Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Eesti pank näeb ohtu valitsuse eelarvestrateegias, mis lükkaks kaudsete maksude tõusu kaudu edasi eurole. Üleminekurahandusministri Aivar Sõerdi kinnitusel on valitsusel Euroopa Liidu ühisrahaga ühinemine prioriteet ja vajadusel vaadatakse ümber ka kavandatavad aktsiisitõusud. Tallinna vee aktsiamüügihinnaks kujunes 144 krooni ja 73 senti, mis on kokku lepitud hinnavahemiku keskmisest kõrgem. Prokuratuur hakkab senisest enam tähelepanu pöörama alaealiste kurjategijate arvu vähendamisele. Prokuröri Norman aasa sõnutsi on seadustes piisavalt võimalusi halvale teele sattunud noorte tagasipööramiseks. Tihti jääb puudu oskusest ja tahtmisest sellega tegeleda. Värska sanatoorium avas uue majutuskeskuse, ka pandi nurgakivi veekeskusele, mis peab valmima tuleval kevadel. Endas esietendub Anton Rubensteini ooper deemon, see avab ka Pärnu rahvusvahelise ooperimuusikafestivalil Tallinnas kuuga galerii sabas Jüri Kask oma näituse viis värvi välismaalt. Venemaa riigiduuma avalduses kritiseeritakse teravalt Baltimaade ja Poola nõudmisi tunnistada kommunistliku režiimi tagajärgi Ida-Euroopas ning vabandada selle Eestit. Islamabadi plahvatuses hukkus 19, vigastada said kümned inimesed ja ilmast. Homme on Eestis oluliste sademeteta ilm. Sooja on 15 kuni 20, Kagu-Eestis kuni 24 kraadi. Debank taunib valitsuse plaani katta eelarve auke kaudsete maksude tõstmisega. Teemat käsitleb Tõnu Karjatse. Rahanduspoliitikakeskse järelevalveorgani ehk keskpanga hinnangul seab valitsuse praegune eelarvestrateegia aastateks 2006 kuni 2009 ohtu senise inflatsioonipoliitika. Seni on see olnud kooskõlas ka Euroopa Liidu majandusruumi kriteeriumitega. Eesti Panga asepresident Andres Sutt. Et inflatsioonikriteerium on üks nendest, mille täitmine meie jaoks kõige suuremat pingutust nõudev ja meie prognoos näitab enne nüüd neid muudatusettepanekuid, mis kaudsete maksude tõstmise osas tehti. Me liikusime seal suhteliselt piiri peal ja kindlasti juba ainuüksi alkoholiaktsiisi tõstmine siis järgmise aasta algusest seab ohtu selle Maastrichti kriteeriumi täitmise. Ja lisaks sellele, et me peame arvestama, et ka väliskeskkond, eelkõige naftahinnad on, on suhteliselt heitlikud, nii et me praegu oleme tekitamas omale sisemaiselt täiendava pinge juurde. Rahandusminister Aivar Sõerd kinnitas, et Eesti Panga märkus on asjakohane ja valitsusel on prioriteediks euro kasutusele võtta. Kindlasti me ei saa Eurole üle minekutingimuste täitmist ohtu seada ja meie loomulikult peame neid kriteeriume jälgima. Aga peale maksumõjude teatavasti Eesti on väga suuresti sõltuvuses maailmaturuhindadest teatavasti inflatsioonile väga olulist mõju kordades suuremat mõju võib-olla isegi kui need planeeritavad maksumuudatused avaldab laenu surve eriti tarbimislaenud, mis kahtlemata viivad hinnad üles, ehk siis me oleme välja arvutanud, et maksumuudatuste mõju oleks kahe koma kuuest protsendist 0,5 protsenti. Samas on see 0,5 protsenti ka ikkagi arvestatav suurus ja kas ei ole siis mitte liiast? Kui nüüd küsimus on selles, et kas kriteeriumi täitmine ehk siis eurole minekutingimused või siis alkoholiaktsiisi tõusust loobumine, no siis ei ole küsimustki mis otsuse kasuks langetada. Kindlasti eurole üleminek on kahtlemata prioriteet. Valitsuskabinet kindlasti jälgib nende kriteeriumide täitmist. Juulis teeb rahandusministeeriumi majandusprognoosi, kui on vaja, loomulikult tuleb rakendada meetmeid. Ühe võimaliku meetmena mainis minister maksumärkide kasutuselevõtu vangele alkoholile. Eesti valmisolekut eurotsooniga liitumiseks hakkab Euroopa komisjon hindama järgmise aasta sügisel. Ühine raha teiste euroliidu riikidega peaks kasutusele tulema 2007.-st aastast. Edasi sõnumeid välismaalt, neist teeb ülevaate Meelis Kompus. Venemaa Riigiduuma võttis vastu avalduse, milles antakse vastulöök Baltimaade ning Poola ajalooteemalistele seisukohavõttudele ja USA ning Euroopa Parlamendi resolutsioon idele. Avaldus pealkirjaga ajaloo võltsimise lubamatusest kutsub Euroopa parlamenti hukka mõistma kõiki fašismi rehabiliteerimise ning ajaloo kuumutamise katseid. Avalduses öeldakse, et USA seisukoht nendes küsimustes on orientiiriks Balti riikidele ning riigiduumasaadikud väljendavad hämmingut seoses USA senatis vastu võetud resolutsiooniga, milles nõutakse Venemaalt vabandamist ebaseaduslikku okupatsiooni eest, seisab avalduses. Saksamaa parlamendi ülemkoda andis täna suure ülekaaluga heakskiidu Euroopa põhiseaduseleppele. Alamkoja heakskiit saabus juba 12. mail. Saksamaal jälgis parlamendis koha peal hääletus prantsuse endine president Paleriidžiskaartestan, kes kutsus üles prantslasi põhiseadust toetama. Samas näitavad viimased küsitlused. Prantslased lükkavad pühapäevasel rahvahääletusel Euroopa põhiseaduse leppe tagasi. Türgi parlament kiitis ülekaalukalt heaks muudatused kriminaalkoodeksis, mis oli Euroopa Liidu põhinõue liitumiskõneluste alustamiseks kolmandal oktoobril. Üks tähelepanuväärsemaid uuendusi on eluaegse vanglakaristuse sisseviimine niinimetatud aumõrvade eest, mis on siiani kombeks olnud Türgi kaguosa maapiirkondades. Kui Türgi president paneb koodeksile veto, asub esimesest juunist jõusse koodeksi eelmine versioon. Vähemalt 19 inimest hukkus ja 65 sai vigastada Pakistani pealinnas Islamabadis korraldatud pommiplahvatuses. Ohvrite seas oli ka lapsi. Lõhkekeha plahvatas valitsushoonete ja välisesinduste kvartali läheduses asuva mošee juures, kuhu olid kogunenud usupüha tähistama tuhanded inimesed. Ühe pealtnägija kinnitusel läks pühamu eesootavasse rahva hulka tundmatu mees ja lasi end seal õhku. Tšetšeenide armee komandör Samil passaajev teatas, et ulatusliku Moskva elektrikatkestuse tekitasid tšetšeeni võitlejad. Selline teadaanne edastati interneti teel. Passaaja kinnitab, teatas, et rünnaku tulemus ületas muutused. Seni aga pole suutnud keegi kinnitada, kas Bassajevi väited on ehtsad. Ka Venemaa energiaminister on öelnud, et rünnaku jälgi ei ole avastatud. Uuest Eestist Tallinna vee aktsiate avalik pakkumine oli edukas, ühe aktsia hinnaks kujunes 144 krooni ja 73 senti täpsemalt Vallo Kelmsaare vahendusel. Eelmisel nädalal alanud avalik pakk, kui mina lõppes eile pärastlõunal ja täna kokkuvõtteid tehes olid asjaosalised rahul. Kuigi esialgu olid investorid lausa laisad, siis viimastel pakkumispäevadel aktiivsus märgatavalt tõusis ja lõppkokkuvõttes tuli märkijate arv ootustele vastav, tõdes Hansapanga maakler Lauri lind. Tallinna vee aktsiamüügihinnaks kujunes 144 krooni ja 73 senti mis on kokku lepitud hinnavahemiku keskmisest kõrgem. Tallinna vee juhatuse esimees popcali n on sellise hinnaga rahul. Aktsiate märkimine oli edukas, huvi pakkumise vastu oli nii Balti riikides ja Skandinaavias kui ka kogu Euroopas ning ettevõte sai palju väga kvaliteetseid investoreid. See on selge tunnustusfirmale ja pakkumisele ning väga positiivne sõnum Tallinna linnale ja börsile, märkis firma juht. Ta lisas, et kokkulepitud hinna juures oli Eestis ühe koma kuuekordne ülemärkimine ja institutsionaalsete pakkumiste osas oli ülemärkimine seitsmekordne. Tallinna börsil peaks kauplemine pealinna vee-ettevõtte aktsiatega algama esimesel juunil. Milliseks väärtpaberi hind siis kujuneb, ei tahtnud pokali n prognoosida. Investeerimispanga LHV juristi Lauri Isotamme sõnul arvestasid märkijat kindlasti ka järelturgu. Või ikkagi? On tugev ja lisaks sellele kuule menetleda seda kasutada ka stabiliseerimisfunktsioon. Aktsiate avaliku pakkumise tulemustega on rahul ka Tallinna abilinnapea Toivo prom, kelle sõnul see tehing v hinda linnaste jooks ei mõjuta. Kuna aktsionäride ring on on läinud teemaks, siis ei sõltu enam Tallinna veeotsused enam nii palju poliitilistest tuultest, mis võivad aeg-ajalt koguda. Tallinna vesi ei mõjuta teenuse maksumust, sest Tallinna vesi ja Tallinna linna vahel on sõlmitud teenuseleping, mis tagab klientide jaoks sobiva hinna ja kvaliteeditaseme. Eesti prokurörid pidasid Tallinnas üldkogu ja arutatud, vahendab Tõnu Karjatse. Küsisin hinnangut prokuratuuri tööle justiitsminister Rein langilt. No ma pean ütlema seda, et ma olen ise üle 10 aasta peale praktiliselt 91.-st aastast kogu aeg võidelnud selle eest, et kriminaalprotsessis oleks prokuratuur just nimelt see juhtiv ja suunav jõud ja mul on isiklikult kõige rohkem hea meel selle üle, et tänaseks on seadusandja sele seadustanudesse, siis teema on käivitanud, aga kui me vaatame täna neid noori prokuröre, kes on omandanud väga kõrgetasemelise hariduse kõrghariduses, ma olen üpris kindel, et see asi hakkab tööle väga hästi. Peaprokurör Norman Aas näeb prokuratuuri peamise ülesandena praegu ühiskonna turvalisuse tõstmist. Üheks oluliseks punktiks on siinjuures kriminaalpreventsiooni noorte kuritegevuse vähendamine ehk ärahoidmine. Kahtlemata siin prokuratuur ja üldse kogu õiguskaitse asutuste võimalustest jääb väheks, et meie vaatevälja tegelikult nad jõuavad juba siin teisme heas, kui need probleemid on juba nii süvenenud, kus võib-olla ei olegi alati võimalik aidata. Siin on tõesti aga selline kooli preventiivne töö tegevused, õpetajad märkaksid juba laste probleeme nende perekondades ja tõesti sotsiaalsüsteem toetaks neid lapsi, kes võib-olla sellisest perekondlikust hoolitsusest silma. Aga teiseks, kui me võtame nii-öelda selliseid reaalseid lapsi, kes ka tegelikult aeg-ajalt panevad toime erinevaid õigusrikkumisi ja seal on kindlasti õigussüsteemi asi adekvaatselt reageerida, reageerides seal ülekaristuses koha liiga raskelt, tegelikult me võimegi määratlusele alaealise Tulevikku najal ta pöördumatult hukka, see tähendab seda, et ta ei pruugi enam saada head tööd, head kooli just selle tõttu, et alaealisele mingi rumaluse toime panid. Peaprokuröri kinnitusel ei tähenda see, et karistusseadustikku tuleks leebemaks muuta. Pigem tuleb enam arvestada üksikjuhtumitega. Uus nii karistusseadustikus kriminaalmenetlusseadustik tegelikult on piisavalt paindlik just alaealiste osas. Nii-öelda neid erinevaid variante, mis ühe alaealise õigusrikkuja teha, on tegelikult nüüd vähemalt seaduses kirjas väga palju, et tegelik probleem on pigem selles, et praktikas on näiteks erinevaid seikluskasvatuse laagreid vähe erinevaid sotsiaalprogramme on aga vähe, mis erainitsiatiivil toimuv nad on küll Eesti väga erinevalt mõelda. Aga noh, need on just need probleemid Värska sanatoorium tähistas oma 20 viiendat tegevusaastat nii et avas uue majutuskompleksi. Ka pandi nurgakivi veekeskusele, mis peab valmima tuleval kevadel. Värskas käis Toomas Kelt. Kaks firmat, Värska sanatoorium ja Värska veekeskus on omavahel tihedalt seotud, sanatoorium on nimelt rajatava veekeskuse suurosanik. See kõik näitab, et elu areneb ka ääremaadel, kinnitas põllumajandusminister Ester Tuiksoo. Värska vallavanem Rein Järvelill omakorda rõhutas, et Värska on üle Eesti tuntud peamiselt kahe asjaga veega ning sanatooriumiga. Kuigi keskustest kaugel on sanatoorium suutnud püsima jääda ja areneda, ütles vallavanem. See näitab, et kõik hea asuma linnades, lisas Värska sanatooriumi juhataja Vello Saar. Me oleme ilmselt suutnud oma potentsiaalsetele Glenteldatele selgeks teha selle, et kõik head asjad ei ole linnas see, et me oleme eemal suurematest keskustest. See on praegu pöördunud nagu meie plussiks inimestel peab olema ka selline koht, kus ta saab tulla sellest melust välja, olla iseendaga, mõelda, oma mõtteid, teha tulevikuplaane ja selle jaoks Värska küll ideaalne koht. Eesti sõnatooriumide ja veekeskuste vahel on päris tõsine konkurents, lisassaar konkurentidega arvestab juba ka nurgakivi saanud veekeskus. Juhataja Leo Küti sõnul on nende võimalike klientide hulgas nii Kagu-Eesti elanikud, sanatooriumi külastajad kui ka piiri tagant saabujad. Venemaaga me oleme alustanud juba nagu lobitööd kaks aastat tagasi, siis kui see veekeskuse idees tõsisemaks Pihkvas on 30 Kaheksanda turismifirmad ja nendest 18.-st esindajad, tunnen ma isiklikult ja suhtleme pidevalt ja nad väga ootavad, kuna Värskas veekeskus avaneb näiteks Pihkva turismifirma karavella veab too aurasse inimesi bussiga ujuma ja ainult ujuma, ütleb, et miks mitte siia, kui siin tuleb pilet vähe odavam ja võidab ka pea 200 kilomeetrit teed. Põlva maavanem Urmas Klaas ütles, et värske arenedes areneb ka terve maakond tänapäeva maailm muutub üha väiksemaks ning miks ei võiks üle-euroopaliselt kuulus idapoolseim kuurort asuda just nimelt Värskas. Nii saamatu Borjomi juurdeehitus kui ka veekeskus on saanud rahastust Euroopa Liidu abiprogrammidest. Toomas Kelt Eesti Raadio, Tartu stuudio. Ülikooli nõukogu kiitis heaks ühinemise Viljandi Kultuuriakadeemiaga ning andis rektorile volitused sõlmida Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ühinemisleping. Tartu Ülikooli nõukogu otsustas asutada tart Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ning otsus jõustub esimesel juulil 2005 tingimusel, et selleks ajaks on ülikooli tar ning haridus ja teadusminister allkirjastanud Tartu Ülikooli ja Viljandi kultuuriakadeemia ühinemislepingu. Pärnu Endlas esietendub täna Anton Rubensteini ooper deemon. See avab ka Pärnu rahvusvahelise ooperimuusika festivali. Nõnda kõlab Leedu baritoni laimannas pauthniuse deemonlik hääl täna õhtul Endlas esietenduvas võruubinsteni deemonist. Tänavu Leedu aasta laulja tiitliga pärjatud solist võitis kaks aastat tagasi Pärnus toimunud kolmanda Klaudia Taevi nimelise rahvusvahelise noorte lauljate konkursi mille auhinnaks oli rahalise preemia kõrval võimalus valida endale meelepärane roll sobivas ooperis. Deemon polnud küll tema esimene valik, tunnistas ooperiprojekti produtsent ja muusikajuht Erki Pehk. Laimonose esimene valik oli küll Don Giovanni, aga kuna ta on su vanni, oli just meil välja tulnud rahvusooperis Estonia, siis ma mõtlesin, et ei hakka nagu kahte Don Giovanni eesti publikule näitama. Teemani sai jõutud suhteliselt emotsionaalsel moel, see tähendab seda, et ega neid ooperit, mis oleks nimiroll ja bariton peaosas ei olegi nii eriti siis üks ooper, nendest on tõesti deemon, rollina on ta ikkagi ühele ühele solistile ühele artistile ikkagi väga palju pakkuv, et mul on hea meel laimas, nõustus seda laulma. Laimannas pauthnius hindas rolli huvitavaks, kuid tema häälele ja päris sobivaks või autostab. Natukene kartsin, et kasvama häält sellega liigselt ei kuluta, aga kui on ainult neli etendust, siis võib pärast seda ei laulama seda partiid maksimaalselt viis aastat. Pinge on väsitav. Mati Unt teeb deemoniga oma ooperilavastajadebüüdi. Muusika väga ilus, seal laulavad, soojenda testid tegelikult tõesti, ausalt öeldes. Hääled on ikka neil väga hea ka, miks üldse täita kaasaega, selle minast pole midagi mõtet teha minevikus. Lavastuse naispeaosalise Tamara partiid laulab Anastassia pakastava, kelle koduteater on täna varahommikul tulekahjus rängalt kannatada saanud Moskva Stanislavski Jänemiravitš Tantženko nimeline muusikateater. Teistes suuremates rollides on Moskva suure teatri solist Sergei Kaiday ning Teele Jõks ja Merle silmatu Eestist. Lavakujunduse ja kostüümide autor on Reet Aus Eesti Raadio uudistele Pärnust Ülle Hallik. Tallinnas kuu galeriis saab vaadata Jüri Kasenäitust viis värvi, seda käis vaatamas Vallo kelmsaar. Monumentalist Ekspressionist sürrealism, abstraktsionism. Kõiki neid määratlusi on kunstnik Jüri Kase puhul kasutatud fantaasia on oluline, arvab maalija ise. Seekordne näitus Tallinna kunstihoone galeriis kannab ühisnimetajat viis värvi. Igav. Maali peal eraldi võttes on täpselt viis värvi. Ja ei midagi rohkem, tihtipeale arvatakse, toon ei ole värv või toon, millele on asi üles ehitatud, see on nagu eimiski, seal üks värv, must on värv, valge on värv. Ühesõnaga ma olen nagu sellega värviks teinud. Ja siis sinna lisanud neli tähendab see, mis moodustab kujundit. Aga kui liigub kreeklased formuleerida, et viis on küllastatud kvintessents siis see oleks juba liiga lihtne. Siis oleks igaüks teist täiuslikke asju. Et sellel peab olema, ütleme nagu teine käik, kolmas, neljas see asi peab võtma mitu tiiru peale või noh, et seesama vorm võtab nagu täiesti erinevaid kujusid või kujundeid või reaalsuseks. Siis ta ei suru nagu vaatajad ei surfaatoya fantaasiat kinni. Minu enda fantaasiad jätab vabadusele. Kunstihoone kuraator Reiu Tüür arvab, et iga inimene, kes Jüri Kasemaale vaatamata Tuleb vaid varuda ikka mitu tundi ja selle aja lõbusalt veeta. Kõige viimane pilt, mida siis nagu posti kirjeldada kõigepealt oleks alla jäänud siis noh, mulle tundus, kaitseliin on sellised nagu kappavad, tunnetatud võib-olla seda rulatamise kallakutega, sealt on ju, et see päev nagu selle käima ja siis hakkad vaatama, kuidas sinna vedrud käivad lahti, filmilindid liiguvad mingis suunas ja siis on siin näha üks selline muumi naeratusega põdrapea ja siis mingisugusele kolmele või vapi keskelt pärit soola, kristall väikesi. Ma saan aru, et Reiu Tüür vaid tundide kaupa sellest näitusest rääkida, aga nüüd jääb üle küsida kunstniku enda kommentaari sellele kommentaarile. No umbes nii nagu tinavalamine, viskan tina vette, tekib kujud ja siis minu fantaasia hakkab lugema sealt endeid, tähendusi, kujundeid, põhihulga. Tööde algus on väga hästi meeles. Üheksanda jaanuaritorm, mis mul elektri vara siis mul oli planeeritud kaks nädalat vaba aega, et noh, panen põhjad paika, siis oli pimedus ja minu jaoks tundub küll, et siin on siiski helgust ja selgust, mitte seda pimedus nendes maalides. Äkki selle kiuste. Tervisekaitseinspektsiooni peaepidemioloog Kuulo Kutsar soovitab turistidel legi Annel loosiohu tõttu lähiajal vältida sõitmist Norra linnadesse Fredrik Vadja Sarbsborgi. Neist Lõuna-Norras Rootsi piiri ääres paiknevates linnades on viimasel ajal olnud leegionäri haiguse puhang. Kokku on seal registreeritud vähemalt 39 haigestunut, kellest viis on haigusesse surnud. Kutsari sõnul ei ohusta Norras leviv haigus praegu Eestit kui neisse linnadesse soovitab ta. Eesti kodanikel praegu siiski mitte reisida. Generi näri haigus on nakkushaigus, mis levib peamiselt puhastamata ja seisnud vee kaudu, tekitades ägedalt kulgevat kopsupõletikku ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega oluliste sademeteta Ta ilm. Puhub läänekaare tuul neli kuni üheksa meetrit sekundis, öö hakul põhjarannikul puhanguti 14 meetrit sekundis ja sooja on öösel viis kuni 10 kraadi. Homme päeval püsib vähese ja vahelduva pilvisusega oluliste sademeteta ilm, puhub läänekaare tuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhtul hakkab tuul puhuma. Lõunast ja sooja on homme 15 kuni 20, Kagu-Eestis kuni 24 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.