt, sest mida ma enne jätsin ka mainimata, et nende optsioonide realiseerimise tähtpäeval tegelikult enamasti ikkagi ikkagi ei toimu, nii et investor peab need aktsiad välja ostma, siis uuesti müüma, tihtipeale soptsiooni väljaandja lihtsalt maksab selle vaheinvestorile. Nii et ütleme, investeerides 10000 praegu optsiooni preemiasse võid võib-olla kolme kuu pärast olla miljonär. Miks mitte? Nii ja nüüd hetke pärast kuulame ära Mairysiili augustikuu tähtpaberi kommentaari. Tallinna börsi ja vabaturu kogukäive ulatus augustis rekordilise 3,9 miljardi kroonini, mis on 1,7 miljardi krooni võrra enam kui juulis. Augustis kaubeldi börsil kõige enam Eesti Hoiupanga aktsiaga, millega tehtud tehingud moodustasid 25,3 protsenti kogu börsisüsteemi käibest. Järgnesid Hansapanga ja Ühispanga aktsiad vastavalt 23 ja 20 protsendiga. August hakkas silma erakordselt suurte päevakäivetega. Kui veel mõni kuu tagasi oli Tallinna börsi keskmine päevakäive 70 miljonit krooni, siis augusti keskmine päevakäive ulatus juba üle 170 miljoni krooni. Seni suurim käive börsi ajaloos saavutati 29. augustil, mil väärtpaberitega kaubeldi enam kui 290 miljoni krooni väärtuses. Suur kauplemisaktiivsus tõi börsil kaasa ka uute hinnarekordite saavutamisel. Börsiindeks talse, mis näitab börsi põhi- ja lisanimekirjas kaubeldavate aktsiate kaalutud keskmist. Hinnamuutust tõusis augustis 38,2 protsenti. Paljudel lääne börsidel peetakse sellist tõusu aastas väga heaks saavutuseks. Suurem osa börsi põhinimekirja aktsiatest saavutas augustis oma ajaloo kõrgeima hinnataseme. Kuna aktsiahinnad olid tõusnud meeletu tempoga juba alates juuli keskpaigast andisse maaklerid litele jälle kord põhjust spekuleerida võimaliku börsikrahhi üle. Kuid vaatamata paljude oletustele peagi saabuvast langevast suunast börsil on hinnatõus väikeste langustega vaheldudes jätkunud tänaseni. Vaid augusti teisel nädalal pidurdas suurt tõusu uudis Peterburgi Maksupolitsei poolt mitmete Eesti pankade arestimisest. Enamus pankade jaoks on see probleem tänaseks positiivse lahenduse leidnud. Suurim tõusja ja ühtlasi ka enim kõneainet pakkunud aktsia oli augustis kahtlemata Eesti Ühispanga aktsia. Võib tunduda küll uskumatuna, aga Ühispanga aktsia hind tõusis kuu ajaga 69-lt kroonilt 167 kroonini ehk 141,7 protsenti. Taas oli alust kahtlustada siseinfo levimist teatud investeerijate ringkondades. Tänaseks on ühispank avaldanud oma uue kasumiprognoosi ning sellega ollakse hinnatõus igati põhjendatud. Kuna ka hind hakkas tõusma juba kuu aega varem, on alust arvata, et keegi teadis uuest prognoosist juba tunduvalt enne kui avalikus aktsiahinna tõusule andis hoogu ka mitmete Eesti juhtivate pankade poolt Ühispanga aktsiale sõlmitud optsioonilepingud. Et olla võimelised sõlmitud lepinguid tulevikus täitma, olid pangad sunnitud Ühispanga aktsiat juba praegu suurtes kogustes turult kokku ostma. Selliste suurte koguste turult kadumisel tekkis Ühispanga aktsia lisaks kõigele muule veel ka likviidsusprobleem. Kõik nimetatud Ühispanga aktsiaga seotud seigad andsid hoogu aktsiahinna tõusule. Teine suurim tõusja augustis oli Tallinna Panga aktsia, mille hind kerkis kuu aja jooksul üle 54 protsendi. Juba mitu kuud investorite tähelepanu alt väljas olnud aktsia hind hakkas tõusma suhteliselt ootamatult. Kuna Tallinna Panga aktsia oli üsna ilmselt allahinnatud, on tõus muidugi põhjendatud, kuid selline järsk muutus annab jällegi alust arvata, et keegi teab pangasaavutustest või plaanidest enam kui üldsus. Ühtegi uudist, mis võiks Tallinna Panga aktsiad sellises ulatuses tõsta ei ole juba paar kuud olnud. Suured tõusjad olid veel leks kindlustuse aktsia ja Tallinna farmaatsiatehase aktsia. Nende aktsiate hinnad tõusid augustis vastavalt 44 41 protsenti. Siingi ei oska otsest põhjust tuua. Mõlemad ettevõtted on kahtlemata väga edukad ja tugeva tulevikuperspektiiviga. Samas nende aktsiate hind saavutanud juba küllalt kõrge taseme ning edasise tõusu põhjenduseks ootaks juba konkreetseid uudiseid tulevikuplaanide kohta. Rääkides börsi rekord tõusjatest peaks kindlasti ära mainima ka Tallinna külmhoone aktsa. Selle aktsia hind kerkis augustis samuti üle 50 protsendi. Soe suvi oli peamiselt jäätise tootmisega tegeleva külmhoone jaoks igati soodne ja edukas. Sellest lähtudes tõstis ettevõte oma kasumiprognoosi kolmandiku võrra. Praegune 40 kroonine hinnatase on Tallinna külmhoone aktsiale igati sobiv. Võiks öelda, et kuu aega tagasi oligi see aktsia ehk liialt allahinnatud. Kokkuvõtlikult võiks ära mainida, et 25-st börsil kaubeldavad aktsiast tõusid augustis 11 enam kui 20 protsenti. Langejaid oli börsisüsteemis vaid kaks ja needki langused olid suhteliselt mitte märkimisväärsed. Lõpetuseks toon ära ka kõigi börsisüsteemis kaubeldavate aktsiate hinnamuutused augustis. Hansapanga aktsia hind tõusis 23,4 protsenti. Forekspanga aktsia tõusis 19,1 protsenti. Eesti Hoiupanga aktsia hind tõusis 33,4 protsenti Ühispanga aktsia 141,7 protsenti. Tallinna Panga aktsia tõusis 54,2 protsenti, farmaatsiatehase aktsia 40,9 protsenti. Pennu aktsia langes 6,3 protsenti. EVEA Panga aktsia langes samuti 5,5 protsenti. Aktsiaselts Klementi aktsia tõusis 20,7 protsenti. Tallinna Kaubamaja aktsia tõusis 19,2 protsenti. Saku Õlletehase aktsia tõusis 11,4 protsenti, eestiku aktsia 10,6 protsenti. Eesti näituste aktsia tõusis 7,4 protsenti, Norma aktsia 28,5 protsenti. EMT aktsia tõusis 21,9 protsenti, Kalevi aktsia 4,9 protsenti. Rakvere lihakombinaadi aktsia hind tõusis 9,1 protsenti. Aktsia faktohind tõusis 4,9 protsenti. Leks Kindlustuse aktsia tõusis 44,2 protsenti. Viisnurga aktsia üks protsent. Merko Ehituse aktsia tõusis 15 protsenti, Baltika aktsia 21,4 protsenti. Tallinna külmule aktsia hind tõusis 51,3 protsenti ja aktsiaselts Viru ranna aktsia hind 5,2 protsenti.